Reede, 5. märts 2010

Ootsingu kunst kõneleb oskamise kaudu
Vabaduse galeriis on 24. märtsini üleval EKA emeriitprofessori Enno Ootsingu näitus "Miimilised maskid", millega kunstnik tähistab ühtlasi oma 70. juubelit. Ootsing on oma pool sajandit väldanud tegevusega kujunenud eesti graafika üheks silmapaistvamaks meistriks. Ta on uuendanud ja arendanud graafika tehnilisi võimalusi ning saavutanud tulemusi ja tunnustust nii vabagraafiku kui raamatukujundaja ja illustraatorina. Kahe viimase aasta loomingust koostatud näitus keskendub inimsuhetele ning emotsioonide väljendumisele miimika ja kehakeele kaudu. Paralleelselt on Tallinna Jaani kirikus avatud Ootsingu tagasivaateline "Valik gravüüre".

Enno Ootsing: "Olen pidanud oluliseks oma ideede ja kujutluste realiseerimist erinevate trükimenetluste kaudu. Mind on köitnud trükigraafika rikkalik arsenal. Olen tutvunud enamikuga graafikatehnikatest, aga sobivamaks on osutunud kõrgtrükitehnikad, täpsemalt manuaalsed graveerimistehnikad. Püsin arvamisel, et tehnika annab tööle olulise lisaväärtuse. Tal võib olla koguni sisuline tähendus."

Näituse avamisel Vabaduse galeriis esitleti ka kunstniku mälestusteraamatut "Peegelpilt", mis käsitleb autori kooliteed, töiseid väljakutseid ja annab ühtlasi sissevaate möödunud aastakümnete kunsti- ja kultuurisituatsiooni Eestis. Ehk teisisõnu on see osake Tartu Kunstikooli, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia ajalugu graafiku ja õpetaja silmade läbi.

Kunst rahast ja võimust
Pärnu Kunstihallis on 28. märtsini eksponeeritud Siim-Tanel Annuse "Raha ja poeesia", milles kunstnik keskendub lisaks krabisevale-kõlisevale õigupoolest just poliitikale kui "võimu luulele". Oma rahamaalidel on Annus kasutanud inspiratsiooni- ja motiiviallikana nii Eesti Vabariigi kui Stalini ja Hrushtshovi aegse NSVLi, samuti natsi-Saksamaa ning hilisemaid Soome ja Saksamaa paberrahasid. Näeme rahasedelitelt laenatud esinduslikke portreid, mis autori sõnul on "mastaapsed oma ajastu märgid, kus poliitiline rezhiim (olgu siis demokraatlik või diktaatorlik) oma rahvale ja maailmale demonstreerib väärtusi, jõudu, rikkust jne." Ning Siim-Tanel Annus lisab: "Tänapäeval ajas tagasi vaadates näeme riikide, rahade, hiilguse ja võimsuse viletsust ja kõige kaduvuse teed minekut. Mida võimsam oli rezhiim ja suurem riik, seda väärtusetumaks osutusid tema rahasedelid. Saksa okupatsiooni aegsete idamarkadega oli kasulikum ahju kütta kui nende vastu küttepuid vahetada."

Maaliseeria "20. sajandi poeesia" keskendub aga möödunud sajandi diktaatorite allkirjadele ja nende fragmentidele. "Materialiseerin maalidel ajaloolise hetke ja toon selle tänapäeva. Elustan seeläbi möödunut. Stalin, Hitler, Molotov ja Ribbentrop sõlmisid 70 aastat tagasi mitmesuguseid avalikke ning salajasi lepinguid, kus tõotasid üksteisele igavest sõprust ja koostööd. Elegantse suletõmbega antud allkiri pühkis põrmu terveid rahvaid ja riike. Hiljem osutusid need isikud suurimateks vaenlasteks ning korraldasid maailma suurimad tapatalgud," nendib Annus. Vastavatud näitus tähistab ühtlasi kunstniku 50. juubelit.

Kunst pargist
Tam Galeriis on kuu lõpuni üleval näitus "Mare Vint. PARK. Jaanus Samma", mida ühendab ühe noore ja ühe vanema põlvkonna kunstniku kiindumus parkidesse. Mare Vint (s. 1942) tutvustab viimastel aastatel tehtud suuremõõtmelisi pargitemaatilisi tushijoonistusi lõuendil ning 1970-1980. aastail loodud litosid paberil. "Park, minu lemmikmotiiv läbi aegade, on organiseeritud, inimese poolt korrastatud ja kujundatud loodus, ideaalmaastik, mis on tehtud selleks, et inimene end seal hästi tunneks. Pargi fenomen ongi see positiivsus, mis on pargi kui nähtuse sisse programeeritud," selgitab kunstnik.

Samma (s. 1982) eksponeerib näitusel digitrükke ning dokumentaalfilmi "Apollo park. Purskkaev", mis jutustab sellest, kuidas üks purskkaev hommikuti ellu ärkab. Teda on inspireerinud pargiteoreetik Allen S. Weissi sõnad: "Aed ei ole ainult visuaalne vaatemäng, vaid aia esteetiline loogika teeb võimalikuks kõiki meeli hõlmava aistingute sünesteetilise segunemise, mille kulminatsiooniks on esteetiline kogemus, mis on suurem kui kõikide tema aistinguliste sümboolsete ja ajalooliste osade summa".

Vürtsikad naiskunstnikud Pärnus
Pärnu kontserdimajas on 3. aprillini avatud kolme noorema põlve naiskunstniku - ehk korraldajate sõnul "vürtsitüdruku" - näitused: Eveli Variku "Seks ja söök" (foto), Alide Zvorovski ja Eveli Variku "Aplaus" (maal, foto) ning Ines Erlemanni "See pole see" (graafika). Zvorovski on lõpetnud EKA maaliosakonna 2007. aastal; Erlemann õpib kunstiakadeemias graafika magistratuuris; Varik on õppinud Tartu Kunstikoolis tekstiili, Konrad Mäe stuudios maali, EKAs ruumikujundust ja graafikat ning on praegu samuti graafikamagistratuuris.

Autorid selgitavad oma kolmiknäituse tagamaid: "Kõik väljapanekud käsitlevad inimese keha ja vaimu dialoogi meie kahjuks seni veel dualistliku hoiakuga tsivilisatsioonis. Ehk siis Maslow' püramiidi alumiste ja ülemiste kihtide keerukat võitlust, mis viib naudinguni, täiustumiseni, ühiskondliku halvakspanu ja heakskiiduni vahelduva eduga, skandaalideni ja lõpuks surmani. Loomulikult ei saa siin mööda ka meeste ja naiste kroonilisest rindejoonest, mis üpris kontrollimatult vonkleb aplodeerivast, ekstaatilisest vastastikusest vaimustusest hädaldava, impotentse tülgastuseni. Ja siis jälle tagasi."

Näitused Tallinnas
HOP galeriis eksponeerib 23. märtsini pealkirja all "Antiiki on kõikjal" oma loomingut üks meie tunnustatumaid klaasikunstnikke Rait Prääts. Autor selgitab: "Oma rännakutel metropolides tegin tähelepaneku, et antiikse kunsti galeriisid on palju rohkem kui kaasaegset kunsti tutvustavaid. ... Kui antiiki tahetakse, siis tuleb ka antiiki teha ja nii sündis idee luua seda ise ning esialgu vähemalt väikese näituse jagu. Näituse "Antiiki on kõikjal" valmistamine andis võimaluse uurida aja salapära, väärtuste, suhete ja ideaalide vastupidavust ajas, mineviku ja tuleviku rütme, uusi ja vanu müüte. Tööde teostamisel kasutasin klaasi, mis on väärikas ning vastupidav materjal ja kestab kaua."

SEB Galeriis näitab 16. aprillini pealkirja all "Toetused ja nõjatused" oma loomingut Rein Ereb. Kunstnik liigub omanäolist autoritehnikat viljeledes abstraktsionismi ja realismi piirimail, esindatud on nii maali- kui graafikavõtted, erinevates kooslustes esinevad tush, akvarell, pastell ja akrüül, paber ja lõuend. Oma töömeetodiks nimetab Ereb ise "meelitatud juhuste korrastamist".

Lühidalt
Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kaks uut näitust: 24. aprillini saab uudistada Eesti illustraatorite kevadnäitust, 27. märtsini vaadata aga Anu Kalmu illustratsioone.
Eesti Draamateatris eksponeerib pealkirja "Aledoia ehk Armastus võidab hirmu" all oma maaliloomingut aastatest 2004-2009 Andrus Joonas.

Mujal
Haapsalu Linnagaleriis saab praegu vaadata Leonhard Lapini aastatel 1981-1991 loodud litograafiasarja "Protsess".
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 22. märtsini vaadata Mara maale ja Dagmar Kase videot "...olla on uhke ja hää".
Pärnu Kunstnike Majas on 27. märtsini näitus "3 on uus must", mille autoriks Johannes Säre, Iti Kasseri ja Maido Juss - ühisnimetajaga JIM.
Tartus galeriis "Noorus" on 20. märtsini Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamiosakonna näitus "ME".
Kondase keskuses on avatud Karksi Noorte Kunstistuudio näitus "Objekt ja abstrakt vol. 2".