Piparkoogikunst
Hop galeriis on avatud päris iseäraline, aga seejuures väga päevakajaline näitus - "Piparkoogimaania". Erinevate alade loomeinimesed on lasknud piparkoogiväel enda üle võimust võtta ja loonud enneolematu piparkoogimaalima. Piparkoogikristallid, piparkoogi haute couture, piparkoogivaip, piparkoogimandala ja veel palju muud - tõeline piparkoogimüsteerium.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on maalija Kaili-Angela Konno isikunäitus "Armu aeg / Time of grace". 1999. a. EKA lõpetanud kunstnik on oma loomingus ekspressiivne ja sümbolismi kalduv, tema tööd kohati tugeva müstilise alatooniga. Muuhulgas on Konno ka Aktuaalse Kaamera ja mõne teisegi tuntud telesaate kujunduse autor.

Hobusepea galeriis näeb pealkirja all "Roheline diagonaal" ungari päritolu Eesti kunstniku Denes Farkase kokkuvõtet viimase kolme aasta loomingust. Farkase võõrsil juuri otsiv enesereflektiivne esteetika on vastuseid vahelduva eduga leides ja leidmata jõudnud tagasi algusesse ning kõik viitab senisest loobumisele. Lapsepõlve ja juurtega seob seekordse näituse uusimat osa vaid varasest noorpõlvest painama jäänud küsimus Farkase peas: "Miks inimesed armastavad Richard Nixonit?". (Kes teab, võib-olla on selle küsimusega nagu Majasoku konjakijoomisega - kui katuse-Karlsson küsis riuklikult, kas Majasokk on oma hommikuse konjakijoomise juba maha jätnud, ei saanud vaene proua parimagi tahtmise juures vastata ei jaatavalt ega eitavalt...)

Galeriis Aatrium esitlevad Elle Kannike, Jaanika Okk ja Krista Tobreluts oma sotsiaalse kunsti projekti "Inglite tulek". Galeriis on välja pandud dokumentatsioon sellest, kuidas käesoleva aasta 24. septembril ilmutasid kaks valget inglit end Tallinnas Balti jaamas. Otsides vastust küsimusele, kuidas inimesed reageerivad, kui neile ootamatult heatahtlikku tähelepanu pööratakse, õnnestus kunstnikel ühtlasi jäädvustada ka värvikas kogum baltijaamalaste portreid.

...mujal Eestis
Rapla Kultuuri- ja Huvikeskuses on Malle Metsa nahkvaipade näitus "Hingedeaeg". "Valged kured sirutavad oma graatsilised kaelad halli taeva poole, nende teed käivad taevaste märkide järele. Palju märke me esivanemate maailmas lummavad mind - peremärkide rikas varamu, maagilised nõiamärgid, mis loitsivad kaitset kurjuse ja õnnetuste vastu, loodavad ligi tõmmata edu ja viljakust. Ruunimärgid, rahvakalendri märgid, üldmõistetavad sümbolid, mis siiski nii mitmetähenduslikud. Sellega on vist nii, et nagu usud, nii ongi." Nõnda seletab autor ise oma vaipadesse kätketud tähendusi.

Uus kunstitrükis
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on üllitanud järjekordse trükise publikatsioonide sarjas "Lisandusi eesti kunstiloole". 120-leheküljeline fotodega illustreeritud tekstikogumik "Moraalsed valikud" koondab materjale 2006. aasta kevadel Tallinna Kunstihoones aset leidnud kolmest erinevast kunstisündmusest: Elin Kardi, Marco Laimre, Marko Mäetamme ja Andres Tali ühisnäitusest "Vägivald ja propaganda", Tshetsheenia toetuseks organiseeritud rahvusvahelisest rändnäitusest "Emergency Biennale" ja kunstiteadlase Johannes Saare eestvedamisel korraldatud ettekannete päevast "Kunstnike moraalsed valikud kultuurikonfliktides".

Järgmine ettekannete päev teemal "Lisandusi eesti kunstiloole" toimub 2007. aasta sügisel ja tegeleb rühmituste probleemiga eesti nüüdisaegse kunsti väljal. Värske trükis on esialgu saadaval vaid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kontoris Vabaduse väljakul.

Toimub
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum teatab, et 29. ja 30. detsembril on sissepääs muuseumi tasuta. Püsiekspositsioon pealkirjaga "Ajamustrid 2" annab ülevaate nii meie rahvusliku tarbekunsti kui disaini arengust. Muuseumi 1. korrusel on jätkuvalt avatud näitus "Ise sõime, ise jõime.... Toidukultuur Nõukogude Eestis". Peale kosutavaid jõulusöömaaegu ja enne aastavahetust peaks see väljapanek olema virgutavaks vahepalaks igale gurmaanile... Ja talvisel koolivaheajal kutsub Tarbekunsti- ja Disainimuuseum lapsi-noori töötuppa, kus näitusest inspireerituna tehakse näiteks postkaartidest karpe ja nahast võtmehoidjad - just nagu vanasti, kui poes sugugi kõike saada ei olnud!

Tasuta külastuspäev on ka Kumus - nimelt 28. detsembril. Eesti Kunstimuuseumi filiaalid on 24. ja 31. detsembril suletud ning suletakse homme tavapärasest 3 tundi varem. Erandiks on Niguliste muuseum - homme on see avatud kella 13-17 ning aasta viimasel päeval 15.30-17.00. Hea uudis on veel see, et ehitustööd Kumu sisehoovis on lõppenud ning külastajad saavad jälle kasutada peaväravat ja sisehoovi ning jalakäijate tunnelit ega pea kõrgel paekaldal talviste tuulehoogudega võitlema.

Tubast tegevust koolilastele pakub talvevaheajal ka Adamson-Ericu muuseum - kahepäevases kunstilaagris harjutatakse tushijoonistust ja klaasimaali, uuritakse Herman Talviku värvikaid ja salapäraseid pilte ning otsitakse inspiratsiooni orelimuusikast Nigulistes.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Hiinlased Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones avatakse täna Hiina nüüdiskunsti näitus "Linnailmed"/"City Expressions". Väljapanek hõlmab Lõuna-Hiina suurimas maakonnas Guangdongis elavaid ja töötavaid kunstnikke ning on keskendunud viimaste aastakümnete linnastumisprotsessile. Guandongi pealinn, 6 miljoni elanikuga Guangzhou - varem tuntud kui Kanton - on olnud Hiina linnadest kõige kauem võõramaalastele avatud: portugallased kinnitasid seal kanda juba aastal 1514. 20. aastatel kujunes Guangzhoust üks rahvusliku liikumise keskusi, hiljem kinnistus just seal uus rahvavabariik ning nüüdseks on sellest kujunenud tõeline 21. sajandi metropol.

Kunstihoone väljapanek on koostööprojekt Guangzhou kunstiakadeemia muuseumiga, kuraatoriteks on Zuo Zhengyao ja Reet Varblane. Näitus hõlmab 14 rahvusvaheliselt tuntud hiina kunstnikku ja enam kui 60 tööd, sellega kaasneb kataloog hiina, eesti ja inglise keeles, jaanuaris toimub Hiinat tutvustav loengusari ja õpilastele mõeldud haridusprogramm.

Näitused Tallinnas
Riigikogu galeriis avati kesknädalal näitus "Disain tuleb külla". Ülevaatlik rändnäitus tutvustab Eesti disaini ajalugu ning tänapäeva. Esitatakse näiteid toimivast koostööst tootja ja disaineri vahel, aga ka ideedest, mis alles teostumist ootavad. Disainiaasta raames loodud väljapanek rändab läbi ka Tallinna peamised kaubanduskeskused ning külastab kõiki Eesti maakondi.

Haus Galerii avas lisaks olemasolevale näitusesaalile eesti vanema kunsti salongi. Eesmärgiks on tutvustada põhjalikumalt autoreid, kelle teoseid on harjutud nägema oksjonitel - aga samuti olulisemaid suundumusi eesti kunsti ajaloos. Iga näitusega kaasneb kohtumine mõne nimeka kunstiloolasega, kes väljapanekut põhjalikumalt tutvustab.

Esimese näitusena on väljas Feliks Randeli 1950-60ndate aastate looming. Eksponeeritud on kunstniku figuraalseid ja abstraktseid kompositsioone ning valik joonistusi ja karikatuure. Eelkõige maalija ja karikaturistina tuntud Randel õppis aastatel 1919 - 1921 kunstikoolis "Pallas", maalis seejärel kubistlikke figuure ning varustas karikatuuridega "Päevalehte" - ja hiljem juba huumoriajakirja "Pikker". Randeli kompositsioonid Haus Galeriis on ajastuhõngulised, tuues vaataja ette paarikese korrusmajade foonil, ajalehelugejad bussis ja treiali tõsiselt töötamas kõikvõimsate tööpinkide taga.

Artdepoos on Reio Aare esimene isiknäitus "Untitled". Väljapanek koosneb seitsmest delikaatsest fotoseeriast, mis jutustavad vaatajale oma lühikese, kuid ambivalentse loo. EKA fotomagistratuuris õppiv Aare uurib oma piltide kaudu fotograafia olemust, täpsemalt narratiivi iseloomu fotokujutises. Narratiivid, olgu siis taktitud või seltskondlikult korrektsed, konstrueeruvad ise vaatajate peades kunstniku etteantud visuaalsetes tingimustes.

Galerii-G kunstisaalis on avatud Milvi Torimi akvarellinäitus "Hetk". Graafikuharidusega Torim on tegutsenud nii raamatuillustratsiooni kui vabakunsti alal, eelistades viimastel kümnenditel justnimelt akvarellitehnikat. Enamik väljapandud töid kuulub tsüklitesse, mille pealkirjadeks näiteks "Hetk", "Lend" ja "Visioon" - ning annavad vaatajale vihje edasimõtlemiseks ja -tundmiseks. Pealetükkimatu ja südamlik kunstihetk aastalõpuks, lubavad korraldajad.

Kunstinäitus avati mõne päeva eest ka hotellis Radisson SAS, konverentsikeskuse fuajees. Korraldajaks on uus internetikunstigalerii Globeart, osalejateks 7 noort kunstnikku Tallinnast, Tartust, Viljandist, Rakverest, Pärnust ja Elvast. Globeart on kommertslik ettevõtmine, mille eesmärgiks tutvustada ja müüa noorte andekate eesti kunstnike loomingut.

Vaalas on detsembri lõpuni Talvesalong - näitusmüügile on pandud valik klassikute ja kaasaegsete kunstnike töödest. Vaal galeriis 13. detsembril toimunud heategevusliku kunstioksjoni kasumiks kujunes 126 tuhat krooni. Tulud lähevad Viljandimaal Lubjassaares asuva Johann Köleri majamuuseumi toetuseks - eelkõige laiendatakse järgmisel suvel muuseumi esitluspinda. Vaala seob Köleri majamuuseumiga pikaajaline koostöö - igal suvel korraldatakse seal nädalane maalilaager kunstitudengitele.

...mujal Eestis
Tartus Y galeriis näitab kunstikoguja Mart Lepp Tallinna vaateid. Lepo Mikko, Valdur Ohaka, Olav Marani ja Peeter Mudisti motiivid erinevad oma natuurilt ja ja käsitluslaadilt, ometi ei puudu neis möödunud sajandi teisel poolel loodud piltides ühendav ajastutunnetus. Näeb nii Tallinna vanalinna, agulimotiive kui uuskolonistidele püstitatud betoonbarakke, vürtsi lisavad ekspressivsed tööstusmaastikud.

Tartu Kunstimajas avanes Tartu kunstnike aastalõpunäitus - tartlaste kunstiaasta oodatuim sündmus. Esineb poolsada kunstnikku, esindatud on kõik generatsioonid, näituse kujundas Enn Tegova. Korraldajad loodavad, et ülevaatlikkusele pretendeeriv ekspositsioon pakub mõtteainet oma peegeldustega sootsiumis toimuvatele protsessidele, ajale ja keskkonnale, muutumistele-paigalseisudele, konfrontatsioonidele-kokkulepetele ning seda nii üldise kunstipildi kui iga üksiklooja arengu taustal.

Kondase Keskuses on avatud tänavu suvel saja-aastasena meie seast lahkunud Hilja Rieti näitus "Eesti kunstnikud fotos 1947-1960". 30. aastatel pildistas Riet kokku 176 süzheed, millest kopeeriti kümneid tuhandeid fotopostkaarte. Postkaartide kõrval on tema töödest kultuurilooliselt väärtuslikud päevapildid Eesti kunstnikest. Käesoleval näitusel on eksponeeritud 72 fotot, mis heidavad pilgu klassikute töötubadesse.

Toimub
Pühapäeval kell 15 toimub järjekordne Kumu pärastlõuna, teemaks seekord "Salakaval mood. Naise kuju 20. sajandi eesti kunstis". Kunstnik ja moeajaloolane Mari Kanasaar kõneleb ekspositsioonile toetudes 20. sajandi esimese poole naistemoest ja siinsest moeelust. Rännakul läbi stiilsuse ajaloo on abiks Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Arnold Akbergi, Lydia Mei, Karin Lutsu ja paljude teiste teosed.

Ja täna kell 17 avab Kumu kunstimuuseum oma fuajees väikese näituse "Päike või kalliskivi?", kus eksponeeritakse samanimelisele kunstikonkursile saadetud pilte Kristjan Raua muinasmaa ainetel. Tänavu suvel toimunud näitusega "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud" kaasnenud konkursil osales 161 autorit vanuses 5 kuni 46. Elav osavõtt näitab, et Eestimaal on ootamatult palju loovaid inimesi - leiavad korraldajad.

Samuti võib nüüdsel ajal osta Kunstimuuseumist toreda jõulukingituse - olgu selleks värske kunstiraamat, kunstipusle - või hoopiski pudel kvaliteetset Kumu veini!

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Eesti kunst välismaal
4. detsembril avas peaminister Andrus Ansip Lissabonis Eesti Rahva Muuseumi näituse "Eesti kindad ja kuued". Portugali riiklikus rõivamuuseumis eksponeeritud väljapanek tutvustab Eestit läbi külmale kliimale omaste traditsiooniliste rõivaesemete - näeb vanu ja ehtsaid käsitsi kootud käpikuid, sõrmikuid, sokke ja susse, samuti viit täiskomplekti rahvariideid. Meeleolu loomiseks on seintel valik Eesti Loodusfoto konkursile saadetud talvemaastikest.

Mehhiko pealinnas Mexicos, Alfredo Guati Rojo nimelises rahvuslikus akvarellimuuseumis toimub VII Rahvusvaheline Biennaal "Akvarell 2006". Eestit esindavad Sigrid Uiga, Toomas Rein, Eike Salu, Illimar Paul, Mari-Ann Hakk-Eve ja Rein Mägar.

Kunstnike lapsepõlved
Kuidas joonistasid ja maalisid eesti kunstnikud, kui nad olid veel väikesed? Sellele küsimusele saab vastuse, kui külastada Kullo Lastegaleriis avatud näitust "Kunstniku lapsepõlv". Näha saab näiteks Jaan Elkeni koolipõlves valminud kollaazhi ja Leonhard Lapini graafilist lehte ahviga. Näitusetööd on tegelikult üles seatud paaridena - ikka nii, et kõrvuti lapsepõlvetöö ja teos kunstniku kaasaegsest loomingust.

Ettevõtmise sisuline eesmärk on näidata tänastele lastele ja noortele, et andekusega koos käib pingeline ja pidev töö iseenda ja oma loominguga - ning et professionaalsus pole kaasasündinud omadus, vaid see saavutatakse pideva harjutamise ning oma oskuste lihvimisega.

Näitused Tallinnas
Adamson-Ericu muuseumis on avatud Herman Talviku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Talviku sügavalt isiklikule ekstaatilis-religioossele loomingule kuulub eesti kunstis täiesti eriline koht. Kunstniku isikupära ilmnes 1930. aastate teisel poolel, mil senise varjundipeene maastikumaali kõrval hakkas välja kujunema omanäoline nägemuslik-sümbolistlik kujundikeel. 1944. aastal siirdus Herman Talvik Rootsi, kus temast kujunes väliseesti kunsti üks silmapaistvaimad tegelasi.

Töötas ta vägagi erinevates graafikatehnikates - linool- ja puulõikes, litos, ofordis, akvatintas ja kuivnõelas. Samamoodi on ta on loonud tundlikke joonistusi, monotüüpiaid ja maale. Talviku loomingu keskpunktis on üldinimlikud ja filosoofilised mõtisklused - elu ja surm, usk, lootus ja lunastus, igavik ning kaduvik. Neile teemadele annab ta kirglikult sugestiivse, tihti mitmekihilise tähendusväljaga visuaalse tõlgenduse.

Tallinna Kunstihoone galeriis on eilsest Anne Daniela Rodgersi näitus "Pidusöök. Janu". Ruumispetsiifiline installatsioon kutsub üles loodussäästlikule, normaalsele, tervemõistuslikule eluhoiakule. Kunstnik kordab seda tõde piisavalt palju, et sõnumi banaalne pealispindsus kaoks. Rodgers on eetiline kunstnik, kuid mitte moralist. Ta valutab südant, kuid ei sunni midagi peale. Ta juhatab materjalide, objektide, detailide, nende jäädvustuse ning jäädvustuse jäädvustuse abil mõistma midagi, mis on enesestmõistetav ja siiski nii ootamatu.

Linnagaleriis jätkub kaasaegses kunstis käibivaid narratsioonistrateegiaid uuriv projekt "Story", sedapuhku taani kunstniku Elsebeth Jorgenseni slaidi ja videot kombineeriva ruumiinstallatsiooniga "Cinemagic Tour". Jorgenseni looming tegeleb jutustamise, kujutlusvõime ja visuaalse mälu küsimustega suhtes konkreetsete arhitektuursete ruumidega. Antud juhul on kunstniku huvikeskmes suletud või oma funktsiooni muutnud endised kinod.

Galeriis 008 Rävala puiesteel avati eile Ülle Marksi ja Jüri Kassi ühisnäitus "Vaikus & Maskid". Seda kirjeldama sobivad hästi sõnapaarid must ja valge, positiiv ja negatiiv, mees ja naine, valgus ja pimedus, rõõm ja kurbus, sünd ja surm… Kunstnikepaari teine ühine väljapanek - pealkirjaga "Kümnes" - on praegu avatud Eesti Panga galeriis.

Hobusepea galeriis on Erik Alalooga ja Andrus Joonase ühisprojekt "Mine sinna, ei tea kuhu. Too seda, ei tea mida". Vaatamata segadust tõotavale pealkirjale on näidatav pigem korrastatud ja kammerlik. Joonas eksponeerib rohkem ja vähem abstraktseid autoritehnikas maale, endiselt on kõigi tema tööde lõpp ja algus omamüütiline Aledoia. Alalooga on käesoleva näituse põhjuse ja tagajärje võtnud kokku järgnevalt: "Aega ei ole! Ja mis siis? Kell liigub täpselt nii kiiresti, kui kiiresti seda liigutatakse! Ja protsessid kulgevad täpselt nii aeglaselt, kuidas tingivad seda nende sisemised mehhanismid! Loodusseadused ei kuulu vaidlustamisele! Causa finit!"

Draakoni keldrikorrusel on Jaan Malini koostatud näitus Rootsi sürrealismi klassiku Bert Johnny Nilssoni loomingust - "Peeglisära sõda ja armastus". Põhineb see 1979. aastal valminud litograafiaseerial ning selle eeltöödel, millele on lisatud Ilmar Laabani saatetekstid. Galerii ülakorrusel on koha leidnud Toomas Altnurme väljapanek "Maia" - autori sõnul on tegu tema kui eksootilise inspiratsiooni maaletooja tõlgendustega Ladina-Ameerika kultuuride teemadel - teostatuna segatehnikas.

SEB Ühispanga Galeriis avas äsja oma graafikanäituse "Lilled müüril" Sirje Eelma. Kunstnik tutvustab seekord oma edevamat ja romantilisemat poolt. Pitsilistel taustadel näeme lilleõisi ja kaharaid kleite, pitsikoest on vormitud isegi telliskivid, millest kunstnik paberil müürijuppe laob. Näha saab tükkideks lõigatud Londonit ja kellegi vanu armastuskirju. Küllap seletab autori kiindumust tekstiili ka asjaolu, et graafikuna tuntud Eelma on tegelikult diplomeeritud moekunstnik.

Galeriis Aatrium on Jaanika Okki isikunäitus "Märgistatud". Selle kangelaseks on end erinevates joonekombinatsioonides ilmutav noor mees-naine, kes on kord "naiselikult" edev ja tahab, et teised teda vaataks, siis aga "mehelikult" uudishimulik ja tahab ise teisi jälgida.

...mujal Eestis
Rael Artel Gallery Tartu esinduses avatakse täna Andreas W kuraatoriprojekt "Päeva riismed". Oma installatsioone ja keskkondi eksponeerivad Tartu Kõrgema Kunstikooliga seotud kunstitegijad Kaisa Eiche, Krista Sokolova, Ivailo Zlatkov, Taavi Piibemann ja kuraator ise. Projekt keskendub valguse kui nähtuse ja metafoori erinevate aspektide uurimisele, taiesed varieeruvad solaariumi simulatsioonist valgust peegeldava keskkonnani. "Väljapanekut tuleb vaatamise asemel kogeda, installatsioonidest osa saamiseks peab neis osalema," selgitavad kunstnikud.

Jõgeva Kultuurikeskuse galeriis on jõuludeni lahti "Sügissaloon". Näitusest võtavad osa ühel või teisel moel Jõgevamaaga seotud kunstnikud nagu näiteks Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Peeter Allik, Tiina Tammetalu, Jaan Paavle ja Urmas Vaino.

Toimub
Pärnu vastavatud Kunstnike Majas peetakse homme-ülehomme Academia Non Grata korraldusel loenguid, mille eesmärgiks avada alkeemia osa kultuuri ja teaduse ajaloos. Kõnelevad Kurmo Konsa ja Meelis Friedenthal.

Kumus toimuvad eeloleval nädalavahetusel ekskursioonid, mis keskenduvad eesti kunsti kuldvaramusse kuuluvatele teostele. Keskseks teemaks on Kügelgenid, Neff, Köler, Weizenberg ja Adamson. Samuti saab Kumu giidide juhtimisel tutvuda näitusega "Modernismiaja klassikud. Andrus Johani ja Kaarel Liimand".

Vaal galerii ootab 13. detsembril kunstisõpru heategevusoksjonile, mille tulud lähevad Johann Köleri majamuuseumi toetuseks. 37 müüki tuleva taiese autoriteks on sellised eesti kunsti kuldsed klassikud nagu Erik Haamer, Karin Luts, Adamson-Eric, Richard Kaljo ja Edurd Wiiralt. Oksjonitöid näeb Vaala kodulehel ja 9. detsembrist ka galeriis kohapeal.

Toreda traditsiooni kohaselt toimub ka sel aastal Eesti Kunstiakadeemia galeriis EKA JÕULUMÜÜK. Oma isikupärast, jõulumeeleolukat, kvaliteetset ja sõbraliku hinnaga loomingut presenteerivad ja müüvad akadeemia tudengid ja värsked vilistlased 12. ja 13. detsembril kella 12-18.

Neile, kes ei kavatse läheneval jõuluajal pühade-temaatikale mingit lõivu maksta, peaks sobima homme kell 13 kultuuritehases Polymer startiv INPORT 2006 - IV rahvusvaheline video-performance'ite festival. Esineb mitukümmend kunstnikku ja rühmitust - osalejate geograafia ulatub Horvaatiast Austraaliani ja Kanadast Venemaani. Sissepääs tasuta.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Eesti kunst välismaal
Non Grata tegevus- ja videokunstnikud esinevad täna ja nädalavahetusel oma loominguga Suurbritannias. Videoclub'i nimelises näitusepaigas Brightonis näeb muuhulgas hiljutise 12. Rahvusvahelise Pärnu Fideo- ja Vilmifestivali "Klassiahastus" materjale, videoteoseid Kai Kaljolt, Jaan Toomikult, Mare Trallalt ja Marko Mäetammelt. Kuna Non Grata on ilmselt kõige tuntum oma radikaalsete ja eksperimentaalsete performance'ite poolest, rõõmustatakse ka britte suuremat sorti kollektiivse etteastega, mis kaasab katkeid viimaste aastate produktsioonist.

Helsingis, Kaablitehase kompleksi kuuluvas kirjanduskohvikus Koidula on eesti moedisaineri Saima Poll-Priksi isiknäitus - linasest materjalist erinevates käsitöötehnikates kaunistatud rõivad. Kollektsiooni toetavad Sergei Didõki fotod.

Maarjamäe lossis avatakse täna näitus "Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup - Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja". Klaasi on Eestis valmistatud alates 1628. aastast, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal. Läbi aegade on siinmail tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust, mis on tootnud nii lihtsaid rohekast - niinimetatud võsaklaasist - pudeleid kui lihvitud peegleid ja peeneid kristallesemeid. Eesti rahvusliku klaasitööstuse sünniks võib pidada iseseisvumisele järgnenud aega. Meistrite väljaõpe klaasivabrikutes algas 1925. aastal, kõrgemal tasemel koolitust hakati andma 1936. aastal Riigi Kunsttööstuskooli klaasiõppekojas. Olulist rolli mängisid seejuures Johannes Lorup ja tema klaasivabrik, mis oli esimene moodne klaasitootmisettevõte siinmail. Muuhulgas hakati Lorupi vabrikus valmistama kristalli ning märkimisväärne osa selle toodangust turustati välismaal.

Lisaks Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumi kollektsioonidele on Maarjamäe lossis eksponeeritud ka haruldusi erakogudest. Korraldajad loodavadki, et ettevõtmine innustab inimesi vanaemade kummuteid põhjalikult üle vaatama ning isegi mõranenud esemed äraviskamise asemel taas aukohale asetama. Näituse avamisel esitletakse ka selle kuraatori Anne Ruussaare asjakohast raamatut.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avati eile näitus "Ise sõime, ise jõime... Toidukultuur Nõukogude Eestis". Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga valminud väljapanek tutvustab esemete, fotode ja mälestuste kaudu tollaseid argiseid ja pidupäevaseid toiduga seotud toiminguid ning traditsioone. Tegelikult polnudki see nii väga ammu, kui defitsiidiolukorras elamine tõi kaasa pikad järjekorras poodides, kollektiivsed retked seene- ja marjametsa, massilise potipõllunduse ning hoidiste valmistamise. Tänaseks on pea kadunud ka toonane spetsiifiline sööklakultuur. Kui viimast vaevalt keegi taga nutab, siis võimalus mahesaadustest ise toitu valmistada on muutumas pigem ekstravagantsuseks ning jõuka elustiili osaks.

Näitus põhineb ERMi kirjasaatjatelt laekunud lugudel ja mälestustel ning muuseumide ja erakogude materjalil. Põhjaliku väljapaneku kunstnikuks on Liina Tepand, kuraatoriteks Reet Piiri, Terje Anepaio ja Ellen Värv Eesti Rahva Muuseumist ning Merike Alber ja Ketli Tiitsar Tarbekunstimuuseumist.

Alates tänasest on Kumus avatud näitus "Eros ja Surm. Felicien Ropsi looming", mis on kunstimuuseumi üks viimaste aastate suuremaid koostööprojekte. 270 teosest, raamatust, esemest ja fotost koosnev väljapanek esitleb Belgia päritolu graafiku, raamatu- ja moekujundaja, maalija ning joonistaja mahukat loomingut kogu selle mitmekülgsuses. Rahvusvahelises koostöös sündinud näitus on koostatud spetsiaalselt Kumu jaoks.

Haus Galeriis saab vaadata eesti maalikunsti grand old lady Olga Terri õlimaale läbi mitme aastakümne - 1940ndatest kuni 90ndate keskpaigani. Terri lõpetas 1936. aastal Riigi Kunsttööstuskooli graafikuna ja õppis hiljem maali sellise suurkuju nagu Erik Haameri käe all. Näitusel eksponeeritavat iseloomustavad vastuolud, kuid mitte teravad ja raputavad, vaid pehmelt ja naiseliku kaasaelamisega esitatud. Lumehanges õitsev põõsas, Aafrika lopsakus on kõrvu eestimaise kasinusega. Vaataja kihutab koos maalidega kunstniku koduaiast Mähelt Kaplinna mäenõlvadele, et siis täpselt sirelite õitsemise ajaks koju tagasi jõuda. Detsembrikuus tähistab Olga terri oma 90. juubelit.

HOP galeriis on kolme ehtekunstniku - Eve Margus-Villemsi, Kristiina Lauritsa ja Piret Hirve - ühisnäitus "tabula tacet". "Kõik ehted on olnud kutsutud. Ilmunud pika veenmise, ettevaatliku palve ajel või kajana juhuslikule kapriisile. Kunstnike tööd ei jälgi teadlikult takti, hetkeline kooslus võngub pigem olemuse ja olemasolu vahel," selgitavad väljapaneku ideed autorid.

Tartu Kontserdimajas eksponeerivad oma loomingut tekstiilikunstnikud Elna Kaasik ja Katrin Pere. Mõlemad on lähtudes traditsioonilistest kudumis-, aplikatsiooni- ja tikanditehnikatest kujundanud välja isikupärase lähenemise. Kaasik eksponeerib rikkaliku koloriidiga abstraktset vaibasarja "Kuldvalgus". Pere esitab suuri tekstiilpannoosid, mille kompositsioon on pingestatud tiheda graafilise tikandi ja suurte lakooniliste pindade vastandamise kaudu.

Viljandis Kondase Keskuses on avatud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus "Beautiful". Näitus esitab küsimuse, milline koht on ilul kaasaegses maailmas - on see luksus, anakronism või inimõigus? Millised on hetkel kehtivad piirid ilusa ja inetu vahel? Klaasikunstnikud uurivad seda siira huviga, mitte vaataja narritamise pärast. Osalevad Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Mare Saare, Kalli Sein, Kersti Vaks ja mitmed teised. "...vaatame tagasi lapsepõlve - sinna, kust meie klaasivaimustus kunagi alguse sai. Vanaema kristallvaasist, tädi smaragdsõrmusest, purikast katuseräästas, lumehelbest luubi all, pudelikillust bussipeatuses..." - nii avavad klaasikunsti lummust loojad ise.

Tartus Y galeriis on väljas rühmituse Fotokala projekt, milles osalenud jäädvustasid möödunud juunikuu vältel iga päev ühe kaadri. Kaasa lõid nii professionaalid kui amatöörid, näitusele valiti viis parimat fotokomplekti, mille autoriteks Naatan Haamer, Daisy Lappard, Jassu Hertsman, Janar Kull ja Mari Plakk.

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis anti esmakordselt välja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav Eduard Wiiralti nimeline stipendium. 25 tuhande kroonise õpperaha pälvis skulptuuri eriala neljanda kursuse üliõpilane Eike Eplik. Wiiralti stipendium on arvult juba viies Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilastele suunatud sihtstipendiumitest.

Täna kell 19 avab rühmitus Avangard Põhja puiestee Kultuurikatlas performance'iga oma uue püsiinstallatsiooni "Must lagi". Kohaspetsiifiline projekt tegeleb energiakeskuse kui totaalse masina rekonstrueerimisega ning selle mehhaanikate kaardistamisega. Endise katlamaja suur saal peaks edaspidi hakkama toimima interdistsiplinaarse ruumina, kus korraldatakse nii näitusi kui muusika- ja perfoüritusi.

Haus Galerii kutsub kunstiostu kaudu toetama Tallinna Lastehaiglat! Koostöös Lastehaigla Toetusfondiga on varem korraldatud heategevaid kunstioksjoneid, tänavu toimub aga lihtsalt heategev kunstimüük. Seekordne valik on erakordselt rikkalik, hõlmates 106 teost tunnustatud kunstnikelt - klassikutega alustades ning noorema põlvkonnaga lõpetades. Hinnaskaala ulatub 400 kroonist kümnetesse tuhandetesse ning peaks igale kunstihuvilisele andma jõulu eel hea võimaluse osta tore kingitus ning ühtlasi teha midagi haigete laste heaks. Teostega saab tutvuda nii galeriis kohapeal kui kodulehel www.haus.ee. Heategev kunstimüük kestab 20. detsembrini.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios