...kunstiaasta 2007 hakkab ümber saama. Kunsti on sündinud palju ja mitmekesist, näitusi ja kunstisündmusi on toimunud üle Eesti kümneid ja kümneid - õieti lausa sadu. Järgnevalt üks võimalik valik kõige olulisemast.

Sügisel vallutas Eesti pealinna graafika - toimusid XIV rahvusvaheline Tallinna Graafikatriennaal "Poliitiline / Poeetiline" ja rea näitustega garneeritud graafikakonverents IMPACT 5. Triennaali kesksel väljapanekul Kumus esines 102 kunstnikku 36 riigist, Grand Prix pälvis Oscar Munoz Kolumbiast. Tallinna kunstielu elektriseeris oma näitusega "Tagajärjed ja ettepanekud" ja mitmesuguste multiüritustega ka Noorte Kunstnike Biennaal.

52. Veneetsia biennaalil sai näha Marko Mäetamme projekti "Kaotaja paradiis". Kriitikute hinnangul suutis Mäetamm kaotajate ehk luuserite hingekeeltel mängides ühendada sügavalt isikliku millegi väga üldinimlikuga. Saksamaal, Kasselis osales kaasaegse kunsti suurnäituse Documenta 12 ajakirjaprojektis ka meie kunst.ee. Moskva kaasaegse kunsti biennaalil lõid kaasa Liina Siib ja Eleonore De Montesquiou, Praha kunstibiennaalil Merike Estna, Alice Kask ja Mark Raidpere.

Kumu rõõmustas meid lõppeval kunstiaastal terve rea seisusekohaste näitustega - Felicien Ropsi "Eros ja surm", Viktor Misiano kureeritud vene kaasaegse kunsti näitus "Mälu tagasitulek", videoklassiku ja performaatori Paul McCarthy tööd, Berliini intrigeeriv kunstielu 20. sajandi viimasel kümnendil ja muidugi värskeim pärl - "Joan Miró maastikud", esimene maailma kunstiajaloo tipptegija suurnäitus Eestis. Kodumaisest kunstist sai näha Eduard Wiiralti varast ja eriti kirglikku loomingut - tema lihalikkusele, sümbolitele ja viirastustele sekundeeris Jaan Toomik oma uute maalide ja lühimängufilmiga "Armulaud". "Henn Roode - modernist saatuse kiuste" tõi efektselt esile sõjajärgse Eesti kunsti ühe radikaalsema uuendaja loomingu. Kumu kunstimuuseum ise aga pälvis oma hea arhitektuuri eest maineka Chicago Atheneumi auhinna.

Kultuuritehases Polymer avati Kunstikonteiner - Non Grata Tallinna filiaal ja alternatiivgalerii. G-Galerii näitusesaal sai uue hingamise ja tegutseb nüüd Vabaduse galerii nime all. Tartu sai juurde uue näitusepaiga Athena Kultuurikeskuses.

Tallinna Kunstihoone ja selle galeriid olid koduks tervele reale huvitavatele väljapanekutele nagu hiina nüüdiskunsti näitus "Linnailmed" või prostitutsioonitemaatikat käsitlenud "Kehaturg". Samas peetud Kunstnike Liidu aastanäitus "Elamise kunst" kutsus mõtisklema selle üle, kas tänapäeva kunst üldse suudab ja tahab olla siiras - või on kunstnik peaaegu et kohustatud vaatlema ümbritsevat läbi iroonia- või absurdiprisma. Hetkeolukorda ja uuemaid suundumusi meie tarbekunstis kaardistas ülevaatenäitus "Asjade seis 2007". Maalikunstnike Liidu liikmed näitasid taset pealkirjade all "Keha muutmine", "Õige valik" ja "Räägib minuga …ei räägi".

Vitaalsed ja produktiivsed olid lõppeval aastal meie vanameistrid - Enno Lehise 95. sünnipäevaks sündis väljapanek "Akvarell on ahvatlev", üheksakümnene Olga Terri tuli välja näitusega "Melanhoolia ja lõõm", temast veidi vanem Evald Okas eksponeeris Haapsalus oma värskeid naisakte. Eesti graafika grand old lady Evi Tihemets näitas 75. juubeli puhul "Orhideede lummust", Ado Lill pani Kunstihoones välja suurnäituse maaliloomingust. Terve kimbu näitustega tähistas oma 60. sünnipäeva eesti avangardi ja popi üks alustalasid Leonhard Lapin.

Kuraatorid lükkasid korraga käima kaks võistlevat noortenäitust - mõlemal pealkirjaks "Uus laine". Tavapäraselt andsid noored tooni Hobusepeas, Draakonis ja Artdepoos, sekka nägi seal ka selliste kaalukate meeste väljapanekuid nagu Jüri Ojaveri "Liputajad metsas" või Rein Kelpmani "Grosso modo". Kindlat kurssi kunstimere lainetel hoidsid Vaal galerii ja Haus - viimane selliste näitustega nagu "Eduard Wiiralti fenomeni" ka vanema kunsti osas. Vaalas tõi Kaido Ole oma videoinstallatsioonis suure hulga harilikke eesti inimesi "kapist välja" ja pani nad valjusti hümni laulma.

Meie kunstielu oli aastal 2007 jätkuvalt otsiv, kriitiline ja irooniline - nimetagem näiteks Johannes Saare kureeritud näitust "Halb nali" Tallinna Kunstihoones või Marco Laimre "Midagi on valesti" Tartu Kunstimajas. Non Grata korraldas järjekorras juba kolmanda perfoormansituuri läbi Ameerika Ühendriikide ja möllas ka kodumail - muuhulgas said teoks järjekordne In Graafika ja rahvusvaheline perfoormansifestival "Diverse Universe".

Loomulikult oli endiselt au sees ka pärand - Kadrioru kunstimuuseum tõi vaatajate ette Gottlieb Welte ja Maarjamaa rokokoo, Adamson-Ericu muuseum esitles legendaarse Tartu kunstniku Ann Audova loomepärandit näitusel "Kumisev valgus".

Mõistagi suhtles kunst ehk vaim ka võimuga. Riigikogu näitusesaalis andsid tooni jõulised naiskunstnikud - Tiina Tammetalu näitas mulla ja saviga maalitud Eesti maastikke, ekspoliitikust Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi "Võimuvaipasid". Meie üks esimesi abstraktsioniste Lola Liivat rõõmustas aga rahvaasemikke näitusega "Keela rõõmu".

Valmis sai Eesti Kunstiakadeemia Suur-Kloostri õppekompleks, akadeemia kuulutas välja miljonikroonise preemiaga uue peahoone arhitektuurivõistluse. Rahvusvaheliste ekspertide osalusel akrediteeriti EKA kui institutsioon ja selle 29 õppekava - võime nüüd julgelt öelda, et meil on maailmatasemel kunstikõrgkool.

Lisaks loomisrõõmule ja vaatajate tunnustusele - või pahameelele - teenisid kunstnikud välja ka preemiaid. Kristjan Raua nimelise said seekord Jüri Ojaver, Tiina Sarapu, Mark Soosaar ja Marika Valk - viimane neist Kumu rajamise eestvedajana. Maalijatele ihaldusväärse Konrad Mäe preemia pälvis August Künnapu, graafikute Eduard Wiiralti nimeline auhind elutöö eest läks Silvi Liivale. Kultuurkapitali auhinnasaajate hulgast leiab vaibameister Anu Raua, arhitekt Raine Karbi ja visuaalkunstnik Liina Siibi nimed.

Sündis uus hinnarekord - Haus Galerii oksjonil kerkis Konrad Mägi maali "Capri maastik" hind seniolematu 2 miljoni kroonini.

Rändnäituste "Disain tuleb külla", ettevõtjatele mõeldud harivate seminaride, DisainiÖÖde ja muu toreda korraldamise järel tõmbas otsad kokku Disainiaasta programm - ent juba laetakse patareisid Eesti Disainikeskuse loomiseks.

Lapini koodid Kumus
Kumus avati eile eesti avangardi ja popi ühe teerajaja Leonhard Lapini näitus. Kunstnik on tähistamas oma 60. sünnipäeva tegelikult terve näitusteseeriaga, Kumu väljapanek on nüüd justkui kirsiks Lapini kui arhitekti, graafiku, maalija, installaatori, õppejõu ja kunstimõtleja mitmekihilisel loomingutordil.

Leonhard Lapini näitus Kumus kannab nime "Koodid" ning eksponeeritud on sellel kunstniku 2003. aastal alustatud samanimelist sarja. Inspiratsiooniallikaks on Lapinile olnud triip- ehk vöötkood - tänapäeva asise elu lahutamatu koostisosa. Oma koodide kohta ütleb kunstnik ise nii: "See on tähtsaim visuaalne märk siinolemisest. Maalides ja samas ka kujustades, loon neis struktuurides energiavälju, mis sünnivad värvikasutusest. Värv aga saab alguse valgusest. ... Need energiaväljad, täpsemalt värviväljad, sisaldavad ka tähendustevälju, mida ma oma maalide kujul vaatajale esitan".

Rahvusmõtte auhind Kaljo Põllule
Detsembri alguses toimunud eestikeelse ülikooli 88. aastapäeva aktusel tunnustati Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga kunstnik Kaljo Põllut. Põllu mitmetahulise loomingulise tegevuse teetähisteks on jõuline, arhetüüpse kujundikasutusega metsotintograafika, eksperimendid op- ja popkunsti vallas Visarite rühmituse perioodil ning pikaajaline tegevus etnograafilise ja hõimukunsti uurija ja populariseerijana.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse poolt väljaantava "Eesti mõtteloo" sarja 50 köidet ning klaasist taies.

Eesti kunst Soome galerii avanäitusel
Helsingis avatakse jaanuaris uus kaasaegse kunsti galerii - Gallery Kalhama & Piippo Contemporary. Mannerheimintiel asuv avar 500-ruutmeetrine näitusepaik orienteerub nii soome kunsti kuumematele tegijatele kui rahvusvahelistele esinejatele. Eesti kunstiruumiga seob uut galeriid asjaolu, et selle avanäitus saab maalikunstnik Jussi Niva loomingu kõrval sisaldama ka peamiselt Soomes tegutseva eesti skulptori Villu Jaanisoo massiivset heliinstallatsiooni "Laine".

Galerii kunstilise juhi Pilvi Kalhama sõnul tahetakse välja tuua uusi mõtlemis- ja tegutsemisviise kunstis. Tegijad loodavad luua "kunsti asjatundlikkuse ja ärinduse vankumatu kombinatsiooni" ning rõhutavad ühtlasi, et on pööratud näoga kunstniku poole.

Sõnumeid kunstielust
Skulptor Aili Vahtrapuu kaitses hiljaaegu Sorbonne´i Ülikooli kunsti ja kunstiteaduse osakonnas doktorikraadi teemal "Uued heliliste vormide kooslused arhitektuuri ja monumentaalkunsti revitaliseerimisel".

Tallinna Kunstihoone uueks juhatajaks valiti möödunud nädalal kunstikriitik ja kuraator Harry Liivrand. Liivrand on töötanud muuhulgas Eesti Kunstimuuseumi vanemteaduri, Eesti Turismiameti teabeosakonna juhataja ja Raadio Vaba Euroopa Hollandi korrespondendina, viimased 16 aastat aga nädalalehe Eesti Ekspress kunstitoimetajana, samuti õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Möödunud aastal pälvis ta oma kuraatoritöö eest Kristjan Raua preemia. Uuel ametipostil asub Liivrand tööle veebruarikuus.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis saab vaadata Jaan Toomiku uusimat video- ja maaliloomingut näitusel "Valmisolek". Toomiku enesereflektiivsed ja hetkeimpulsside ning meeleolude ajel sündinud maalid on endiselt narratiivsed, ent seekord peaaegu et puudub tema loominguliseks kaubamärgiks kujunenud äng. Kunstnik mediteerib iseenda ja oleva üle, selle kaudu ilmnevadki erinevad valmisoleku viisid... milleks ja kuidas, jäägu kohapeal mõelda ja tunnetada. Igatahes kuulub Toomik nende Eesti kunstnike hulka, kelle looming võib meeldida või mitte meeldida, ent vaatajat enamasti ükskõikseks ei jäta.

Tallinna Kunstihoone galeriis avaneb täna Urve Küttneri näitus "Madonna". Metallikunstniku haridusega Küttner tegeleb kehamõiste kontseptuaalse avardamisega ning rakendab seejuures nii massi- kui elitaarkultuuri võtteid. Tema madonnadeks on tuntud Eesti naised - Ene Ergma, Carmen Kass, Kihnu Virve, Signe Kivi, Lagle Parek, Marika Valk ja mitmed teised. Et tegemist on omamoodi jõulunäitusega ning kristlik traditsioon soosib rituaali ja lavastust, on kunstnik koostöös kujundaja Maile Grünbergiga loonud Kunstihoone galeriis ka teemakohase atmosfääri.

Deco galeriis saab praegu vaadata Tiiu Pallo-Vaigu maale näitusel "Teelkäija".

Draakoni galeriis on Riin Palloni ja Katrin Rüütli ühisnäitus "Back to the Neverland". Noored kunstnikud mõtisklevad lapsepõlve, valikuvabaduse ja iseseisvuse teemadel.

Haus Galeriis näitab oma uuemaid õlimaale Tarmo Roosimölder. Keset rahulikke ja lõpmatuna näivaid maastikke askeldavad üksikud pisikesed tegelased. Geoloogiharidusega Roosimölder on iseõppija, oma töödes vaatab ta maailma distantsilt, justkui omaette orbiidilt...

NonGrata Kunstikonteineris avaneb täna Ville-Karel Viirelaidi näitus "Retrograde painting". Korraldajate sõnul peaksid eksponeeritud kümmekond maalilaadset taiest kõnelema "armastusest, naivismist, kodumaast, kaamosest, ühiskondlikust korrast, lootusest, kasvamisest jne".

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis avatakse täna pealelõunal Noorte Kujurite Ühingu Vikerla väljapanek. Tegemiste pole siiski tänaste noorte nostalgiahõngulise etteastega, vaid tagasivaatega 1917. aastal loodud kunstnikerühmituse tegevusele. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak ja tegutses see vaid ühe aasta. Tegemist on "kadumaläinud põlvkonna" ettevõtmise ja suuresti realiseerimata jäänud püüdlustega - enamik rühmituse liikmetest kas hukkus sõjas või lihtsalt suri noorelt. Millise jälje jõudsid need kunagised noored jätta Eesti kunstilukku oma Siurust, sümbolismist ja kubismist mõjustatud loominguga - seda saabki siis Tartus näha.

Tartu Kunstimajas on homsest külastajatele avatud siinsete kunstnike aastalõpunäitus. Tänavune ülevaatenäitus on koostatud zhürii kaasabita, seega said kaasa lüüa kõik soovijad ja näidata just seda, mida õigeks pidasid. Suurema osa väljapanekust moodustavad maalid ja graafika, skulptuuri roll ekspositsioonis on Tartu skulptorite arvukat seltskonda silmas pidades üsnagi tagasihoidlik. Ning täna õhtul antakse näituse avamisel üle lausa kolm kohalikku kunstiauhinda - Ado Vabbe preemia, Wilde kohviku ja E-Kunstisalongi preemiad.

Pärnu Kunstnike Majas saab traditsioonilise ülevaatenäituse raames praegu vaadata tarbekunsti 16 Pärnuga seotud autorilt - valikust ei puudu keraamika, siidimaali ja sepise kõrval ka op-kunsti võtmes vaibad ning muusikalis-eksperimentaalne puit.

Võru Linnagaleriis on kaks uut väljapanekut. Billeneeve eksponeerib oma näitusel "Myrin" vaatajale midagi, mis on kunstniku enese sõnul "reality-show sugemetega unenäo analüüs muinasjutulistel teemadel, mänguline eksperiment maalis". Samas saab vaadata Võru Kunstikooli 5. sünnipäeva näitust pealkirjaga "Võrus ehitatakse teed. Mis teed? - KUNSTI!". 2003. aastal alustanud kunstikooli tegevuses osales tänavu 275 õpilast, lisaks noorte kunstitöödele on eksponeeritud fotoülevaade kooli kirevast elust ja tegevusest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Miro ja valgus Kumus
Eile avati Kumu kunstimuuseumi suures saalis näitus "Joan Miró maastikud". Eestis eskponeeritakse nii nimeka kunstniku esinduslikku näitust esmakordselt - on ju ennekõike sürrealistina tuntud Miró üks 20. sajandi kunsti ühe tipptegijatest, lausa ikoonilise tähendusega looja.

Vastavatud näitusel on väljas 57 tööd - maale, graafikat, skulptuure ja fotosid. Kõik eksponaadid pärinevad Pilar I Joan Miró fondist Mallorcal, teoseid valisid näitusele fondi direktor Magdalena Aguiló Victory ja selle president Rogelio Ara?jo. Kumu poolt koordineeris näituse valmimist Ragne Nukk, kujundas Andres Tolts. Avatuks jääb väljapanek 9. märtsini 2008 - nii peaks ka kunstihuvilised Eestimaa kõige kaugematest nurkadest jõudma selle ära näha. Samuti on tore see, et nii kaalukas väljapanek tõestab ilmekalt Kumu võimekust tuua edaspidigi maailma kunstiajaloo pärle meile koju kätte.

...meenutagem ka seda, et lisaks väärt näitustele ja püsiväljapanekutele on Kumu II korruse fuajees 3. veebruarini eksponeeritud Soome kunstniku Esa Laurema spetsiaalselt sellesse paika loodud valgusinstallatsioon "Valguse aed". Laurema on nii omanäoline kunstnik kui oskuslik insener ja oma ideede teostaja - tema suuremad ja väiksemad valgusega mängivad objektid elavad ruumiga samas rütmis, tema teostes on maagilist salapära ja jõudu - samas on need vahvad, leidlikud ja rõõmsad.

Eesti maastik Tartu Tigutornis
Tartu Tigutorni kunstigaleriis on veel mõned päevad avatud AS Linnaehituse 2. aastanäitus "Eesti maastik". Eile õhtul peeti seal maha kõneõhtu "Maastikud meis ja meie ümber", kus võtsid sõna nii teadus- kui kunstiinimesed. Mitmekesine ja terve rea tuntud kunstnike osavõtuga vääristatud on ka väljapanek ise. Näeme igatsust kaotatud paradiisi järele, looduse ilu imetlust ja tähelepanu juhtimist aktuaalsetele protsessidele, iroonilist suhtumist tänastesse väärtushinnangutesse ning muret pöördumatult muutuva maastikupildi pärast. Näitusel "Eesti maastik" jagati ka tunnustust - Linnaehituse sihtkapitali aastapreemia pälvis Jüri Ojaver oma naturaalsetest materjalidest koostatud teosega "Metsarannas ootab sind asfalt". Klassikalise maalikunsti väärtustamiseks anti välja ka maali eripreemia, mis läks Peeter Mudistile.

Pääsuke Vabaduse galeriis
Vabaduse Galeriis avati hiljaaegu Kristjan Raua kunstipreemia mitmekordse laureaadi ja Konrad Mäe medaliga autasustatud emeriitprofessori Tiit Pääsukese näitus "Põlled". Kunstnik näitab kahe viimase tööaasta loomingut, rõhuasetusega viimasel poolaastal, mida ta ise iseloomustab järgmiselt: "Ma olen maalinud põllede peale, põllede alla, põllede sisse ja põllesid endid."

Pääsukese väljapanek näitab veenvalt, et on suur vahe, kas maalida isetule lõuendinelinurgale või samast materjalist põllele. Põlle füüsiline olemasolu tagab inimese mõttelise kohaloleku ja annab sellele maalitud motiividele erilise tähendusvarjundi. Ehkki tavaliselt seostub põll naissoo ja köögiga, meenutab Tiit Pääsuke vaatajale, et põllekandjateks on ka mitmete tõsiste tööalade mehed - sealhulgas lihunikudki... Neile, kes tunnevad piisavalt kunstniku varasemat loomingut, mõjuvad varem kasutatud motiivid nüüd ehk iroonilisevõitu parafraasidena, mis vihjavad tänastele mõtetele ja mõttetustele.

Näitused Tallinnas
SEB Ühispanga Galerii aastalõpuakordiks on Tiiu Pallo-Vaigu "Maa ja vee piiril", kus kunstnik näitab valikut aastatel 2001-2007 valminud akvarell-kollaazhidest. Pallo-Vaik kutsub vaataja visuaalsele jalutuskäigule, mida pikivad mälupildid iidsest Roomast, romantilisest Veneetsiast ja autori isiklikest fantaasiamaastikest.

Tabekunsti- ja Disainimuuseum jätkab täna avatava Lea Walteri näitusega oma "Klassikute" sarja. 1926. aastal sündinud Walter on oma pika loometee jooksul rakendanud peaaegu kõiki kudumistehnikaid, tema vaieldamatuks lemmikuks on seejuures kujunenud pindpõimes vaip. 1960. aastate algupoolel sai Walter tuntuks eesti rahvusliku ornamendi tõlgendajana, 70. aastatest peale on aga kunstniku loomingus domineeriv selge kompositsioon, jõuline koloriit ja kindel rütm.

ArtDepoo tänavuse viimase näituse "ART + POLITICS = POWER" autoriks on noor tunnustatud fotorealist Maarit Murka. 18. detsembril toimub artist talk, mida juhib kunstiajaloolane Ellu Maar - siis saavad huvilised kuulda, milliseid seoseid ja miks Murka ikkagi kunsti ja poliitika vahel näeb.

Vaalas on avatud Talvesalong. Vaatama ja ehk ka ostma oodatakse nii klassikute - nagu Olga Terri, Ülo Soosteir või Lembit Sarapuu - kui ka noorte andekate kunstnike töid. Viimaste hulgast leiab näitaks tänavuse Konrad Mäe preemia laureaadi August Künnapu.

Kastellaanimaja Galeriis on avatud kunstniku ja muusikainimese Erki Meisteri maalinäitus "Alasti tunded". Autor on vaatluse alla võtnud inimese, tema tunded ja keha - ja leiab seejuures, et just tunnetes ollakse kõige ehedamalt alasti.

Draakoni galerii keldrisaalis on EKA Vabade Kunstide Teaduskonna magistrandide Eleriin Ello, Saskia Järve, Margit Lõhmuse, Mai Söödi ja Pamela Weissi ühisnäitus "Oma tuba". Väljapanek on Liina Siibi ja Elin Kardi juhendatud kursuse "Piirid kehal ja psühholoogiline ruum" lõppresultaadiks.

Galeriis RIOS on praegu kaasaegse vene maalikunsti näitus - projekti "Persona plejaad" raames eksponeeritakse Nikas Safronovi, Ljudmila Zotova, Konstantin Zubrilini, Grigori Pototski ja Anatoli Slepõshevi loomingut.

...ja mujal Eestis
Pärnu Linnagaleriis ja Kontserdimajas on veebruari alguseni avatud Peeter Alliku "Uue õnne algus. Transparahüponostika ja tervendavad pildid". Allik on teadagi kuulus oma esteetilisse vormi kängitsetud lõikava iroonia poolest - nii lubavad korraldajad nüüdki üsna ootuspäraselt, et näitus "toob meie kollektiivsest alateadvusest valguse kätte kõige võikamaid kombinatsioone sotsiaalpornost, poliitikast, esteetikast ja personaalsetest painajatest. Vaadata on seda näitust aga kõigele vaatamata ilus!"

Kuressaare kultuurikeskuses saab vaadata Herkki Merila fotonäitust "Rütmist väljas" ja Saaremaa Kunstiklubi 29. sügisnäitust, Kuressaare Raegaleriis on aga homsest lahti Disainiaasta näitus "Disain tuleb külla", mis on oma tuuritamistega nüüd Saaremaale jõudnud.

Toimub
Eesti Kunstiakadeemias lõppes asjä traditsiooniline jõululaat, kus oma tooteid, teoseid ja meisterdusi pakkusid akadeemia üliõpilased, vilistlased, õppejõud ja EKA kirjastus. Õnneks pole aga rong veel läinud kõigi nende jõulukingiotsijate jaoks, kel jäi laadal käimata - ent kes siiski eelistavad autentset eesti kunsti anonüümsele masstoodangule. Nimelt pakub äsja kunstiakadeemia Gonsiori tänava poolses küljes avatud üliõpilaste kauplus VauEffekt laias valikus kunstiartikleid - kordumatu tegumoega unikaalteostest tööstusliku disaintoodanguni.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Berliini kunstielu Kumus
Kumus avati eile Saksa Välissuhete Instituudi koostatud näitus "QUOBO. Kunst Berliinis 1989-1999". Kontseptsiooni autorid Gabriele Knapstein ja Ingrid Buschmann tutvustavad pöördelist kümnendit saksa kunstis, mil tänu Berliini müüri langemisele ning üleöö tekkinud sünergiatele hakkas toimima aktiivne ja erilaadne kunstielu. Tollal vahetas uus põlvkond Lääne-Berliinis seni domineerinud maalikunsti kontseptuaalsete tegevuste, kohaspetsiifiliste objektide ning näituste ja performance'ite vastu. Sellele lisandus Ida-Berliinis opositsioonis olnud kunsti- ja muusikaelu. Tekkisid tihedad seosed klubieluga, mille atmosfäär ja trendid mõjutasid ka kujutavat kunsti. Näitusel esineb 15 kunstnikku, kellest Karsten Konrad osales ka Kumu avanäitusel "Skaalanihe".

Halb nali Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones on Johannes Saare kureeritud rahvusvaheline näitus "Halb nali # 1". Osaleb tosin kunstnikku, Eestist Marko Mäetamm ja Jüri Ojaver. Näituse teemaks on erinevate kultuuriareaalide ja arvamuste lõimumist saatvad psühholoogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed tõrked. Kasvõi see, et sotsioloogias fundamentaalse atributsiooniveana tuntud nähtuse tõttu kipub inimene oma raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid - kõrvaltvaatajad aga pigem sedasama inimest...

Kuraator avaldab lootust, et näitusel osalevad kunstnikud "demonstreerivad mõningaid kohatuid käitumismudeleid, mis oma kohmetukstegevas kentsakuses heidavad valgust rangetele konventsioonidele, mis märkamatult kontrollivad meie näoilmeid nii matustel kui näituseavamistel, arusaamu soorollidest, ootusi elektripistiku ja Oriendi suhtes või siis kujundavad meie suhtumist kõnelevasse viinerisse."

Keelte and Hobusepeas
Hobusepeas galeriis on eksponeeritud briti kunstniku Clare Charnley multimeediainstallatsioon "Keelte and". Projekt hõlmab õige mitmeid maid ja keeli - aimu sellest annavad kaasautorite nimed nagu Bryndis Ragnarsdóttur, Guillermo Santamarina, Magda Sowierszenko või Shu Yang. Eesti poolelt lõi kaasa Katrin Kivimaa. Projekti mootor Charnley tunneb piinlikkust oma emakeele - inglise keele - domineeriva positsiooni pärast maailmas ning loob vaatajatele petliku mulje, et on selgeks õppinud kümmekond võõrkeelt. Tegelikult esitab ta videoekraanidel kohalike kaasautorite tekste neist ise sõnagi taipamata... Vaataja tähelepanu aga nihkub sõnade tähenduselt nende kõlale ning kahekordsele kõnelemisaktile. Näituse avamisel esitleti ka Clare Charnley ja Katrin Kivimaa raamatut "So Communication: Translating Each Other's Words".

Muuseas, Draakoni alumises galeriis loovad Charnley ja Katja Kamenozemljanskaja oma videoinstallatsioonis välismaalase kuju, kes püüab anda meile nõu, kuidas parandada keerulisi suhteid eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel. Antud projekti kontekstis pole vist üllatav, et see välismaalane ei tea, mida ta räägib...

Näitused Tallinnas
Eesti Panga galeriis avab loodusteaduste doktor ja fotokunstnik Mart Viljus pealkirja all "Soojad maastikud" Itaaliat kui klassika kodumaad. Kunstilise reisidokumendi tuumaks on arhitektuuripanoraamid ja müstilised tumeda taeva ja helendavate taimedega infrapuna-maastikud.

Hop galeriis on klaasikunstnik Tiina Sarapu näitus "Kõlavad valgus ja vaikus". "Mida tähelepanelikumalt kuulata valgust ja vaikust, seda selgemalt võib näha enda ja maailma peegeldust," mõtiskleb kunstnik.

Draakoni galeriis on Valev Seina näitus "Mitu ainust". Kunstnik ise ütleb saateks järgmist: "Tegemist on "teen-mida-tahan" näitusega. Ega ma ei tea, miks ma nad tegin. Igal juhul on nad ainsad omasugused ja neid on mitu."

Tallinna Linnagaleriis analüüsib Sandra Jõgeva näitusel "Ars longa" klassikalist arusaama kunstist kui millestki, mis eksisteerib väljaspool reaalsust ning mille väärtus aja jooksul ainult kasvab.

Eesti Meremuuseumis avati äsja "Veemuusika", millel esitavad veest inspireeritud fotot, videot, keraamikat ja muusikat Tiia Eikholm, Lemmi Velmre, Edgar Karofeld ja Malle Maltis.

Galeriis Aatrium saab näitusel "Pidulik palett" vaadata 16 Kohtla-Järve Kunstnike Ühendusse kuuluva kunstniku loomingut - ühisjoonena torkab silma dekoratiivsus ja värvirõõm.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on Juha Suonpää näitus "Elsewhereland". Tunnustatud Soome fotograaf ja visuaalse kultuuri õppejõud on pildistanud oma kümme aastat kestnud projekti raames arhetüüpseid turismiobjekte ja vaatamisväärsusi. Suonpää mõistab turismi palverännakuna ja kaasaja kollektiivse tervenemissprotsessina ühiselt jagatavate turismiobjektide juurde.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on avatud Andres Toltsi "Kontor". Talle ainuomase esteetilisse vormi rüütatud irooniaga analüüsib kunstnik kontori- ja büroomiljööd, selles leiduvaid tabeleid ja formulare nii tänapäevast kui sovjetiajast.

Athena kultuurikeskuses on Eda Lõhmuse maalide näitus. Tavapäraselt näitab Lõhmus suuri, justkui kriibitud pinnaga ning väga väheste detailidega pilte. Teemaks on aastaajale kohaselt morbiidne vaikus, igatsus ning paratamatusega leppimisest tingitud hingerahu.

Pärnu Kunstihallis on kümnekonna siinse kunstniku näitus "Leivast, armastusest ja vintpüssist". Andrus Joonase kureeritud väljapanekust osavõtjad arutlevad inimeseks ja ahviks olemise üle. Näituse avamisel esitleti ka värsket raamatut "Art of The Invisibles 2". 368-leheküljeline "tegevuskunstipiibel" sisaldab artikleid, esseid ja pildimaterjali Pärnu kunsti lipulaevast Non Gratast ja kaasaegsest tegevuskunstist laiemalt. 14. detsembril toimub aga sealsamas konverents "Tsentrifuugist väljas". Juttu tuleb kaasaegsest kultuuripoliitikast, kunstist, kolklusest ja globaliseerumisest.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avati eile näitus "Studium. Pars II". Tegemist on valikuga Tartu Ülikooli maalikunsti eriala lõputöödest viimasel kümnel aastal. Kahekümne autori seas on rida kunstiüldsusele tuntud nimesid nagu Eda Lõhmus, Peeter Krossmann, Meiu Münt, Priit Pajos ja Maris Palgi.

Online
24h galeriis on vastavatud e-näitusel "Reis lapsepõlvemaale" eksponeeritud kunstniku ja muusiku Erki Meisteri fotojäädvustused lastest erinevates kultuurides ja sotsiaalsetes oludes - Eestist ja Rootsist Valgevene ning Kambodzhani.

Toimub
13. detsembril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas juba 12. korda koolidevaheline võistujoonistamine. Seekordne on pühendatud Eesti Vabariigi saabuvale 90. aastapäevale ja võistluse teemaks on "Minu riik - minu kodu". Osalema oodatakse koolide esindajaid üle Eesti, üritus on avatud ka kõigile ergutajatele ja kaasaelajatele. Lähem info ERMi kodulehel.

Samuti 13. detsembril peab oma kümnendat talveoksjonit kunstisalong Allee. Pildivalikut ilmestavad Konrad Mäe etüüd mustlastüdrukust, Natalie Mei akvarellid ja Eesti kubismi suurmehe Märt Laarmani looming. Ei puudu ka Erik Haameri, Ülo Soosteri, Arno Vihalemma ja teiste meie kunstioksjonite "püsiesinejate" pildid. Samuti sisaldab oksjonivalik tarbekunsti Adamson-Ericult ning 16.-18. saj. hollandi maakaarte, mis kujutavad tollast Eesti- ja Liivimaad. Oksjonitööde väljapanek Allees on juba külastajatele avatud.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios