Reede, 18. detsember 2009

Tartu kunst näitab mitmekesist sisu ja vormi
Tartu Kunstimajas avati äsja Tartu kunstnike aastalõpunäitus. Peale 2007. aasta zhüriita näituse eksperimenti ning mullust kuraatoripõhist moodustati loomeaastat kokku võtva ekspositsiooni koostamiseks taaskord tradistiooniline zhürii - sedapuhku koosseisus Indrek Grigor, Meiu Münt, Tõnis Paberit, Imat Suumann ja Markus Toompere. Kokku laekus 124 tööd 75 kunstnikult, valiku neist kujundas näituseks Ki wa.

Tartu Kunstnike Liidu galeristi Markus Toompere annab moodustab väljapanek üldiselt ilusa läbilõike Tartu kunstiilmast, hõlmates koolidest ja koolkondadest nii TÜ maalikunsti eriala, Tartu Kunstikooli ja Kõrgema Kunstikooli õpilasi-õpetajaid kui Konrad Mäe stuudiot; värskete töödega on väljas ka Kursi koolkonna liikmed. Kujunduskontseptsioon jaotab tööd Kunstimaja kolme galerii vahel nii sisuliste ja vormiliste kooskõlade kui valitsevate teadvusseisundite alusel. Ebatartupärane jahe lihtsus, napp ja selge pildistu moodustab Lakoonika, kus Kruusamäe järjekordse suure hüperportree valvsa pilgu all laulatatakse Taniloo Billeneevega. Brutaalse ja macholiku vormimaailma Rustika keskmeks on Seppeti kirst ja Tshernobai altar. Neile sekundeerib eufooriline ja groteskne psühhoklounaad Psitropika. Väikeses galeriis valitsevad ilmutuslikult hämarad moonded ja hälbed - Insaanika keskmeks on Pajose "Jumala anatoomia". Monumentaalgaleriis asub Silentika - siin kõlavad Tartule omased intiimsed, lähivaatelised väikelood.

Näituse avamisel anti üle ka Ado Vabbe nimeline visuaalse kunsti preemia, mille tänavuseks laureaadiks on Albert Gulk. Tartu kunstnike aastanäitus jääb avatuks 17. jaanuarini 2010.

Temnikova lahkab kunstielu läbi seksuaalkäitumise
Tallinna Linnagaleriis on 3. jaanuarini üleval Olga Temnikova näitus "One Night Stand". Ainult täiskasvanutele vaatamiseks mõeldud näituse kaasautorid on Kivisildnik ja Ilya Nartov. Kunstniku sõnul on näituseidee aluseks üheöösuhte skeem, mida ta kasutab kunstniku ja kunstipubliku suhtlemise metafoorina. Sealjuures peab ta silmas selliseid suhtlemisvõimalusi nagu "institutsionaalne või privaatkapitalile toetuv prostitutsioon ehk kunstniku tellimustööd ning masturbatsioon ehk olukord, kui kunstnik kujutab endale ette oma kunstisõnumi ideaalset vastuvõtjat, ignoreerides reaalse publiku ootusi-eelarvamusi - ja loomulikult ka täisväärtuslik armusuhe ehk olukord, kus kunstniku ja kunstipubliku suhtlus toimib ideaalselt".

Kunstniku ja kunstiarmastaja suhe ühiskonnas sarnaneb traditsioonilise patriarhaalse mehe-naise suhtega: materiaalse poole eest vastutab mees (loe: kunstiarmastaja, kunstikoguja), emotsionaalse läheduse eest kannab aga vastutust naine (loe: kunstnik). Teoreetiliselt võiksid eksisteerida mõned õnnelikud pered, reaalsuses piirdutakse aga tihtilugu üheöösuhtega. Seetõttu püüabki Temnikova murda välja "tüüpilise Eesti kunstniku sotsiopaatiast ja noore Wertheri romantilistest kannatustest": meil on reaalne publik (mehed) ja kunstnikel (naistel) pole muud valikut, kui õppida teist poolt armastama ehk temaga õigesti kommunikeeruma.

Farkase ruumimängud Eesti Pangas
Eesti Panga Kuppelgaleriis avati hiljuti fotokunstnik Denes Farkase loomingut tutvustav väljapanek, kust leiab näiteid tema omanäolistest interjöörilavastustest, sarjadest "15 portreed" ja "Autoportree". Farkas on sündinud Budapestis, kus ta lõpetas oma haridustee Ferenc Liszti nimelises muusikaakadeemias. Aastail 1997-2001 õppis ta EKAs graafikat ning on mitmeid aastaid tegutsenud sealsamas õppejõuna.

Kunstiteadlase Eha Komissarovi sõnul iseloomustab Farkase loomingut vaatlusoskus ja soov näha, tema fotodes avanevad maailma peidetud tahud ja nende ilu, mida ei tohi aga segi ajada ilutsemisega. Oma suhet ruumiga kirjeldab autor ise nii: "Interjöör on mänginud tähtsat osa minu loomingus. Laiemas kontekstis peaks ta sisemise ja välise vahekorra probleemidega seostuma. Siseruum annab mulle seda julgust, mida väljas ei tunne. Sees olles tunnen ennast turvaliselt. Intiimsus on iseenesest mõistetav - koos kellegagi (kasvõi iseendaga) ruumi jagamine loob koos olemise tunde, millel on oma aura." Näitus Eesti Pangas jääb avatuks 11. märtsini 2010; selle külastamise soovist palutakse eelnevalt ette teatada telefonil 668 0751.

Kunst piparkoogist
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on 3. jaanuarini juba traditsiooniks kujunenud PiparkoogiMaania näitus - tänavu nimega "ÜmberMaailmaReis". PiparkoogiMaania korraldaja Mari-Liis Laanemaa sõnul on erinevate erialade kunstnikud keraamikutest moeloojate ja arhitektideni teostanud traditsioonilisele pühademaiuse-materjalile toetudes oma unistused, seiklused, muljed ja äpardused. Piparkoogimaailma, kus miski pole võimatu, kutsuvad vaatajat tänavu ei rohkem ega vähem kui sada piparkoogidisainerit.

Aasta lõpuni on avatud ka Mini-PiparkoogiMaania näitus Lastemuuseumis (Kozebue 16), kus oma magusaid töid näitavad lasteaia- ja algklassilapsed. Samuti toimub PiparkoogiMaania fotovõistlus internetis koolidele ja kõigile huvilistele. Kõigest lähemalt www.piparkoogimaania.ee

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis on juubelinäitus, kus eksponeeritakse kunstinäituste plakateid läbi nende kümne aasta, mil Haus Galerii ja SEB Pank on kunstivallas koostööd teinud. Möödunud kümnendi vältel on SEB Galerii (varem Eesti Ühispanga Galerii) pakkunud näitusevõimalust paljudele Eesti autoritele ning aidanud neid oma loomingu tutvustamisel. Koostöös Haus Galeriiga on galeriiseintele jõudnud nii alles oma esimesi pintslitõmbeid teinud koolilastest kunstnike kui tuntud ja tunnustatud kunstikorüfeede teosed.

EKA galeriis on praegu "Üleminekuiga". Leene Nola kontseptsiooni alusel koostatud näitusel osalevad Helmi Elfriede Arrak, Martin Laksberg, Andres Nõlvak, Triin Ruumet, Mihkel Salk, Pire Sova, Lee Bernadette Stewart, Mart Vainre, Ekke Västrik jpt. - kokku paarkümmend noort kunstnikku.

Galeriis SooSoo saab uudistada Kärt Ojavee näitust "UndefinedUsefulObjects". Väljapanek koosneb biomimeetika printsiibist lähetuvatest interaktiivsetest ja aktiivsetest sisustusobjektidest. Näitus valmis koostöös Biorobootika Keskusega ja tegijate eesmärgiks on töötada välja uudseid kontseptsioone interjööridesse, kus inimene on sunnitud pikemalt aega veetma.

Galeriis Aatrium eksponeerib 8. jaanuarini pealkirja all "Nagu oleks" oma töid Inga Randla, kunstnikunimega Inga-Freya Monk.

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis saab 21. detsembrist 15. jaanuarini vaadata eesti kunstnike ühisnäitust "Kiri". Lugemisaasta 2010 üheks avalöögiks oleva väljapaneku avavad Merca ja Ki wa. "Kiri fikseerib kirjutaja jaoks olulise... Kiri pudelis, armastuskiri, reisikiri, piltkiri, noodikiri, sõbralt kiri, avaldus politseile, musterkiri... Kirjas on emotsioonid, uudised, mälestused, unistused, palved, soovid... Missuguse kirja jätame endast maha - eksistentsiaalne küsimus," mõtisklevad väljapaneku kuraatorid Jana Huul ja Andrus Raag. Näitusel osalevad Jüri Arrak, Jaan Malin, Lembe Ruben, Kristring, Ilmar Kruusamäe, Jaan Luik, Andres Tolts, Leonhard Lapin, Mariliin Kindsiko, Eduard Endel Taniloo, Maarit Murka, Rauno Thomas Moss, Mall Nukke, Jaan Elken, Nadezhda Tþernobai, Tiit Pääsuke jmt.

Viljandis Kondase Keskuses on 7. veebruarini 2010 avatud suurejooneline eesti nukumeistrite ühisnäitus "Koosmäng". Eksponeeritud on eripalgelist ja omanäolist nukuloomingut 23 kunstnikult - teiste hulgas esinevad Mare Hunt, Resa Tiitsmaa, Piret Mildeberg, Kersti Roosmaa, Sveta Aleksejeva, Viive Noor ja Maaja Kalle. Kes või mis on üldse tänapäeva nukk? Otsides sellele küsimusele vastust, on meistrid valmistanud realistlikke, abstraktseid, naiivseid ja sürrealistlikke nukuinterpretatsioone. Seejuures on nukukunstnikud kasutanud nii traditsioonilisi materjale nagu riiet, vaha, puitu, portselani, paber- ja plastmassi kui puu- ja juurvilju, merikarpe, tarbeesemeid, martsipani jm.

Tartus Y galeriis on praegu näha Virge Loo näitus "Lu Wei Hiinast". Loo on lõpetanud EKA tektsiilikunstnikuna ning praegu omandamas religiooniantropoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Näitusel olevad tööd kajastavad postkaardilikus esteetikas kogemusi ja läbielamisi Hiinast, kus autor tänu Hiina Rahvavabariigi keeleõppe stipendiumile on mõnda aega elanud. Väljapaneku taustaks oleva helimaastiku on loonud Sander Saarmets.

Valga muuseumis on 30. jaanuarini Marget Tafeli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisväljapanek "Tallinna tuuled". 70ndatel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis hariduse omandanud kunstnikud edendavad täna regionaalset kunstielu - Tafel töötab stuudiokeraamikuna oma talustuudios Muhu saarel, otsides uusi tehnoloogilisi võimalusi keraamika põletusviisides, Väljaots tegutseb Põltsamaal ning Breideks õpetab noori Jõhvi Kunstikoolis.

Tunnustus
Tänavused Wiiralti stipendiumi saajad on EKA vabade kunstide magistrandid Sigrid Viir, Laura Toots ja Lauri Koppel. Stipendiumikomisjoni esimehe Kersti Tiigi sõnul arvestas komisjon, kuhu kuulusid Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgema Kunstikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Kunstnike Liidu, Kultuuriministeeriumi, Kumu ning eragaleriide esindajad, nii kandidaadi loomingulist ja erialast tegevust kui tulevikuvisioone. Stipendiumide kogusumma on tänavu 150 tuhat krooni; lisaks saavad auhinnatud Eesti Kunstimuuseumilt kingiks kuldkaardi, mis annab neile eluaegse tasuta külastusõiguse. Kokku esitati stipendiumi saamiseks tänavu 35 sooviavaldust. Wiiralti stipendiumi makstakse kunstnike teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest üks kord aastas.

Galerii-G andis koos oma koostööpartneri, Hollandi kunstitarvete firmaga Royal Talens välja antava iga-aastase kunstipreemia tänavu graafik Benjamin Vassermanile. Vassermanile on lõppev aasta olnud loominguliselt tähendusrikas. Muuhulgas demonstreeris ta seda isikunäitustega: Riigikogu kunstisaalis eksponeeritud väljapanek koondas paremiku erinevates sügavtrükitehnikates loodust, Kunstihoone galeriis toimunud näitus "Diagnoositud tagasitulek" demonstreeris aga kunstniku rahvusvaheliselt hinnatud digigraafikat.

Trükis
Trükist on ilmunud Eesti Kunstnike Liidu 9. aastanäituse "Enesepaljastus / Self-Exposure" kataloog. Trükis sisaldab näituse kuraatori Vano Allsalu eessõna ja aastanäitusel eksponeeritud teoste reproduktsioone. 152-leheküljeline värvitrükis kataloog on paralleelselt eesti- ja ingliskeelne. Raamatu koostaja-toimetaja on Elin Kard, kujundaja Denes Kalev Farkas. Kataloogi on võimalik osta Kunstnike Liidu kontorist ja hästivarustatud raamatukauplustest.

22. detsembril kell 17 esitletakse Pärnu Kunstnike Majas värsket Pärnu kunsti aastaraamatut. Ülevaatlik trükis koondab kokku kõik Pärnus 2009. aastal toimunud tähtsamad näitused ja kunstisündmused, andes muuhulgas ülevaate sellistest kohalikest traditsioonilistest kunstifestivalidest ja -sündmustest nagu IN graafika, festival B3, Diverse Universe, Linnamaalijate sümpoosion, Skulptuuripäevad, Filmi-ja videofestival ning Avatud kunsti päev. Pärnu kunstist on kirjutanud Sandra Jõgeva, Al Paldrok, Maarin Ektermann ja Siram. 96-leheküljeline raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga; tähtsamad artiklid on tõlgitud ka inglise keelde, et tutvustada Pärnut kui kunstilinna ka rahvusvaheliselt.

Toimub
Neljapäeval, 31. detsembril on sissepääs kõigisse Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse tasuta - silmas tuleks aga pidada, et muuseumid suletakse tavapärasest 3 tundi varem.

Reede, 11. detsember 2009

Monumentaalsed eestiaegsed arhitektid
Rotermanni soolalao suures saalis on 28. veebruarini eksponeeritud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus "Eesti aja arhitektuur. Eugen Habermann 125. Herbert Johanson 125". Herbert Johanson (1884-1964) ja Eugen Habermann (1884-1944) kuuluvad Eesti 20. sajandi esiarhitektide hulka - raske oleks leida neile loomingulise produktiivsuse poolest võrdseid ning üle hinnata nende rolli Eesti arhitektuuri kujundamisel ja Tallinna linnaehituse suunamisel. Habermann oli aastatel 1914-23 Tallinna linnaplaneerimisarhitekt, Johanson juhtis alates 1924. aastast linnavalitsuse ehitusosakonna projekteerimisbürood ja 1935. aastast linna arhitektuurijaoskonda. Arhitektihariduse said mõlemad Riia Polütehnilises Instituudis, kust Habermann suundus õpinguid lõpetama Dresdenisse ja Johanson Darmstadti. Mõlemad olid Eesti Arhitektide Ühingu (1921) asutajad ning üksteise järel ka esimehed.

Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus esitab ulatusliku ülevaate mõlema arhitekti majadest ja projektidest alustades läbimurdelise Riigikogu hoonega (1922). 1920. aastatel tegelesid nii Habermann kui Johanson sotsiaalehitusega (Oma Kolde majadegrupp Kolde puiesteel, Vaikne-Veerenni piirkond jt.), projekteerisid ridamisi kesklinna kortermaju, tööstushooneid ning pea kõik eesti ajal ehitatud Tallinna koolimajad (Lenderi gümnaasium, Lasnamäe algkool, Prantsuse lütseum, Westholmi gümnaasium jt.). Kui Johanson oli eelkõige funktsionalismi teerajaja Eesti arhitektuuris, siis Habermanni joonestuslaualt tuli palju hoonete ümberehitusprojekte, millega saksalik Tallinn vanalinn eestilikumaks muudeti.

Väljapaneku kuraatorid on Karin Hallas-Murula, Mait Väljas ja Matis Rodin, kujundas Marge Pervik-Kaal.

Kunstiakadeemia tähistab sünnipäeva ja teeb vahekokkuvõtteid
10. detsembril peeti Eesti Kunstiakadeemia aulas õppeasutuse 95. aastapäeva aktus, kus muuhulgas promoveeriti EKA audoktoriteks arhitektuuriajaloolane, Helsingi Ülikooli emeriitprofessor Riitta Nikula ja tunnustatud tüpograaf, Leideni Ülikooli graafilise disaini professor Gerard Unger. EKA auliikmeks nimetati Eesti moetööstuse lipulaeva Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.

Nikula on väljapaistev Soome arhitektuuriajaloolane, kes on uurinud muuhulgas ka Eestis tegutsenud arhitekte ning kelle uurimislaad on mõjutanud Eesti arhitektuuriajalooteadust; samuti on ta õpetanud meie üliõpilasi ning kauaaegne EKA doktorinõukogu liige. Gerard Unger on maailmas tunnustatud tüpograaf, kes on kujundanud näiteks info- ja viitadesüsteemid Amsterdami metroole, Rooma linnale ja kogu Hollandi teedevõrgule. Samuti jõuab hulk olulisi tekste igapäevaselt eestlasteni tema loodud tähtede vahendusel - nimelt on nii kultuurileht Sirp kui Eesti Ekspress laotud Ungeri kirjatüüpidega.

EKA aumedali pälvisid akadeemia kauaaegsed õppejõud ja töötajad Maasike Maasik, Vilma Lang, Miralda Kangilaski, Uno Roosvalt ja Elvira Mutt. Kunstiakadeemia teeneka töötaja tiitli said Margarita Teeääre, Kalev Sekk ja Reet Mänd.

10. detsembrist on EKA ülemises galeriis avatud vana maja viimane näitus "Historia in documentis", mille koostas akadeemia raamatukogu teenekas juhataja Elvira Mutt ning kujundas Epp Õlekõrs. 15. detsembril algusega kell 10 toimub aga kunstiakadeemia aulas konverents "Kunstiharidus ja subjektiivne aeg", kus vaadeldakse akadeemiat ja kunstiharidust läbi aegade ning arutletakse kunstikõrghariduse teemadel. Kõnelevad EKA emeriitprofessorid Bruno Tomberg, Anu Raud, Vive Tolli, Veljo Kaasik, Tiit Pääsuke, Leo Rohlin, Vello Asi, EKA raamatukogu juhataja Elvira Mutt, EKA rektor prof. Signe Kivi ja disainiteaduskonna dekaan prof. Lylian Meister.

Swedbanki kunstipreemia läks Leetu
Swedbanki 10 000 euro suurune kunstipreemia läks seekord Leetu - 10. detsembril kuulutati Riias galeriis Art Space tänavuseks võitjaks Jonas Gasiunas Leedust. Gasiunas ühendab oma maalides isiklikud mälestused kollektiivsetega. Ta kujutab minevikust pärinevaid märke, mis on hästi tuntud neile, kes jagavad samasuguseid mälestusi. Tema tööd räägivad sotsialistliku mineviku unustamise vastu, oma juurte kaotamise vastu.

Näitusel galeriis Art Space on 3. veebruarini lisaks Gasiunasele eksponeeritud veel preemia nominentide Tõnis Saadoja (Eesti), Voldemars Johansonsi (Läti), Magnus Wallini (Rootsi) ja Viktor Alimpijevi (Venemaa) tööd. Swedbanki kunstipreemia traditsioon sai alguse 2000. aastal. Lähemalt artaward.swedbank.ee

Malle Leis ja Illimar Paul: siiditrüki mahe sära
Kumu 4. korruse püsiekspositsioonis on näitusega "Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Pauli siiditrükid 1970.-1980. aastatest" uuenenud muuseumi graafikaväljapanek. Mõlemad kunstnikud on selle tehnika esimesi kasutuselevõtjaid Eesti graafikas; lisaks siiditrükile omasele värvikusele ja visuaalsele atraktiivsusele on eksponeeritud töödes olulisel kohal maailmatunnetuslik ja maailmavaateline aspekt, ehkki autorid ise seda ei rõhuta. Teadupoolest muutus siiditrükk populaarseks kunstitehnikaks eelkõige seoses popkunsti esilekerkimisega 1960. aastatel - see vastas popi antielitaarsele ideoloogiale ja esteetikale, võimaldades lühikese aja jooksul trükkida suuri tiraazhe, säilitada värvide erksuse ning anda edasi maalile lähedasi efekte.

Tõsi, Malle Leisi töid ei saa pidada puhtaks popkunstiks - olles küll popilikult stiliseeritud ja värviintensiivsed, väldivad need ülimalt esteetilised kujutised samas lihtsustamist ja kitshi; pigem taotlevad tema sugestiivse visuaalse sümbolini üldistatud lilled ja viljad maksimaalset väljenduslikkust. Erinevalt Leisist on Paul käsitlenud inimese ja looduse suhet otsesemalt, vältides mõistukõnet; samas saame tema loomingu puhul rääkida üldistusest, kontseptuaalsusest ja metafooride loomisest.

Näituse Kumus on koostanud Elnara Taidre ning see jääb avatuks 28. juunini 2010.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 19. detsembrini Tanja Muravskaja kureeritud ühisnäitus "Futura, Future". Osalevad Andri Allas, Maria Aua, Alver Linnamägi, Laura Linnap, Mariliis Mihhejev, Tõnu Tunnel ja Anna Tuvike. Muravskaja sõnul otsivad noored kunstnikud oma kohta ja dialoogi võimalust traditsioonilise fotoportree vormi kaudu. Läbi ajaloo on kunstnikud portreteerinud metseene, tellijaid, kuraatoreid, kirjanikke ja kriitikuid - loomeintelligentsi, kes pääseb kunstnike lähiringi. Fotograafiline kujutis on seega dokumentaalne fikseering ja samas ka subjektiivne hinnang objektile. Nähtamatud kunstnikud vastanduvad objektistunud põlvkonnakaaslastest kunstiteadlaste portreedele.

Hobusepea galeriis on 21. detsembrini avatud ühisnäitus "Performanzh", millel esinevad Rait Rosin, Anna Aua, Gerhard Lock, Anu Vask, Ivi Rosin, Kristin Orav, Jekaterina Kultajeva, Liisa Hirsch ja Marta Stratskas. "Oleme füüsilised, ebastandartsed, masu lapsed ja mitte mugavad. Need kunsti piiridel lavastused pärinevad eripalgelistelt esitajatelt, keda seob ühine ruum ehk Hobusepea galerii ja galerii esine tänav. /.../ Meie näitus täieneb juba olemasoleva installatsioonina. Me rohkeneme, vastandume ja viskame klisheed nurka," selgitab üks esinejatest, Rait Rosin.

Galeriis 008 on 29. jaanuarini Paco Ulmani fotode väljapanek pealkirjaga "Untitled", mis kuulub Ki wa koostatud näitusesarja "Minimalism 2009". Ulman näitab visuaalselt intrigeerivaid olukordi, mis tekitavad läbi konflikti selgelt määratlemata ning kohati ka vastakaid emotsioone ning seoseid. Eksponeeritud fotode läbivaks kujundiks on siseruumidesse tunginud pilv - nii saavad kokku kaks eraldi võetuna täiesti harjumuspärast nähtust.

SooSoo galeriis leiab 12. detsembrini aset In arhitekt OÜ poolt algatatud heategevuslik projekt, mille käigus 3 disainerit - Inge Peetris, Marit Mõrd ja Eve-Lii Sandre - renoveerisid ja arendasid edasi kasutatud mööblit aastatest 1940-1990. Mööbli uuendamisel on kasutatud omanäolisi viimistlusi, ootamatuid materjale ja julgeid värve. Müügist saadud tulu annetatakse Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidule 4-12-aastaste liikumispuudega laste raviks mõeldud kõnniroboti ostuks.

Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst. 8) on 4. jaanuarini köitekunstinäitus "9 poognat", mis korraldajate sõnul on pakkunud kunstnikele võimaluse innovaatiliseks mõttearenguks. Uudsus köitekunstis võib väljenduda mõnes üksikus detailis, traditsioonilisest erinevas tehnikas või põnevas materjalis ja selle ootamatus ning huvitavas kasutusviisis. Zhürii koosseisus Jeff Clements (Holland), Illu Erma, Pille Kivihall, Ella Summatavet ja Maarja Undusk valis näituselt välja ka kolm kõige huvitavamat tööd, mille autorited Tiiu Vijar, Tiina Piisang ja Maila Käos pälvisid SkinNova OÜ auhinnad.

Lühidalt
Deco Galeriis saab 21. detsembrini uudistada Carmel Skutelsky fotonäitust "A Different Israel - the View of a Latvian".
Soome Instituudis saab praegu kaeda soome kunstniku ja raamatuillustraatori Piia Lehti loomingut; autor on muuhulgas õppinud graafikat Eesti Kunstiakadeemias ning illustreerinud eesti kirjandust.

Mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Maja galeriis on 2. jaanuarini Sirami "Pärnu Kunstnike Maja näitusteplaan 2009". Autor selgitab: "Töötan iga päev Kunstnike Majas, kohtun kõigi kunstnikega, kes seal töötavad, kuulan nende muresid, jagan rõõme, ajan niisama juttu, seal tekivad uued ideed ja koostööprojektid. Enamikul mu sõpradest on seal ateljee ja näitused. Ka mul endal. See on suurepärane loominguline keskkond. Samas vahetevahel muutub ta painajaks - polegi põhjust kusagile mujale minna, kõik asjad saab aetud Kunstnike Majas. /.../ Kõigele selle mõeldes olen 2009. aasta jooksul üles maalinud või joonistanud kõik Pärnu Kunstnike Maja galeriis toimunud näitused." Külalisesinejateks on näitusel Hanno Soans ja Jasper Zoova.

Kondase Keskuses Viljandis saab jaanuarikuu lõpuni uudistada kahe nägemispuudega soome kunstniku - Maarit Hedmani ja Tilanto Ismo - ühisnäitust "Muutumine - Muutos". Näituse korraldajate sõnul võrsuvad Hedmani maalid tema meelemaastikest, olles puutepunktiks sisemise ja välise tegelikkuse vahel. Ismo on fotodel jäädvustanud meele liikumise, tunded, valguse, varjud ning looduse koos inimese poolt jäetud jälgedega.

Viljandis Uue Kunsti Muuseumis näitab pealkirja all "Metsiku Roosi Uus Maailm" 25. jaanuarini oma teatraalseid miniassamblaazhe meenutavaid maale iseõppijast soome kunstnik Anna Wildrose. Oma tööde kohta ütleb autor ise, et need on "tehtud enamasti eimillestki, sobimatutest, käsitsi tehtud, kallitest, hinnalistest, liigutavatest, katkistest ja kadumaläinud asjadest".

Lühidalt
Tartus Eduard Vilde kohvik-galeriis (Vallikraavi 4) saab 7. jaanuarini vaadata Priit Pajose maale pealkirja all "Metsikult rahulik".
Tartu Lastekunstikooli galeriis on jõuludeni üleval põlise võrumaalase, hariduselt filoloogi Tanja Kutsjuba metafüüsiline digigraafika pealkirja all "Elu ja aja keerises".

Välismaal
Art Container osales 3.-6. detsembril Miami kunstimessi raames toimuval Fountain Art Fairil Miamis; kodumaist tegijat esindas tegevuskunstile keskendunud New Yorgi galerii Grace Exhibition Space. Art Container koosseisus Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Madis Mikkor, Jaana Maijala (Soome) ja Asta Vekki (Soome) tõi messile varem Tallinnas Kultuuritehases Polymer ning Riias festivalil Balta Nakts eksponeeritud interaktiivse saunainstallatsiooni "Kymblejad". Kasutatud akendest ehitatud saun võimaldas sõna otseses mõttes sissevaadet eestlaste saunakultuuri. Lisaks oli samas eksponeeritud Sandra Jõgeva uus tarretis-skulptuur seeriast "Millest on tehtud väikesed tüdrukud".

Toimub
11. detsembril kell 17 esitletakse Tallinna Kunstihoones skulptor Anu Põdra kataloogi. Kunstikriitik Reet Varblane: "Anu Põder on filosoofiline kunstnik. Kuid ta ei mängi keerulistele diskursustele, ei refereeri ega tsiteeri tuntud klassikuid. Ta tundub olevat täiesti vaba sekundaarsest väärtuste süsteemist. /.../ Ta teab, et visuaalne kujund hakkab toimima ainult siis, kui sellele on tähendus antud ja kui selle tähenduseni on jõutud oma kogemuse kaudu." Trükise on kujundanud Denes Farkas, tekstid kirjutanud Juta Kivimäe, Mirjam Peil, Reet Varblane ja Jaan Elken.

11. detsembril kell 19 oodatakse huvilisi Non Grata stuudiosse nimega Grafodroom (Vana-Kalamaja 46). Tutvustatakse stuudio tegevust ja graafika töövahendeid, soovijatel on võimalus teha endale isiklik eksliibris. Graafikastuudio Grafodroom on algatatud kolme noore graafiku - Mari Prekupi, Britta Benno ja Jaanika Okki - poolt.

12. detsembril kell 11-16 toimub Eesti Draamateatri II korruse jalutussaalis heategevuslik jõulumüük Tapa Lastekodule ja Tallinna Kunstikoolile. Kunstihuvilistel on võimalik soetada endale soodsalt terve rea tuntud eesti kunstnike töid - teiste seas on esindatud Jaan Elken, Jüri Arrak, Mare Vint, Andres Tolts, August Künnapu, Naima Neidre, Evi Tihemets, Vive Tolli, Virge Jõekalda, Silvi Liiva, Sirje Eelma, Maret Olvet, Marje Üksine, Illimar Paul, Vilja Volens, Kadri Jäätma, Irja Kändler, Maie Helm ja Lilian Mosolainen.

Eesti Tarbekunsti- Ja Disainimuuseumis toimub 12. detsembril kell 12-14 valgustidisaini workshop - disainer Pavel Sidorenko juhendamisel saavad huvilised meisterdada erinevat sorti paberitest lihtsa, odava ja samas moeka lambi.

Jõulukuul on kõik Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kirjastatud trükised KKEK kontoris saadaval poole hinnaga. Raamatuvalikuga saab tutvuda KKEK kodulehel ja KKEK kontoris Tallinna Kunstihoone 3. korrusel E-R 10.00-16.00. Muuhulgas on saadaval lõppeva aasta KKEK kirjastusprojektid: Veneetsia biennaali Eesti-poolne projektikataloog "After-War" ja artiklikogumik "Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis".

Juba traditsiooniks saanud PiparkoogiMaania näitus - tänavu pealkirjaga "ÜmberMaailmaReis" - läheb publikule lahti Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 18. detsembril kell 18. Veel enne seda aga kutsuvad korraldajad osalema PiparkoogiMaania fotovõistlusel Internetis, mis toimub kahes kategoorias: koolidele ja kõigile. Peaauhindadeks on Canoni fotoaparaadid, lisaks hulk ergutuspreemiaid ürituse toetajatelt. Lähemalt www.piparkoogimaania.ee/konkurss

Reede, 4. detsember 2009

Videokunst peale videokunsti
4.-5. detsembrini leiab suvepealinnas aset aset järjekorras juba 15. Pärnu Filmi- ja Videofestival. Täpsemalt on tegemist festivali teise osaga - aprillis toimus uute audiovisuaalsete teoste esmaesitluste sari autoriõhtute vormis ning rahvusvaheline videokonverents Jaapani, USA, Korea, Shveitsi, Nigeeria ja Inglismaa ekspertide osavõtul. Nüüd on kavas videoinstallatsioonide eri ja noortele suunatud programm (lumelauafilmid, rulavideote võistlusprogramm jm.) kaubanduskeskuses Port Artur 2. Eelkõige on reedel kell 18.15 avatava festivali eesmärgiks kaardistada Eesti audio-video-maastikku meediumiüleselt (film, videokunst, dokumentaalantropoloogia, virtuaalmeedia) ja esitada sisselõikeid ka mujal maailmas eksperimentaaltasandil toimuvasse. Muuhulgas esitletakse Pärnus Chris Halesi ja Teijo Pellineni interaktiivse filmi etendust "Cause and Effect", mis on pälvinud juba ligemale 40 etendust erinevatel rahvusvahelistel sündmustel. Etenduse kestel esitatakse 8-9 erinevat lühifilmi - ning kõigi puhul mõjutavad näidatavat ka vaatajad! Meediaekspert Raivo Kelomehe hinnangul on tegemist ainulaadse ja erakordse nähtusega, mis on olemuselt ühteaegu meelelahutuslik ja intellektuaalne ning sobiv ka laiale auditooriumile.

Ühtlasi otsitakse tänavu rahvusvaheliste asjatundjate kaasabil vastust küsimusele: "Mis on videokunst peale videokunsti?". Festivali korraldajad nendivad, et videokunst on "üksikute eksperimentalistide-entusiastide marginaalistaatusest tõusnud mainstreami tavaastmele ja globaalne tehnoloogiline areng on olnud peadpööritav. Üheksakümnendate algupoolest, kui VHS-videokaameraid oli Eestis loetud eksemplarid ja montaazhitundi tuli oodata kuid ning see maksis koos montaazhimeistriga tõelise varanduse, on edasi liigutud av-kärasse, kus igaüks on oma kodukino rezhissöör ja operaator, ja produtsent ei vaja muud kui mobiiltelefoni ja youtube´i".

Tänavuse festivali videoprogrammi on kokku pannud Al Paldrok, virtuaalmeedia osa Raivo Kelomees, filmiprogrammi Andres Maimik, installatsioonide eri Taje Tross, animaworkshopi Jan Berg ja noorteprogrammi Hannes Paldrok ja Jürgen Joa. Kohal on reaalajas Artishok TV. Lähemalt www.performance.ee

Skulptor mängib näitlejatega
Vabaduse galeriis on 5. jaanuarini 2010 näha Tiiu Kirsipuu "Rollimäng". Autor mõtiskleb: "Meil kõigil on elus oma rollid etendada. Vähe sellest, et me oma eluteatris mängime, me mängime kaasa ka paljude teiste inimeste eludes. Mis kummaline elukutse on küll näitlejal, kelle tööks lisaks oma isiklike rollide eluteatris etendamisele on rollimängud ka laval... Kas lavarollid jäävad külge? Kas ja mis rolli mängivad näitlejad meie elus?" Vastavatud näitusel mängib Kirsipuu igatahes tuntud näitlejate Tõnu Aava ja Andres Dvinjaninovi rollidega.

Tiiu Kirsipuu on meie üks tuntumaid kujureid: ta on loonud armsaid väikese kiiksuga skulptuure, osalenud arvukatel puuskulptuuri- ja kuuma klaasi sümpoosiumidel, lume- ja jääskulptuurivõistlustel nii Eestis kui peaaegu kogu maailmas. Tema viimasel kümnendil loodud monumentaalteostest võib nimetada näiteks kitarrikastiga pronksmeest ("Eesti muusikule") Vanemuise kontserdimaja ees, Kahe Wilde Kuju ja Johan Skytte mälestusmärki Tartus, Estonia teatri monumenti Tallinnas Rävala puiesteel, Igavest Üliõpilast Juliust Tallinna Tehnikaülikooli ees... Ja meenutagem ka, et just Kirsipuu on loonud näod populaarse teleseriaali "Pehmed ja karvased" nukkudele.

Naine ja mees - ikka Pärnus
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on jaanuari keskpaigani eksponeeritud eesti kunsti elava klassiku Jüri Arraku ning tema "küljeluu" Ivi Arraku ühine jõulunäitus "Naine ning mees". Juba pealkirja tasandil kohaliku traditsioonilise näitusega "Mees ja naine" polemiseeriv väljapanek räägib selle kuraatori Mark Soosaare sõnul pigem kahe pooluse kokkukuulumisest ja suurest mõttelisest koostööst - mitte argiteadvuses juurdunud meheliku-naiseliku vastandamisest.

Jüri Arrak on pidanud elu jooksul paljusid erinevaid ameteid - taksojuhist kunstiakadeemia tudengini, filminäitlejast pühaduste jutlustajani. Hoolimata sellest, et mees õppis kutseliseks metallikunstnikuks, sai temast hoopis omanäolise käekirjaga maalija-sümbolist. Kes ei teaks Arraku leegitsevate peadega inimtüüpe, isegi Suurele Tõllule ning Andrus Ansipile on ta maalinud tulekeeltena vehklevad juuksed pähe! Pühalikuks advendiajaks Pärnusse toodud näitusel on aga teosed, mis jutustavad naisest kui taevasse kõrguvast elupuust ning mehest kui stoilisest kivimäest, kommenteerib Soosaar. Näitust täiendab Tõnu Aru filmiprogramm Jüri ja Ivi Arrakust, mis lubab piiluda kunstnike loomingulisse kööki.

Näitused Tallinnas
Kreeka suursaatkond Tallinnas võõrustab Adamson-Ericu Kreeka-aineliste maalide ekspositsiooni. Väljapanek on peegelduseks 75 aasta tagusele ateljeemanifestatsioonile - siis esitles kunstnik hellenite kodumaast inspireeritud töid oma ateljees Tallinna Kunstihoones. Adamson-Eric viibis Kreekas aastatel 1933-1934 ja sel perioodil valmis enam kui 20 maali ning joonistust, mis reflekteerivad nii silmaga nähtut kui autori kogetud sisemisi kunstilisi otsinguid. Kunstiajaloolased on märkinud, et kunstniku käekirjas toimus vabaõhumaali viljelemise toimel oluline muutus; ka edaspidi jääb Adamson-Ericu maaliloomingus domineerima tundlik värvimeel ja isikupärane käekiri, millel on kokkupuutekohti hilisimpressionistliku maalilaadiga.

Hop galeriis saab 28. detsembrini uudistada ehtekunstnik Anneli Tammiku loomingut pealkirja all "Linear". Senini oma loomingus peamiselt spiraali-motiivile keskendunud Tammik jätkab ka sedapuhku joonemänguga, ent varasemast sirgjoonelisemalt.

Estonia kontserdisaali puhvetis on 6. jaanuarini 2010 silmarõõmuks üleval Piret Rohusaare jazzmuusikaga suhestuvad maalid pealkirja all "Suur jämm puhvetis". "Kunstnik on tavaliselt kolmemõõtmeline olend. Lõuendil on kaks mõõdet, kolmanda moodustab maalitu. Probleem ongi selles, kuidas kolmemõõtmelise kunstniku sees pakitsev energia üle kanda kahemõõtmelisele lõuendile," mõtiskleb maalikunstnik Lemming Nagel - ning tunnustab Rohusaare maalide intensiivsust: "Pole ühtegi ruutdetsimeetrit, kus midagi ei juhtuks". Jazzmuusika hullutava iseloomu osas meenutavad aga näituse korraldajad mõningaid tsitaate ajaloost: "Jazzist pussitamiseni on ainult üks samm'' (Andrei Zhdanov) ja "Kes täna dzässi mängib, see homme reedab'' (Jossif Stalin).

TAM Galeriis on 19. detsembrini heategevuslik jõulunäitus "Maailm on mõistatus", mis on koostatud Diana Rahuba ning Evelin Avingo poolt Tallinna Puuetega Noorte Keskuse JUKS kunstitubades loodud taiestest (juhendaja Hellekai Põldra). Alates 8. detsembrist saab puuetega noorte loomingut näha ka Rahvusraamatukogus pealkirja all "Kui tuled lähemale, kuuled mind"; seal on esindatud laiem autorite ring ning lisaks maalidele-joonistustele ka tarbekunst. 16. detsembril kell 18 peetakse TAM Galeriis aga jõuluoksjon, mille tulud lähevad keskuse JUKS loomingulisele perele.

Mujal
Pärnu Kunstihallis läheb täna kell 17 lahti traditsiooniline kohalike kunstnike näitus - seekord "Lippude all". Andrus Joonase kureeritud väljapanekul esinevad Jasper Zoova, Mila Balti, Pusa, Nongrata, Bille Neeve, Rait Pärg, Aivar Kurvits, Mari Kartau, Meeland Sepp, Sorge, Remo Randver jmt. Kuraator mõtiskleb: "Meid kõiki sunnitakse käima erinevate lippude all, või me ise valime endale erinevatest lippudest mõne välja. Tavaliselt sünnitakse mingisse kindlasse geograafilisse, religioossesse või sugukondlikku ruumi ja lipp on juba reeglina sinu eest valitud ja siis võib juhtuda ka nii, et riik muutub või okupeeritakse... Aga mis siis saaks, kui igaühel oleks oma lipp? Mille all ta saaks olla ja elada". Näituse avamisel antakse üle ka Pärnu linna kunsti aastapreemia Aivar Kurvitsale, toimuvad Mari Kartau ja Villekarel Viirelaiu performansid. "Lippude all" jääb avatuks 3. jaanuarini 2010.

Pärnu Linnagaleriis näeb 2. jaanuarini 2010 Tartu kunstnikepaari Sirje Protsin Peterseni ja Per William Peterseni maale pealkirja all "1+1 on rohkem kui 2". "Selleks, et mõista iseennast, peaks kogema teistsugust," nendib Sirje Sirje Protsin Petersen ning selgitab, et ühendab "valu ja ilu sürreaalsel maastikul, kus abstraktne kohtub konkreetsega". "Me näeme, et küsimused on tähtsamad kui vastused. Iga vastus viib paljude uute küsimusteni," toetab teda kaasesineja. Samuti jaanuarikuu alguseni kestab Linnagaleriis teinegi näitus - Heli Tamburi "Minu päikesemaad", mis koosneb valdavalt tänavu valminud Vahemeremaade maastikest.

Tunnustus
Tartu kunstnik Markus Kasemaa pälvis rahvusvahelisel kunstikonkursil "Ukrainian Art Week" eksperimentaalgraafika kategoorias kolmanda koha. Ukraina Kunstnike Liidu poolt korraldatud mastaapsel näitusel eksponeeriti kokku kahte tuhandet kunstiteost 32 riigist. Kasemaa näitas oma suurefomaadilisi arvutijoonistusi seeriast "Figuurid". Seeria põhikomplekt on detsembri lõpuni eksponeeritud ka Tallinnas, Eesti Majandusministeeriumis.

Toimub
Rotermanni Loovala ühe osana avatakse täna õhtul Kunstiaed, kus tegutsevad Margit Terasmees, Ines Erlemann, Alide Zvorovski ja Eveli Varik. Kunstiaed ühendab ideid, harimist, kasvamist, loomet, tegevust, noort ja vana - ja seda kõike nii unistustes kui reaalsuses, lubavad tegijad. Kunstiaias tehtav ja pakutav hõlmab kunsti keraamikast ja graafikast mööbliprojektideni. Lähemalt www.tulgeaeda.blogspot.com

ETDM korraldab 5. detsembril kell 12-16 huvilistele jõulueelse disainistuudio, kus saab valmistada vigurseebi, paberist sõrmuse või okstest mähitud ehte. Tegevus toimub Tallinna 5. rakenduskunsti triennaali "KNOW HOW" ekspositsioonis -ülesandedki on võetud näituselt, kus teadupoolest eksponeeritakse kunstnike tööde kõrval ka nende valmistamise juhendeid. Töötoas juhendavad Mari Relo-Shaulys, Kristi Paap ja Ketli Tiitsar.

PÖFFi raames näidatakse 5. detsembril kell 15 Von Krahlis New Yorgis Michael Sladeki filmi "Meisterpettur Kostabi". Ilmselt kuulsaimat eesti soost kunstnikku Mark Kalev Kostabit puudutav linateos on zhanrilt midagi punk-rokk-doku-musta-komöödia laadset, nendib kunstikriitik Heie Treier ning vahendab meile ka kunstniku kommentaari: "Actually the film has a lot of recent activity in it and most people think it's very well made. It's getting great reviews. It will be interesting to see the Estonian response, especially since it has some documentation about my parents in it." Lähemalt www.poff.ee ja www.conartistthemovie.com

Kumus toimub 6. detsembril loeng-ekskursioon sarjast "Ringi sees": sedapuhku keskendutakse kunstiteadlase Helena Ristheina juhendamisel ühe geomeetrilise kujundi - ruudu - sümboolikale. Eestikeelne loeng kell 14, venekeelne kell 16.

8.-12. detsembrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus traditsiooniline jõulukuu raamatunädal, kus oma toodangut pakuvad enam kui 60 kirjastust ning peetakse kirjandusfoorumit "Paabeli raamatukogu". Raamatunädala raames esitleb kirjastus Ilo 8. detsembril kell 16 Olev Soansi raamatut "Eesti kultuuriloolised kaardid". 10. detsembril kell 13 ja 11. detsembril kell 16.45 tutvustab Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis väljapanekut "Eesti rahvarõivas sõnas ja pildis Rahvusraamatukogu varamust" koostaja Helle Remmelt.

11. detsembril kell 12 kaitseb Helsingis Taideteollises Korkeakoulus doktoriväitekirja Karolina Kiil. Uurimuse pealkiri on "Keelatud kujundid" ja see käsitleb tabuteemasid noorte joonistuste kaudu. Karolina Kiil on eesti päritolu uurija, kes viimase kümnendi vältel elanud ja töötanud Soomes. Meie põhjanaabrite esi-kunstikõrgkoolis on Kiil juba varem omandanud magistrikraadi kunstipedagoogika erialal.