Reede, 27. november 2009

Kodumaine popkunst pjedestaalil
Kumus avati eile Sirje Helme kureeritud ja Andres Toltsi kujundatud mastaapne näitus "POPkunst Forever!", mis annab ülevaate kodumaise popkunsti algusaastatest. Väljapanek koondab teoseid ja informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966.

1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki a la Andy Warhol. Näituse nimi - "SOUP 69" - ja selle eestvedajate Leonhard Lapini, Ando Keskküla ja Andres Toltsi nimed kujunesid eesti popkunsti sünonüümiks. Aastatel 1972-1973, kui pop-ideedest vaimustunud üliõpilastest iseseisvad kunstnikud said, vaibus kollektiivne mäslemine ja olulisemaks osutusid individuaalsed otsingud - ent samas hakkas pop just siis mõjutama ka vanemate kolleegide loomingut ning vallutama rakenduslikumaid sfääre nagu trükiste ja teatrikujundus ning animafilm. Ka siinpool raudset eesriiet paiskas popkunst segamini arusaamad kõrgest ja madalast kultuuris - kopeerimine ja kitsh, rahvaglamuur ja subkultuurid, moed ja trendid, rokkmuusika ja noortepeod, kogu noorte elustiil sai uue kultuurivälja osaks.

11. aprillini 2010 avatuks jääv Kumu näitus on jagatud neljaks osaks. Uut kujundimaailma oli näha kõigepealt ANK 64 põlvkonna pinnalistes erksavärvilistes guashmaalides - see osa kannab pealkirja "Rõõmus pop". "Union-pop" esitab rühmituste Visarid (loodud 1967) ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib ühe põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. Näituse lõpetavad Kiwa poolt just selleks näituseks loodud vildikamaalid koondnimetuse all "Avant-pop".

Segased lood meediaga
Vaal galeriis on 12. detsembrini Piibe Piirma, Jane Suviste ja Piret Räni kureeritud meediakunsti näitus "Minu kallis Paranoia". Näitusel osalevad veel Mare Tralla, Dagmar Kase, Riin Rõõs, Eve Arpo, Merle Kannus, Erki Kannus, Raul Viitung, Karel Koplimets, Shawn Pinchbeck (Eesti/Kanada), Chris Driedzic (Kanada), Susanna Hood (Kanada), Karo Szmit (Austria), Alexandra David (Prantsusmaa) ja Ernest Truely (Eesti/USA).

Tegijad selgitavad: "Osad meist arvavad, et riiklikud struktuurid jälgivad neid liiga palju; osad meist arvavad, et struktuurid ei jälgi neid piisavalt, et neid kaitsta; osadele meist tundub, et neid jälitatakse kogu aeg tundmatute jõudude poolt; osad jällegi arvavad, et kõikvõimas Jumal hoiab neil silma peal; osad meist arvavad, et nad pole piisavalt head; osad arvavad, et nad on liiga head ülejäänud maailma jaoks; osad meist ei ole rahul oma kehaga; osad meist on kehad minetanud ning tegutsevad vaid virtuaalsetena.

Enamikul meist on paranoiad. Me maadleme omaeneste maaniate ja luuludega. Meil on isiksusehäired ja skisofreenia. Meid ümbritsevad kõikehõlmavad vandenõude võrgustikud. Me ei usalda midagi ega kedagi. Hirmud, tabud ja luulud on vallanud kõik meeled ja elavad oma eraelu meie sees ka ajal, mil me reede õhtul klubis rokime. Kinnismõtted ja sundneuroosid moodustavad igapäevaellu segase virvarri, ronides lagedale aega ja kohta valimata. Mida me tegelikult pelgame või mis meil omal moel hakkama aitab saada? Millest me oma loomeideid ammutame? On see omaenese keha, lörriläinud suhted, ümbritsev klantsajakirjade ja meediamaailm, poliitika, virtuaalkeskkond või hoopis miski muu?"

Vinogradov lahkab ameerika ilu ja võlu
Tallinna Kunstihoone galeriis on tänasest publikule avatud Valeri Vinogradovi näitus "American Beauty". Galerii kuraatori Reet Varblase sõnul on Vinogradov end Eesti kunstimaastikule kinnistanud nii tundliku geomeetrilise abstraktsionismi viljelejana kui teravalt vaimukate ning mõnikord lausa salvavalt kriitiliste päevapoliitiliste või nö. madalates, kunstivälistes (kitsh, porno) väljendusviisides kollaazhidega.

Seekordne väljapanek on inspireeritud Ameerikast (Vinogradov on viibinud korduvalt Arizona osariigis) ning oma pealkirja saanud Sam Mendesi paljukiidetud vaimukalt ühiskonnakriitiliselt filmilt "American Beauty" (1999). Vinogradov armastab Ameerikat, eelkõige selle looduse võimsust ja hoomamatust - ning naudib samas ameeriklaste kõige-kaubaks-tegemise-oskust ning nende siirast ja kestvat vaimustumist ikoonide, klisheede ja stereotüüpide üle. Ning kuna Ameerikas on suurtel meistritel (Warhol, Kostabi) oma teostusbrigaadid, on ka Valeri Vinogradov kasutanud maastiku maalimisel oma naise Anne Parmasto abi (ehk perekonnavabrikut).

Ürgfotograafia
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 4. detsembrini uudistada näituseprojekti "Head pildid (kalotüübid)" , mis viib vaataja tagasi fotograafia hämaratesse algusaastatesse. Pilte on teinud Margus Rajandu, Mann the Catohoolik ja Martiini. Laskem neil asja seletada: "Alguses oli Henry Fox Talbot. Veidrikust inglise mees, kes mõtles umbes 1841, et miks valgustundlikke hõbedasoolasid piltide tegemiseks ei või kasutada. Immutas paberit hõbejodiidiga, pani selle midagi peale ja lasi valgust. Tuli pilt. Negatiiv. Siis pani oma joonistamiseks mõeldud camera obscurasse ja pildistas akent. Sai pildi, millest üks koopia sattus ka Tartu Ülikooli raamatukokku. ... Talbot nimetas oma leiutise kalotüübiks - kreeka keelest tõlgituna heaks pildiks.

Igatahes tegid näitusel esinejad nüüd nagu mängus "Jaani järele" - ehitasid umbes samasuguse fotokasti ja pildistasid hõbesooladega kaetud paberile. Siis kopeerisid negatiivi Talboti moodi ka positiiviks. Tulemuseks on kummalised ja müstilised, aga kindlasti ka head pildid, leiavad autorid ja kutsuvad kõiki huvilisi Lastekunstikooli galeriisse laiendama oma arusaamist fotograafiast.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis saab 13. detsembrini tutvuda Ilja Sundelevitshi näitusega "16:9". Sundelevitsh on mitmekülgne kultuuritegelane, kes publikule tuttav nii juudi süvakultuuri festivali "Ariel" kunstilise juhi, Raadio 4 saatejuhi, ajakirjaniku kui fotokunstnikuna. Tema uus projekt käsitleb televiisoriekraanide formaadi muutumist (vanad CRT-telerid proportsiooniga 4:3, uued LCD- ja plasmatelerid 16:9); eelkõige analüüsib ta seejuures visuaalsete vahendite - videoklippide, fotode ning installatsiooni - abil seda, kuidas esitatava pildi proportsioonid vaatajat mõjutavad.

Hobusepea galeriis on 7. detsembrini avatud noore skulptori Jass Kaselaane "Luigelaul". 2007. aastal eksponeeris ta kujurite ühenduse aastanäitusel "Skulptuur räägib: võim ja vabadus" installatsiooni "Jää vabaks eesti meri", milles grotesksetest olendistest koosnev meeskoor laulis samanimelist isamaalist laulu - sümboliseerides eestlaste identiteeti. Tänaseks on anonüümne, kuid juba nägu võttev merele vabadust lubav inimmass asendunud vabaduse kaotanud mere kaldal surmaeelses agoonias koriseva seakuhilaga, nendib galerii kuraator Elin Kard.

Tallinna Kunstigümnaasiumi galeriis Mäsu on praegu lahti Meeland Sepa, Toomas Altnurme ja Sorge (Margus Tiitsmaa) "Lollid valged mehed". Sepp võiks vabalt olla omamoodi koomiksikangelane ja ürgmehe karikatuur - tema kunstist on näha, et "selle autor on ehe eesti macho. Rahvuslikult meelestatud, rahvusvahelisust pelgav, omajagu ropp ja vägivaldne - kõike seda niivõrd võimendatult, et sellist inimest ei saa tegelikult olemas olla". Toomas Altnurme on "mitmekülgne kunstnik, kes nimetab ennast pildikeerutajaks ning segab kokku impulsid idamaadest, popkultuurist ja omaenda meeltest. Tulemuseks on igavene mikstuur igavikulistest ja kosmilistest asjadest ning pealispindselt meile näkku säravatest linnatuledest, neoonist ja nailonist". Sorge on Academia Non Grata endine performaator ja üks juhtfiguure, nn Edela-Eesti anarhismi kui kunstistiili edendaja, kes "nõukaajal õppis Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiosakonnas, töötas kaubamajas akende kujundajana ja tegi Saue tammikus salaja performance'eid. ERKIsse teda ei võetud, kuna Sorge mõttemaailm väljub igas mõttes standarditest ega mahu traditsioonilise kunstihariduse raamesse".

ArtDepoos on 19. detsembrini Maria Kapajeva fotonäitus „Kutsu Mind Vara“. Olles juba varem Tartu Ülikoolis majandushariduse omandanud, lõpetas ta tänavu Furnhami Fotoülikooli Inglismaal ning on võitnud Eestis mitmeid fotoauhindu. Kunstikriitik Eero Epneri sõnul tegeleb Kapajeva intiimsusega, kujutades samas mitte midagi erilist, vaid äärmiselt tavalist ja "ebaesinduslikku". Mustvalge tonaalsus lubab kõneleda "üldistatusest", mida toetab ka suhteline detailinappus - me ei näe ühtegi üleliigset asja, vaid puhast kujundit, mis mõjub peaaegu et graafiliselt.

Würthi Kunstigaleriis avati äsja Eesti Akvarellistide Ühenduse traditsiooniline aastavahetusnäitus "Värvidega läbi pimeduse". Osalevad Enno Lehis, Valli Lember Bogatkina, Helga Jõerüüt, Tiiu Pallo-Vaik, Epp Viires, Christel Allik, Pille Lehis, Anne Pajula, Mariann Hakk, Agne Kuusing-Soome, Virve Albri, Mari Roosvalt, Mall Paris, Eeli-Ethel Polli, Tiiu Übi, Milvi Torim, Tiina Tammetalu, Inna-Maia Paiken, Illimar Paul ja Rein Mägar kokku 36 tööga. Väljapanek on avatud 8. jaanuarini 2010, vaadata saab seda Assakul (Vana-Tartu mnt. 85) asuvas näitusepaigas tööpäeviti kella 9-17.

Lühidalt
Draakoni galeriis on 5.detsembrini võimalik osa saada Mara (Mara Koppel-Ljutjuki) isikunäitusest "Esmaspäeviti", mis on autori sõnul "narratiivne maalitud maailm argipäevast lähisuhetes ja enesega suhestumises".
Riigikogu kunstisaalis saab 11. jaanuarini 2010 näha Viive Noore väljapanekut "Jõuluvalgus", mis ühendab jõulu- ja lasteraamatumaailma ning otsib kontakti ka täiskasvanud vaatajas peituva lapsega; välja on pandud kunstniku illustratsioonid viiele raamatule ja muudki asjakohast.
Kastellaanimaja galeriis esinevad 29. detsembrini avatud näitusel "Vaatenurk" ema ja tütar - Madeleine Ulbrich ja Anna Ulbrich; sündinud on kunstnikud vastavalt Venetsueelas ja Austrias.

Mujal
Võru Linnagaleriis on 18. detsembrini avatud kaks uut ekspositsiooni: Võru Kunstikooli õpilastööde näitus "Rosinad plombiiris" ja Marju Vaheri isiknäitus "Kirjad võõrast elust". Viimase keskmeks on võõrsilt kodustele saadetud kirjad, mis puudutavad muuhulgas seksuaalse identiteedi, prostitutsiooni ja vägivalla temaatikat. Materjali oma projektiks on kunstnik kogunud nii Hispaanias, Saksamaal kui Eestis.

Toimub
Solarise keskuse aknal, Estonia-poolse sissekäigu läheduses paikneval ekraanil taasringleb 17. detsembrini nii ööl kui päeval Erki Kasemetsa videoprogramm "Aeg tuubis". Ostukeskuse-spetsiifiliselt on teemaks prügi, selgitab autor ja nendib, et "sildistatud tuubide kasutamine ja asendamine, vanade tühjenemine ja uute kasutuselevõtt ongi põhiline nähtav asitõend aja kohalolust - ilma pakendita jääks nähtamatu sisu - aja - tarbimine suuresti hoomamatuks".

...ja kurvad kunstiuudised
Eesti kunstnikkonnast on jäädavalt lahkunud skulptor Erika Haggi 21.05.1922-19.11.2009). Tema pika loometee algusest meenub 1955. a. valminud kaunis täisfiguur priimabaleriin Helmi Puurist; ka järgnevatel aastakümnetel pühendus Haggi peamiselt tuntud eesti kultuuritegelaste nagu August Jansen, Heino Eller või Georg Ots portreteerimisele. Portreeloomingu kõrval huvitas kunstnikku ka dekoratiivsus - heaks näiteks sobib pikka aega Tallinna Kunstihoone esist haljasala kaunistanud tume graniittorso "Meremehe pruut". Haggi looming on koondunud peamiselt Eesti Kunstimuuseumi, Teatri- ja Muusikamuuseumi ning mitmete kultuuriasutuste kogudesse. Aastail 1970-1980 tegutses kujur ka kunstnike klubi "Ku-Ku" direktorina.

Reede, 20. november 2009

Viiskümmend aastat Tartu Kunstimaja
Väärika ajaloo ja sisuga Tartu Kunstimaja (varem: Tartu Kunstnike Maja) on Lõuna-Eesti kunstielu üks tähtsamaid keskusi. 13. detsembrini on selle kõigis näituseruumides avatud maja 50. juubelit tähistav ülevaatenäitus pealkirjaga"Pool sajandit". 1959. aastal Vanemuise ja Akadeemia tänava nurgale kerkinud hoone on oma valmimisest tänaseni mahutanud kunstnike kortereid ja ateljeesid ning selle näitusesaalides on toimunud lugematu hulk nii kohaliku kui laiema mõjuga väljapanekuid. Aastakümnete jooksul on Tartu Kunstimajas tegutsenud, suhelnud, loomepiinades vaevelnud ja pidutsenud paljud legendaarsed loovinimesed.

Praegune juubelinäitus keskendub Tartu kunstielu murrangulisele ajajärgule, mis algas pärast stalinistlike repressioonide lõppemist 1950. aastate II poolel - just siis alustati Tartus taas ülevaatenäitustega. Neil väljapanekutel andsid tooni kunstnikud, kes olid stalinistliku kunstipoliitikaga mingil määral kohanenud, kuid nüüd uuendasid ja mitmekesistasid oma maalikeelt nagu Elmar Kits, Efraim Allsalu, Ilmar Malin, Kaljo Polli jt. Vaatajate ette ilmusid taas ka Kunstnike Liidu ridadest väljaheidetud pallaslased Anton Starkopf, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Alfred Kongo, Ann Audova, Ellinor Aiki, Johannes Saal ning pisut nooremad, pärast sõda kunstikooli lõpetanud Lembit Saarts, Valve Janov, Kaja Kärner ja Silvia Jõgever. Just neil aastail taastati side kunstitraditsioonidega, jälle võis rääkida Pallasest. Tollane kunstipilt muutus tohutu kiirusega, summutatud koloriit ning kuiv realiteeditruudus asendus maalilise vabadusega. Nonfiguratiivse kunsti - tollase ametliku kunsti põhivaenlase - poole pöördusid Kits, Vardi, Jõgever, Janov, Kärner, Saarts ja värskelt kunstiinstituudi lõpetanud Lola Liivat-Makarova. Tartu kunstile olid need aastad tõeliseks renessansiks, taas tunti ennast kunstilinnana.

Tiiu Talvistu ja Jaak Kangilaski kureeritud väljapanek toobki varasalvest välja valiku omaaegsetest märgilistest teostest: Linda Kits-Mägi "Autoportree", Alfred Kongo "Natüürmort kallaga", Elmar Kitse "Kevad", Efraim Allsalu "Teomehe pere lõunalauas", Aleksander Suumani Juhan Liivi portree, Aleksander Vardi "Natüürmort kalaga"... Endises monumentaalateljees näeb skulptorite Elmar Rebase, Aulin Rimmi, Juhan Paberiti, Endel Taniloo, Roman Timotheuse jt. loomingut. Esimese korruse väikeses saalis on aga eksponeeritud 1960. ja 1970. aastate noored tulijad Kaljo Põllu, Andrus Kasemaa, Helle Vahersalu ja Saskia Kasemaa. Tänu neile ei sumbunud kohalik kunstielu - just seda oli stalinlik kunstireform Tartus kõrgema kunstiõpetuse kaotamisega taotlenud - vaid püsis pidevas muutumises.

Näitusel eksponeeritud taiesed kuuluvad Tartu ja Eesti Kunstimuuseumi kogudesse, avamisel esitleti ka asjakohast juubelialbumit.

Legendaarse arhitekti monumentaalne pärand
Arhitektuuri- ja disainigaleriis saab praegu vaadata legendaarse arhitekti Allan Murdmaa (1934-2009) näitust. Looja ise lahkus meie seast ööl vastu 16. novembrit, paar päeva enne väljapaneku avamist - nii kujunes 75. sünnipäevale pühendatud juubelinäitusest mälestusnäitus.

Murdmaa kuulub Eesti arhitektuuri- ja kunstiajalukku eelkõige monumentide arhitektuuriliste lahenduste loojana. Nimetagem neist mõningaid: Amandus Adamsoni mälestusmärk Kadriorus, Eduard Vilde monument Tallinnas Niguliste kiriku külje all, Tehumardi lahingu mälestusmärk Saaremaal, Kristjan Jaak Petersoni kuju Tartus Toomemäel ning Maarjamäe memoriaalansambel (tegutses autorkonna juhina 1965-75). 1973. aastal võitis ta koos skulptor Matti Varikuga 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendikavandi võistluse, nende lahendus tunnistati ühtlasi Kristjan Raua aastapreemia vääriliseks. Eraldi peatüki Murdmaa loomingus moodustavad koos Väino Tammega tehtud sisekujundused: restoran Gloria, hotell Tallinn, kohvik Pegasus, Ku-Ku klubi. Peale arhitektuuriõpinguid Moskvas tegutses Murdmaa lisaks erialasele tööle Tallinna linna peakunstnikuna ning hiljem õppejõuna ERKI arhitektuurikateedris.

Vastavatud näituse on kureerinud Toivo Tammik, fotod pärinevad Arne Maasikult; väljapanekuga kaasneb ka mälestusteraamat. Tammiku sõnul õnnestus Murdmaal nõukogude aja kaheldava väärtusega ideoloogilistest tellimustest vormida kunstiväärtuslikke objekte.

Praktiline kunst igasse kodusse
Hobusepea galeriis saab 23. novembrini tutvuda Tallinna Rakenduskunsti Triennaali satelliitnäitusega "Praktiline Kunst ja Kodu". Kuivõrd triennaali peateemaks on ideede vabakasutusse andmine ning professionaalse oskusteabe kunstipublikule nähtavaks muutmine, on sellel näitusel vaatluse all aastatel 1958-1990 ilmunud kodumaine ajakirji Kunst ja Kodu. Väljaande lugejale peaasjalikult praktilist nõu andev roll säilis 1970. aastate alguseni, mil seda asus koostama noor ERKI tööstuskunstniku haridusega ja ajakirja suhtes uue nägemusega toimetaja Andres Tolts.

Olulise aspektina rõhutas kunagine Kunst ja Kodu moodsust ja kaasaegsust. 1950. aastate lõpus tähistas see sõnapaar eelkõige lihtsaid stiliseeritud vorme, lakoonilist geomeetrilisust ja kättesaadavaid materjale. 60ndate lõpupoole tuli mängu popilik kujunduskeele ning esemete vormid muutusid pehmemaks. Teatud mõttes suisa normiks muudetud kaasaegsuse kõrval pöörduti korduvalt ka minevikupärandi poole ning hoiatati lugejaid vanade väärt asjade kergekäelise väljavahetamise eest.

Almanahhis käsitleti põhjalikult uute kodude, enamasti väikekorteritega seotud küsimusi. Õpetusi jagati ruumide planeerimisest aiamööbli kavandamiseni, pakuti välja erinevaid disainilahendusi sellistele detailidele nagu valgustid, peeglid või uksekäepidemed. Valikuliselt publitseeriti ka tööjooniseid, mille järgi asju ise valmistada. Tänapäeva vaatepunktist oli ajakirjas pakutav justkui autoriõiguste loovutamine ja oma loomingu muutmine vabavaraks. Hobusepeas ongi eksponeeritud ligemale kuuskümmend joonist ja ideed aastatest 1958-1971, samuti on spetsiaalselt selleks puhuks teostatud ajakirja esimeses numbris ilmunud aiamööbli komplekt (disain Leila Pärtelpoeg, teostus Raul Erdel). Näituse kuraator on Kai Lobjakas, kujundaja Mikk Heinsoo.

Arhitektuuristandardeid kahelt poolt Soome lahte
Eesti Arhitektuurimuuseumis on kaks uut näitust. "Eesti maa-arhitektuur. Boris Mirov (1929-1996)" tutvustab ühe meie teenekama maa-arhitekti loomingut. Mirov kuulus koos Mart Pordi, Uno Tölpuse, Valve Pormeistri ja Voldemar Herkeliga 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate alguses Tallinna Polütehnilises Instituudis õppinud arhitektide põlvkonda. Aastatel 1966-1989 täitis ta RPI Eesti Maaehitusprojekt peaarhitekti kohuseid. Tema töölaual valmisid paljud Nõukogude Eesti maa-asulate ilmet kujundanud projektid, nende hulgas arvukalt tüüpelamuid (koos Manivald Noorega), aga ka mitmed ühiskondlikud hooned nagu Aseri (1972) ja Pöide (1988) kultuurimajad. Autorite kollektiivide koosseisus võitis Mirov mitmeid auhindu, millest silmapaistvam oli Saku, Vinni ja Kurtna asulate planeerimise ja arhitektuuri eest saadud üleliiduline preemia. Aastatel 1963-1992 töötas Mirov ka õppejõuna.

Alvar Aalto muuseumi, Turu Ülikooli Sihtasutuse, Turu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Granö keskuse näitusel "Alvar Aalto õunapuuõied" esitletakse seitset legendaarse arhitekti projekteeritud maja - arhitektuurihuviline näeb põhiplaane, pilte välisfassaadidest, siseruumidest ja detailidest. Käsitlemist leiavad Villa Tammekann (1932), Riihitie maja (1935-36), Villa Mairea (1938-39), Aalto enese ateljee (1955) jt. "Olen peaaegu kogu oma elu otsinud vahendeid paindlikuks standardiseerimiseks. Minu eesmärgiks on selline standardiseerimine, mis ei sunni elu kindlasse vormi, vaid vastupidi, lisab sellele vaheldusrikkust. ... Õunapuuõied on standardiseeritud, kuid kõik nad on erinevad. Meiegi peaksime õppima niimoodi ehitama," on öelnud Alvar Aalto ise.

Mõlemad väljapanekud jäävad avatuks aasta lõpuni.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis saab jõulupühadeni uudistada näitust "Noor Lapin", kus eksponeeritakse Leonhard Lapini avalikkusele seni tutvustamata teoseid aastaist 1967-1970. Just tollal hakkas tänane kunstiklassik tegelema moodsa kunstiga, katsetades kõikvõimalikke eri laade, stiile ja tehnikaid, ka tegevuskunsti ning luulet. Antud näitusel domineerivad sürrealistlikud teosed, aga on tunda ka popkunsti mõjutusi. Muuhulgas näeb Lapini 1970. aastal koos tollase elukaaslase Sirje Rungega loodud teoseid - nimelt värvi kastetud ja biitmuusika saatel paberile heidetud naiste pesuesemete jäljendeid.

Tunnustus
Tallinna 5. rakenduskunsti triennaali zhürii (koosseisus Jaan Elken, Kärt Maran, Andres Kurg, Kadi Polli, Martin Pärn, Kärt Ojavee, Ketli Tiitsar) otsustas välja anda kolm võrdset preemiat suurusega 20 tuhat Eesti krooni järgmistele autoritele: Marta Boan (Hispaania) ehete seeria "Cube" eest, autorite kollektiiv koosseisus Jaan Evart (Eesti), Julian Hagen (Austria), Daniel Maarleveld (Holland) töö "Penjet" eest ning Kieren Jones (Suurbritannia) tööde seeria "IDEA-Flat Pack Re-arranged: Gopan, Strum, Gunn, Trophi" eest.

Tänavune Eesti Rahvuskultuuri Fondi Edmund Valtmani nimeline stipendium, millele võivad kandideerida kuni 30. aastased graafikud või graafikatudengid, määrati EKA graafika eriala lõpetanud ja praegu IDK magistrantuuris õppivale Remo Randverile. Randver on eesti nooremas kunstis hästi nähtava radikaalsema suuna esindaja - seekordse tunnustuse tõi talle linoollõiketehnikas teostatud multifunktsionaalne, vabagraafika ja plakatikunsti piirimaile kuuluv tööde seeria.

Toimub
18. kuni 22. novembrini kestab kinos Sõprus ja galeriis EAST Creative Space PÖFFi tütarüritus, rahvusvaheline animafestival "Animated Dreams". Festivali tuumiku moodustab rahvusvaheline võistlusprogramm, mis sisaldab viimasel paaril aastal valminud 40 põnevat lühianimafilmi kogu maailmast. Kodumaisest toodangust astuvad võistlustulle Kaspar Jancise "Krokodill" ning Mari-Liis Bassovskaja ja Jelena Girlini (koondnimega Girlin Bassovskaja) uus nukufilm "Oranus", samuti esilinastuvad Priit ja Olga Pärna "Tuukrid vihmas" ning Martinus Daane Klemeti joonisfilmi "Õhus". Linateoste üle langetab otsuse rahvusvaheline zhürii, kuhu kuuluvad Portugali animarezhissöör Regina Pessoa, festivalil linastuva täispika animatsiooni "9,99 dollarit" autor Tatia Rosenthal ning Eesti animameister Hardi Volmer. Esimest korda annavad oma auhinna välja ka EKA animatsiooniosakonna magistrandid. Täispikki animafilme on festivalil veelgi, samuti toimub loenguprogramm "Keyframes" - sellest ja kõigest muust lähemalt www.poff.ee/anima

Kumu auditooriumis esilinastub 24. novembril kell 17 dokumentaalfilm "Evald Okas" (Freyja Film, 2009). Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos juba ligemale kaheksa aastakümmet - ning kahtlemata üks selle suurimaid ja ambivalentsemaid legende. Linateos on üles ehitatud vana meistri monoloogina, kes külastab koos võttegrupiga oma elu ja loomingu olulisi teetähiseid. Filmi stsenarist on Juta Kivimäe, rezhissöör Tõnu Virve.

27.-28. novembril peetakse EKAs Eesti Kunstiteadlaste Ühingu ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi ühiskonverents "The Geographies of Art History in the Baltic Region". Rahvusvaheline konverents toimub inglise keeles ning keskendub viimase aja kriitilistele debattidele ja interdistsiplinaarsetele arengutele kunstiteaduses ja -ajaloos. Ettevõtmise eesmärk on projitseerida rahvusvaheliselt levinud metodoloogilised ja historiograafilised küsimused regionaalsesse ja kohalikku konteksti, uurides kunstiteaduse piire ja geograafiaid Eestis, Lätis ja Leedus.

Reede, 13. november 2009

Tarbekunstnikud ja disainerid teavad, mis ja kuidas
11. novembril sai EKA galeriis avalöögi ainulaadne kultuurifoorum kogu Euroopas - geograafiliste piiranguteta ja nii tarbekunsti kui disaini hõlmav näituste seeria ja rahvusvaheline seminar - Tallinna 5. rakenduskunsti triennaal KNOW HOW. KNOW HOW uurib uudishimulikult tarbekunsti "essentsi ja eesmärki, kunstniku-disaineri, tema ametioskuste ja tarbija-publiku omavahelist suhet". Kõigi näituseeksponaatide kõrval on eksponeeritud ka nende valmistamisjuhend - igaüks võib manuaali koju kaasa võtta ja proovida, kuidas tarbekunst sünnib ja mis tunne on olla disaineri nahas.

Triennaal koosneb kolmest kuraatorinäitusest: Kärt Marani ideel baseeruv peanäitus "Know How" Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kunstiakadeemia satelliitnäitus "EKA Know How. See on imelihtne?" (kuraatorid Eeva Käsper ja Tiina Sarapu) ja Kai Lobjaka kureeritud satelliitnäitus "Praktiline Kunst ja Kodu" Hobusepea galeriis, mis on on pühendatud sotsialismi kasinatest, ent viljastavatest tingimustest sündinud superajakirja Kunst ja Kodu mälestusele. Kujundajateks on Ott Kadarik ja Tuuli Aule (põhinäitus) ning Mikk Heinsoo ("Praktiline Kunst ja Kodu"). Kõik näitused on publikule avatud alates 14. novembrist.

13. novembril toimub ka seminar, millel esinevad peanäituse kuraator Kärt Maran, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud Erika Pedak (isetegemise ideest, käsitöö positsioonist ja väljunditest 20. sajandi alguskümnenditel), Iisraeli päritolu saksa disainer Ronen Kadushin (innovatiivsest disainikontseptsioonist, mis on keskendunud loova vabaduse teemale), sotsioloog Margit Keller (asjade mõjust inimesele, tarbimisest ja selle võimalikust muutumisest maailmas), muusikaprodutsent Hannes Praks (vabavara probleemidest tehnoloogiliselt arenevas maailmas) ja briti tarbekunstnike-disainerite grupi Autonomatic liige Tavs Jorgensen (uute tehnoloogiate kasutamisest). Seminari jätkuna räägib hollandi disainer Marije Vogelzang 2. detsembril EKA aulas söömiskontseptsioonide kujundamisest. Vogelzang kasutabki oma disainiideede edastamiseks toitu ning on loonud unikaalse mooduse söömise käsitlemiseks psühholoogia, kultuuri ja disaini vaatepunktist.

14. novembril algusega 10.30 esitlevad EKA aulas triennaali konkursil välja valitud kunstnikud oma praegust ja varasemat loomingut. Triennaalile laekusid 142 kunstniku taotlused, kokku 176 tööd 28 riigist: Lätist, Soomest, Hollandist, Suurbritanniast, Rootsist, Leedust, Saksamaalt, Taanist, Ungarist, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Hispaaniast, Kreekast, Iisraelist, Taiwanist, Venemaalt, Ameerika Ühendriikidest, Iirimaalt, Itaaliast, Norrast, Islandilt, Taist, Shveitsist, Türgist, Kanadast, Austraaliast, Serbiast ja Eestist. Triennaali zhürii valis peanäitusele tööd 38 kunstnikult.

Triennaali peanäitus on lahti 21. veebruarini, väljapanek EKA galeriis 27. novembrini. Rohkem infot www.trtr.ee

Muutliku vikerkaare all
Adamson-Ericu muuseumis on praegu Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu tutvustav näitus "Muutliku vikerkaare all". Adamson-Ericu muuseum alustas muuseumiaastat mullu detsembris oma 25. aastapäeval konverentsiga "Isikumuuseum - isik ja muuseum", mis tõi esile erinevate kultuurivaldkondade isikumuuseumide probleeme ning koostöövõimalusi. Muuseumiaasta lõpetuseks, mil teatepulk antakse edasi lugemisaastale 2010, tutvustatakse Adamson-Ericu muuseumis nüüd ühe kauaaegse koostööpartneri - Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse - mitmekülgset kunstikogu.

Eelkõige teadusliku uurimistööga tegeleva kirjanduskeskuse kunstikogule pani oma testamendiga aluse Friedebert Tuglas (1886-1971), pärandades perekonna kultuurivara - üle tuhande kunstiteose ja ligemale 16 000 raamatut - Teaduste Akadeemiale. Aastatel 1993-1994 jõudis Rootsist kirjanduskeskusesse Marie Underi ja Artur Adsoni kunstikogu. 2007. aastal andis Eesti Kultuurifond Ameerika Ühendriikides Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele üle oma heatasemelise kunstikogu, kuhu aastail 1968-1975 oli kogutud meie pagulaskunstnike Abel Lee, Endel Kõksi, Karin Lutsu, Olev Mikiveri, Eduard Rüga, Arno Vihalemma, Osvald Timmase ja teiste loomingut. Tänaseks 1159 teosega kollektsiooni kuuluvad mitmed Eesti kunstiloos märgilised teosed nagu näiteks Nikolai Triigi "Konrad Mäe portree" (1908) ja Ants Laikmaa "Marie Underi portree" (1904) ning hea valik ka Aleksander Tassa, Ado Vabbe, Märt Laarmani, Eduard Wiiralti, Gori, Anton Starkopfi, Andrus Johani, Hando Mugasto, Vive Tolli, Evald Okase ja paljude teiste tuntud eesti kunstnike loomingust. Tähelepanuväärseima välisautorina on esindatud Oskar Kokoschka illustratsiooniga Underi "Kogutud luuletustele" 1958. aastast.

Näituse kuraator on Kersti Koll ja kujundaja Andres Tolts. "Muutliku vikerkaare all" jääb avatuks 21. märtsini 2010.

Kunstnikud soo(kont)rollis
12. novembril avati Viini Moodsa Kunsti Muuseumis (MUMOK) Bojana Pejici kureeritud näitus "Gender Check", mis käsitleb muutuvaid naiselikkuse ja mehelikkuse konstruktsioone riigisotsialistlikes maades ja postsotsialistlikus kultuuriruumis (1960ndad kuni 21. saj. algus). Eesti kunstnikest on näitusel esindatud Sirje Runge, Marju Mutsu, Mare Tralla, Valie Export Society, Mark Raidpere, Ly Lestberg jt. Uurimisrühma ja nõuandava kolleegiumi töös osales Eestist Katrin Kivimaa. Lähemalt www.mumok.at ja www.gender-check.at

Milius tähistab sünnipäeva - ja kogub ikka edasi
Galeriis Ark Royal on 29. novembrini lahti tuntud kunstikoguja ja seltskonnategelase sünnipäevale pühendatud näitus "Matti Milius 64", mille raames eksponeerivad oma uudisloomingut Krista Sokolova ja Reiu Tüür. Matti Miliusele kuulub suur eksliibrise- ning enam kui 1200 teosest koosnev graafika- ja maalikogu. Alates aastast 1968 on ta eksponeerinud oma kogusse kuuluvaid töid näitustel Eestis ja välisriikides - kokku tervelt 74 korral.

Miliuse kunstikogumine sai alguse aastal 1962 tänu kirjandusteadlase ja eksliibriseuurija Udo Ivaski tütrele Helene Ivask-Kulpale, kes kinkis Mattile eksliibrise iga kord, kui noormees sai hea hinde reaalainetes, inglise või vene keeles. Aastal 1966 tutvus Milius kunstikoguja Mart Lepaga, kelle initsiatiivil hakkas huvituma vanemast Eesti graafikast, kaasaegse kunsti vastu ärgitas tema huvi aga filmimees Peeter Urbla. 1980. aastatel tegeles Milius agaralt vastupanuliikumise põrandaaluse kirjanduse paljundamise ja levitamisega ja oli KGB pideva tähelepanu all. Praegu on Matti Milius keskendunud peamiselt Eesti, Läti, Leedu ja Armeenia kaasaegsele kunstile.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis saab 21. novembrini vaadata Jüri Ojaveri "Oja". Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul on tegemist mõttelise järjega 2007. aastal samas demonstreeritud näitusele "Liputajad metsas", millega sai alguse Ojaveri tegevus maalikunstnikuna. Kunstnik ise iseloomustab oma uut näitust kui protsessi, mis ei lõppe näituse avanemisega. Sest hea näitus ei saavatki kunagi valmis. Kui see peaks juhtuma, siis on järelikult tegemist surnud kunstiga. Igatahes on kindel see, et Ojaver kuulub nende inimeste ridadesse, kelle puhul on sobilik väita, et kui teda olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda, nendib Elin Kard. Ning päris kindel on ka see, et Ojaveri tööd ja projektid on ikka huvitavad, mis polegi kaasaegse kunsti väljal nii iseenesestmõistetav...

Vabaduse galeriis on tänasest 2. detsembrini publikule avatud Urve Sunny-Dzidzaria "TEELised". Dzidzaria on tuntud eelkõige monumentaalkunstnikuna, tema freskomaalide ja vitraazhide temaatika on läbi nelja aastakümne hõlmanud suuri universaalseid küsimusi nagu inimese eluring ja saatus, aga ka loodus ja religioon. Vabaduse galeriis näeb tosinat maali viimase paari aasta vabaloomingust. Tema portreed eesti kultuuriloolistest tegelastest (Kristjan-Jaak Peterson, Mart Saar, Betty Alver), aga samuti näiteks autoportree "Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all" tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat.

Deco galeriis näeb 21. novembrini Mall Parise loomingut pealkirja all "Tagasiside". Ebatavaliseks teeb väljapaneku asjaolu, et kunstnik kutsub vaatajaid üles kaasa mõtlema ja tema piltidele nimesid panema.

Hop galeriis on 1. detsembrini Kristiina Lauritsa "Folia". Laurits on ehtekunstnik, kelle huviorbiiti kuuluvad peamiselt erinevaid meeli puudutavad materjalid - haprad vaniljekaunad on seotud tõrksa kuldlehega ja loomamaksa kaunistavad väärikad kivid. Meelelised rinnaehted, kõrvarõnagad ja kaelakeed on tulvil kahemõttelisust ja kapriisi.

Tallinna Kunstigümnaasiumi galeriis Mäsu on 20. novembrini kooli abituriendi Maali Roometi näitus "Illusioon". Noore kunstniku õlimaalid on inspireeritud lapsepõlve mängumaadest Karepa ja Rutja rannas, tema maalimislaad aga tundlik segu realistlikust ja abstraktsest. Maali Roomet õppis aastatel 1998-2007 kunsti Sally Stuudios ning oma esimese isiknäitusega astus üles juba mitme aasta eest. Galerii Mäsu (Tööstuse 1) avati möödunud aasta detsembris ning on korraldanud juba 11 näitust ning suvise workshopisarja. Ehkki galerii kuulub Tallinna Kunstigümnaasiumile, oodatakse näituseprojekte ka teistelt huvilistelt. Lähemalt www.koplikool.ee/masu

Lühidalt
Ungari instituudi galeriis saab 6. detsembrini uudistada fotonäitust "Budapesti sillad", mille autor Gabor Fejer käsitleb silda kui sümboolset, lausa sakraalse tähendusega ehitist.
Galeriis Aatrium on 4. detsembrini Signe Nenoneni ja Mari Sihvoneni ühisnäitus "Akvarellid"; mõlemad autorid ammutavad inspiratsiooni looduse ilust ja mustritest.

Mujal
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 27. novembrini vaadata Karin Kalmani näitust "Vice versa" ja Lauri Lihten-Haaveli väljapanekut "Mustvalge Maailm / Tumedam Pool". Kalmani väljapanek ülisuurtest kannuvormidest, killukesest portselanist ja mõnest omamoodi mööbliesemest liigutab vaatajat lapsepõlve suunas ajas tagasi ja laseb mällu talletatud asjadel paista suuremana kui need seda tegelikult on. Lihten-Haavel näitab linoollõikeid, mis lõpptulemusena kantud PVC-le.

Pärnu Kunstnike Majas saab 5. detsembrini tutvuda Leena Horma ja Tõnis Laanemaa ühisväljapanekuga. Horma akvarellid "Õhk ja valgus" on inspireeritud Hiiumaa loodusest. Laanemaa esitab õlimaale seeriast "Aegruum", aktijoonistusi ja fototrükiseeriad, mis kujutavad kunstnikku ja tema muusat.

Toimub
Vaal galerii tänavune sügisoksjon toimub 15.-19. novembril - ja sedapuhku esmakordselt virtuaalses keskkonnas, aadressil oksjon.vaal.ee (aadress on aktiivne oksjoni toimumise perioodil). Enampakkumisele tuleb 35 tööd 31 autorilt, pearõhk on kodumaise hüperrealismi klassikutel (Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Urmas Pedanik). Oksjonitöödega saab tutvuda galeriis kohapeal 17.-19. novembrini ning juba praegu www.vaal.ee

Siinkohal väärib mainimist, et galerii Vernissage hiljutisel oksjonil leidis vaatamatu masule uue omaniku üle poole 59 oksjonile pandud teosest - teiste hulgas Ado Vabbe "Sirelid" (1930) hinnaga 149 tuhat krooni, 91 tuhandega ligemale neljakordse hinnatõusu teinud Olav Marani "Suitsud korstnaist" (1975) ning alghinnaga 18 tuhat krooni müüdud ühe läbi aegade elegantseima Tartu maalija Alfred Kongo "Kallak" (1976).

Reede, 6. november 2009

Mäe preemia Toltsile
9. novembril kell 15 antakse Kadrioru kunstimuuseumis pidulikult üle järjekordne Konrad Mäe preemia. Medali ja rahalise tunnustuse suurusega 50 tuhat krooni pälvis sedapuhku Andres Tolts. Zhürii koosseisus Marko Mäetamm, Reet Mark, Mari Roosvalt, Aimar Kristerson, Elin Kard ja Jaan Elken tunnustas Andres Toltsi esteetilise suuna pikaajalise tulemusliku viljelemise eest maalikunstis, pidades eriti silmas "Näitust" Tallinna Kunstihoones ja ekspositsiooni "Asjad" Hobusepea galeriis, kus retrospektiivosa kõrval esitati ka kunstniku uudisloomingut - formularidel põhinevaid blankett-maale ja assamblaazhe. Tänavusele preemiale kandideerisid Toltsi kõrval veel Rauno Thomas Moss, Maarit Murka ja Tõnis Saadoja.

Parimad raamatupildid
3. novembril avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal
"Pildi jõud". Rahvusvahelisel näitusel eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu, osalevad Läänemere äärsete riikide Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani tunnustatud raamatukunstnikud. Avamisel kuulutati välja näituse grand prix' võitja Varvara Alyai Venemaalt, 10 võrdset diplomisaajat ja audiplomi pälvinud autorid. Eesti kunstnike töödest tõsteti esile Viive Noore illustratsiooni Konn Konradi pulmapeost, kus näeb nii muinasjutuliselt kaunist ja lõbusat pildimaailma kui ka perfektset akvarellitehnikat. Muljet avaldasid ka Enno Ootsingu elavad illustratsioonid ning Regina Lukk-Toompere allegooriad neljast aastaajast.

Rahvusvahelise zhürii Eesti esindaja Juta Kivimäe sõnul on triennaali tase väga kõrge kunstnike professionaalsete oskuste ja nüüdisaegse kujundikeele poolest. Näituselt leiab nii traditsioonilisi rahvuslike tunnusjoontega lastepäraseid töid kui ka moodsaid illustratsioone joonistustest kollaazhideni. Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini. Osalevate kunstnike töid saab näha ka triennaali kodulehel www.nlib.ee/99724.

Triennaali raames avati veel eelmise triennaali grand prix' võitnud taani kunstniku Lilian Broeggeri isikunäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja soome illustraatori Hannu Taina väljapanek Soome Instituudis. "Pildi jõu" korraldajateks on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond.

Kaasaegne Kalevipoeg
Kirjastus SE&JS üllitas äsja Andres Tali illustratsioonide ja kujundusega "Kalevipoja". Fr. R. Kreutzwaldi poolt kirja pandud rahvuseepose esmailmumisest raamatuna 1862. a. Kuopios (Soome) on möödas 147 aastat. Tuntuimad Kalevipoja-ainelised pildid pärinevad Kristjan Raualt, kuid illustreerinud on eepost veel ka ühistööna Alo Hoidre, Ott Kangilaski ja Richard Sagrits (ilmunud 1951), Rootsis elanud pagulaskunstnik Eerik Haamer (1954) ja Evald Okas (1961). "Kalevipoja" üheksateistkümnes trükk Andres Tali piltidega ei ole enam rahvusromantika minevikust - nüüd on Kalevipoeg Eesti XXI sajandi rahutu ja murelik, peaaegu alati pinges ja eneseotsinguisse süüvinud vähenaeratav sõnumikandja, võib lugeda kirjastaja saatesõnast.

Kunstiteadlane ja EKM peadirektor Sirje Helme avab tagamaid: "Andres Tali käsitluses jookseb kõrvuti kaks visuaalset liini, millest üks vihjab pigem omaaegsele mütoloogilisele muinasmaailmale, teine puudutab läbi Kalevipoja enda tegelaskuju üsna otseselt tänast päeva ja selle kangelastüüpi. Kui me ei teaks tekstist midagi või ei suudaks seda lugeda ning me suhtleksime Kalevipoja looga vaid visuaalsete kujundite kaudu, astub meie ette taustaks aeg oma müütide ajatuses. ... Tali Kalevipoeg on läbi imbunud eksistentsiaalsetest vaevadest, ta on ilus ja tugev ja kuidagi kaitsetu. Erinevalt Kreutzwaldi Kalevipojast tähistab tema kehahoiak, hämarusse peidetud pilk kannatust. ... Tänane maailm, mida kodeeritakse aksessuaaride kaudu, seob Kalevipoja pigem tänase subkultuurilise maailma kui kauge müütilise kuningasooga. Samas räägib tema olek tänasele lugejale hoopis rohkem kui raskepärane mees muinasaja romantilisest ruumist. Selle kaudu uueneb ka tekst ja võime sellest aru saada." Väljaande lõpust leiab lugeja ka kunstnik Tali enese avameelse pihtimuse pealkirjaga "Miks ma seda tegin". Nagu eesti kultuuriloost teada, pälvisid Kristjan Raua Kalevipoja-pildid esialgu avalikkuse suure pahameele - seda huvitavam on nüüd oodata hinnanguid Tali illustratsioonidele, mida näeb ka veebis kunstniku kodulehel

Naised muudavad maailma
Tallinna Kunstihoones on avatud Iisraeli kunstnike näitus "Naised muudavad maailma". Reet Varblase ja Shula Kesheti kureeritud väljapanek hõlmab juudi, palestiina, etioopia ja vene kunstnikke ning käsitleb naiskunstniku identiteeti, seksuaalsust, perekonda (ning eriti ema rolli perekonnas), avalikku elu, religioossust ja militarismi. Oma töödega esinevad Hannan Abu Hussein, Anisa Ashkar, Aliza Auerbach, Lilah Bar-Ami, Dana Darvish, Shula Keshet, Dana Levi, Vered Nissim, Ricki Puch, Liana Silberman, Daphna Shalom, Masha Zusman, Manar Zuabi, Buthaina Milhelm, Ester Almo ja Shuli Nachshom.

Iisrael on vaieldamatult üks huvitavamaid ja samas kõige konfliktsemaid piirkondi maailmas: ühelt poolt euroopalik, demokraatlik maa, mis asub konservatiivsete islamimaade vahel; selle kõrval eksisteerib arusaam juudi rahva pühast maast kui väljavalitute kodust (ning taustana loomulikult juudi rahva kannatuste rada). Naine on kuraator Reet Varblase sõnul Iisraeli ühiskonnas erilisel positsioonil: ühelt poolt on tal õigus osaleda avalikus elus ja saada kaasatud riigi juhtimisse, Iisraeli tütarlapsed teevad läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. Samas on riigis kaalu ka religioossete juutide seisukohtadel, kes näevad naise rolli hoopis teistsugusena - ja neile sekundeerivad omakorda islamiusulise elanikkonna tavad ja arusaamad. Ning meenutagem, et Euroopa juutide (askenazide) kõrval elavad Iisrealis Aasia ja Aafrika taustaga juudid (mizrahid), kes kipuvad kohati jääma nö. teise kategooria inimesteks. Lisagem siia veel Hiinast ja mujalt tulnud võõrtöölised... Kogu seda tausta vaadates on just naine lakmuspaber, mille abil on võimalik käsitleda Iisraeli ühiskonda ja Lähis-Ida konflikti, nendivad korraldajad. Näitus on avatud 13. detsembrini.

Sinininad teevad nalja
Kuulus vene kunstnikerühmitus Sinininad on jõudnud Eestisse: Tallinna Linnagaleriis on tänasest 22. novembrini avatud nende näituseprojekt. Loominguline grupp, mille põhituumiku moodustavad Vjatsheslav Mizin ja Aleksander Sharubov on viimasel kümnendil olnud üks eredamaid ja tähelepanuväärsemaid nähtusi vene kunstimaailmas.

Sinininande loomingu põhizhanriks on omamoodi sketshid, mis talletatakse kas fotodel või videotes. Reeglina on need spontaansed ja improviseeritud etteasted, mis rõhutavad distantseeritust kaasaegsest kultuurist. Nende töödes on ohtralt huumorit, paroodiat, irooniat ja groteski. Sinininade jaoks ei ole miski püha. Naeruvääristamisest ei pääse kõrgelt hinnatud kaasaegne kunst ega massikultuur, rääkimata siis veel poliitikutest või teistest avaliku elu tegelastest. Ilmselt seepärast on Sinininad oma põhiliseks vaatajaskonnaks nimetanud "pioneere ja pensionäre", kes tundvat iselaadset naudingut julmast ja avameelsest künismist. Tegelikult kõnetavad nende tööd kõiki, usub näituse kuraator Teet Veispak: neid võib sobitada ka euroopaliku ateistliku maailmavaate musta huumori taustale, millele ei ole samuti miski püha.

Uus graafikatehnika ajab juuri
Galeriis 008 näeb praegu EKA graafikaosakonna II kursuse erialaprojekti "EU!". Teema pärineb Euroopa Liidu noortele graafikutele ja disaineritele mõeldud plakatikonkursist, mille pealiskaudselt optimistlik alatoon tudengeile siiski sobinud ning tõi kaasa nihke vabagraafika suunas. Seejuures väärib üritus kindlasti erilist tähelepanu tehnilisest vaatepunktist - nimelt on rakendatud (ja esmakordselt võimalik Eestis kohapeal viljeleda) offsetlitograafiat, kuna tuntud soome graafik ja pikaajalise trükkalikogemusega Harry Leppänen kolis oma seni Porvoos asunud töökoja Tallinnasse.

Projekti juhendaja professor Urmas Viigi sõnul on tegemist märkimisväärse sammuga eesti graafika arengus. Offsettrükis saadakse kujutis valgustamise teel valgustundliku emulsiooniga kaetud alumiiniumplaadile, millelt hiljem ka trükitakse. Selline meetod on väga mänguline ja lubab hõlpsalt kasutada nii inimkäelist kui ka fotograafilist kujutist ja samas ei eelda väga spetsiifilisi graafikaalaseid eelteadmisi.

Näitused Tallinnas
Tam Galeriis on 28. novembrini vaadata August Künnapu uudislooming, mille keskmes on jätkuvalt inimene ja tema olemuse erinevad vormid. Spetsiaalselt selleks näituseks on valminud uus maaliseeria graatsilistest võimlejatest. Välja on pandud ka valik Eestis seni avaldamata töid, mida on varem näidatud Künnapu isikunäitustel Walesis (koos Vilen Künnapuga), Berliinis ja Riias. "Püüan alati edasi anda portreteeritava(te) hinge. Maalikunstis huvitab mind endiselt värvikirkus, selgus, lihtsus ja kergus. Kerguse all pean silmas õhulisust ja lendlevust, mitte pinnapealsust ning kerglust," selgitab kunstnik.

SEB galeriis näeb 16. detsembrini Slava Semerikovi "Episoode" - aastatel 2000-2009 valminud töid, millest põhiosa moodustavad pliiatsitehnikas aktijoonistused ning akvarell-segatehnikas portreed. Talle omase peene esteetikatunnetusega käsitleb Semerikov ka sel näitusel oma lemmikteemasid, milleks on müüdid ja tegelikkus, fantaasia ja erootika. 1977. aastal ERKIs graafika erialal diplomeerunud Semerikov kuulub nii EKL liikmeskonda kui Eestis tegutsevasse Vene Kunstnike Ühendusse. Vastavatud väljapanek hõlmab ka teist näitusekohta nimega SED ARTE Gallery (Baltic Hotel Vana Viru).

Hellemanni torni galeriis on praegu avatud Marje Murusalu "Idee Fixe", mis analüüsib "harjumuspärase maailma ülesehitamist uues keskkonnas, kuid mitte ainult ümberloomise eesmärgil, vaid suutmatusest integreeruda teise keskkonda oma erineva kultuurilise ja sotsiaalse tausta tõttu".

Mujal
Tartu Kunstimuuseumis on oktoobrikuu lõpust avatud Kaarel Kurismaa "Teise süütuse tuba". Kunstniku 70. juubelile pühendatud väljapanek haakub juba varem Tartu Kunstimajas avatud "Topeltekspositsiooniga". Näitused keskenduvad ennekõike Kurismaa kineetilistele objektidele, moodustades erakordselt tervikliku retrospektiivi Eesti kunstiklassika ühest kõige mängulisemast peatükist. "Teise süütuse tuba" jääb avatuks 11. jaanuarini 2010.

Tartus Y Galeriis on 21. novembrini Margot Kase ja Krista Mölderi kureeritud näitus "Asjad, ruum ja seisundid", millel esinevad fotode ja videotega Helen Hagenbuch (AUS), Katrin Kosenkranius, Paul Kuimet, Mari Lipp, Liina Lõõbas, Olga Logvina, Egon Metusala, Jarmo Nagel, Hanna Piksarv, Ragne Uutsalu, Jan Väster ja Julia Wolff (DE). Näitusel on vaateid ruumile kui tühjusele (vaikust, täiust, puudumist), uurimusi ruumikogemuse keskmest (iseendast, siseilmast, kodust), isiklikust ruumist (määratletud, piiritletud ja omaks võetud keskkonnast), asjadest, mille kasutusala muutub vastavalt juhusele ja vajadusele (keskkondadest kui esemete kooslustest ja nende kujunemise viisidest), kogemist ja arusaamist mõjutavatest seisunditest, ligi- ja eemalolekutest, eraldatud ja jagatud tõelustest, tekkimisest ja kadumisest...

Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus saab kuu lõpuni vaadata Toomas Kalve vanemat ja uuemat loomingut "Kunstiliste Fotopiltide Näitusel". Kalve fotodel on asjad ja inimesed ajast ja ruumist sõltumatud ning rahulikud, ent omavahel pingestatud. Modellid on mõnikord riides, aga enamasti alasti, esemed on ajatud ja linnud surnud. Toomas Kalve on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud ja rahvusvaheliselt tuntud fotokunstnik, kes pildistab alates 1987. aastast klaasnegatiividele, kasutades puust plaatkaameraid.

Pärnu Linnagaleriis ja kontserdimajas on praegu maad võtnud Pärnu kujutava kunsti ülevaatenäitus. Tänavu on eksponeeritud kokku 33 kunstniku teosed; teiste seas osalevad Andrus Joonas, Billeneeve, Heli Tambur, Bruno Sõmeri, Pusa, Siram ja Jasper Zoova.

Lühidalt
Viljandi Linnagaleriis saab 28. novembrini uudistada Kursi koolkonna liikme Albert Gulgi pooltsada monumentaalset pliiatsijoonistust.
Jõhvi Kontserdimajas on 30. novembrini üleval Piret Rohusaare maalid pealkirja all "See punane". Vt. ka tema samanimelist e-näitust
Pärnu haigla galeriis ja kohvikus saavad nii haiged kui terved praegu tutvuda "dekoratiivse sadomasohhismi" esindaja Billeneeve näitusega.
Endla Teatrigaleriis saab 22. novembrini uudistada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilaste pind- ja naastpõimes kootud gobeläänvaipu, rahvuslikel ainetel tehtud kuubesid ja vöösid pealkirja all "Käe soe kiri loe".

Toimub
Lisaks 13. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil (PÖFF) põhiprogrammile
ootab vaatajat sel aastal ees kaks alafestivali - Sleepwalkers ja Animated
Dreams. 10. novembril kell 17 avaneb East Creative Space galeriis (Pikk tn. 36, Tallinn) ka plakatinäitus, millel osalevad EKA graafilised disainerid on loonud 16 festivalide võistlusprogrammis olevale tudengi- ja lühifilmile alternatiivseid plakateid. Loe lähemalt www.poff.ee/sleepwalkers ja www.poff.ee/anima