Kunstiteadlikkuse Keskus | info ja uudised

24h galerii	Kunstiteadlikkuse Keskus			Sally Stuudio
e-näitused	info ja uudised	e-õppematerjalid	lingid	Sally Stuudio

tagasi avalehele

kunstiuudised

Art This Week

kunstnikud räägivad

teeme ise

teated

teadete tahvel

Loe uudiseid ja kuuluta ise ka – kui tahad seoses kunsti, muu loomingulise tegevuse ehk heade ideedega millestki teada anda!

Kirjuta teade!
Juhan kohal , info@allee.ee , lisatud 08-09-2010 15:33
7. kuni 26. septembrini on kunstisalongis Allee, Pikk 34 näitus Salvador Dali teostest. Eksponeeritud on 11 graafilist tööd ühe tuntuima sürrealisti hilisloomingust. Näitus on saanud teoks Simson Galerii ja kunstisalongi Allee koostöös. Ühtlasi on võimalik tutvuda 27. septembril toimuva Simson Galerii oksjonivalikuga. (üksikasjalikumalt www.simson.com.ee ) SALVADOR DALI Salvador Dali (Salvador Domingo Felipe Jacinto Dali i Domenech, aastast 1982 Puboli markii) sündis Hispaanias, Kataloonias, Figuerese linnas 11. 05. 1904 ja suri sealsamas, oma teater-muuseumis 23. 01. 1989. Ta pärines advokaadi perekonnast, õppis aastail 1916-22 kohalikus kunstikoolis, 1922-26 - Madridi Kunstiakadeemias. Tema esimene näitus oli Figuerese linnateatris 1918. Figuereses oli tema suunajaks impressionist Ramon Pichot, ent Madridi-perioodi töödes ilmneb kubismi, Picasso ja Miro mõju. Tema sõbrad akadeemia-päevil olid poeet Federico Garcia Lorca ja tulevane kinematografist Luis Bunuel, kellega ta tegi 1929 sürrealistliku filmi „Andaluusia koer“ ning 1930 – „Kuldajastu“. Väljaheidetuna akadeemiast, kuna ta leidis, et keegi ei ole pädev teda eksamineerima, sõitis ta Pariisi, kus tutvus Picassoga, ühines 1920. aastate lõpul sürrealistidega, kelle hulgast ta 1934 välja lülitati, süüdistatuna sümpaatias fašismi vastu, sürrealismi labastamises ja rahaahnuses (André Breton leiutas anagrammi tema nimest „Avida Dollars“, s.t. dollarihimuline). 1929 algas tema kooselu luuletaja Paul Éluardi endise abikaasa Galaga (Jelena Ivanovna Djakonova, 1894-1982), mis vormistati 1934 kodanliku abieluna, 1958 laulatusega katoliku kirikus. See suhe pahandas Dali isa, mistõttu paar pidi suvitamiseks valima Dali noorpõlveloomingus tähtsa Cadaquesi asemel teise paiga Vahemere ääres – Port Lligat. Tema „paranoilis-kriitiline“ loomemeetod äratas tähelepanu. 1933 korraldas Julian Levy tema esimese näituse USA-s, kuhu ta sõitis 1934 ning taas 1940 peale vahepealset viibimist Euroopas ja osalemist rahvusvahelisel sürrealistide näitusel Londonis 1936. Tema toetaja Londonis oli Edward James, kelle mahitusel sündisid sürrealistlikult disainitud esemed: telefon „Homaar“, sohva „Mae Westi huuled“. Ameerikas avaldas ta 1942 raamatu „Salvador Dali salajane elu“. Tema kollektsionäär A. Reynolds Morse ja tolle abikaasa Eleanor avasid tema muuseumi esialgu Clevelandis, siis St.-Peterburghis Floridas. 1948 asus ta koos Galaga taas Euroopasse, frankistlikku Hispaaniasse, mis, nagu tema demonstratiivne katoliikluski, avangardistlikult meelestatud intelligentsi šokeeris. Figuereses asus ta looma oma „teater-muuseumi“ (sealses linnateatris oli nimelt toimunud tema debüüt kunstnikuna); seal tegutseb Gala-Sakvador Dali sihtasutus, mis hoolitseb tema pärandi ja selle propageerimise eest. Seal kirjutas ta 1952-63 oma raamatu „Geeniuse päevik“ (e.k. 1999), seal ta ka suri, olles 1980. aastatel kannatanud kasvava nõtruse all. Dali on viljelenud erinevaid kunstiliike (muuhulgas skulptuuri), ent tuntud siiski eeskätt oma maalide poolest, mida on üle 1500: „Mälu püsivus“(„Sulanud aeg“,1931), „Narcissose metamorfoos“(1937, Tate Gallery.London), „Aafrika muljed“(1938), „Elevandid“(1948), „Wilhelm Telli mõistatus“ (1938, Stockholm, Moderna Museet). “Püha Antoniuse kiusatus“ (1946), „Port Lligati madonna"(1950, Fukuoka Kunstimuuseum, Jaapan), jt. 1923 sai ta isalt esimese trükipressi. New Yorgis asuva Dali arhiivi direktor Alfred Field avaldas 1994 „Salvador Dali graafiliste teoste ametliku kataloogi“, mis hõlmab 1700 teost. Peale selle on olemas Ralf Michleri, L. W. Löpsingeri jt. väljaantud kataloog kahes jaos, millest esimene hõlmab oforte ja segatehnikas töid aastatest 1924-1980, teine – puulõikeid ja litosid. Dali signeeris oma lehti kuni 1980, pärast seda hakkasid, paraku, levima võltsingud. Tema graafiline oeuvre koosneb nii üksiklehtedest kui ka sarjadest. Käesoleval näitusel on, näiteks, lehed 10 käsitsi koloreeritud ofordist koosnevast 300-ses tiraažis 1974 trükitud sarjast „Jaapani muinasjutud“ („Printsess ja karjapoiss“, „Jugoye“), seejuures 25-sest väljaspool 250-st tavatiraaži trükitud kogumist. Koloreeritud ofort „Maastik kella ja ratsanikuga“ on autoritõmmis. Identifitseerimist vajavad veel koloreeritud ofort „Kaarik“(võimalik,et sarjast „Meie ajalooline pärand“,1975), kolm väiksemaformaadilist lehte – ilmselt illustratsiooni. Dali on teinud illustratsioone paljudele raamatutele, näiteks, Lewis Carrolli „Alice imedemaal“(1969, 12 heliogravüüri ja 1 värviline ofort), Dante „Jumalik komöödia“ (Itaalia valitsuse tellimus, 1960, puulõige), Giovanni Boccaccio „Decamerone“ (ofort, kuivnõel, 1972, 150-sese tiraažis) John Miltoni „Kaotatud paradiis“(10 värvilist oforti 150-ses tiraažis, 1974), jt. Ühes viimase aja artiklitest püstitatakse küsimus, kas Dali oli geenius või osav turundaja. Kahtlemata tunnetas ta suurepäraselt tänapäeva publiku manipuleeritavust, reklaamist ja skandaaliihalusest läbiimbunud meedia ootusi ning vastas neile oma imago ning jultunud repliikidega varmalt, aga ka irooniliselt. Ta tunnetas vanemas eas ka nüüdisaegse kunsti nõrku külgi, mis publikut sellest eemaldavad. Ta oli avatud kõikvõimalikele impulssidele, kasutanud rohkelt eriti klassikaliste autorite motiive. Tema teos „Sõja nägu“ (1940, Rotterdam, Boijmans-van –Beuningeni Muuseum) viib mõttele, et ta võis näinud olla Wiiralti gravüüri „Põrgu“(1930-32). Teisalt, muna-kujund tema loomingus, nagu mõni muugi, on ilmselt mõjutanud Ülo Soosterit. Ta on üldse tugevasti mõjutanud nüüdiskunsti ja suhtumist sellesse mitte ainult oma loomingu, vaid kogu elulaadiga. Mai Levin

Anneli Aguraiuja , galerii@kullo.ee , lisatud 02-09-2010 14:24
Uued näitused Kullo Lastegaleriis 1.09-11.09 * „IMELINE KÕIK SIIN ILMAS LOODUSLAPSE SÄRASILMAS“ Rannamõisa lasteaia laste fotonäitus * „LAURA JA LAULASMAA LAPSED“ näitus Laulasmaa Kooli laste töödest * “HINGEVÄRAVAD LÄBI LÕNGADE PEHME MAA” Tallinna Puuetega Noorte Keskuse JUKS Saori kudumite näitus „IMELINE KÕIK SIIN ILMAS LOODUSLAPSE SÄRASILMAS“ Rannamõisa laste fotonäitus saab teoks tänu lasteaias mõne aasta eest tekkinud fotopisikule. Igal tegevusel on eesmärk ja tulemus. Mõnikord me tegutseme küll, aga tulemus jääb saavutamata. Meil aga ületas tulemus kõik ootused. Kui me alustasime lastega fotode tegemist, siis tundus , et eesmärk on ilusa pildi saamine. Alles fotokunsti süvenemine näitas meile, milliseid imelisi võimalusi õppimiseks ja õpetamiseks see meile avab. Laps, kes teab, et lillel on õis, vars ja leht ei oska kujutledagi, milline võiks olla üks tolmukas. Makrofoto toob aga nähtavale väiksemagi detaili. Fotode tegemine on suurepärane võimalus tuua lapsed loodusele lähemale, õpetada neid vaatlema, märkama ja leidma väikest imet argipäevas. Tule vaatama, kui imeline on kõik siin ilmas looduslapse särasilmas ! "LAURA JA LAULASMAA LAPSED" on väike valik Laulasmaa Kooli III klassi kahel esimesel kooliaastal tehtud töödest ja tegemistest. LAURA REIMETS joonistab kodus, koolis ja Sally kunstistuudios. Ta on oma klassis kaaslaste poolt hinnatud ja armastatud joonistaja, kelle kunstiõpetuse tööd alati tähelepanu väärivad. Kunstiõpetus ja joonistamine on meelepärased kõigile meie klassi õpilastele. Loodame, et näitus huvitav lasteaialastele, koolilastele, õpetajatele ja neilegi, kes koolipingist ammu välja kasvanud ja tahaksid teada, mis seal koolis tehakse. öpetaja Ülle Niinemäe * “HINGEVÄRAVAD LÄBI LÕNGADE PEHME MAA” Saori - eneseleidmine läbi vabakudumise. Läbi lõngade pehmuse hingevärve peegeldavad tööd on kootud Jaapani Saori telgedel. Näitusel olevad kudumid on loonud noored Tallinna Puuetega Noorte Keskusest JUKS. Kullo Lastegalerii Kuninga 6 Avatud T-L kell 10.00-18.00 galerii@kullo.ee; www.kullo.ee 6446873

Tartu Kunstikool , piret@art.tartu.ee , lisatud 12-08-2010 20:58
Tartu Kunstikool kuulutab välja konkursi täiskasvanutele ja noortele, varasemate töö- ja õpikogemustega õppijatele 2.-4. kursuse vabadele riigieelarvelistele kohtadele. Õppida saab kujundusgraafiku ja dekoraator-stilisti erialadel. Soovijatel esitada sisseastumisavaldus ja esitlusmapp oma erialastest ning üldistest oskustest 16.-19. augustil 2010 kell 10-15 Eha tn. 41, Tartu 50103 või elektrooniliselt kunstikool@art.tartu.ee Sisseastujatele antakse konsultatsiooni 24. augustil kell 12–13 Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41 II korrusel. Samal päeval kell 13-17 toimuvad ka vestlused sisseastujatega.

Anneli Aguraiuja , galerii@kullo.ee , lisatud 03-08-2010 16:06
"Rühm 08-09" Kullo Lastegaleriis ( Kuninga 6) 02-28. august 2010. "Rühm 08-09" esindab Venemaa Kunstiakadeemia kureeritavat Repin-Instituudi koolituskursust Soomes. Nagu nimi ütleb, on tegemist 2008/2009. õppeaasta lennuga. Näitusel osaleb seekord 15 inimest, nendehulgas ka üks eestlane (Signe Nenonen), ülejäänud soomlased. Ühisnäitusel saab näha nii tehnilises kui stiili mõistes laia loomespektrit . Erineva lähenemise ja väljundi pakuvad erineva taustaga kunstitegijad - meie hulgas on ka kunstiõpetajaid, kujutavat kunsti teise kõrgharidusena omandavaid kunstnikke, aga ka üksikud muu põhitöö kõrvalt tegijaid, on noori kunstikõrgkooli tudengeid, aga ka eakamaid ja kogenumaid. Mõned kunstnikud on Repin-Instituudist kaasa saanud tõsist innustust realistliku kunsti tegemise jätkamiseks (näiteks Meder, Nenonen), teised jätkavad oma isikupära teostamist vene professoritelt saadud õpetusi rohkem või vähem arvestades. Ehk siis silmarõõmu igale maitsele. Endiselt avatud „Liikumine“ - Aire Aksiim`i, Joanna Kuuse, Kairit Orgussaare maalid Kullo Lastegalerii (Kuninga 6) Avatud T-L kell 10.00-18.00 galerii@kullo.ee 6446873

Piret Paluteder , piret@art.tartu.ee , lisatud 02-07-2010 22:13
Näitus Tartu Kunstikooli teise kursuse õpilaste Olustvere maalipraktikal tehtud töödest Maalipraktikal tehtud tööd on välja pandud Vilde kohvik-galeriisse Tartus. Näitust on võimalik vaadata 01.-14. juulini 2010. Vabas õhus maalimine on alates impressionistidest olnud peaaegu et kohustuslikuks väljakutseks kõigile maalijatele. Kahe nädala jooksul on Vilde kohvik-galeriis võimalik vaadata, milleni viis duell Tartu Kunstikooli 2. kursuse õpilaste ja Olustvere mõisa ümbruse vahel. Näitusel osalevad: Linda Mari Hüvato, Siiri Jüris, Kristiina Kalamees, Uno-Tanel Kalle, Sandra Kristal, Peeter Krosmann, Terje Kähr, Art Nõukas, Susanna Peters, Liina Plaado, Martin Semm, Kristin Vaher, Alisa Vasina.

Anneli Aguiraiuja , anneli@kullo.ee , lisatud 30-06-2010 09:59
„Rõõm“ Kullo Lastegaleriis Kuninga tänav 6 on alates 28.juunist avatud Huvikeskuse Kullo joonistamise - ja maalikursuse ülevaatenäitus „Rõõm“. Autorid on 13-19 aastased noored ja täiskasvanud maalihuvilised. Tegemist on värvirõõmsa näitusega kus iga kunstnik on leidnud isikupärase kujundi, väljendamaks rõõmu. Juhendas õpetaja Kersti Linnamägi . Näitus jääb avatuks 17. juulini. Kullo Lastegalerii Kuninga 6 Avatud T-L kell 10.00-18.00 galerii@kullo.ee; www.kullo.ee 6446873 56727796

Anneli Aguraiuja , galerii@kullo.ee , lisatud 28-05-2010 17:34
TALLINNA HUVIKESKUS „KULLO“ AASTANÄITUS 27.05-19.06.2010 Alates 27. maist on vanalinnas Kullo Lastegaleriis avatud Tallinna Huvikeskus „Kullo” Kunstiringide Aastanäitus. Näha saab ringides osalevate laste loomingulisi ja isikupäraseid töid. Huvikeskuse aastanäitust iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus. Näitusel on esindatud erinevad huviringid: keraamika (juh.Aino Arumäe), skulptuur (juh. Vergo Vernik), maal-joonistamine-klaasimaal (juh. Elve Tauts), kunstiring ja nahkehistöö (juh. Ruth Heidok), Galerii Kunstistuudio (juh. Anneli Aguraiuja), zarzi (portree) ring (juh.Rein Eskel), õmblusring (juh.Piret Ojamaa), taimedisain (juh. Erko Liiv). Näitus jääb avatuks 19. juunini. Järgneb Huvikeskus „Kullo“ noorte ja täiskasvanute joonistamis- ja maalimiskursuse näitus (juh. Kersti Linnamägi ) 28.06.-17.07. Olete oodatud vaatama ! Kullo Lastegalerii asub Tallinna vanalinnas aadressil Kuninga 6 Oleme avatud T-L kella 10-18ni Info www.kullo.ee, tel. 6446873 või galerii@kullo.ee

Juhan Kohal , info@allee.ee , lisatud 24-05-2010 14:09
Austatud kunstisõber 20. maist kuni 5. juunini on kunstisalongis Allee (Pikk 34, sissekäik Rohelise turu poolt) näitus “Liselotte Knüpffer. Aja pildid “. Liselotte Knüpffer (hiljem Ferber) sündis 25. 06. 1916 Odessas. Tema ema Else Knüpffer (neiuna Hoffmann) oli sündinud 1879 Paides, isa Carl Knüpffer 1868 Väike-Maarjas. Koolis käis L. Knüpffer alul Soomes, hiljem Eestis. 1933. aastal lõpetas ta Viljandis gümnaasiumi ning astus 1935. aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppima graafikat. Tollal oli graafikaosakonnas kandvamad jõud Günther Reindorff ja Paul Luhtein. Pärast edukat kooli lõpetamist 1938. aastal astus L. Knüpffer Riigi Kõrgemasse Kunstikooli, milles õpingud katkestas repatrieerumine Saksamaale 1939. aasta sügisel. 1940-1941 jätkas L. Knüpffer kunstiõpinguid Müncheni Kunstiakadeemias õppides söövitust professor Adolf Schinnereri ning puulõiget professor Albert Fallscheeri juures. 1942-1944 oli ta kunstiõpetaja Pirna väikelinnas Dresdeni lähedal. 1945-1949 tegutses Liselotte Knüpffer iseseisva kunstniku ning tarbegraafikuna. Ka pärast abiellumist ja Berliini kolimist 1949. aastal leidis ta pereelu kõrval aega tegeleda kunstiga keskendudes peamiselt akvarellmaalile. 1984. aastal valmisid esimesed katsetused segatehnikas ja akrüülmaalis. L. Knüpfferi teoseid on eksponeeritud kunstinäitustel Tallinnas, Posenis, Pirnas, Wernigerodes ja Berliinis. Näitusel “Aja pildid” on paarkümmend erinevates tehnikates graafilist tööd ning joonistust aastatest 1936-1941. Teostatuna ajastule omaselt küllaltki realistlikult ja mõõduka üldistusega on neis tunda head tehnika valdamist ja karakteri tabamise oskust. Peamiselt Tallinna vanalinna motiivide kõrval on ka olupilte ning muljeid Soomest ja Saksamaalt. Kuigi Liselotte Knüpfferi teoseid on reprodutseeritud Riigi Kunsttööstuskooli väljaannetes ning neid on ka Eesti Kunstimuuseumi kogudes on kunstniku looming seni Eestis laiemalt tundmata. Tänu kunstniku säilinud sidemetele kodumaaga on tema teosed jõudnud tagasi Eestisse ning neid on võimalik näha salongis Allee tööpäevadel 10.00-18.00, laupäeval 11.00-15.00. Lugupidamisega, Juhan Kohal Tel. 6464500, 5127677

Helena Uri , : info@rahvakunstiklubi.ee , lisatud 20-05-2010 13:46
MTÜ Rahvakunsti Klubi 20.mai 2010 Pressiteade Alates 18. maist on Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna fuajees (Liivalaia 40, hotell Olümpia vastas) võimalik osa saada MTÜ Rahvakunsti Klubi ja Dagestani Kultuuriühing Eestis ühisnäitusest “Dialoog vaibakunsti kaudu!”. Näitus on avatud E – R 10.00 – 19.00 ja L 10.00 - 17.00 . Näitus on avatud 02.juunini. Näitus on osa projektist “Dialoog vaibakunsti kaudu”, mida toetab Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Projektis osalejad said teadmisi nii Eesti kui Dagestani etnograafilisest käsitööst, tavadest, kultuurist ning samuti said osalised kaasa lüüa praktilistes vaibakudumise õpitöötubades. Alates 24. maist on Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10, Tallinn) võimalik osa saada MTÜ Rahvakunsti Klubi näitusest “Kõnelused käsitöö kaudu”, mis pakub kõigile külastajatele võimalust nautida kaunist käsitöökunsti. Näitus on avatakse 24.mail kell 17.00 ning näitus jääb avatuks kuni 20. juunini. Näitus on avatud E-R 10.00 -19.00 ja L 10.00-15.00. MTÜ Rahvakunsti Klubi on loodud 1989. aastal Keldrimäe Rahvamäe juures ning klubi on juba üle 10 aasta tegutsenud Lindakivi Kultuurikeskuse juures Lasnamäel. Rahvakunsti Klubi on oma tegevusega aidanud kaasa kultuurielu arendamisele pakkudes huvilistele kvaliteetset kultuuritegevust. Rahvakunsti Klubis toimuvad pidevalt etnograafilise käsitöö õpetamine ning käsitöö oskuste ja teadmiste edasiandmine erinevas eas sihtrühmadele. Rahvakunsti Klubi on tegev erinevates EL programmides. Klubi osaleb Euroopa täiskasvanuõppe programmis Grundtvig, mis on Euroopa elukestva õppe programmi täiskasvanuhariduse allprogramm. Ühise projekti eesmärk on võtta osa elukestvast õppest, tutvustada oma maa käsitööd korraldades selleks kokkusaamisi ja käsitöö õpitöötubasid üle Euroopa. EL programmi 1.1.0603.08 - 0002 "Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" Projekti peamine idee on täiskasvanute õppimisvõimaluste parandamine ja kättesaadavaks muutmine igas Eestimaa paigas ja igale inimesele. Teate edastas Helena Uri Telefon: +372 600 1424 E-post: info@rahvakunstiklubi.ee

Anneli Aguraiuja , galerii@kullo.ee , lisatud 14-05-2010 18:00
Kullo Lastegaleriis keraamikanäitus „Savisellid 4” Noored keraamikud üle Eesti osalevad juba neljandat korda korraldatud konkursil „Savisellid 4”, kuhu esitatud töid saab vaadata 13.–22.maini samanimelisel näitusel Kullo Lastegaleriis. Konkursile ”Savisellid ” laekus lastelt ja noortelt kokku ligi 400 taiest, mis valmisid üle 350 erineva noore poolt, paljudest erinevast koolidest ja huvikoolidest üle Eesti. Seekordne konkurss- näitus on seniolnutest kõige arvukam. Žürii hindas konkursile esitatud töid neljas vanuseastmes. Kuivõrd laekunud tööde tase oli ühtlaselt väga kõrge, otsustas žürii loobuda võitjate järjestamisest ning andis igas vanuserühmas välja umbes kümmekond võrdväärset laureaaditiitlit. Võistlustöödest pani kokku näituse skulptor Vergo Vernik. Savisellide” näitus avatakse 13. mail kell 16. Näituse avamisel avalikustatakse konkursi tulemused ning autasustatakse keraamikakonkursi laureaate. Näitus Kuninga tänaval asuvas Kullo Lastegaleriis jääb üles kuni 22. maini. Konkurss saab teoks Tallinna Haridusameti ja Hasartmängumaksu Nõukogu toel. Lisainfo: Kairi Kaugema 52 97 537 Tallinna Huvikeskus Kullo Direktori asetäitja Kullo Lastegalerii 6446873 Anneli Aguraiuja galerii@kullo.ee

Eelmised teated >>

Kirjuta teade!
Sinu nimi:
Sinu e-post:
Teade:

www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.