Vene vanausuliste maailm avaneb
Tallinna Kunstihoones on 18. jaanuarini avatud fotograafide Annika Haasi, Age Petersoni ja Birgit Püve suurnäitus Peipsi ääres elavatest vene vanausulistest "Tagasi Peipsi äärde. Prichudie. Revisited". Haas, Peterson ja Püve on Peipsi-äärseid vene vanausuliste külasid pildistanud regulaarselt aastatel 2000-2008. Tänaseks on moodustunud enam kui tuhande fotoga unikaalne süstematiseeritud dokumentatsioon sellest juba üle neljasaja aasta Eestis elanud religioossest, rahumeelsest ja lojaalsest kogukonnast. Nende omapärasest kultuurist oleme siiani teadnud kahetsusväärselt vähe - ja sedagi peamiselt turistlike klisheede kaudu.

Keskendudes vanima, 18. sajandi lõpust järjepannu tegutseva palvelaga Kasepää aleviku toimetustele-tegemistele, on fotograafidel õnnestunud pääseda vanausuliste intiimsemasse, avalikkuse eest seni varjatud sfääri ning kujutada ehedalt argipäeva, usulisi tseremooniaid ja lustlikke rahvapühi. Harry Liivranna kureeritud väljapanek sisaldab ligemale 450 fotot ning liigitub temaatiliselt kolmeks osaks (portreed, olme, detailid). Näituse kujundas Kersti Tormis.

Piparkoogimaania
Tallinnas Disaini - ja Arhitektuurigaleriis on 4. jaanuarini avatud suurejooneline jõulunäitus "Maailma Parimatest Asjadest", millel osaleb oma piparkoogitöödega ei rohkem ega vähem kui 125 loovinimest. Tegijate hulgast leiab kunstnikke, arhitekte, gurmeespetsialiste - tippkondiiter Urmas Jalakas, disainer Tarmo Luisk, videokunstnik Kai Kaljo, kollaazhikunstnik Mall Nukke, tekstiilidisainer Monika Järg... Teosteks vormiti 300 kg piparkoogitainast ja muud head-paremat. Koostöös Hagariga on poelettidele jõudnud ka spetsiaalne Piparkoogimaania tainas - eesmärgiks innustada inimesi ka kodus kunstilisi piparkooke küpsetama.

Tänavu on Piparkoogimaania projekti kaasatud ka lapsed, kelle töid saab näha Kullo Lastegaleriis ja Tallinna Lastemuuseumis (Kotzebue 16). Pealkirja all "KUU ja MUU" näeb laste-noorte loodud piparkoogikunsti ka Kumu kohvikus.

Pühadeks saada kunsti!
Eesti kunstiportaal KUNSTIKESKUS.EE soovitab: pühadeks tasub saata sõbrale, sugulasele või töökaaslasele tavalise asemel kunsti-e-kaart! Majanduslanguse päevil pakub see reaalse võimaluse kokku hoida - ning samas ikkagi kultuurseks jääda. Lisaks muidugi keskkonna- ja ajasääst.

Meie postkaartide galeriist leiad tervelt 142 erinevat e-kaarti tunnustatud eesti kunstnike loominguga - teiste hulgas on esindatud näiteks Jaan Elken, Alice Kask, August Künnapu, Jaan Toomik, Peeter Allik, Virge Jõekalda, Mall Nukke, Tiina Tammetalu, Anu Kalm, Peeter Laurits ja Ado Lill. Nii on esindatud ka erinevad suundumused esteetilisest sotsiaalseni, abstraktsionismist neopopi ja fotorealismini, maalist fotokollaazhini. Lisaks pakub KUNSTIKESKUS.EE e-kaardiga saatmiseks veel poolsada talvist ja muidu rõõmsat pilti, mille autoriteks Sally Stuudio õpilased vanuses 4 kuni 18 aastat.

Peaaegu mitu miljonit Köleri eest
Eile toimunud Vaal galerii jõuluoksjonil müüdi Johann Köleri maal "Tatarlanna Mshatka mõisa aias" hinnaga 2,7 miljonit krooni. 1870. aastatel valminud maastikuline kompositsioon kuulub Köleri kõrgloomingusse ning osteti Eesti erakogusse. Vaal galerii tegevjuhi Kaire Eeriku hinnangul on tegemist Eesti kunstiturul seni liikunud töödest ühe väärtuslikumaga. Samal oksjonil müüdi veel näiteks Konrad Mägi maal "Rannamaastik" hinnaga 650 tuhat krooni ja Eduard Wiiralti joonistus "Oopiumi uimas" 140 tuhandega.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on 4. jaanuarini Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja ühisprojekt. Kuraator Anders Härmi sõnul on keeruline öelda, millest kunstnike projekt õieti räägib - isegi nime asemel on sellel üksnes "sümbol" - mingi kujund, mida kumbki autoritest õieti nimetada ei suuda ega püüagi. Selle asja sünnitas endine maaliüliõpilane Kasearu kunagi ühe koolitöö raames, tänaseks on seda produtseeritud primitiivses käsitöötehnikas kokku 16 tuhat tükki. Tegelikuks teemaks, millest räägitakse, on siiski õpilase ja õppejõu suhted, maalimise õpetamise võimalikkus ja võimatus, mõttekus ja mõttetus. Muuhulgas on lähtudes traditsioonilise maalikunsti kriteeriumidest (oskus maalida tähendab oskust natuurist esemelist maailma kujutada) pandud tööle külalisesinejad - EKA maaliõppejõud Laurentsius ja Kaido Ole. Kogu protsess on ka piinliku kõikehõlmavusega üles filmitud ja publikule kättesaadavaks tehtud.

Haus Galeriis näeb 30. jaanuarini Malle Leisi värskeid õlimaale nime all "Out of the Blue". Leisi motiivideks on erinevas küpsusastmes lilled, mis pärit tema suvekodu ümbrusest. Suuremõõtmelised tööd annavad edasi vahetut loodusmuljet ning jõulist värvimõtet. Malle Leis (1940) sisenes Eesti kunstiajalukku 1960ndate lõpul. Teda peetakse üheks meie olulisemaks popkunstnikuks, kelle selged värvid ning arusaadavad motiivid kujundasid toonast kultuuripilti.

Tallinna Kunstihoone galeriis on 11. jaanuarini avatud Silja Saarepuu ja Villu Plingi "Kivi südamelt". Väljapaneku ühisosaks on väike inimene - ajastu tööriist, võimu marionett. Kuid ikka selline, kes avaldab vastupanu, et olla tema ise, et tunda rõõmu endast ja oma elust, et saada lahti karmavõlast, seletavad kunstnikud.

Hobusepea galeriis näeb 5. jaanuarini Maarin Ektermanni poolt kureeritud ("Artishok toodab") Maris Palgi näitust "Puud on maa käed". Ektermanni sõnul on Palgi teemad lihtsad, isiklikud ja mõjuvad oma argisuses mõnevõrra õõvastavalt. Erinevalt traditsioonilisest argielu kujutamisest ei poetiseeri ega ülenda kunstnik seda, vaid keerab võõrandumisele veel vinti juurde. Hobusepeas nähtav on Palgi magistriprojekti edasiarendus, millega Tartu Ülikooli maaliosakonnast võrsunud kunstnik jätkab "tuunitud Pallase vormis otsimist väikeste teemade hulgast, kuhu enamasti ei tihata vaadata".

Vabaduse galeriis on 5. jaanuarini avatud "Melanie Kaarma - 85. Tagasivaade moeloomingule". Teatrikostüümide loojana ja rahvarõivaste uurijana ning tarbegraafikuna tuntud kunstnik on muuhulgas loonud rahvarõivaainelisi kostüüme mitmetele kooridele ja koorijuhtidele ning koostanud koos Aino Voolmaaga fundamentaalse kolmeköitelise raamatu "Eesti rahvarõivad". Aastatel 1952-1957 oli ta esimese sõjajärgse eesti moeajakirja "Moealbum" kunstnik ja vastutav toimetaja. Tollastel elegantselt akvarellitud moejoonistel on kunstnik tabanud ajastu maailmamoodi, rahvarõivaist tuletatud kostüümide kõrval näeb ka ülipidulikke õhtukleite, peent pesu ja karusnahku - samas ei puudu loomulikult teemad nagu "Sheflusaluses kolhoosis" või "Naisaktiiv koguneb".

A-Galeriis on 31. detsembrini Kärt Summataveti "Etnopop". Summatavet on nii ehtekunstnik kui -uurija - käesoleval näitusel näeb tema setulikke ehteid, mis inspireeritud vanade meistrite loomingust ning hõbedast enesest.

Hop galeriis saab praegu vaadata tekstiilikunstnike Krõõt Nõmmela, Tuuli Silberi ja Anu Rajamäe näitust "Hull elevant". Kõik kolm on elanud Indias, Jaipuris. Sealses kaoses igapäevaelu elamine ja tööl käimine aitas neil turististaatusest sügavamale pääseda. Nii peegeldabki vastavatud väljapanek läbi installatsioonide ja tekstiilsete objektide hetki ja olukordi, mis neid kui eurooplasi kõige rohkem raputasid - kohalikud festivalid, tänavaliiklus, rongisõit, riietus, elektrikatkestused, loomad, putukad, taimed, tekstiilid - ning loomulikult inimesed.

Galerii-G andis koos oma partneri, Hollandi maalivärvide firmaga Royal Talens tänavuse kunstipreemia Enn Põldroosile. Kunstnik saab nüüd 500 euro ulatuses valida endale meelepäraseid kunstimaterjale. Preemia anti välja juba kuueteistkümnendat korda.

Deco Galeriis näeb 10. jaanuarini Tiiu Pallo-Vaigu "Piirideta akvarelle".

Estonia Teatri Talveaias on 4. jaanuarini tekstiilikunstnik Pilvi Blankin Salmini gobelääninäitus "Kapteni jälg". Koostöös lionsitega pannakse müüki suuremõõtmeline gobelään "Hansaajast tänapäeva", mille tuludest tahetakse toetada vähkkasvaja tõttu osa näost kaotanud Kersti Aru uue näoproteesi ostu.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis saab 9. jaanuarini vaadata näituse "Kirg ja valu" raames kahte pisiväljapanekut - Olga Terri sõjaaegseid maale ja Peeter Ulase sürrealistlikke joonistusi Mart Lepa kunstikogust. Tänavu 92. sünnipäeva tähistanud Olga Terri on end alati realistiks nimetanud - ning tõelise realistina kujutas ta ühena väga vähestest Eesti kunstnikest julguse ja trotsiga just seda tegelikku elu, mis eestlasi sõjaaegsetel ja -järgsetel aastatel ümbritses. Nauditava sarkasmiga näitab ta oma töödes võõrast väge, teist elulaadi ja kombeid, mida meile aastakümneid peale suruti. Äsja meie hulgast lahkunud Peeter Ulas oli üheks keskseks tegijaks Eesti kunsti 1960.-80. aastate sürrealismilaines. Mart Lepp on käsitanud tema selles laadis teostatud joonistusi kui otseteed kunstniku kujundimaailma.

Tartu Kunstimajas on üleval Tartu kunstnike aastanäitus. Kunstiteadlase Indrek Grigori sõnul on "Tartu kunsti põhiprobleemiks endiselt kunst, poliitilistel küsimustel, sotsiaalsetel probleemidel, majanduskriisil ning teistel populistlikel teemadel meie hoovile asja ei ole." Vanameistrite Lembit Saartsi ja Endel Taniloo tööde kõrval näeb Kaire Nurga ja Helle Vahersalu maalilisi abstraktsioone, Andrus ja Markus Kasemaa vormimänge; vastne Vabbe preemia laureaat Jüri Kask kõnetab ikoonimaali, altarimaalis võistlevad Rauno Thomas Moss ja Enn Tegova.

Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab 11. jaanuarini vaadata Ivi Arraku "Peegeldusi". Psühholoogiharidusega kunstniku sõnul peegeldub kõik, mida enda ümber näeme või mida kogeme, ka meie psüühikas - seda siis ka otseselt tuntavana või kaudselt muundununa. Arraku enese teoste näiliselt lihtsad, kuid emotsionaalselt rikkad harmoonilised kompositsioonid võiks tekitada vaatajas huvitavaid peegeldusi, loodab autor.

Pärnu Linnagaleriis on 10. jaanuarini kohalike tarbekunstnike ülevaatenäitus. Osaleb 14 autorit, tehnikatest on esindatud tekstiil, keraamika, puit ja klaas.

...ja üks kurb kunstiuudis
Lahkunud on eesti graafikakunsti silmapaistev meister ja kunstipedagoog Peeter Ulas (7.04.1934-15.12.2008). Peeter Ulas sündis Tallinnas, lõpetas ERKI 1959. aastal graafikuna ja tõusis seejärel mõne aastaga eesti graafikakunsti tippu. 1963. aastast algas tema pedagoogitegevus toonases Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis kestis üle kolme aastakümne ja päädis professorikutse ja kunstiosakonna juhataja ametikohaga.

Ulasest sai eesti kunsti kujundikeele uuendaja, kes seejuures säilitas sideme rahvuskultuuri lätetega. Isepäine selle sõna paremas mõttes - allumatu okupatsiooniaastate riikliku kultuuripoliitika nõuetele, kompromisse tegemata alati endale seatud loomeprintsiipidest lähtuv. Ja modernistlikest suundumustest hoolimata ikka rahvuslikult, kristjanraualikult mõjuv. Tema peateoste sisendusjõud, emotsionaalne mõju ja assotsiatsiooniderohkus ületab nende formaalsed zhanripiirid ning ulatub ka väljapoole kunstniku enese antud tagasihoidlikest nimetustest. Peeter Ulas tegutses tulemusrikkalt ka raamatuillustratsiooni alal, olles muuhulgas silmapaistvamaid Kreutzwaldi loomingu illustreerijaid.

Eesti kunst Moskvas
Moskvas on Tallinna kultuuripäevade raames avatud esinduslik eesti kaasaegset kunsti tutvustav näitus "Paradise Is Not Lost". Zurab Tsereteli galeriis (Pretshistenka tn. 19) eksponeeritud näituse valmistas ette Kumu, kureeris Eha Komissarov ja kujundas Jaanus Samma. 11. jaanuarini 2009 avatud väljapanekul on esindatud Ülo Sooster, Raul Meel, Valeri Vinogradov, Villem Jahu, Johnson ja Johnson, Sandra Jõgeva, Kiwa, Arne Maasik, Marko Mäetamm, Kristina Norman, Jaanika Okk, Piret Räni, Jaan Toomik ja Mart Viljus, samuti joonistajate grupp koosseisus Epp Kubu, Oliver Laas, Mirja Majevski, Gerda Märtens, Ott Pilipenko/Mari Prekup, Siiri Taimla, Helin Tikerpuu ja Ellinor Tint.

"Paradise Is Not Lost" näol on tegemist näituse kuju võtnud suhtluskeskkonnaga, mille ideed kannab vanamoodsalt idealistlik arutluskäik dialoogi ja üksteise ärakuulamise võimalikkusest. Pealkiri on parafraas kunagisele nõukogudeaegsele laialt levinud mõttekonstruktsioonile elust Eestis kui elust paradiisis ning teisalt ettekujutusele, et Moskvas leiavad lahenduse kõik meie soovid ja mured.

Näitusel, kus on kokku saanud erinevad kunstnikud ja suunad, otsitakse ja luuakse seoseid, kasutades ühe kontseptsiooni asemel mitut. Väljapaneku koostamisel on mõeldud eesti-vene suhetele, ühisele ajalookogemusele, osa näitusest uuribki vene kuvandit eesti kultuuris. Samal ajal on eesmärgiks aktualiseerida Eestit, näidata tema kunsti ja kunstnikke. "Kultuurisilla" rollis esinevad näitusel juba kolmkümmend aastat Eestis elanud ning siin kunstihariduse omandanud Moskva taustaga Valeri Vinogradovi 53 tööst koosnev maalisari "Siber - meie kodu", samuti Ülo Soosteri (1924-1970) looming, mida jagab Eesti ja Venemaa kunstiajalugu ühiselt.

Arhitektuuriaasta lõppes, arhitektuur jätkub
Tänavu möödus 90 aastat professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis - selle tähistamiseks kuulutati välja ka Arhitektuuriaasta 2008. Arhitektuuriaasta üheks olulisemaks saavutuseks oli Eesti Arhitektuurikeskuse loomine EKA ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös. Korraldati näitusi, töötubasid ja seminare - kokku üle 100 erineva suunitlusega ürituse. Arhitektuuriaastasse langes ka Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ning tulemuste väljakuulutamine. Täna kell 18 algaval Arhitektuuriaasta pidulikul lõpetamisel Kultuurikatlas kuuleb vastloodud keskusest lähemalt, samuti kuulutatakse seal välja arhitektuurikeskuse nimekonkurss, autasustatakse fotokonkursi "Majapilt" võitjaid ning toimub arhitektuurifilmi "Maja 2007" esilinastus.

Arhitektuurimuuseumis on praegu eksponeeritud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia uue hoone võidutööd. Uuest õppehoonest peaks tulevikus kujunema atraktiivne tõmbekeskus ja Viljandi kultuurielu aktiivne süda. Terviklahendus ühendab TÜ VKA lavakunstide osakonna ruumid ning suure auditooriumi, Viljandi linna avaliku kinosaali ja loomemajanduse inkubaatori ning kohviku. Konkursile laekus 25 tööd, neist parimaks tunnistati töö märgusõnaga "Põlendik", mille autorid on Helina Lass, Sten-Mark Mändmaa, Indrek Peil, Heidi Urb ja Siiri Vallner arhitektuuribüroost Kavakava.

Detsembri lõpuni saab Rotermannis vaadata ka Karin Hallas-Murula koostatud väljapanekut Haapsalus sündinud ja Riias õppinud baltisaksa arhitekti Jacques Rosenbaumi (1878-1943) loomingust pealkirja all "Ekstsentriline juugend". Õige mitmed 20. sajandi alguses Rosenbaumi poolt projekteeritud majad on Tallinna pilkupüüdvamate hulgas - näiteks Draakoni galerii Pikk 10, Pikk 23/25 uudishimuliku lornjetiga mehe skulptuuriga katusel, pangahooneks ehitatud paekivifassaadiga Harju 9, tõsiste lõvidega üürimaja Roosikrantsi 15. Juugendstiili levides ilmusid Rosenbaumi loomingusse ka põhjamaise rahvusromantismi mõjud, Seewaldi villalikes haiglahoonetes ning elamutes aga avaldus saksa rahvuslik heimatstiil. Käesolev väljapanek on esmakordne ülevaatlik esitlus Rosenbaumi loomingust.

Tammetalu uurib tehismaastikke ja puhast ilu
Draakoni galeriis näeb 20. detsembrini Tiina Tammetalu näitust "Adam, Eva ja Angela". Tammetalu vaatleb tehismaastikku tehismaastikus - kaupluse vaateakent kui omapärast urbanistlikku kvintessentsi. Kaadris on kolm elementi: lakooniline ja rütmiliselt korduv arhitektuurne abstraktne vorm, plastikust mannekeenid ja kunstvalgus. Praegust projekti ühendab varasematega autori poolt valitav vaatepunkt, antud valikust tulenev spetsiifiline (maali)keelekasutus ja selle analüüs. Kui fookusevahetus toob kaadrisse uusi objekte, siis nõuab see ka uue (maali)keele kasutuselevõttu.

Kunstnik küsibki, millise maalispetsiifilise instrumendiga lähenedes analüüsida seda "magusat valgust ja banaalsetes poosides tegelasi vitriinidest", seda "puhast ilu". Ning vastab ise, et loomulikult peenikese pintsliga, sest see on ""ilusa maali" üks tunnustatumaid vahendeid Eestis". Näituselt leiab ka Tammetalu esialgu veel poolelioleva taiese KUNSTIKESKUS.EE Kaasaegse Kunsti Kokaraamatu jaoks, kus kunstnik annab igale maalihuvilisele retsepti selle kohta, kuida luua ilus ja hästimüüv figuratiivne maal.

Kumus lendavad kosmonaudid ja taldrikud
Kumu kunstimuuseumis vahetus novembris osa nõukogude perioodi käsitlevast püsiekspositsioonist - avati uus väljapanek, mis keskendub kosmose-teema arendustele Nõukogude Eesti graafikas. Elnara Taidre kureeritud näitus koondab oma aja märgilise nähtuse tõlgendusi, eesmärgiks avada muuseumi kogu erinevaid võimalusi, näidates ja kontseptualiseerides materjale kitsama käsitluse kaudu.

Nõukogude kunstis oli kosmos kui riiklikul tasandil võtmetähendusega teema üks võimu poolt nõutumaid ja nüüdisaegseimaks peetuid. Kosmonaudist sai uue nõukogude inimese sümbol, kosmosekangelaste ülistamine tähistas ühteaegu sotsialistliku maailmakorra apoteoosi. Taeva rahumeelse vallutamise retoorika levis nii plakatitel kui ka monumentaalkunstiteostes. Nõukogude kosmoseprogrammide retseptsioon Eesti NSVs oli vaoshoitum kui Liidu keskuses, nii inspireerisid kosmose-motiivid lisaks ideoloogilise pitseriga töödele ka eskapistlikku omaruumi genereerivaid esteetilisi süsteeme.

Adamson-Ericu muuseum 25
Eesti Kunstimuuseumi filiaal Adamson-Ericu muuseum tähistab oma tegevuse 25. aastapäeva ulatusliku näitusega "Kunstisisesed dialoogid ajapeeglis", 8. detsembril peeti maha ka rahvusvaheline konverents "Isikumuuseum: isik ja muuseum".

Näituse külastaja kohtub 20. sajandi Eesti kunstiga, mis peegeldab nii Adamson-Ericu (1902-1968) kui ka tema eakaaslaste ja sõprade loomingulisi otsinguid kodumaal ja võõrsil. Kunstikeskseid paralleele ja erisusi saab jälgida portreedel, vaikeludel, aktimaalidel, linnavaadetel ja maastikel. Esitletavad autorid on Paul Burman, Andrus Johani, Johannes Greenberg, Jaan Koort, Kaarel Liimand, Karin Luts, Evald Okas, Eduard Ole, Karl Pärsimägi, Enn Põldroos, Olev Subbi, Aleksander Vardi, Eduard Viiralt jmt. Näituse on koostanud kunstiajaloolane Ülle Kruus.

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis näeb 30. jaanuarini 2009 Sirje Protsini maale nime all "Läbi tuule ja tule". Kunstnik esitab viimastel aastatel valminud figuraalseid kompositsioone, mille keskmes alasti naisekeha. Hoogsalt maalitud peente nüanssidega värvikooslustes peegelduvad elu, ehedad emotsioonid ning liikumine. Inimkeha ja värv üheskoos visualiseerivad kunstniku mõtet, taju ja küsimusi - teadmata, kas neile vastuseid leitakse.

Ungari Instituudi galeriis on 20. jaanuarini Jüri Kassi näitus "Võnked". Tegemist on siiditrükis teostatud abstraktsete graafiliste lehtede sarjaga, mis kavandatud 40. Györi rahvusvahelise graafikasümpoosioni raames tänavu suvel Ungaris.

Eesti Infotehnoloogia Kolledzhis (Raja 4, Tallinn) on praegu avatud Disainikeskuse poolt koostatud ekspositsioon, mis esitleb Eesti disaini parimaid näiteid ja tutvustab disaini kui konkurentsieelise loojat ettevõtluses. Kokku on väljas 26 näidet toote- ja keskkonnadisaini, graafilise ja korporatiivse disaini vallast; esitletud on nii väljapaistvaid ajaloolisi ja kaasaegseid disainlahendusi kui tudengite ideeprojekte.

Galeriis Aatrium on Kampala (Uganda) agulinoorte fotonäitus "Eyes See". Noortele kaugel maal andsid fotoõpetust eestlased Alis Mäesalu ja Marika Alver. Alustati nupulevajutamise õppimisest ja ühekordsete kaameratega ümbruse jäädvustamisest ning edasijõudnutega jõuti fototöötluseni arvutis - eesmärgiks anda noortele sellised praktilised teadmised fotograafiast, mis võimaldaksid neil edaspidi töötada näiteks pulma- või portreefotograafina. Eksponeeritud fotod on müügiks, tulu läheb osalenud noorte fototegevuse heaks, lubavad korraldajad.

Raja skulptuurigaleriis on 18. detsembrini pealkirja all "Personal vs Public" näha EKA skulptuuritudengite loomingut, mis valminud Soome kunstniku ja ühtlasi meie kunstiakadeemia külalisõppejõu Laura Lilja töötoas. Valminud tööd uurivad läbi interaktiivsete installatsioonide, maali, foto, video ja perfomansi privaatseid toiminguid avalikus ruumis, reklaami, kultuurilisi erinevusi, isiksuse arengut, poliitilisi võimustruktuure ning eri paikade atmosfääri.

SooSoo disaini- ja kunstigaleriis saab 23. detsembrini vaadata siiditrükikoja Sssprint noorte tekstiilikunstnike ja nende sõprade loomingut, mis prinditud paberile, tekstiilile, vineerile ja mujale. Autoreid ja taieseid lisandub veelgi 18. detsembril peetava suure jõulumüügi raames.

Eesti Rahvusraamatukogus saab jaanuari lõpuni vaadata mõtlemapanevat näitust "Kunst ilma käteta". Suu või jala abil maalitud ja joonistanud kaartide-kalendrite autoriteks on puudega inimesed, kes ei saa kunsti loomiseks oma käsi kasutada. Eestis loodi Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Ühing ja kirjastus 2006. aastal, näitusel on välja pandud töid aga koguni 21 riigi kunstnikelt.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis on 20. detsembrini Anna Maria Vaino, Piret Ellamaa, Kaie Irvali ja Tiia Põldmetsa näitus "Ise olemine". Neist kolm esimest väljendavad naiselikku iseolemist klaasobjektiga, Põldmets aga fotoseeriaga.

Pärnu Kunstnike Majas on 3. jaanuarini 2009 Ville-Karel Viirelaiu "Metasport". Näitus koosneb kolmest eraldiseisvast osast, mis sulanduvad üksteisesse, moodustades "narratiivi postmodernistliku isikumüüdi apokalüptilisest troojaelevandist sotsiaalse tulemüüri taga".

Võru Linnagaleriis saab 5. jaanuarini kaeda Piret Rohusaare maale, mis keerlevad selliste teemade ümber nagu värvid, rütmid, jazz ja armastus. Rohusaar maalib ekspressivselt ja intuitiivselt, kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on ta "üks neid spontaanseid maalikunstnikke, kelle loodud meeleolu on intensiivne ja püsiva järelmõjuga. Vahenditu suhe asjadesse ja nähtustesse, hetkemeeleolud ja soov end väljendada maalikunsti traditsiooniliste vahenditega on tema loomingus alati olnud varjamatult nähtav."

Viljandi Linnagaleriis saab 18. jaanuarini 2009 uudistada Tartu Mänguasjamuuseumi näitust "Kohvritäis lapsepõlvelugusid". Väljapanek on valminud Eesti Vabariigi juubeliaasta ürituste raames ning jutustab Eesti laste elust ja mängudest läbi üheksa aastakümne (1918-2008). Näitusel saab vaadata dokumentaalkaadreid Eesti laste tegemistest läbi 20. sajandi ning kuulata lapsepõlve juurde kuuluvaid hääli. Iga näituse külastaja saab meisterdada endale kohvri oma lapsepõlvelugudega.

Internetis
Eesti virtuaalsaatkonnas internetikeskkonnas Second Life saab detsembri lõpuni vaadata nime all "Minu jõulupilt" Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel valminud joonistusi. Noorte kunstnike pildid meenutavad vaatajale eesti rahvajutte ja jõululugusid, räägivad jõulurõõmust ja kodusoojusest, on lõbusad, lume-, metsa- ja päkapikurikkad, lubavad korraldajad.

Toimub
Tartu Kultuuritehases toimub täna õhtul kell 19 Sandra Jõgeva novellikogu "Draamapunkt" esitlus, kavas on live- ja videoperformansid (Sean Smith (USA), Christiane Flores (USA/Puerto Rico), Ernest Truely (USA/Eesti) ja Joao Caridade (Portugal)).

Pühade eel pakutakse mitmel pool kunstikirjandust jõuluhindadega. Rotermanni soolalaos saab 12.-14. detsembril soetada soodsamalt Arhitektuurimuuseumi trükiseid, samas on müügil ka antikvaarsed arhitektuuriraamatud. 15.-18. detsembril on Kaasagse Kunsti Eesti Keskuse kontorist võimalik osta nende kunstiraamatuid ja -katalooge 10% odavamalt. Jõuluhinnaga saab varasemaid ajakirjanumbreid ja muudki ka kunst.ee toimetusest (Vabaduse väljak 6).

Eile avanenud Eesti Kunstiakadeemia traditsiooniline jõululaat on täna lahti 14-20. Pakkumisel on lai valik klaastooteid ja keraamikat, kunstiakadeemia kirjastatud raamatuid, nahakunsti, tekstiilesemeid, moeaksessuaare, ehteid ja nõnda edasi. Oma väljapanekuga esineb ka EKA pood VauEffekt.

Kumu punalipud Malmös
Malmö Kunstimuuseumis avati novembri lõpus Eesti Kunstimuuseumi kogude põhjal koostatud sotsialistliku realismi näitus "Punaste lippude all" ("Under de Röda Fanorna"). Näituse kuraatoriteks on Eha Komissarov (Kumu kunstimuuseum) ning Kari Immonen ja Susanna Luojus (Turu Kunstimuuseum). Näitus uurib Stalini valitsemisperioodi kunstikontseptsiooni, mis tingis selle, et ajastu pompoossed maalid kujutasid propagandat, provokatsioone, sotsialismi ja nõukogude süsteemiga kohastumist läbi ajaloo võltsimise ja müstifikatsioonide.

Tegemist on Kumu esimese tõsise välisnäitusega; Malmösse jõudis see Turu Kunstimuuseumist, kus väljapanekut saatis suur edu. Väljapanekuga kaasneb Turu Kunstimuuseumi kirjastatud soome- ja ingliskeelne kataloog, mis pälvis põhjanaabrite muuseumitrükiste tänavuse aastapreemia. Näitus jääb avatuks 25. jaanuarini 2009.

Eesti plakat tõusuteel
Rahvusraamatukogus on 18. detsembrini avatud näitus Eesti nüüdisplakatist. Eksponeeritakse üle seitsmekümne kultuuriplakati, valik iseloomustab ilmekalt trükiplakati hetkeseisu ning uue põlvkonna plakatikunstnikke.

Alates 1947. aastast laekub igast Eestis trükitud plakatist üks eksemplar raamatukokku. Nii on enam kuue aastakümne jooksul moodustunud esinduslik kogu enam kui 18 tuhande plakatiga. Kui 1970/80ndate plakatibuumile ja kõrgtasemele järgnesid tagasihoidlikumad ajad, siis tänaseks on olukord taas paremuse poole muutunud, leiavad näituse korraldajad.

EKA saab maja jaoks raha
Vabariigi Valitsuse otsusega eraldatakse Eesti Kunstiakadeemiale teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise meetmest 187 miljonit krooni. Ülejäänud ehituseks vajaminev summa on Eesti Kunstiakadeemia omafinantseering. Tänaste ehitushindade juures maksab akadeemia kavandatav uus, seoses majanduslangusega vähendatud ruumiprogrammiga (ca 25 tuhat ruutmeetrit) õppehoone veidi alla 400 miljoni krooni. Ehitusega loodetakse alustada hiljemalt 2010. aasta alguses ning maja peaks valmima veel Tallinna Euroopa kultuuripealinna tiitli kandmise ajal, 2011. aasta lõpus.

Kumul uus direktor
Alates 8. jaanuarist 2009 asub Kumu kunstimuuseumi direktorina tööle Anu Liivak. Liivak on töötanud Eesti Kunstimuuseumis aastatel 1977-1991 nooremteaduri, teadussekretäri ja teadusdirektorina, 1991-2002 Tallinna Kunstihoone intendandina ning aastast 2002 Soomes Retretti Kunstikeskuse tegevdirektorina. Senine Kumu direktor Sirje Helme tegutseb uuest aastast Eesti Kunstimuuseumi peadirektorina.

Swedbanki kunstipreemia 2008
Swedbanki kunstipreemia 2008 võitis Läti kunstnik Miks Mitrevics. Preemia suurusega 10 000 eurot anti üle kandidaatide näituse avamisel Kumus 4. detsembril 2008. Zhürii esinaise Iris Müller-Westermanni sõnul uurib Mitrevics väga vana küsimust - nimelt seda, kes me oleme ja kuidas me maailma tunnetame. Mitrevics näitab ilma vähimagi irooniata, et mineviku rekonstrueerimine on võimatu katse. Preemiale kandideerisid tänavu veel Taavi Piibemann, Kristina Inciuraite (Leedu), Igor Makarevich ja Elena Elagina (Venemaa) ning Alexander Vaindorf (Rootsi).

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis saab eilsest vaadata Rein Kelpmani "Simultaani". Kelpmani loomingut iseloomustavaks märksõnaks jätkuvalt isikupärane ja läbitunnetatud koloriit. Kunstniku sõnul iseloomustab simultaan hästi seda rütmi, võnkesagedust, milles ta töötab. Kelpman ei maali kunagi "oma töid otsast lõpuni, pigem veidi üht ja siis vahepeal teist - nende areng on pidev paralleelne protsess".

Hobusepea galeriis on 15. detsembrini Tarmo Salini ja Siiri Minka ühisnäitus "Skisofreenia". Tegemist on mõttelise järjega mullu Draakoni galeriis aset leidnud näitusele "Kohtumine". "Skisofreenia on ühe mehe lugu. See lugu räägib reaalsusest, mida kõik tunneme, aga ka ühest teisest, kummalisemast reaalsusest. Lugu algab päeval, kui mehe elus kõik ootamatult muutub ja kulgeb kaootiliselt läbi seitsme jutustuse."

NG Kunstikonteineris on Eesti Kunstiakadeemia ja Academia Non Grata tudengite näitus "Special Exhibition". Eksponeeritakse kohaspetsiifilisi installatsioone ning alternatiivsete identiteetidega tegeleva projekti käigus Academia Non Grata rektori Ernest Truely juhendamisel teostunud töid.

Vaal galerii peab 5. jaanuarini Fahle kohvik-restoranis oma Jõulusalongi, kus leiab nii klassikat (Hermann Talvik, Jaan Grünberg, Johannes Uiga) kui kaasaegset kunsti (Laurentsius, August Künnapu, Juss Piho).

Lühidalt
Kastellaanimaja Galeriis saab 22. detsembrini vaadata Anatoli Strahhovi (Tallinn) ja Aleksei Kuzmitchi (Minsk) näitust "Armastuse sõnum".
Galeriis SooSoo on praegu Alvar Reisneri ja Lea Tomsoni näitus "Raha paneb raketi käima".
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis saab 10. jaanuarini vaadata näitleja Tõnu Tamme orhideemaale.

Mujal Eestis
Pärnus Uue Kunsti Muuseumis saab tänavusel jõuluhooajal vaadata Lylian Meistri nõelapatju näitusel "1001". Tegemist on omalaadse kunstiprojektiga, mille sisuks on täpselt 1001 tekstiilobjekti - nimelt tikkis kunstnik alates 1. jaanuarist 2004 iga päev ühe nõelapadja. Siidi, võltspärlite ja tikandite traditsioonilist naiskäsitöö hõngu täiendavad sigaretipakkide, ajaleheväljalõigete ja kommipaberite fragmendid. Objektid on teostatud tehniliselt saamatult, justkui vastumeelselt, argielu tüütust rutiinist vaevatult... Näituse taustaks kõlab spetsiaalselt selle projekti tarvis kirjutatud Mihkel Kleisi muusika.

11. jaanuarini 2009 saab Uue Kunsti Muuseumis vaadata näitust "Wiiralt värvides", mis keskendub kunstniku kahele graafilisele teosele. Eesti kunsti klassiku värvikäsitust esitleval näitusel on eksponeeritud 15 tõmmist puugravüürist "Absindijoojad" (1933) ja 17 akvatintat "Eesti neiu" (1942). Teose variatsioonide esitlemine toob välja Eduard Wiiralti eksperimenteerimishuvi, teisalt näitab see kunstniku põhjalikkust töötada ühe motiivi kallal kaua ning tulla selle juurde ka hiljem tagasi. Näitus on koostatud Toomas Sildmäe kunstikogu põhjal ning valminud koostöös Vaal galeriiga.

Pärnu Kunstihallis avatakse täna kell 17 Pärnu Moodsa Kunsti aastanäitus "Me oleme langenud inglid, kes peavad üles tõusma". Osalevad: Alar Raudoja, Siram, Toomas Kuusing, Jasper Zoova, Bruno Sõmeri, Pusa, Aivar Kurvits ja Andrus Joonas.; avamisel antakse üle Pärnu linna kunsti aastapreemia Toomas Kuusingule.

Eesti Rahva Muuseumis toimus eile võistujoonistamine, millel lõi kaasa enam kui sada koolilast 27 koolist üle terve Eesti. Kui varasematel aastatel joonistasid lapsed jõulupilte või kindlat teemat, siis tänavu on teema vaba ja inspiratsiooni hangitakse ERMi kolmest parasjagu üleval olevast näituses - need on püsinäitus "Eesti. Maa, rahvas, kultuur", interaktiivne näitus "Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal" ja soome-ugri kultuuri tutvustav näitus "AUASI. 80 aastat hõimurahvaste osakonna avamisest Raadil". Võistujoonistamine leidis aset juba kolmeteistkümnendat korda.

Toimub
Täna kell 16 toimub Tallinna Kunstihoones näitusel "Suur Vaikelu" ümarlaud Ando Keskküla loomingust, millel kõnelevad Raivo Kelomees, Harry Liivrand ja Reet Varblane.

Nigulapäeval, 6. detsembril saavad külastajad imetleda täielikult avatuna Niguliste kiriku peaaltarit, mis on loodud 15. sajandi lõpus Lübeckis, tuntud Põhja-Saksa meistri Hermen Rode töökojas. Toimuvad ka jõulutemaatikaga põimitud ekskursioonid - on ju Püha Nikolause (Saint Claus) legend oluline osa jõuluvana ajaloost.

11. ja 12. detsembril peetakse Eesti Kunstiakadeemia traditsioonilist jõululaata, kuhu oodatakse oma teoseid müüma EKA õppejõude, üliõpilasi, vilistlasi ja EKA sõpru-kunstnikke - ostma aga kõiki neid, kes otsivad jõuludeks unikaalset ja ehk isegi väikese kiiksuga kingitust.