NB! Suure huvi tõttu on kõik osalejate kohad kursustel "Vabavaralised kunsti- ja kujundusprogrammid" juba täis! Kui soovid saada informatsiooni tulevaste kursuste kohta, teata oma soovist: jane[at]kunstikeskus.ee
Sihtrühm: kunstnikud ja teiste loomealade esindajad, kunstiõpetajad, kunstiringide juhendajad, oma töös kunsti ja uusi meediaid rakendavad erinevate ainete õpetajad, teised huvilised
Koolituse maht: 1,6 AP ehk 64 h*, sh. 48 h lähiõpet ja 16 h iseseisvat tööd
Õppeaeg: 4 erinevat kursust, neist igaüks 3 õppepäeva kestusega 4 h lähiõpet + iseseisev töö
Maksumus: osalejatele TASUTA. Koolitus toimub programmi "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 1.1.0603.08 - 0002" raames.

Vabavaraliste kunsti- ja kujundusprogrammide alane täiendkoolitus koosneb terviklikust kursuste tsüklist, mille raames tutvustatakse vektorjoonistuse, foto- ja videotöötluse ning animeerimise loomingulisi ja tehnilisi võimalusi ning töövõtteid. Kursuste eesmärgiks on anda osalejatele kogum erinevaid nüüdisaegseid vahendeid visuaalseks eneseväljenduseks ning toetada seeläbi nende erialast igapäevatööd ja isiklikku arengut, samuti levitada vabavaralist mõtteviisi. Omandatud kogemusi saavad osalejad ilma lisakulutusi tegemata rakendada nii kodus, tööl kui koolis - näiteks infomaterjalide illustreerimisel vajalike joonistega, õpetlike animatsioonide loomisel või kunstiprojektide elluviimisel.

Huvilistel on võimalus osaleda üksnes valitud kursustel või läbida kogu seeria, mille raames liigutakse kergematelt programmidelt samm-sammult keerukamate juurde. Ühtlasi on täiendkoolituse "Vabavaralised kunsti- ja kujundusprogrammid" näol tegemist pilootprojektiga, mille edasiarendamisel on oodatud kõik osalejate tähele- ja ettepanekud!

Õppekava juht: Annely Köster annely[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518
Koostajad: Annely Köster, Ilmi Laur-Paist, MA Jane Remm, Mall Nukke, Tanel Rannala
Registreerimine: jane[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518

Kursuste ajakava ja õppesisu

Vektorjoonistus ja INKSCAPE
18., 19. ja 25. jaanuar 14.00-17.00
Juhendaja: Ilmi Laur-Paist
Õppesisu:
1. Maci (Apple) platvormi kasutamine.
2. Vektorgraafika olemus ja põhimõtted, selle erinevus pikselgraafikast ja peamised kasutusalad.
3. Lühiülevaade progammist. Tööaken. Tööriistakast ja hüpikmenüüd. Värvipalett. Joonistusvahendid. Objektide loomine ja muutmine. Värvimudelid. RGB. CMYK. Efektid. Töö kihtidega. Töö tekstiga. Salvestamine. Erinevad faililaiendid.
4. Iseseisvad ülesanded.

Animeerimine ja PENCIL
15., 16. ja 22. veebruar 11.00-14.00
Juhendaja: Tanel Rannala
Õppesisu:
1. Maci (Apple) platvormi kasutamine.
2. Joonistamise ja animeerimise olemus ja põhimõtted ning peamised kasutusalad.
3. Lühiülevaade progammist. Tööaken. Tööriistakast ja hüpikmenüüd. Joonistusvahendid. Objektide loomine ja muutmine. Animeerimine. Salvestamine. Erinevad faililaiendid.
4. Iseseisvad ülesanded.

Videotöötlus ja I-MOVIE
22.-24. märts 11.00-14.00
Juhendaja: Jane Remm
Õppesisu:
1. Maci (Apple) platvormi kasutamine.
2. Videotöötluse olemus ja põhimõtted, video salvestusformaadid kaameras ja arvutis.
3. Lühiülevaade progammist. Töölaua akende paigutus ja funktsioonid, menüüde sisu. Pildi ja heli importimine, vaatamine ja kustutamine. Videoklipi lõikamine, kopeerimine ja kustutamine timeline'il. Videoklipi aeglustamine, kiirendamine, pööramine, värvide, hele-tumeduse ja kontrastuse kohendamine, still-kaadri kasutamine. Tiitrite, üleminekute ja efektide lisamine klipile. Heli lisamine ja töötlemine. Salvestamine ja eksportimine eri formaatidesse.
4. Iseseisvad ülesanded.

Fototöötlus ja GIMP
22.-24. märts 15.00-18.00
Juhendaja: Mall Nukke
Õppesisu:
1. Maci (Apple) platvormi kasutamine.
2. Pikselgraafika olemus ja põhimõtted ning peamised kasutusalad.
3. Lühiülevaade progammist. Foto kärpimine, retusheerimine, kokkusulatamine teise pildi, joonistuse ja kirjaga. Detaili lisamine teiselt pildilt, aktsendi väljatoomine läbi värvi ja kontrasti. Uute taustade loomine. Piltide töötlemine tasandamaks üla-ja alavalgustust, värvide, heledust, kontrasti jm omaduste muutmine. Erinevaid võimalused ebakvaliteetse pildi töötlemisel kasutuskõlblikuks.
4. Iseseisvad ülesanded.

Sihtrühm: kunstiõpetajad, kunstiringide juhendajad, oma töös kunsti rakendavad sotsiaal- ja noorsootöötajad
Koolituse maht: 2 AP ehk 80 h*, sh. 44 h lähiõpet ja 36 h iseseisvat tööd
Õppeaeg: 3 kahepäevast sessiooni
1. sessioon: 27.-28. veebruar, 1. märts 2010 s.h. õppereis Moderna Museetisse (Stockholm) 27.-28.02.2010
2. sessioon: 29.-30. märts 2010
3. sessioon: 26.-27. aprill 2010
Maksumus: osalejatele TASUTA. Koolitus toimub programmi "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 1.1.0603.08 - 0002" raames. Tasuda tuleb Moderna Museeti õppereisiga kaasnevad kulud Tallinn-Stockholm-Tallinn.

Käesoleva koolituse esmaseks ülesandeks on toetada kunstihariduses kaasaegsele kunstile ja elule avatud, mõtlevat ja eksperimenteerivat lähenemist. Kunstiõpetus nii süvendatud õppega huvikoolides ja keskustes kui üldhariduskoolides peaks suutma klassikalise kunstiajaloo ning sellest lähtuvate praktikate ja tehnikate tutvustamise kõrval kujundada õpilastes arusaamise kaasaegse kunsti olemusest, ilmingutest ja seostest teiste valdkondadega. Seejuures tuleks leida dünaamiline tasakaal tehnika- ja ideekeskse lähenemise vahel ning tuua esile traditsioonilise ja moodsa vastastikku rikastavad seosed. Koolitus toetab koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! läbiviimist Tallinn 2011 programmi raames.

Eesmärgid:
1. Suurendada õpetajate kunstiteadlikkust, esmajoones täiendades nende teadmisi ja arendades arusaamist kaasaegse kunsti olemusest ja ilmingutest, erinevate tänapäevaste kunstialade ja -suundumuste vahelistest seostest ning kokkupuutepunktidest teiste kultuuri- ja eluvaldkondadega.
2. Ergutada õpetajate loovaid võimeid, julgustada ja inspireerida neid olema kaasaegse kunsti õpetamisel enam uudishimulikud, tolerantsed ning eksperimenteerivad.
3. Väärtustada ja rakendada kaasaegse kunsti pakutavaid võimalusi õpilaste eneseväljendusoskuste arendamisel ning õpilaste õpetamisel.
4. Julgustada õpetajaid olema praktiseerivad loovisikud.

Õppekava juht: Annely Köster annely[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518
Koostajad: PhD Heie Treier, MA professor Kai Kaljo, MA Jane Remm, Annely Köster, Vano Allsalu
Kursuse (3) juhendajad: PhD Heie Treier, Annely Köster, Mari Kartau
Registreerimine: jane[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518

Teemade loetelu
Kõik kursusel käsitletavad teemad mahuvad üldpealkirja "Modernismist postmodernismi ja tagasi" alla. Loengud, rühma- ja praktilised tööd katavad ajavahemiku 19. saj. lõpp - 21. saj. algus kunstiajaloos. Loengud baseeruvad teemadel ja küsimustel, mis on kaasaegset kunsti oluliselt mõjutanud.

Kunsti ja ühiskonna progress kui läänelik mõtlemisviga. (Loeng toimub õppereisil Moderna Museeti (Stockholm) muuseumi ekspositsiooni baasil.)
Modernistlik mudel ühiskonnas ja kunstis on nii teoreetilisel kui uskumuslikul tasandil seotud progressi mõistega, mis figureerib läänelikus maailmapildis alates Vana-Kreeka filosoofiast. Modernistlik progressi-keskne maailmapilt toetub paljuski saksa filosoofile Hegelile, kes omakorda mõjutas tugevalt Karl Marxi. 20. sajandiks omandas progress lausa religiooni mõõtmed. Tekkis modernistlik kunstiajaloo käsitlus, mille kohaselt on 20. sajandi modernistlik kunst senise "kunsti progressi" tipp. Progress on 20. sajandi kunsti suur narratiiv.

Soolisus
Modernistlik mudel oli ebaproportsionaalselt mehekeskne - nii oli ka kunstiajalugu konstrueeritud meeste kunstiajaloona. Läbi 20. sajandi on täheldatav naisõiguslus, kuid alles 1980ndatest alates võib rääkida plejaadist võimsatest naiskunstnikest, keda kajastatakse "ametlikus kunstiajaloos". Feministlik kunst on tänaseks läbinud mitmeid etappe, võitlevast feminismist on saanud postfeministlik kunst, lisandunud on meesuurimus. Domineerimiv paradigma on dekonstrueeritud. Tekib uus küsimus: kui keegi ei domineeri, kas siis on kõik ohvrid? Ja kes domineerib?

Mõtlemine
Kaasaegse kunsti kõige kõrgemalt hinnatud osa iseloomustab see, et selle taga on analüüs - intellektuaalne tegevus. Kõrgelt hinnatud kunst tänapäeval ei ole silmailu ja naudingu pakkumine, silma võrkkestale apelleerimine, vaid eelkõige ajutegevus. Mõtlemiskunsti "isaks" on Marcel Duchamp, kelle loomingust viivad liinid edasi 1960ndate popkunstini ja 1970ndate kontseptualismini. Tänapäeva kunstnik peab olema analüütik, mitte ainult "visuaalteadlane". Kunsti väline vorm meenutab tänapäeval sageli teaduslikke uurimusi.

Vaatamine
Läbi 20. sajandi kunsti jooksev nn. optiline liin sai alguse impressionismist 19. sajandi lõpus. Impressionistid olid vaimustatud fotograafiast, nad tegelesid optikaga nii teooria kui praktika tasandil. Optiline liin jätkus 1960ndate opkunstis ning 1970ndate hüperrealismis, mis asetseb fotograafia ja maalikunsti piiril. Postmodernistlikus kunstis on opkunst tunnistatud formalismiks ning selle probleemid "ebahuvitavaks". Kuid vaatamise diskursus ei ole kadunud, see on nihkunud pigem sotsioloogiasse.

Ilu ja metailu
Ilu on filosoofiline kategooria. Kunstis, mis on seotud Kanti esteetikaga, on ilu kategoorial kindel roll. Postmodernistlikus kunstis (alates 1980ndatest) luuakse seevastu metailu, mis on ilu kui sellise kasutamisviiside kriitika ja analüüs. Ilu on tänapäeval rakendatud tööle reklaamitööstuses, kriitiline kunstnik ei saa luua siiralt ilu ilma langemata sentimentalismi. Üheks variandiks tänapäeval luua "siirast ilu" on kitsh. Ja ometi tuleb ilu kaasaegsesse kunsti "tagaukse kaudu" mittelääne kultuuridest. Kas kuskil on olemas "universaalse ilu" võimalus?

Meie ja teised
Nii nagu "ilu", on ka "teine" filosoofiline kategooria. "Teine" on keegi, kellel puudub domineeriv positsioon, ta pakub domineerijale "eksootilist huvi" kui objekt, tal puudub võim, ta on allutatu positsioonil. Lääne kultuuril on tendents suhestuda "teiste" kultuurimudelitega domineerivalt "meie" positsioonilt, seda nii majanduslikult, sõjaliselt, poliitiliselt kui intellektuaalselt. Samuti saab "teise" kategooriat vaadelda soolisest aspektist, sealjuures on domineerival positsioonil meesugu. Loeng avab seda, kuidas "teise" kategooria kajastub kunstis.

EELMISED KURSUSED:
MODERNISMIST POSTMODERNISMI JA TAGASI (2) toimus:
1. sessioon: 19.-21. september 2009 s.h. õppereis Moderna Museetisse (Stockholm) 19.-20.09.2009
2. sessioon: 19.-20. oktoober 2009
3. sessioon: 16.-17. november 2009

MODERNISMIST POSTMODERNISMI JA TAGASI (1) toimus:
1. sessioon: 24.-26. jaanuar 2009 s.h. õppereis Moderna Museetisse (Stockholm) 25.01.2009
2. sessioon: 16.-17. veebruar 2009
3. sessioon: 23.-24. märts 2009

Sihtrühm: haridusjuhid ja eri ainete (v.a. kunstiõpetus) õpetajad
Põhikompetents: kultuuriteadlikkus ja -kompetents
Koolituse maht: 1 AP ehk 40 h*, sh. 30 h lähiõpet ja 10 h iseseisvat tööd
Õppeaeg: 2 kahepäevast sessiooni
3. grupp: 24.-25. september ja 29.-30. oktoober 2009
4. grupp: 22.-23. oktoober ja 19.-20. november
Maksumus: osalejatele TASUTA. Koolitus toimub programmi "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 1.1.0603.08 - 0002" raames.

Tänases maailmas on erinevad ainevaldkonnad omavahel enam ja sügavamalt seotud, kui see esmapilgul tundub. Kunsti kui meetodit saavad oma tegevuses kasutada eri ainete õpetajad, haridusjuhid ja -ametnikud toetamaks laste, noorte ja ka täiskasvanute arengut iseseisvalt, loovalt ja kriitilistelt mõtlevateks ning vastutustundlikeks inimesteks. Koolitus toetab koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! läbiviimist Tallinn 2011 programmi raames.

Eesmärgid:
1. Suurendada osalejate kunstiteadlikkust, esmajoones täiendades nende teadmisi ja arendades arusaamist kaasaegse kunsti olemusest ja ilmingutest, erinevate tänapäevaste kunstialade ja -suundumuste vahelistest seostest ning kokkupuutepunktidest teiste kultuuri- ja eluvaldkondadega.
2. Ergutada osalejate loovaid võimeid, julgustada ja inspireerida neid olema oma igapäevases töös enam uudishimulikud, tolerantsed ning eksperimenteerivad.
3. Väärtustada ja rakendada kaasaegse kunsti pakutavaid võimalusi eneseväljendus- ja reflektsioonioskuste arendamisel.
4. Aidata kaasa kaasaegse kunsti mõistmise tõusule ja leviala suurendamisele eesti ühiskonnas.

Õppekava juht: Annely Köster annely[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518
Koostajad: PhD Heie Treier, MA professor Kai Kaljo, MA Jane Remm, Annely Köster, Vano Allsalu
Registreerimine: jane[at]kunstikeskus.ee, tel. 641 8518

Teemade loetelu
Kõik kursusel käsitletavad teemad mahuvad üldpealkirja "Modernismist postmodernismi ja tagasi" alla. Loengud, rühma- ja praktilised tööd katavad ajavahemiku 19. saj. lõpp - 21. saj. algus kunstiajaloos. Loengud baseeruvad teemadel ja küsimustel, mis on kaasaegset kunsti oluliselt mõjutanud.

Kunsti ja ühiskonna progress kui läänelik mõtlemisviga.
Modernistlik mudel ühiskonnas ja kunstis on nii teoreetilisel kui uskumuslikul tasandil seotud progressi mõistega, mis figureerib läänelikus maailmapildis alates Vana-Kreeka filosoofiast. Modernistlik progressi-keskne maailmapilt toetub paljuski saksa filosoofile Hegelile, kes omakorda mõjutas tugevalt Karl Marxi. 20. sajandiks omandas progress lausa religiooni mõõtmed. Tekkis modernistlik kunstiajaloo käsitlus, mille kohaselt on 20. sajandi modernistlik kunst senise "kunsti progressi" tipp. Progress on 20. sajandi kunsti suur narratiiv.

Ilu ja metailu
Ilu on filosoofiline kategooria. Kunstis, mis on seotud Kanti esteetikaga, on ilu kategoorial kindel roll. Postmodernistlikus kunstis (alates 1980ndatest) luuakse seevastu metailu, mis on ilu kui sellise kasutamisviiside kriitika ja analüüs. Ilu on tänapäeval rakendatud tööle reklaamitööstuses, kriitiline kunstnik ei saa luua siiralt ilu ilma langemata sentimentalismi. Üheks variandiks tänapäeval luua "siirast ilu" on kitsh. Ja ometi tuleb ilu kaasaegsesse kunsti "tagaukse kaudu" mittelääne kultuuridest. Kas kuskil on olemas "universaalse ilu" võimalus?

Mõtlemine
Kaasaegse kunsti kõige kõrgemalt hinnatud osa iseloomustab see, et selle taga on analüüs - intellektuaalne tegevus. Kõrgelt hinnatud kunst tänapäeval ei ole silmailu ja naudingu pakkumine, silma võrkkestale apelleerimine, vaid eelkõige ajutegevus. Mõtlemiskunsti "isaks" on Marcel Duchamp, kelle loomingust viivad liinid edasi 1960ndate popkunstini ja 1970ndate kontseptualismini. Tänapäeva kunstnik peab olema analüütik, mitte ainult "visuaalteadlane". Kunsti väline vorm meenutab tänapäeval sageli teaduslikke uurimusi.

Meie ja teised
Nii nagu "ilu", on ka "teine" filosoofiline kategooria. "Teine" on keegi, kellel puudub domineeriv positsioon, ta pakub domineerijale "eksootilist huvi" kui objekt, tal puudub võim, ta on allutatu positsioonil. Lääne kultuuril on tendents suhestuda "teiste" kultuurimudelitega domineerivalt "meie" positsioonilt, seda nii majanduslikult, sõjaliselt, poliitiliselt kui intellektuaalselt. Samuti saab "teise" kategooriat vaadelda soolisest aspektist, sealjuures on domineerival positsioonil meesugu. Loeng avab seda, kuidas "teise" kategooria kajastub kunstis.