Elkenil madratsid maalidel
ArtDepoo galeriis esitab 20. detsembrini oma "Poeemi madratsile" Jaan Elken. Eksponeeritud on Elkeni samanimeline maaliseeria "Poeem madratsile", mis on autori sõnul "sümboolne ja siiras kummardus voodile ja madratsile kui mentaalsele ja tähendusterikkale kujundile, mis on kunstiloomes ärateenimatult tagaplaanile jäetud". Maalipinnale assambleeritud madratsifragmentidega toob kunstnik näiliselt abstraktsesse maailma humaanse, samas ka realistliku momendi. Madrats kui üks vahetumaid mateeriaid, mis hõlmab inimese argirutiinist olulise osa, tekitab intiimsele lõuendipinnale kantuna abjektilaadseid kogemusi.

Nagu Jaan Elkeni varasematelgi töödel, on ka madratsi-maalide abstraktsel foonil kasutatud teksti, mis loob semiootilise tähenduste võrgustiku, kuid jätab täpsemad vihjed tööde lahti kodeerimiseks siiski andmata. Vestlusõhtu Jaan Elkeniga toimub 4. detsembril kell 17 ja seda juhib kunstiteadlane ja -kriitik Ave Randviir.

Eesti popi kuldaja müstiline hingus
Vaal galeriis on praegu Ludmilla Siim-Kaasineni (Soomes elavat kunstnikku tuntakse seal ka Milla Siim-Kaasineni ja Milla-Ludmillana) näitus "Ajas ja Ruumis". Siim-Kaasinen kuulub koos Ando Keskküla ja Andres Toltsiga 1960/70ndate vahetuse läbimurdeliste Eesti popkunstnike hulka. Siis kogus Ludmilla Siim kuulsust oma monumentaalsete postmodernistlike kompositsioonidega, mis ühendasid arhitektuurifantaasiaid ning interjöörimaali tuntud tegelaste portreedega. Tema tollased tööd paistsid silma ebaharilike perspektiivimängude ja värvinägemise poolest. Soome asumisel (1977) sulandus kunstnik edukalt kõrgetasemelisesse Soome abstraktsesse maalikooli, mille põhimõtteid sidus talle lähedaseks saanud müstika ja kosmilise esoteerika teemadega.

Vaala kuraatori Eha Komissarovi sõnul on Siimul "tõeliselt konstruktiivseid ideid müstilisest maailmakorraldusest ning professioonaalset powerit selle väljendamiseks. Meil miskipärast asuvad müstika alale sageli amatöör-maalijad, kelle suured ideed ja oskused ei lähe kokku." Nii näeb nüüd Vaalaski pilte, kus "töö visuaalne intriig rajaneb nende vormide hoogsale rütmistamisele, mille sümmeetrias aimub matemaatiliste struktuuride müstikat. Selles vormirikkuses, mida kohtab Siimu maaliloomingus, võib tajuda maagilist alget. Kunstnik suunab vaataja alati suurte probleemide juurde ja teda eriti ei huvita, kas vaataja seal toime tuleb."

Toetust kunstile ja kultuurile
Tänavuse Aadu Luukase Missioonipreemia pälvis Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. Missioonipreemia väärtusega miljon krooni antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. EKA esitas Vseviovi preemia kandidaadiks kui olulise Eesti ajalooteadvuse kujundaja, kelle vaatenurk ajaloole on tasakaalustatud, inimest ja inimlikke väärtusi rõhutav.

Audiitor- ja nõustamisettevõte Rimess ja Eesti Kunstimuuseum kirjutasid 17. novembril alla toetuslepingule, mille kohaselt toetab Rimess Adamson-Ericu muuseumit kolme aasta jooksul kokku 300 000 krooniga. Toetus on suunatud Adamson-Ericu muuseumi juubeliürituste ettevalmistamiseks ja muuseumi põhitegevuse arendamiseks. Adamson Ericu muuseumi direktori Ülle Kruusi sõnul panustab vastne sponsor inimestele nii vajalikesse püsiväärtustesse, mis kasvatavad ühiskonnas stabiilsust. "Muuseumid oma põhitegevustes on eelkõige sidustajad mineviku ja oleviku vahel. Kultuuriliste elamuste mitmekesisusega soodustame koos positiivse elukeskkonna laienemist."

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis esinevad Kiwa, Andres Lõo, Martin Pedanik, Hanno Soans ja Jasper Zoova, kes moodustavad kunstirühmitusena "ühtse orgaanilise massi asemel pigem midagi bändi taolist, kus igaüks on nõus teistega koos küll laval olema, kuid üksnes omaenda lugu jaurama". 14. detsembrini avatud näituse pealkirjaks on "Stiilne Viisnurk" ja koosneb see joonistustest, arvutigraafikast ning avamise eel ja ajal teostatud aktsioonide dokumentatsioonist. Rühmituse eelmisel väljapanekul poolteist aastat tagasi Pärnus igatseti asjaosaliste sõnul taga "Faculty of Taste'i, industriaalromantikat aastast 1997, Kurt Vonneguti joonistusi, närvilisi kauboisid, ravilauavett Värska, nooruses murtud Visu suuski ja ootuspärases eas kaotatud süütust".

Draakonis eksponeerib Lembe Ruben 6. detsembrini oma "Graafilised võimumänge". Kunstniku enese sõnul arutleb ta "võimu ja selle erinevate väljundite ning samas ka graafika olemuse üle käesoleva hetke kohalikus kunstipoliitikas". Rubeni loodud võimurite kuvandid haaravad piltidel võimu ja langevad samas selle ohvriks, üritavad saavutada kontrolli iseenda ja end ümbritsevate üle. Näituse installatiivne pool keskendub peamiselt kohaliku graafika ja graafikute positsioneerumisele.

Hop galeriis näitab Kristi Paap 16. detsembrini oma töid pealkirja all "Rohulibled on ainult üks hetk". Väljapanek on "herbaarium kaelaehetest ja rinnanõeladest, manipulatsioon orgaaniliste vormide ja elutute materjalidega, korjatud mälestustest ja kujutlustest, õienuppudest ja juurtest".

Euroopa Liidu Maja infokeskuses (Rävala 4/Laikmaa 15) saab 5. detsembrini vaadata Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengite näitust "Täppidega Tähed Säravad". Näituse probleemistiku saab selle korraldaja, EKA fotoosakonna juhataja professor Marco Laimre sõnul kokku võtta ühtlustava ja unifitseeruva kultuuriruumi ning lokaalse eripära võrdlusena.

Deco Galeriis saab 6. detsembrini vaadata Helga Jõerüüdi loomingut.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis on Andres Sütevaka personaalnäitus "Maailmalõpu alleel". Näeb maale ja abstraktseid kollaazhe, kunstniku jaoks on olulised ekspressiivsus ja värvid - "vastanduvad, karjuvad, lummavad".

Kondase Keskuses saab detsembri lõpuni uudistada abielupaarist keraamikute Karin Kalmani ja Urmas Bereczki näitusi "Mälestused lapsepõlvest" ja "Kondas on My Mind". Kalman kiikab oma töödes lapsepõlve, kus kõik esemed tundusid tohutult suurtena ja igal asjal oli oma lõhn, mida me täiskasvanuna ei pane enam tähelegi. Bereczki väikesed savifiguurid on inspireeritud Paul Kondase maalidesse kätketud elurõõmust ja energiast.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on 19. jaanuarini 2009 avatud näitus "Kursi koolkond XX". Näitusel on väljas rühmituse üheksa liikme maalid ja joonistused - Ilmar Kruusamäe hüperrealistlikud portreed Eha Komissarovist ja Marko Mäetammest, Peeter Alliku varasem looming ning Priit Pangsepa erksad inimfiguurid ning Albert Gulgi, Priit Pajose, Marko Mäetamme, Imat Suumanni, Külli Suitso ja Reiu Tüüri taiesed. Samuti saab Narva Muuseumi Kunstigaleriis praegu vaadata kohaliku kunstniku Luule Dmitrijeva juubelinäitust "Algus. 6+0" ja traditsioonilist Narva kunstnike jõulunäitust.

Jõhvi linnagalerii näitab detsembri viimaste päevadeni Ülle Mäekala siidimaale ja fotokollaazhe ruumikujundustest ning disainielementidest nime all "Värv sinu ruumis".

Toimub
EKAs toimub täna kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents "Arhitektuuriharidus 90/100". Millisena tahame näha Eestit kümne aasta pärast, kui nii Eesti Vabariik kui Eesti arhitektuuriharidus on saanud saja-aastaseks? Millist tegelikku tähendust kannavad tänased märksõnad: loovus, innovaatilisus, säästlikkus ja jätkusuutlikkus? Kui need sõnad ei saa teostatavat tähendust ning piisavat tähelepanu, siis järgmist aastatuhandet enam ei tule. Usume, et nüüd, kus globaalne maailm jahtub jahmatava kiirusega, on mõisted loov mõte ja loov majandus viimaks saamas ka poliitilist ja majanduslikku sisu. Niimoodi avavad konverentsi sisu selle korraldajad.

Kunstiajaloo ühe kuulsaima maalija Jan Vermeer van Delfti maali "Tüdruk pärlkõrvarõngaga" restauraator Jorgen Wadum peab 2. detsembril kell 16 Eesti Kunstiakadeemia restaureerimiskoolis (Suur-Kloostri 11a) avaliku loengu. Meenutagem, et keskendudes sellelesamale Vermeeri maalile on loodud ka kunstniku eluloofilm - Peter Webberi "Tüdruk pärlkõrvarõngaga".

4. detsembril algusega kell 19 toimub kunstisalongi Allee talveoksjon, enampakkumisele tulevate teoste näitus on salongis juba avatud. Seekordset valikut (48 teost 39 autorilt) iseloomustavaks sõnapaariks võiks korraldajate sõnul olla "tsitaate kultuuriloost" - mitmed taiesed on tuttavad kunstikirjandusest või muuseumisaalidest. Gottlieb Welte, ühe olulisema 18. sajandi lõpul Eestis tegutsenud kunstniku loomingu kõrvalt leiab Vabadussõja-teemaliste töödega tuntust kogunud Maximilian Maksolly emotsionaalse naiseportree, Amandus Adamsoni skulptuuri ja Konrad Mäe ühe "silmapaistvama maali Itaalia-perioodist" (M. Levin). Oksjoni ajaliselt kõige uuem teos on Voldemar Elleri värvihele Käsmu vaade 1992. aastast.

...ja üks kurb kunstiuudis.
Lahkunud on eesti metallikunsti grand old lady Salme Raunam (13.03.1921-20.11.2008) - aastatel 1946-1989 Eesti Kunstiakadeemias metalli eriala juhtinud professor (hiljem emeriitprofessor), Eesti Kunstnike Liidu liige 1951. ja auliige 2002. aastast. Nelja kümnendi jooksul koolitas Raunam ligemale kakssada õpilast, kellest silmapaistvamatest on saanud eesti rakenduskunsti raudvara.

Kunstniku üle viie aastakümne kestnud loominguline tegevus oli viimati suurejooneliselt eksponeeritud 2002. aasta "Klassikute" sarja tagasivaatenäitusel Tarbekunstimuuseumis, kus Salme Raunami seinapannood ja ehted kinnitasid oma kuulumist rahvusvahelisse tippklassi. 1973. aastal määrati talle Eesti kõrgeim - Kristjan Raua nimeline preemia. Kunstniku vasknõud ja rahvusliku lillkirjaga tarbevormid ning põhja-ja idarahvaste ornamendimotiividega kohrutatud ehted kaunistavad muuseumivitriinide kõrval ka sadu kodusid.

Maalijad püstitavad küsimusi - ja maalivad!
Tartu Kunstimajas avati kesknädalal Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus "XL". Rõivamudelitele kinnitatav numeratsioon ja brändi nimetus aitab kliendil pakutava hulgast endale sobiva valiku teha. Milliste parameetrite järgi orienteerub maalikunsti esitleval üldnäitusel vaataja? Kas tarbija/vaataja/kriitik lähtub samuti nimede maagiast ja eelhäälestusest või on ainukordne ja vahetu, siin ja ainult praegu toimiv teineteiseleidmine veel võimalik? Nii arutlevad näituse korraldajad.

Kas "suurus" loeb? Või mõjutab meid pigem marketing ja pakkumise intensiivsus? Vastavus moejoonele, aktuaalsus, sotsiaalsus? Milliseid väljendusvahendeid kasutavad enda maksmapaneku strateegiates suureformaadiline nonfiguraalne maalikunst ja piiratud, väheldase maalitud pinnaga figuraalsed lahendused? Millised on narratsiooni erinevad vormid erinevate kunstiliste väljendusvahendite telgedel (suur/väike, abstraktne/kujutav jne.). Kõiki neid konstruktsioone ja hüpoteese püüab "XL" Tartu Kunstimajas kaardistada ja näitlikustada.

Mari Roosvalti ja Jaan Elkeni korraldatud näitusel esinevad kõige erinevamatesse põlvkondadesse kuuluvad kunstnikud alates Kristiina Kaasikust, Uno ja Mari Roosvaltist ja Ado Lillest kuni selliste värskete stuudiumilõpetajateni nagu Alvar Reisner, Rauno Thomas Moss, Veikko Klemmer, Nadezhda Tshernobai, Rait Rosin jpt. Noorema põlvkonna otsingud igivanale maalikunstile uue "formaadi" leidmisel on kohati üllatuslikud - nii on Kerli Kurikka süstinud värvi oma töö, milleks on mullikile, reservuaaridesse...

Mikoffi äraspidised ausambad
Eile avati Tallinna Kunstihoone galeriis Mare Mikoffi näitus "Ausambad". Kunstnik on oma ruumiinstallatsiooni keskendanud mitte populaarsele monumendi mõistele, vaid vaatleb hoopis arhailisemat ausammast - nähtust, mis viitab austusavaldusele, auandmisele ning loomulikult ka sambale, mille otsas on midagi tähendusrikast. Mõiste "ausammas" leiab juba 1869. aasta Wiedemanni saksa-eesti sõnaraamatust (saksakeelseks vasteks "Bildsäule") - ning ei tohiks unustada, et ammustel aegadel on tänasest suuremat tähendust omanud ka "ilmasammas" ja "häbisammas".

Kunstihoone galeriis eksponeeritud objektid kuuluvad õigupoolest äraspidiste ausammaste rubriiki: nende puhul võiks kõnelda pigem iga-hinna-eest-endale-monumendi-püstitamise ihast kui siirast soovist mälestada ainsat sõda, mis eesti rahva jaoks on võiduga lõppenud... Mikoffi näitus jääb avatuks 14. detsembrini.

Vaipadesse põimitud loitsulilled
Vabaduse galeriis on 10. detsembrini Ehalill Halliste põimevaipade näitus "Loitsulilled". Halliste on üks järjekindlamaid töömahuka gobeläänpõime tehnika arendajaid eesti vaibakunstis. Kunstniku viimase kümnendi töödes on domineerinud laenud eesti rahvakunstimotiividest - ka sel näitusel kasvab tema vaipade kujundlikkus välja Põhja-Eesti naiste tanude ja käiste rahvapärasest lillkirjast (muuseas, akantuse- ja tulbimotiivid siirdusid eesti rahvarõivastele XVIII sajandi barokiajastu kõrgmoest). Ehalill Halliste vaipadel on rahvarõivaste väikesed tikandimotiivid kasvanud taas suurteks dekoratiivseteks kujunditeks. Nende tähendus on ühtaegu rahvuslik ja universaalne - on ju rahvarõivaste lillkirjad Eesti kultuuripärand ja ühtlasi ka üks tahk globaalse visuaalse kultuuri arengus.

Põimitud piltvaipade traditsioon Euroopas ulatub keskaega, ent raamil lõimedesse kootud tuhandetest sõlmedest unikaalseid "lõngamaale" hakati valmistama alles XVI sajandi Prantsusmaal vendade Gobelinide manufaktuuris. Eesti gobeläänpõime ulatub tagasi 1950.-1960. aastatesse - tänaseks on meie tarbekunstnikud rakendanud selle põhimõtteid edukalt ka traditsioonilisest väga erinevas kaasaegses tekstiililoomingus.

Näitused Tallinnas
SooSoo galeriis on 2. detsembrini Aadam Kaarma ja Kärt Ojavee ühisnäitus "Põhk ja Piksel". Kunstnikud toovad vaatajani läbimõeldud installatsiooni traditsioonide ning tulevikuvisioonide kombinatsioonist - väikese "disaini-imedest" koosneva ökosüsteemi, milles disainerite poolt loodud justkui elusorganismideks muundatud objektid kannavad endas olulisi teadmisi ja pärimusi. Fotosüntees ronib tapeedile, riided vahetavad värvi ja mustrid muutuvad valguse ning energia mõjul nähtavaks...

Galeriis Aatrium on Triinu Pungitsa ja Kerttu Lätti "Ühisnäitus". Moekunstitaustaga Pungitsat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maalijaks koolitunud Lätti ühendab ja inspireerib vabakutselise kunstniku elu.

Hellemani torni galeriis saab uudistada Priit ja Olga Pärna uue animafilmi "Elu ilma Gabriella Ferrita" põhjal valminud näitust - originaaljoonistusi, eskiise ja filmikaadrite suurendusi. 43-minutiline animafilm esilinastus oktoobris; vastavatud näitus juhatas ühtlasi sisse 10. animafilmide festivali "Animated Dreams".

Rahvusraamatukogus saab veel mõned päevad vaadata kahte vene kunsti väljapanekut. Projekti "Vene futurism 100" raames saab vaadata mängufilme, tutvuda haruldaste raamatute ekspositsiooniga ning Jaroslav Zintshenko videoprojektiga. Näitusel on esindatud Majakovski, Krutshjonõhh, Burljuk, Hlebnikov ning Severjanin. Unikaalne ekspositsioon "Vene avangard. 20. sajandi alguse vene trükigraafika" tutvustab aga valdkonna parimaid näiteid 1910ndate keskpaigast 1930ndate alguseni. Esindatud on plakatid, raamatukaaned, eksliibrised, postkaardid ja pisigraafika Venemaa Riikliku Raamatukogu varamust.

Tallinna Tehnoloogiapargi Küberneetika Maja galeriis (Akadeemia tee 21-b) saab 5. jaanuarini näha valikut Maimu Vannase (1914-1998) õlimaalidest, mis valminud möödunud sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel. Vannase loomingule on omane sümbolistlik lähenemisviis; peale teatritöö tegeles kunstnik õlimaali ja akvarelliga.

Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunsti Toetusfondi ühistööna on valminud Adamson-Ericu muuseumi kalender 2009, millele on lisatud ka Adamson-Ericu muuseumi pilet. Kalendri ostja toetab ühtlasi eesti kunstiklassika restaureerimist.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis on uus väljapanek "19. sajandi teise poole - 20. sajandi alguse Euroopa graafikat Selma Lepa kogust". Näituse "Kirg ja valu" raames toimuvatest miniekspositsioonidest tutvustab käesolev Eesti ühe tuntuima kunstikoguja Mart Lepa ema Selma Lepa (1911-1977) kollektsiooni, mis on osaliselt moodustunud graafikalembesel 19.-20. sajandi vahetusel kunstiajakirjade kaasannetena väljaantud originaalgravüüridest. Euroopa graafika kollektsioon on Eesti erakogude hulgas üsna haruldane. Esitletud kunstnike hulgast leiab selliseid maailmanimesid nagu Pierre-August Renoir, Wilhelm Leibl ja James Whistler; ei puudu ka kuulsad venelased Ivan Shishkin, Ivan Kramskoi ja Valentin Serov. Näitus jääb avatuks kuuks ajaks.

Pärnu Kunstnike Majas saab 6. detsembrini uudistada Taje Trossi installatsioone ja videoperformanseid nime all "ABCEDARIUM". Teoste tunnusjooneks on kunstniku füüsiline osalus eksperimentaalses protsessis; Tross käsitleb seejuures "kunstniku positsiooni valges kuubis ja inimeksistentsi ühiskonna masinavärgis".

Pärnu Linnagaleriis näeb 13. detsembrini avatud sügisnäitusel siinsete kunstnike maale, graafikat ning skulptuure.

Rakvere teatri fuajees on varemgi korduvalt ühisnäitustega esinenud Priit Joala, Andres Koorti ja Erki Kasemetsa loomingu ühisväljapanek "PEA". Kunstnike endi sõnul on tegu pigem üsnagi formaalset laadi kooslusega, mille ühendajaks "paratamatu aegruum" - ja PEA, mis on kui "kokkuvõttev kõrgem struktuur, kuulev-nägev tunnistaja, mis jälgib sestpeale kolme vabalt kulgeva inimpunkti omavahelisi lähenemisi ja kaugenemisi." Kasemets on Rakvere Teatri peakunstnik, Koort samuti teatrimaalija taustaga vabakutseline kunstnik ning Joala disainer ja ettevõtja.

Välismaal
Poola pealinnas on sealses Kunsti- ja teaduspalees avatud Varssavi graafikatriennaal (1st Kulisiewicz International graphic Arts Triennial in Warsaw IMPRINT 2008). 484 kunstniku poolt saadetud 1255 tööst valiti näitusele 300 taiest 210 autorilt. Eestit esindavad näitusel graafikud Evi Tihemets-Viires tööga "Mälestuseks I" (kuivnõel, kollaazh) ja Benjamin Vasserman kahe tööga sarjast "Diagnoosid" (digitrükk). Näituse peapreemia pälvis noor Jaapani graafik Kanako Murakami puulõiketehnikas töö "Elav mälestus mõistusest" ja sellest tööst koostatud autoriraamatu "Mary" eest. Triennaali konverentsi peateemaks oli uue meedia ja digitrüki pealetung ning traditsioonilise graafika ellujäämine.

Brüsseli näitusepaigas Galerie Frederic Desimpel on 20. detsembrini eksponeeritud Merike Estna ja Maksim Surini näitus "Mirror, mirror on the wall, is it art or is it porn?".

Toimub
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis (Sütiste tee 21) tutvustatakse täna algusega 12.45 Oberhauseni Filmifestivali programmi - 9 filmi kogukestusega ca 70 minutit. Internationale Kurzfilmtage Oberhausen on filmimaailmas omamoodi teerajajaks ja katsepolügooniks uutele ideedele ning piiride kompamisele.

10. animafestivali "Animated Dreams" raames toimub Von Krahli Teatris täna ja homme loenguprogramm "Keyframes" - kokku pandud selleks, et loengute, linastuste ja arutelude näol anda väike ülevaade animatsiooni mitmekülgsest kasutamisest erinevates loomevaldkondades. Oma loomingust ja animatsiooni rollist selles on palutud rääkima mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud ja filmitegijaid.

Tartu Lastekunstikooli galeriis ja Vanemuise Kontserdimajas on avatud rühmituse PARA näitus "Paranorm". Jaan Malini kureeritud ekspositsioon koondab nii meie seast lahkunud kui elavate ja aktiivsete kunstnike loomingut - nimekirjas seisavad Ilmar Malin, Jüri Palm, Elo Järv, Vello Vinn, Leonhard Lapin, Enn Tegova, Ahti Seppet, Raivo Kelomees ja Kristina Viin. Täna kell 14 algab Kirjanduse Majas Tartus (Vanemuise 19) ka peamiselt sürrealismile keskenduv konverents, millel esinevad Hasso Krull, Andres Ehin, Enn Tegova, Ants Juske, Raivo Kelomees jmt.

EKM graafikakogu hoidja Anne Untera räägib laupäeval kell 15 Kumu auditooriumis meie juugendgraafikast, samuti sümbolismist ja rahvusromantismist Eestis möödunud sajandi kahel esimesel aastakümnel. Olulisemad Eesti kunstnikud sel stiiliperioodil olid Eduard Wiiralt, Kristjan Raud, Oskar Kallis jt. Juugendiajastul sündis Eestis ka raamatu- ja plakatikunst. Loengu näited pärinevad eelkõige Eesti Kunstimuuseumi kogudest.

Keskküla suur vaikelu
Tallinna Kunstihoones on 8. detsembrini Ando Keskküla (1950-2008) näitus "Suur Vaikelu. Valik maali- ja videoloomingut aastaist 1970-2007". Näituse kuraator on Harry Liivrand ja kujundaja Andres Tolts.

Juba oma eluajal klassiku staatusse tõusnud Ando Keskküla hüperrealistlike ja postmodernistlike teosteta on raske ette kujutada eesti 1970.-80. aastate maalikunsti ning tema innovatiivne panus 1990. aastate installatsiooni- ja videokunsti arengusse on samuti silmapaistev. Käesolev näitus keskendub vaikelu motiivile ning igavikulistele ja metafüüsilistele küsimustele, mis Keskküla nii maalija kui videokunstnikuna pidevalt huvitasid, kuid millele pole siiani suuremat tähelepanu pööratud.

Keskküla on mitmed oma tööd nimetanud vaikeludeks ("Hilissuve vaikelu", "Suur vaikelu II", "Kivine vaikelu", "Vaikelu roosa pilvega" jt), ka siis, kui nad sugugi vaikelud selle sõna otseses tähenduses ei olnud. Ta ei uurinud nendes töödes tardunud asjade maailma, ei katsetanud nende peal kunstniku käeosavust või ainuüksi talle teadaolevaid mänge, vaid need olid talle väravaks suhtlemiseks tegelikkusega. Väljapaneku paarkümmend maali peaksid tänapäeva noorele põlvkonnale tutvustama Keskküla loomingu seda poolt, mis on tänaseks jäänud kunstniku muu tegevuse varju. Videoloomingut esindab 1999 Veneetsia biennaalil eksponeeritud interaktiivne, nö publiku juhitav videoprojekt "Hingus"; väljas on ka videofilmid tema Eesti paviljonide kujundustest Sevilla ja Lissaboni EXPOdel.

Pronkssõduri tegija looming Hobusepeas
Hobusepea galeriis on skulptor Enn Roosi 100. sünniaastapäevale pühendatud, Juta Kivimäe kureeritud näitus "Monument". Teadupoolest on Enn Roos koos arhitekt Arnold Alasega kurikuulsa pronkssõduri ehk "Aljosha", mullu Tõnismäelt teisaldatud monumendi autoriks. 1947. aastal avatud mälestusmärki on aastakümneid käsitletud kui eesti sõjajärgse monumentaalkunsti üht kunstiliselt õnnestunumat lahendust. 2007. aprillis ületas see ainsa eesti kunstiteosena läbi aegade kogu maailmas uudiskünnise.

Enn Roos (1908-1990) oli sõjajärgsetel aastakümnetel üks silmapaistvamaid eesti skulptoreid . Pallase haridusega Roos veetis sõja-aastad Moskvas, koju naastes tõi see kaasa mitmeid eelisõigusi sõjajärgse ENSV kunstimaastikul. Tema loomingu põhiosa moodustavad modernistlikud loomaskulptuurid, eksootilised portreed ja dekoratiivskulptuurid. Samuti tegutses Roos õppejõuna Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis - nii on peaaegu kõik tänased vanemad ja keskealised skulptorid olnud tema õpilased.

Näituseprojekt püüab avada ühe nõukogude eesti skulptoriisiksuse olemust läbi tema loomingu, tagasi vaatava fotovaliku ja mälestuste. Aus pilk minevikku ei ole niivõrd hinnanguline kui kunstniku tollaseid valikuvõimalusi uuesti mõtestada püüdev. Hobusepeas esitleti ka trükist "Enn Roos"; näitusel saab vaadata videot "Roosi süda", mille autoriteks Juta Kivimäe, Arthur Virve, Rasmus Puksman ja Tõnu Virve.

Eesti mõjudega noor sloveenia kunst
Tallinna Linnagaleriis saab 23. novembrini vaadata sloveenia kunstniku Ana Sluga näitust "Aeglane puudutus". Maalikunstniku taustaga Ana Slugat seob Eestiga aasta magistriõpinguid EKAs, kus ta hakkas tänu siinsetele juhendajatele (Kaido Ole, Margot Kask) tundma sügavamat huvi foto- ja videokunsti võimaluste vastu. Kunstnikku huvitab "ellujäämise" võimalus või õigemini eneseidentiteedi ning -väärikuse säilitamine praeguses "ülimalt materialiseeritud maailmas, kus ainus tee inimliku õnneni on läbi supermarketi ning kus globaliseerumise sildi all propageeritakse sotsiaalse ning poliitilise demokraatia õitsengut, kuigi käärid turvalise, rikka Läänemaailma ning järjest vaesema kolmanda maailma vahel lähevad järjest suuremaks".

Sluga videod ei ole siiski poliitilised manifestatsioonid või sotsiaalse ebaõigluse paljastamised, vaid pigem intiimsed ja tundlikud eluvaatlused. Näiteks on "Homo Faber" aeglane, maalilaadne video imikust, kes on just hakanud roomama. Laps mitte ainult ei sümboliseeri puhtust, vahetust, kogenematust, arvestuslikkuse puudumist, vaid ta on ka kui tõeliste, kuid pihustuma kippuvate väärtuste metafoor.

Näitused Tallinnas
Rotermanni soolalao suures saalis avati äsja näitus Soome uusimast arhitektuurist. Esitatud on 25 valitud arhitektuuriteost, mis valmisid aastatel 2006 ja 2007. Ülevaade sisaldab aktuaalseid näiteid elamuehitusest, avalikest hoonetest ja linnaehitusest alates väikesest suvekodust kuni suuremõõtmeliste büroohooneteni. Pooled objektidest asuvad Helsingi piirkonnas, teine pool mujal Soomes või välismaal (Läti, Hiina). Lisaks uutele hoonetele on näitusel kokkupuuteid 1950.-1970. aastate modernistliku pärandiga, nii hoonete renoveerimise kui linnaplaanide parandamise ja täiendamise näol. Soome arhitektuuri hetkeseisu iseloomustab stiilipuhtus ja kvaliteet, tähelepanu detailidele ja naturaalsete materjalide kasutamine tagab inimliku mõõtme, mis Euroopa kaasaegse arhitektuuri ekstravagantsuses kipub kaduma minema.

Draakoni galeriis on 22. novembrini üleval Jaana Jürise isikunäitus "The moment I wake up. Before I put on my makeup". Jürise ruumiinstallatsioon on täidetud tühjuse, millegi puudumise ja "puudu olemise tunde" ignoreerimisega. Kunstniku loodud keskkonnal ei ole vanust, ega ka seal elaval inimesel; ruumis juhuslikult viibinud inimesed on talletunud vaid ruumis olevates esemetes.

Galeriis 008 avati eile Martin Vaheri ja Triinu Lille graafikanäitus "Remiksid". Vaher tegeleb ürgset puulõiget imiteeriva linooliga, ühendades oma töödes keskaegse stilistika ja tänapäevased teemad: mungad sülearvutitega tundi andmas, Burger Kingi kuningad, "daamed" ehitustöödel. Kuigi esmapilgul võivad mõned tööd isegi koomilistena tunduda, sisaldavad nad jõuliseid ja mitmekülgseid mõtteteri meid ümbritsevast. Ajalugu kordub, ainult materjal muutub. Lille remiksib digitaalgraafikas, seades erinevaid kujundeid iseäralikesse situatsioonidesse ning proovides visualiseerida igapäevast kulgemist mitte ainult füüsilisel tasandil.

EKA galeriis saab 26. novembrini tutvuda noorte kunstnike mõtisklustega ilu viletsuse ja viletsa kauniduse teemadel. Oma töid eksponeerivad Andrus Lauringson, Kirke Kangro, Eva Labotkin, Ludo Roders (Holland), Flo Kasearu & Aet Ader, Anna Aua, Anna Magdaleena Kangro, Epp Kubu ja Lagle Palo.

Kunstiakadeemia RAJA Galeriis saab kuu lõpuni näha soomlanna Laura Lilja
installatsioone. Väljapaneku tuumaks on väljakutse harjumuspärastele vaatenurkadele soole ja seksuaalsusele, samuti tänapäeva Soome sooliste vähemuste ja seksuaalvähemuste olukorrale.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Põhja puiesteel saab täna kell 15-12 ja laupäeval-pühapäeval 12-16 vaadata EKA graafilise disaini ja fotograafia tudengite näitust. Tööd on valminud Paulien Barbasi ja Anu Vahtra juhendatud fotograafiaworkshopi raames.

Galeriis Aatrium saab 17. novembrini nime all "EcoArt" vaadata laste ja noorte poolt Leedus Klaipedas merekaldale uhutud asjadest ning rannalt kogutud prügist koostatud taieseid. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Leedu esinduse eestvedamisel toimunud programmi eesmärk oli näidata kunsti ja loodushoiu ühtesobivust ning julgustada seeläbi noori hoolima keskkonnast.

Deco galeriis on 22. novembrini vaatamiseks väljas Valli Lember-Bogatkina akvarellid "Trollid, kollid, muinasjutud".

Mujal Eestis
11.-12. novembril toimunud kvaliteedikonverentsil "Kvaliteet ja loovus" pälvis tunnustuse Kvaliteedi Nägu 2008 Tartu Kunstikooli juht Kadi Kreis. Nimetatud tunnustus antakse Eesti Kvaliteediühingu poolt välja igal aastal ühele inimesele, kes on oluliselt kaasa aidanud kvaliteediedendusele Eestis. Kadi Kreisi oskused, teadmised ja hoiakud on teinud Tartu Kunstikoolist paremuselt teise kutsekooli kogu Eestis. Julges ja avatud organisatsioonis arenevad nii üksikisikud kui kogu meeskond, nii õpilased kui õpetajad.

Võru Linnagaleriis on kolm uut näitust. Margus Rump näitab nime all "Ajatu olemine" oma ilmutuslikest unenägudest ja erinevatest vaimsetest õpetustest inspireeritud maale, milles vaataja leiab nii müstilis-nägemuslikke kujundeid kui viiteid mandalatele. Samuti saab linnagaleriis praegu vaadata Hillar Kärna õlimaalinäitust "Kodukandi vaated" ja Sergei Narkomanovi väljapanekut "Võõrutus ELUst kui liigharjumusest".

Kuressaare Raegaleriis on 3. detsembrini avatud Saaremaa Kunstiklubi 30. sügisnäitus.

Välismaal
Stockholmi Eesti Maja galeriis saab 27. novembrini uudistada Elna Kaasiku rahvusvärvides dekoratiivseid tekstiile ja õlimaale pealkirja all "Merepiir". Eesti lipu värvid, põhjamaises looduseski valdavad must, sinine ja valge täiendavad üksteist. Ajuti ilmub trikoloori värvidesse leegitsevpunane toon - tuli, päike, veri.

Toimub
20. novembril toimub Vaal galerii sügisoksjon, kus tuleb enampakkumisele 76 teost 47 autorilt. Rõhuasetus on sedapuhku kaasaegsel kunstil - galerii tegevjuhi Kaire Eeriku sõnul ilmutab turg üha suuremat huvi lähiminevikus valminud loomingu vastu, samuti on uuemast ajast võimalik leida rohkem väärtteoseid, mis ei ole veel jõudnud muuseumide kogudesse. Iseloomulikuks näiteks on siinkohal hüperrealistlikud tööd Rein Tammikult, Miljard Kilgilt ja Ilmar Kruusamäelt. Samuti on lisaks nö kuldsele klassikale esindatud oksjonil Tõnis Vindi, Olav Marani, Lembit Sarapuu, Ado Lille jt. tööd.

Toomiku maastikud ja vaikelud
Jaan Toomik näitab oma uuemat maaliloomingut ArtDepoos avatud näitusel "Maastikud ja vaikelud". Toomiku värsked pildid on intiimsed, isiklikud ja introvertsed sisekaemused. Lõuendeid katavad kunstniku seisundimaastikud - vaikelud, milles on segunenud reaalselt eksisteerivad kohad Eestimaal ning unenäolised fantaasiapaigad, sekka ka mõni inimfiguur.

Lillede ja puuviljade asemel kehastavad siin igavikulisi kompositsioone poeetilised prügihunnikud. Inimesed ilmuvad vaataja ette justkui mõnest eriskummalisest filmist väljanopitud stillkaadrite kangelastena - lapsed piknikul söömas, mees ootamas rongi, kuulatamas rongi saabumist, mees puu otsa ronimas, hääletamas... Kunstiteadlane Eha Komissarov on Toomiku maaliloomingut iseloomustanud sõnapaariga "videolik visuaalsus", viidates tema maalide teostuslaadis tajutavale videokunstnikule omasele transitoorsele pildikeelele.

Jaan Toomik (1961) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia maali eriala ning töötab EKAs interdistsiplinaarse kunsti professorina. On osalenud erinevatel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel, biennaalidel ja festivalidel juba üle 20 aasta. 2004. aastal valisid 35 rahvusvahelist kuraatorit Toomiku ainsa eestlasena 138 mõjukaima kaasaja kunstniku hulka. Traditsiooniline ArtDepoo vestlusõhtu kunstnikuga leiab kunstiteadlase ja ajakirja kunst.ee peatoimetaja Heie Treieri modereerimisel aset 11. novembril kell 17. Näitus jääb avatuks 22. novembrini.

Maailma lõpust, Moskva lähistelt
EKA galeriis saab 15. novembrini uudistada EKA soome-ugri ekspeditsiooni tulemusi pealkirja all "Maailma lõpust, Moskva lähistelt". Väljapanek on koostatud käesoleva aasta suvel Vene Föderatsiooni Tveri oblastis läbi viidud uurimisreisi materjalidest. Reisi jooksul külastati sealseid karjala ning eesti külasid - nüüd on vaatajate ees etnograafilised joonistused ning kohalikku eluolu kujutavad fotod, samuti on välja pandud Tverimaast inspireeritud üliõpilaste omalooming, samuti saab vaadata lühifilme kohalikest inimestest ning eluolust.

Sajandeid tagasi oma põliselt asualalt Karjalast väljarännanute järglaste arvukus oli 1930ndatel aastatel ligi 150 tuhat, tänaseks on see ehk kõige enam 15 tuhat. Eestlasi või eesti juurtega inimesi - 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kodumaalt väljarännanud talupoegade järglasi - elab täna Tveri oblastis ligemale viissada, Tveri linnas tegutseb ka eestlaste kultuuriselts.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi algatas professor Kaljo Põllu 1978. aastal. Käesolev reis oli juba arvult 31. Ekspeditsioonide eesmärgiks on uurida ja fikseerida sugulasrahvaste traditsioonilist elulaadi ja pärandkultuuri, samuti on suur rõhk nii materiaalses kultuuris kui ka olmeelus toimunud muutustel laiemalt. Tänavusest uurimisreisist võttis osa tosin EKA üliõpilast ja töötajat.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis saab 25. novembrini uudistada Liina Siibi "Paremaid jahimaid". Kunstniku sõnul lähtub lähtub ta vesterni-zhanrist, ent hobuseid ja tulistamist siiski näha ei saa. Eksponeeritakse hoopis emotsionaalset dokumentalistikat, milles peategelasteks pereliikmetele kuulunud esemed - piltidel poseerivad erinevatel kushetinurkadel peakatted ja käsirelvad... Videos "Viimane mohikaanlane" aga kõrvutab Siib "maskuliinse parafernaalia objektide abil (püssirohi, padrunid, kuulid jne) melanhoolia ja fetishi". Mõnu ja hävituse ühendamine ei tähenda hävitamise mõnu, lisab autor siiski igaks juhuks.

Haus Galeriis on 12. detsembrini Rootsi-eestlase Jaak Poomi isikunäitus "Derivatsioonid". Kutselise arhitektina on ta töötanud peamiselt linnaplaneerimise alal, kuid tegelenud pidevalt ka joonistamise ja maalimisega ning esinenud kunstinäitustel alates 1990ndatest aastatest. Oma lähenemist nimetab Poom sürrealistlikuks konstruktivismiks - tema tööd on derivatsioonid ehk tuletused, täpsemalt arvuti abil tehtud edasiarendused ühest algpildist, mis on seejärel traditsioonilises tushi- ja akvarellitehnikas paberile jäädvustatud.

Toompea lossi kunstisaalis saavad nii rahvaasemikud kui isikut tõendava dokumendi esitanud tavakodanikud (argipäeviti 10-17) kaeda meie tippillustraatorite (Anne Linnamägi-Liiva, Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Juss Piho, Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Tiina Reinsalu, Piret Raud, Kristina Reineller, Priit Rea ja Kristjan Allik) illustratsioone kirjastuse Avita 20. sünnipäevaks ilmunud muinasjutukogumikust "Elas kord…".

Toomklubi majas (Vene tn 6) on Tallinna Linnavalitsuse integratsiooniprogrammi raames avatud pealinna koolide õpilastööde näitus "Kunst on linnas". Sellel osalevad Avatud Akadeemia koolituse läbinud õpetajate poolt juhendatud õpilased erinevatest Tallinna vene ja eesti õppekeelega koolidest. Noored autorid mõtestavad näitusetöödes lahti linnakeskkonda ja seda asustavat inimest ning esitavad oma isiklikke tähelepanekuid linnaelust. Näitusel osalevad erakunstikool "Lasteakadeemia", Sikupilli Keskkool, Tallinna I Internaatkool, Arte Gümnaaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Kanutiaia Noortemaja, Nõmme Noortemaja, Pelgulinna Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium jmt. Laekunud 230 õpilastööst valis zhürii välja üksteist, millest trükitakse detsembris postkaardid.

Kastellaanimaja galeriis näitab 24. novembrini oma lille- ja meremaale välis-eesti kunstnik Arville Puström-Uus. Puström-Uus (s. 1921) õppis lühikest aega kunstikoolis Pallas, 1944. aastal emigreerununa Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning edasi juba Ühendriikides erinevate kunstnike käe all. Kunstniku looming - õunapuuõied, sirelid, talvemaastikud ja meremaalid - on puudutatud ka kodumaistest meeleoludest ja mälestustest.

Tam Galeriis (Lootsi 4) on avatud "Artenade talvenäitus 2008 Tallinnas: mõeldes lastele". Eksponeeritud on üle 30 teose kunstnikelt kõikjalt maailmast. Näituse eestipoolne korraldaja Joel Mursal: "Eestis ei ole kunstiaktsioonide traditsiooni, millel oleks head tegev eesmärk. ...ühtlasi on see ju suurepärane võimalus näha ühes kohas koos kunsti, mis on loodud tuhandete kilomeetrite kaugusel mitmes erinevas kultuuriruumis." 26. novembril algusega kell 18 toimub eksponeeritud tööde heategevuslik oksjon, mille tuludest tehakse annetus Narva laste varjupaigale. Vt. lähemalt www.artenade.com/tallinn

Lühidalt
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näeb näitusel "Pagulased. Lili Kaelase pärandus" tarbekunstiteoseid mullu meie seast lahkunud Rootsi-eestlasest arheoloogi ja etnograafi kogust.
14. novembrini saab EKA ülemises galeriis näha Mall Nukke juhendamisel kollaazhi valikaine raames valminud üliõpilastöid.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis saab 22. novembrini vaadata Mara Koppel-Ljutjuki maale pealkirja all "Teisipäeviti". Näitus vaatleb "meie hinge argipäevaseid kogemusi perekonna, lähisuhete ja iseendaga suhestumisel". Läbi nende vaatluste on kunstnik enda ja oma lähedased samastanud näitlejatega, kes "pildist pilti korduvad, sümboliseerides argipäevast inimlikku ringlust".

Tartu Lastekunstikooli galeriis näitab 14. novembrini postkaardilikke pilte Tartu vaadetega ning sürreaalseid-juugendlikke tushijoonistusi Epp Katus.

Tartu ülikooli kohvikus saab uudistada 16 Tartu kunstikooli õpilase ideekavandeid Tartu ja Uppsala tänavapinkidele. Tavapärasest istevahendist on noorte nägemuses saanud istepink-infokandja, pudelpink, vannpink, mitmeotstarbeline redelpink... Väljapanek jääb avatuks 3. detsembrini.

Jõhvi linnagaleriis saab 27. novembrini vaadata kuue Narva kunstniku - Veera Lantsova, Olga Tjurina, Irina Sopina, Natalja Kapajeva, Ljudmilla Sedova ja Olga Loginova - batika-, lapi- ja segatehnikas tekstiilitaieseid ühisnäitusel "Narva Sextet".

Toimub
Tartu Kunstimuuseumi Viltuses Majas kohtutakse täna kell 16 Konrad Mäe preemia vastse laureaadi, maalikunstnik Lola Liivatiga - saab küsida küsimusi, võtta sõna ja soovida õnne. Sissejuhatuseks toimub Kaire Nurga loeng abstraktsionismi idee arengust läbi XX sajandi kuni kaasajani. Loeng puudutab abstraktsionismi lähtepositsioone (Kandinsky, Mondrian - XX saj I pool) ja abstraktsionismi kohtumist sürrealismis esile tõstetud automatistliku meetodiga (Pollock - XX saj keskpaik). Põhiosa loengust keskendub aga abstraktsionismi erinevatele väljunditele ja suundumustele kaasajas, juttu toetavad näited rahvusvahelistelt suurnäitustelt aastast 2007 (Kasseli documenta 12, 52. Veneetsia biennaal).

Kumus saab 9. novembril kell 15 (vene keeles) ja 10. novembril kell 10 (vene keeles, eesti sünkroontõlkega) kuulata Riikliiku Kaasaegse Kunsti Keskuse Peterburi osakonna direktor, kunstnik ja kuraator Marina Koldobskaja loengut "Peterburi kunstistseen: mis uudist?".

Sari "Kumu dokumentaal" on novembrikuus seotud samas hiljuti avatud näitusega "Tegelikkuse sabotaazh. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922-1947". 12. novembril kell 18 Tiina Abeli loeng "Ihaldatud asjad" ning filmid "Vaheaeg" (Rene Clair, 1924) ja "Mehhaaniline ballett" (Fernand Leger, 1924). 26. novemberil Sirje Helme loeng "Sürrealistlikud fantaasiad eesti kunstimaastikul" ja Man Ray film "Meritäht" (1928).