Maakivi eesti ehtekunstis
Adamson-Ericu muuseumis avatakse täna näitus "Maakivi Eesti ehtekunstis". Eesti professionaalsesse ehtekunsti jõudis meie harilik maakivi 50. aastate lõpul ja 60. aastatel kogu eesti tarbekunstis toimunud jõuliste muutuste ajal. Need tõid ka juveelikunsti uue, lihtsustatud vormikultuuri ning ebatraditsiooniliste materjalide kasutuse. Ning ühena esimestest vääristas maakivi ehteks justnimelt Adamson-Eric. Näitusel näeb tema tööde kõrval esinduslikku valikut tuntud Eesti ehtekunstnikelt - eksponeeritud on Ede Kurreli, Raili Vinna, Kadri Mälgu, Tiina Käeseli, Mari Käbini, Harvi Varkki ja paljude teiste loomingut.

Väljapanek toob esile maakivi kui materjali kasutusvõimaluste rikkuse, ehete vormikultuuri ja kontseptsiooni muutused ajas ning kivi kasutamise sümboolsed aspektid. Näitusel on ka tugev hariduslik pool - paralleelselt ehetega tutvustatakse pildis ja sõnas selliseid kodumaiseid kivimeid nagu graniit, gneiss, rabakivi, pegmatiit ja kvartsporfüür. Näituse kuraatorid on Kersti Koll ja Ülle Kruus, väljapaneku kujundas Taimi Soo. Ühtlasi tähistab Adamson-Ericu muuseum 2. detsembril sünnipäeva - ning on sel puhul kõigile külastajatele tasuta.

Põder Kunstihoone galeriis
Tallinna Kunstihoone galeriis on alates kesknädalast avatud Anu Põdra näitus nimega "Super". Skulptoriharidusega Põder on eesti kunstis tegev olnud üle kolmkümne aasta, ent tema isikupärast loomingut oleks raske siduda mõne formaalse stiili või trendiga. Anu Põder on filosoofiline kunstnik - ent seejuures ei mängi ta keerulistele diskursustele ega tsiteeri tuntud klassikuid - pigem seisneb filosoofilisus tema enese elutunnetuses ja -kogemuses. Oma loomingus on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale - sageli selliseid, millel pole traditsioonilise skulptuuriga midagi pistmist... Ent samas pole materjal Anu Põdrale efekti või atraktiivsuse loomise vahend - ta lihtsalt mõtleb materjalis ja materjali kaudu.

Näitused Tallinnas
Teater Estonia talveaias saab praegu uudistada Elna Kaasiku loomingut. Kaasik loob sügavalt isikupäraseid tekstiile, ühendades traditsioonilised tehnikad kaasaegsete värvi- ja struktuurilahendustega. Aastaid ikebanakunstist ja idamaistest esoteerilistest õpetustest huvitunud kunstnik näitab talveaias oma vaibasarja "Piirid" ja kangasarja "Märgid". Esimese juures on ta abstraheerinud loodusmotiive, seejuures on vaipade töömahukas põimetehnikas pinnad erakordselt maalilise üldilmega. Teise puhul on tekstiilide pinnale põimitud autoritehnikas eksootiliselt dekoratiivsed kujunditejadad, mille tõlgendamiseks oleks hea pisutki tunda Hiina Muutusteraamatut.

Tallinna külje all Würthi galeriis avas Eesti Akvarellistide Ühendus oma aastavahetusnäituse "Värvidega läbi pimeduse". Osaleb 24 autorit 42 tööga, vaataja saab ülevaate meie vesivärvimeistrite uuemast loomingust ja kaamoseajal kindlasti väga tervisliku värvisüsti.

Deco galeriis saab veel täna-homme vaadata Anatoli Strahhovi maaliseeriat "Saarte võlu". Sündinud on see kunstniku kahest tõelisest kirest - vajadusest külastada ideede otsinguil uusi kohti ja armastusest kalastamise vastu. Inspireerivaks paigaks oli seekord Ahvenamaa. Väljapanek viib vaataja "eemale linna askeldustest, lähemale põhjamaise looduse lummavatele saladustele, sinna, kus õnnestub istuda männitüvedest moodustunud samblasesse loozhi" - nii lubavad näituse korraldajad.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis avatakse täna näitus "Wiiralt värvides". Väljapanek keskendub kunstniku kahele tuntud graafilisele teosele: väljas on üle tosina tõmmise puugravüürist "Absindijoojad" ja akvatintast "Eesti neiu". Tegemist on temaatiliselt väga erinevate teostega - esimene neist on kantud Pariisi boheemlaslikest meeleoludest ning kujutab 30ndate aastate moodsa linnaelu pahelisemat poolt, teine on teostatud kodumaal ning portreteerib arhetüüpset maalähedast eesti naist.

Välismaal
Eesti saatkonnas Stockholmis on Vaal galerii kureeritud ülevaatenäitus Arno Vihalemma loomingust. Välja on pandud kunstniku töid Ystadi Kunstimuuseumist ja Rootsi erakogudest, rõhuasetusega hilisel maaliloomingul. Maastiku- ja olustikupildid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis üles ehitatud joone kulgemisele.

Trükis
Vabariigi 90. piduaasta alguse puhul valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja riigikantselei koostöös kodumaa ajaloole pühendatud kalender. Suureformaadilisest trükisest leiab lisaks esinduslikule pildivalikule - kus ka fotoarhiividest leitud haruldusi - veel Eesti riigi lühiajaloo faktides, juubeliaasta üritused ning muidugi tavapärase kalendriinfo ehk tähtpäevad ja lipupäevad. Harivat ja patriootilist kalendrit võivad osta kõik, nii kodanikud kui mittekodanikud, saadaval on see Ajaloomuuseumis ja paremates raamatupoodides.

Tallinnas esitles eile oma mälestusteraamatut "Maa sool" Arnold Laugus - teenekas pedagoog ja maalikunstnik, kel turjal juba 90 eluaastat. Laugus astus 1940. aastal avalikkuse ette näidendiga "Lunastatud põld", mida mängiti menukalt mitmetel isetegevuslavadel. 1944. aastal asus ta tööle Jakob Westholmi Gümnaasiumi. 1972. aastal sai ta viimaks hakata realiseerima oma ammust unistust - nimelt asuda pühendunult maalima. Ning Arnold Laugus tegi seda niivõrd innukalt, et suutis väljuda isetegevuskunstniku staatusest, saada vastu võetud Eesti Kunstnike Liitu ja valitud selle auliikmekski. Täna võime öelda, et Arnold Laugus on Eesti nimekamaid naiviste, kelle töid leidub paljudes muuseumides ja erakogudes.

Toimub
Kumu auditooriumis on tänasest 9. detsembrini Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali programm. Nagu juba tavaks on saanud, näeb omanäolisi linateoseid väga tuntud ja veidi vähem tuntud tegijatelt mitmelt poolt maailmast.

Kanuti Gildi saalis läheb homme kell 14 lahti INPORT 2007 - V rahvusvaheline video-performance'ite festival. Osaleb enam kui kolmkümmend kunstnikku ja rühmitust Inglismaalt, Kanadast, Argentiinast, Serbiast, Shveitsist, USAst, Saksamaalt ja mujalt. Eestit esindab Polügoonteater.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum korraldab pühapäeval töötoa "Rõõmuhelk jõuludeks", kuhu oodatakse meisterdama osavnäppe alates 5. eluaastast. Ettevõtmisele loob õdusa ja hariva raamistuse tekstiilikunstnike rühmituse "Vaba tahe" näitus.

Kunstiteadlikkuse Keskuse sarjas "Kunstnikud räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile" on 6. detsembril kõigil kunsti- ja disainihuvilistel võimalus kohtuda Eesti esimese autodisaineri Björn Koobiga. Koop on omandanud teadmisi nii Eesti Kunstiakadeemias kui Torino ja Pariisi õppeasutustes. Praegu töötab ta Frankfurdis Hyundai-Kia Euroopa disainikeskuses.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Documenta Kumus
Kumus on eilsest lahti sarja "Arhiivid tõlkes" teine näitus "Virtuaalne documenta". 1955. aastal sündis Saksamaal Kasselis "Documenta" - iga viie aasta tagant toimuvate kunstinäituste sari, mida tänapäeval tuntakse maailma juhtiva kaasaegse kunsti foorumina. Praeguse seisuga on korraldatud juba 12 "Documentat".

Nõukogude Eesti jäi tollastest avangardkunsti tähtsündmustest arusaadavatel põhjustel kõrvale - "Documenta" kohal laiutas ametlikus kultuuripildis lihtsalt suur must auk. Eesti koostöö selle tähtsa kunstifoorumiga algaski alles tänavu - nimelt võttis ajakiri kunst.ee osa "Documenta 12 magazines" nime kandvast satelliitprojektist. Ajaloolist tühikut püüab täita ka vastavatud "Virtuaalne documenta" Kumus, mis rajaneb Kasseli näituste ülevaadetel, trükistel, video- ja audioteostel ning kaasaegse kunsti probleeme käsitlevatel intervjuudel.

Läbipaistev põlvkond Vaalas
Vaal galeriis on koha sisse võtnud MARTU ehk Eesti Meediakunstnike Ühing näitusega "Läbipaistev põlvkond". Interaktiivsete video-, heli- ja fotoinstallatsioonide kaudu uurivad martulased meediast läbi imbunud ühiskonda ja küsivad, mil määral me oma isikut avalikustades privaatsust kaotame ja sellest endale aru anname.

Näituse peategelaseks on põlvkond, kes eksponeerib oma fotosid, arvamusi ja privaatset infot erinevates portaalides ja blogides, kes on harjunud iga uut tuttavat "googeldama" ja kelle reaalseid käike jälgivad turvakaamerad. Meediakunstnikud nendivad seejuures, et portaalides ja blogides ülesastumine on muutunud normiks - vastasel korral on isiku identiteet poolik. Mina peab olema avalik, et olemas olla. Mõtteainet peaks vaatajale pakkuma ka küsimus, "kuivõrd on meie teadmised ümbritsevast tõesed ning mil määral on tegemist vaid üksikute katkete ja mikroosakestega tervikpildist, mille igaüks saab oma suva järgi kokku panna? Mida annab meile teadmine, et Britney Spears on rase?".

Mäetamm Hobusepeas
Hobusepea galeriis avati sel nädalal Marko Mäetamme "Destilleeritud armastus". Eksponeeritud teosed valmisid kunstnikul Veneetsia biennaaliks valmistumise käigus - teadupoolest esindas Eestit tänavu Mäetamm oma "Kaotaja paradiisiga". Kui biennaali-projektis näitas ta ennast haleda kaotajana ja provotseeris vaatajat tundma üleolekut ja paremal juhul ka kaastunnet, siis nüüd on kaotajast saanud külm ja kalkuleeriv tegelane, kes talle kuuluvat perekonda omanikuna kontrollib ning jälgib. Vabastamaks end vastutusest ja südametunnistuse piinadest puhastab Mäetamm lähedased inimesed segavatest isikuomadustest ning destilleerib omavahelised suhted peaaegu emotsioonivabaks. Hobusepea kuraator Elin Kard leiab, et väljapanek mõjub oma emotsioonitus steriilsuses vägagi usutavalt ja avaldab lootust, et Mäetamm suudab seekord kummutada levinud kuvandi endast kui "naljahambast".

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis saab vaadata Anu Kalmu "Itinerariumi". Näitus on ühe sügise ja talve lugu ning räägib kunstniku elamisest New Yorgis. Tegemist pole aga urbanistliku keskkonna ülistamise või kriitikaga, vaid pigem isikliku mõtisklusega aja ja reisimise teemadel. Ja eks elugi ole nagu reis... Vabagraafiku ja raamatuillustraatorina tegutsev Kalm on oma näituseprojektis tõukunud märksõnadest itineraarium (ladina keeles tee, teekond) ja itineraar, mis varasematel aegadel tähendas matkajuhti või -kaarti. Ning pole vist üllatuseks, et kunstnikule on juba ammu meeldinud reisikirju lugeda ja neid illustreerivaid jooniseid ja visandeid uurida...

Galeriis 008 näitab Laurentsius, kodanikunimega Lauri Sillak oma seitset väikest maali Henry Moore'i skulptuuridest. Kunstniku sõnul on teda alati huvitanud ruumiillusiooni loomine maalis. Lisaks on pildid ebatavalise kujuga, järgides nende aluseks olevate skulptuuride vorme.

Välismaal
Prantsusmaal Dijonis toimunud Euroopa nägemispuudega laste pildiraamatute konkursil Typhlo & Tactus pälvis eripreemia EKA nahakunsti üliõpilase Liis Raudsepa kombatav raamat "Juustujaht". Töö juhendajaks oli Kaire Olt. Tactuse rühm asutati 1999. aastal eesmärgiga arendada ja toota nägemispuudega lastele kombatavaid pildiraamatuid.

Lõuna-Korea pealinnas Soulis peetakse 28. novembrini rahvusvahelist perfoormansifestivali International Experimental Arts Project. Korea Kultuuriministeerium on kutsunud osalema ka 10 kunstnikku Euroopast, nende seas eestlasi. Anonymous Boh ja Taje Tross osalevad live-aktsioonidega, peavad loengu Non Grata perfoormansirühmitusest ja osalevad rahvusvahelisel näitusel.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on keraamik Tõnis Kriisa "Vaikus veeklaasis". Autor on oma valdkonna tavapärastest raamidest välja astunud, kasutades glasuuri asemel akrüüli ja looduslähedaste toonide asemel kirkaid värve. Varasemate klassikaliste aktifiguuride asemel näeme nüüd kaasaegseid riietatud kujusid - aga tundelisus ja humoorikus on endiselt alles.

Gildi galeriis on kauaaegse Tartu lastekunstikooli õpetaja Paul Saare akvarellide näitus "Midagi on mägede taga". On üldteada, et väliselt kergena mõjuv akvarell ei ole maalijale sugugi lihtne ala, vaid hoopiski tehniliselt nõudlik - Saare sõnul koorib see kunstniku hinge justkui alasti.

Võru Linnagaleriis näeb Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna õppejõudude näitust "Vaba semester". Olles kolleegidena teinud koostööd üliõpilaste juhendamisel, on tööde kohtumine näitusesaalis tähenduslik ja toob teisel tasandil välja autorite vahelisi seoseid ja erisusi.

Kuressaare Raegaleriis saab praegu vaadata Eesti ja Taani graafikute ühisnäitust "Kohtumised".

Toimub
Pärnus toimub lähipäevil mitmeid asju. Pärnu Linnagaleriis avatakse täna õhtul Piret Looveere näitus "Majad ja maastikud", Uue Kunsti Muuseumis aga toimub kolmetunnine luule-, moe- ja ooperietendus "2ilu Festival", mida korraldajad reklaamivad sõnadega "hullult ilus!". Homme aga avatakse rannalinnas filmi- ja videofestival "YOUNG AND wRESTLESS", toimub kõnekoosolek teemal "Hullud - enamus või vähemus?" ja mõndagi muud lõbusat. Sisustuskaubamajas Papiniidu tänaval avaneb Jasper Zoova maalinäitus "Tiibeti Diip".

Täna kell 17.30 toimub Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas järjekordne loeng sarjast "Väike kunst" - Mari Laaniste räägib koomiksist ja selle vastuolulisest positsioonist kultuuripildis. "Väike kunst" on Tartu Kunstimuuseumi kunstimõistmise piire avardav loengusari, mis tegeleb selliste märksõnadega nagu art brut, do it yourself, noortekultuur, rahvakultuur ja lokaalne identiteet.

Homme õhtul kell 19 on Tallinna Kunstihoones oratooriumi "Peko Esä" esiettekanne. Radikaalse koega setu-ainelise teose autoriks on maalikunstniku taustaga helilooja Erki Meister. Esitajateks on Kalevi Kammerkoor, solistid Liisi Koikson ja Marko Matvere ja veel mitmed muusikud.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Nongratalaste Ameerika-tuur
Kultuuritehases Polymer avanes paari päeva eest väljapanek, mis kajastab Nongrata Grupi järjekorras juba kolmandat perfoormansituuri läbi Ameerika Ühendriikide. Nimelt kulges see meie kunstielus kohati skandaalset mainet omav seltskond tänavu augustis-septembris kunsti tehes ja tarbides marsruudil New York - Boston - Sacramento - San Francisco - Black Rock City - Louisville - Miami - New York. Nongratalased leiavad, et "ajal, kui Ameerika on Euroopa kultuuri- ja uusvasakpoolsetes ringkondades täiesti out ja kogu maailma kurjus ja allakäik delegeeritakse ühendriiklaste ja nende evilpresidendi kaela, kipub Euraasias ununema fakt, et valdav osa maailma alternatiivkultuuri pärlitest pärineb just sellest keskkonnast. Ja midagi ei ole muutunud - alternatiivne mõtlemine ja kodanikualgatus produtseerib läänepoolkera lõpmatutes avarustes ennenägematuid eripalgelisi kooslusi, millest eurostandardiseerunul Õhtumaal undki ei osata näha."

G-galeriist sai Vabaduse galerii
Üks Tallinna kunstielu keskse asukohaga näitusepaiku, Galerii-G kunstisaal ehk rahvasuus lihtsalt G-Galerii vahetas hiljuti nime ja tegutseb nüüd Vabaduse galerii nime all. Galerii kuraatoriks on kunstiteadlane Juta Kivimäe.

19. novembrist on Vabaduse galeriis avatud Piret Rohusaare näitus "Jazz ja armastus". Rohusaar on üks neid spontaanseid maalikunstnikke, kelle loodud meeleolu on intensiivne ja püsiva järelmõjuga. Vahenditu suhe asjadesse ja nähtustesse, hetkemeeleolud ja soov end väljendada maalikunsti traditsiooniliste vahenditega - nii võiks piiritleda tema loomingulist areaali. Sedapuhku on ta visualiseerinud oma kiindumuse jazzmuusikasse. Muusika ja maalikunst on olemuselt lähedased - mõlemad on rajatud andele, manuaalsetele kogemustele ja reeglitele, mida tundes võib luua lõpmatu arvu erinevaid visioone ning esile manada erinevaid stiile, meeleoluvarjundeid, harmooniaid ja rütme.

Näitused Tallinnas
ArtDepoo esitleb Liibanoni kunstniku Hanna Geara näitust "Home Amnesia" ehk "Kadunud kodu mälu". Juba kümmekond aastat võõrsil elanud Geara tulekuumuses põletatud ja taotluslikult tuhmistatud maalid ning kuuliaukudest läbistatud skulptuurid ühendavad kodumaa traagilist lähiminevikku ja kunstniku enda kaugete mälupiltide nostalgiat. Oma loominguga küsib kunstnik, mis ja kus on inimese kodu laiemas plaanis: on see reaalses ruumis, meenutustes või unistustes? Viimased neli aastat on Hanna Geara elanud Eestis, kus loeb filmi- ja kunstiajaloo loenguid Humanitaarinstituudis ja Kunstiakadeemias; samuti on ta loonud lavakujundusi, illustratsioone ja disaingraafikat.

Galeriis Aatrium on praegu vaadata "Valgevene värvilised unenäod", millel tutvustavad oma loomingut Elena Schlegel, Vladimir Goncharuk, Dmitri Zenkovich ja Dmitry Masly. Tegemist on poeetilise näitusega - kõik osalevad kunstnikud nimetavad end unistajateks, kes püüavad vaadata teispool reaalsust asuvasse lugude-maailma. Nii ühendabki nende loomingut eriskummaline atmosfäär - saavutab selle aga igaüks omal moel. Näiteks Masly ikonograafiasse kuuluvad lendavad elemendid, Zenkovich uurib aga unenäolisi inimesi.

Hop galeriis on sepp Jaanus Valdi isikunäitus "Une sulased". Autor on rauda sepistanud oma mõtisklused une, unenägemise ja unistamise üle.

...muuseas, Poolas, Gdanskis, Balti Mere Kultuurikeskuses saab detsembri keskpaigani vaadata samuti mõnevõrra unenäolist näitust "Artist in Wonderland". Käsitleb see unenägude, muinasjuttude ja õuduslugude kohaolekut inimeste igapäevaelus, uurides lisaks meelelahutustööstust ja ühiskonda laiemalt. Täpselt nagu Alice imedemaal, kes sattus teisele poole peeglit, leiame meiegi end vahel olukordadest, mis näivad algusest lõpuni võimatuna. Rahvusvahelise väljapaneku kuraatoriks on Agata Rogos, Eestist osalevad Killu Sukmit, Mari Laanemets ja Neeme Külm.

Hobusepea galeriis on projekt "Tooda või sure. The Elfriede Jelinek School of the English Language".

Tallinna Linnagaleriis on Denes Farkase ja Neeme Külma projekt "ideaalne.totaalne". Kuraator Anders Härmi hinnangul pole väljapanek tervikuna "ei ideaalne ega totaalne, vaid ambitsioonikas hälbimine sellest, õnnestunud ebaõnnestumine, mingis mõttes". Samuti ütleb Härm: "Kui käsitleda maailma kui konstruktsioni, siis on see näitus tervikuna maailma väike mudel. Ta koosneb osaobjektidest, mida saab teostena eri kunstnikele omistada...".

Teatri- ja Muusikamuuseumis esitleti kesknädalal muuseumi rikkalikku teatrikavandite kogu tutvustavat albumit "kAVAnd". Ainueksemplaris valminud raamatust leiab 140 teatrikavandit - kostüümi- ja lavakujundusi 77 kunstnikult. Albumi koostas Seidi Raid, teostas Kadi Pajupuu ja köitis Pille Kivihall. Originaalne taies jääb muuseumikülastajatele kohapeal vaatamiseks. Samuti tutvustati uut kataloog-tegevusvihikut "Võluderiigis", mille sisuks laste- ja noortelavastuste kostüümi- ja nukukavandid.

...ja mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis on noore kunstniku Marko Kompuse assamblaazhide näitus "Leiud klammerdaja päevaraamatust".

Tartu Kunstimajas avati eile Marco Laimre poolt kureeritud "Midagi on valesti". Noorte kunstnike näitus kõnetab kunstihuvilisi "erilisel kunstisotsiaalsel viisil", pakkudes välja interaktiivseid, fotograafilisi ja videokeskseid lahendusi "ühiskonna vaiksetele valupunktidele", stereotüüpide ja ebausklikkuse analüüse kõige igapäevasematel teemadel. Näitusel tervikuna puudub konkreetne ideoloogiline positsioon, pigem kehtib erisuguste väljakutsete paljusus ja sünergia. Mõned näited. Tanel Rannala on oma fotoseeriaga "Kuiv Tee" uurinud kiirendusvõistlusejärgset parklat, kiirenduste ja pidurduste graafilist ajalugu. Laura Tootsi fotoinstallatsioon "Lõputa" arhiveerib lõpmatut narratiivi värskelt asfalteeritud teejuppidest. Timo Tootsi interaktiivne installatsioon "Don`t" tegeleb käitumismallidega kunstigaleriis. Mõne projekti puhul mõjub juba selle nimi kunstiteosena - näiteks Helina Kõrmi fotoinstallatsioon "Naine Radiaatoris. Mõistus Tühikäigul ehk kolm päeva palgata puhkust alateadvuses".

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Nõukaaja märgid Kumus
Kumu projektiruumis avati eile Anu Allase kureeritud näitus "Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas Eesti kunstis". Kui 90. aastatel tegeldi usinasti lähiajaloo taagast vabanemisega, siis viimastel aastatel on nõukogude mineviku kajastused Eesti kunstis uuesti esile kerkinud; ka kunstnike strateegiad ja taktikad on nüüd teised.

Kumu näitusel osalevad Peeter Allik, Eve Kiiler, August Künnapu, Peeter Linnap, Maarit Murka, Ene-Liis Semper, Mare Tralla ja mitmed teised - kokku kakskümmend kunstnikku. Materjaliks on arhiivifotod, mälestused, ajaloolised jutustused ja küsimused, monumendid, kangelaskujundid, tähenduslikud paigad ja sündmused, ka mõned varasemad teosed, embleemid ja esemed. Mõne teose seos nõukogude ajaga on otsesem, teise oma kaudsem, ent ühendab neid tegelemine ajalooliste fiktsioonidega ning mineviku märkide kasutamine uutes jutustuses.

Lapin Hausis
Eesti moodsa kunsti elav klassik Leonhard Lapin avas esmaspäeval Haus Galeriis retsrospektiivse ülevaate oma 60.-70. aastate loomingust - "Avangardi aegadest". Näeb originaaljoonistusi ja siiditrükis teostatud lehti, terve rida teoseid satub Eesti publiku silma alla esmakordselt. Lapin on oma töödes, nagu ikka, konkreetne, avangardne ja poliitiline, samas vaimukas ja rafineeritud.

Detsembri lõpus avatakse Kumus peatselt oma 60. juubelit tähistava kunstniku ja kunstiakadeemia professori uudisloomingu näitus, Arhitektuurimuuseum esitleb tema ehitusprojekte ja arhitektuurseid joonistusi, Von Krahli teatris taasetendatakse aga 12. novembril Lapini 1980. aastal Noorsooteatris lavastatud "Multiplitseeritud inimene" - eesti esimene interdistsiplinaarne multimeedia-performance. Muuseas, äsjasel Tallinna XIV graafikatriennaalil pälvis Leonhard Lapin nii Tallinna linna kui Viinistu Kunstimuuseumi preemia.

Disainiaastale järgneb disainiajastu
Käesoleva nädala teisipäeval allkirjastati Disainiaasta piduliku lõpetamise raames heade kavatsuste protokoll Eesti Disainikeskuse loomiseks - osapoolteks Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Disainerite Liit ning MTÜ Sina, Mina ja Keegi; keskusega seotud partneritena nähakse Kultuuriministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Disainikeskuse poolt arendatavateks tegevusteks on "disainiteadlikkuse, disainihariduse ja disaini kasutamise edendamine Eesti elu kõigil tasanditel tagamaks tööhõive kasvu, Eesti majanduse jätkusuutlikku arengut ning ühiskonna heaolu saavutamist". Selle nimel saab toimuma disainialase info kogumine ja vahendamine, erinevate huvigruppide omavahelise suhtluse koordineerimine, disainikaardi väljaandmine ja internetiseerimine, disainiteemaliste uuringute teostamine ja palju muud.

Soome pussid
Maarjamäe lossis avati eile Eesti Ajaloomuuseumi näitus "Vahe soome puss. Soome pussnoad minevikust tänapäevani". Soome unikaalne pussikultuur ulatub kaugele ajalukku, vanimaks pussiks peetakse koguni umbes 8 tuhat aastat tagasi valmistatud eset. Fiskarsi esimesed vabrikupussid valmistati 1830. aastate paiku, enamik traditsioonilistest pussitüüpidest kujunes välja järgnevaks sajandivahetuseks. Läbi aegade on puss olnud soomlase üks tähtsamaid tööriistu; samamoodi oli see kandjaga kaasas ka pidudel ja vaba aja veetmisel. Pussivalmistamise traditsioonid on Soomes tänapäevalgi au sees, lisaks tehastele leidub kümneid era-pussivalmistajaid, kes sellega elatist teenivad. Soome Rahvusmuuseumi, Soome Pussiseltsi ja Fiskarsi koostöös sündinud väljapanek kuulub Soome Vabariigi 90. juubelit tähistavate ürituste sarja.

Näitused Tallinnas
Disainigaleriis (rahvakeeli Laste Maailma galeriis) - on lahti Peeter Lauritsa näitus "Laste maailm". Kuuldavasti kavatseb kunstnik oma maailmalõpuainelise loometegevuse koomale tõmmata ja otsida uusi teemasid ja väljakutseid. Sedapuhku näeb veel märksõna "Mullatoidurestoran" alla kuuluvat varasemat ja uuemat produktsiooni. Ühe kriitiku sõnul on need pildid "autori ja vaatajate sisemaailma äraspidised, väändunud peegeldused, mis vähkrevad maailmalõpu agoonia lärmakas vaikuses".

Vaatajatele on avatud veel terve rida rahvusvahelise graafikakonverentsi IMPACT 5 näitusi. Viinistu Kunstimuuseumis saab näha Eesti graafikat Uku Kanni kogust. Kultuuritehases Polümeer on avatud Ingrid Ledent'i kureeritud Antwerpeni graafikaüliõpilaste grupinäitus. Kiek in de Kökis on Taani kunstniku Inger Lise Rasmusseni "Toores ruum". Soome Instituudis näeb Pro-Litografia RY grupinäitust "Sees-väljas". KUKU klubis ja kohvikus on üleval Timo Lehtoneni, Stephen Mumbersoni, Rebecca Salteri ja Frank Tinsley väljapanek "Impremiere". Kumu kunstimuuseumi Hariduskeskuses saab aga vaadata portfoolionäitust "Sensitiivne aeg", mille näol on tegemist Ameerika graafikute kingitusega Eesti Vabagraafikute Ühendusele ja meie kunstimuuseumile.

Kastellaanimaja Galeriis tähistab näitusega "Rännuteed" oma 85. juubelit tunnustatud vanema põlve maalija Leili Muuga. Eksponeeritud on eri paigus enam kui poole sajandi vältel jäädvustatud hetkemeeleolusid, maastikke, natüürmorte, portreid ja olustikustseene.

Draakoni galeriis on Mall Parise "Story", millel näeb minimalistlikke, geomeetrilistel kujunditel põhinevaid maale aastatest 2005-2007.

Grusebeke-taguses tornis, Laboratooriumi tänaval on Sven-Erik Stambergi näitus "Väljad ja võimalused". Kunstnik kuulub kunstnike rühmitusse Stuudio 22, mis tegutseb legendaarse Tõnis Vindi juhendamisel juba aastast 1972. Stambergi kompositsioonid kujutavad endast ornamendikeelel põhinevat mängu, erinevate ornamendisüsteemide põhjal genereeritud metaornamenti. Autor laenab elemente liivi vöödelt, kasutab gooti katedraalide põhiplaane ja labürindi kujundit; üheks tema kompositsioonide põhimooduliks on aga svastika - lootusetult kompromiteeritud kujund, mis on ju algupäraselt ometi positiivne - päikese, viljakuse ja elu sümbol. Näitus toimub koostöös galeriiga 008.

Tänavuse Edmund Valtmanni nimelise stipendiumi laureaat on EKA graafikamagistrant Britta Benno. 1914. aastal sündinud Valtmanist sai peale USAsse emigreerumist "The Hartford Timesi" karikaturist. Kutsealase tunnustusena pälvis ta aastal 1962 Pulitzeri auhinna poliitilise karikatuuri alal. Eesti Rahvuskultuuri Fondi poolt väljaantavale 45 tuhande kroonisele stipendiumile pretendeeris 15 kandidaati.

...ja mujal Eestis
Tänavuse Pärnu linna kunstipreemia pälvis kunstirühmitus NonGrata väljapaistvate saavutuste eest Pärnu kunstielu edendamisel ja rahvusvahelisele tasandile viimisel. Preemiat antakse välja aastast 1991, varem on selle saanud näiteks Mark Soosaar, Rait Pärg, Andrus Joonas ja Eesti Litograafiakeskus.

Jõhvi linnagaleriis on praegu eksponeeritud tosinkond Vergo Verniku pronksskulptuuri. Väljapanekut iseloomustavaks märksõnaks on täiusliku vormi otsimine.

Võru Linnagaleriis näeb Undina Matteuse fotonäitust "Lapsed ja mets" ning Marika Naadeli nõeltehnikas maale pealkirja all "Mõista, mõista, mis see on?".

Pärnu Linnagaleriis on Marju Kallase maalinäitus. Kunstnik pakub vaatajale valiku kauneid kodulinna vaateid, tema piltides domineerib malbe atmosfäär ja hingerahu.

Pärnu Kunstnike Majas on vaatamiseks välja pandud tosin Peeter Mudisti teost aastatest 1977-2004 - peamiselt kõrgtrükitehnikas graafikatõmmised. Mudistit näeb lähiajal veelgi. Kunstikogujad Rene Kuulmann ja Mart Lepp avavad 13. novembril Eesti Kontserdi galeriis näituse "Mudist & Pääsuke" - välja pannakse 13 maali Peeter Mudistilt ja samapalju Tiit Pääsukese loomingust. Näituse kujundajaks on kutsutud Tiit Pääsuke, ilmub ka esinduslik kataloog.

Toimub
Isadepäeva võib tähistada ka kunstiliselt. Eelseisval pühapäeval on see plaanis Adamson-Ericu muuseumis, graafikakonverentsi IMPACT näituse "Lõigutud aeg" teoste keskel. Mitmekülgne väljapanek sisaldab maali, graafikat, installatsiooni ja videokunsti; külla on oodatud kunstnikepere Jüri Kass ja Ülle Marks. Seejuures on näitusel väljas olev Marksi käe-reljeefidest taies "Jälg" ka seekordse isadepäeva loovprogrammi inspiratsiooniallikaks - isade rolliks on olla modell, naised-lapsed saavad aga nende mehiseid käsi modelleerida savist või trükkida linoollõike-tehnikas.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Konrad Mäe preemia
Kadrioru Kunstimuuseumis anti eile pidulikult üle tänavune Konrad Mäe preemia. Medali ja rahalise tunnustuse suurusega 50 tuhat krooni pälvis sedapuhku August Künnapu oma kirgliku ja äratuntavalt omanäolise maaliloomingu eest. Oma loomingut demonstreeris Künnapu käesoleval aastal kahel isikunäitusel - need olid "Perekonnapildid" Hobusepea galeriis ja "Inimene" Vaalas.

Kunstiakadeemial uus õppehoone
Tallinna Vanalinnas avati möödunud nädala lõpus Eesti Kunstiakadeemia Suur-Kloostri õppekompleks. Vastrenoveeritud õppehoones asuvad EKA kunstikultuuri teaduskonna üksused: restaureerimise ja muinsuskaitse osakond, kunstipedagoogika osakond ning rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetool. Sama kompleksi juba varem renoveeritud hoones tegutseb akadeemia sisearhitektuuri osakond. Renoveerimine läks maksma ligemale 24 miljonit krooni, millest 10 miljonit panustas riik ning ülejäänu Kunstiakadeemia ise.

Shveitsi disain Tallinnas
EKAs on praegu toimumas "Suured Shveitsi disainipäevad". Kuulsa kella-, panga- ja juustumaa disain on vaatamata riigi väiksusele ja suhtelisele eraldatusele mõjutanud kogu maailma arusaamu ilust, harmooniast ja heast maitsest. Ka meie tunnustatud raamatudisainerite nagu Jüri Kaarma, Andres Tali ja Jaan Klõsheiko kujundustes leiab Shveitsis 1950. aastatel välja töötatud "Internatsionaalse stiili" mõjutusi. Käesoleva sajandi alguses seal vormunud uus esteetika aga kõnetab meid Eesti noorte disainerite töödes.

Shveitsi kaasaegse graafilise disaini näitus Kunstiakadeemias jääb avatuks 13. novembrini. Eraldi kollektsioonina on seal välja pandud 2006. aasta Shveitsi kaunima raamatu konkursi võidutööd. Konkurss on vana ja väärikas, toimub juba aastast 1917 ning toob välja selle disainimaa absoluutsed tipud- seda nii raamatukujunduse kui konkreetselt trükikunsti ja -kvaliteedi osas.

SÄSI
Uudist on ka meie enda disainielus - tänavu kolmandat korda välja antava Eesti noore disaineri auhinna SÄSI pälvis Kaspar Paas omanäolise kingadisaini eest. Kandidaate oli sedapuhku lausa kaksteist, auhinna määras zhürii koosseisus Signe Kivi, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Mare Kelpman, Andrus Aaslaid ja Ville Jehe. SÄSI preemia - tänavu suurusega 90 tuhat krooni - on mõeldud ühele noorele disainerile väljapaistva disainialase tegevuse eest kahel viimasel aastal. Auhinna väljaandmist korraldab MTÜ Sina, Mina ja Keegi, konkursi toetajateks on kodumaist disainitööstust esindavad ettevõtted. SÄSI töödega on käesoleva pühapäevani võimalik tutvuda Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis.

Eesti klassikud Helsingis
Helsingis, Amos Andersoni Kunstimuuseumis avati eile Önningeby kunstnikekoloonia näitus - muuhulgas näeb seal Konrad Mäe, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassa teoseid Noor-Eesti rühmituse päevilt. Ahvenamaal, Önningebys tegutsenud koloonia oli 19. sajandi lõpul ja 20. alguses üks Põhjamaade kuulsamaid ning Soome kunstiajaloos ainuke; selle asutajaks oli Victor Westerholm. Peale 1905. aasta revolutsioonisündmusi suundusid õige mitmed Eesti vaimuinimesed välismaale - üheks olulisemaks peatumis- ja õppimispaigaks kujunes Soome, sealhulgas siis ka Ahvenamaa.

Näitusel on eksponeeritud pea 200 teost 22 autorilt erakogudest ja mitmekümnest muuseumist. Eesti väljapaneku 29 taiest olid mullu väljas Adamson-Ericu muuseumi näitusel "Ahvenamaa fenomen".

Näitused Tallinnas
Kumus on alates tänasest avatud külalisnäitus "Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstis". Nii poola kui eesti kunstis oli see ülevate ideede aeg, mil kõneldi sümbolites ja otsiti rahvusliku enesetunnetuse tuuma. Mõlema riigi geograafiline asukoht ja ajaloo keerdkäigud on andnud rahvale sarnaseid kogemusi - juba ainuüksi see asjaolu peaks näitusest tegema huvitava vaatamismaterjali.

Kuigi esimene kaasaegse poola kunsti näitus Eestis korraldati Tallinnas, Eesti Kunstimuuseumis juba 1934. aastal, ei saa meie vaatajad kiidelda selle maa kunsti hea tundmisega. Kui hiljem ongi eksponeeritud kaasaegsete kunstnike teoseid, siis vanem kunstiklassika jõuab Eestisse esmakordselt. Näitusekomplekti kuulub 83 teost - peamiselt maale, joonistusi ja skulptuure. Väljapanek on koostatud Szczecini Rahvusmuuseumis, kuraatoriks Krakowi Jagiello Ülikooli kunstiajaloolane Adam Organisty.

Kullo Lastegaleriis on teisipäevast avatud Tallinna 14. Graafikatriennaali laste-ja noortnenäitus. Väljapaneku korraldajateks on Tallinna Kunstikool ja Vanalinna Hariduskolleegium.

...ja mujal Eestis
Täna õhtul avab Tartu Linnaraamatukogu keldris tegutsev Rael Artel Gallery kollektiivse näituseprojekti "Minnes vastu lugejate soovidele". Lugemine, lemmikraamatud, tekstide tootmine ja tarbimine, erinevad lugemise viisid, keelatud kirjandus ja (lugemis)sõltuvus on teemad, mida mööda näitus lahti hargneb. Projekti idee ja teostus on sündnud nelja EKA fotoeriala taustaga kunstniku - Kristiina Hanseni, Taaniel Raudsepa, Krõõt Tarkmeele ja Laura Tootsi - ning projektiruumi moderaatori Rael Arteli koostöös.

Athena Kultuurikeskuse galeriis saab praegu näha järjekindlalt geomeetrilist kunsti viljeleva Jüri Kase retrospektiivnäitust. Väljas on suuri lõuendeid ja väiksemaid joonistusi ajastuliselt lahknevaist, kuid loominguliselt ometi järjepidevatest kümnenditest.

Y galeriis esitlevad Elle Kannike, Jaanika Okk ja Krista Nagel oma möödunud aastal Balti jaama ümbruses toimunud sotsiaalse aktsiooni fotodokumentatsiooni. Samas saab vaadata Jaanika Oki personaalnäitust "Ideaalne pärand", kus kunstnik analüüsib oma suhet vanaemaga.

Pärnu Linnagaleriis on Marju Kallase maalinäitus. Kunstnik pakub vaatajale valiku kauneid kodulinna vaateid, tema piltides domineerib malbe atmosfäär ja hingerahu.

Kuressaares on praegu vaadata õige mitu näitust: Raegaleriis Dmitri Terehovi maalinäitus "Koopiad ja originaalid", Kultuurikeskuses Maria Evestuse ja Tanel Perensi digimaalid, Ungari koomiksinäitus "Frame up" ning Linnaruumi valgusprojekti "Unelmate perekond" raames Tallinna Tähetorni Lastekeskuses valminud joonistused.

Toimub
...oleme juba harjunud sellega, et kunst suhtleb teiste elualade ja väljendusvahenditega. Üks värskendav vaatenurk fotokunstile avaneb teisipäeval, 6. novembril Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis - nimelt Alo Põldmäe loodusfotode näitus "Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg". Kõik jäädvustused pärinevad Kalevipoja künnivagudeks hüütud Neeruti mägedest; peategelasteks on seejuures "muusikalised puud" - kandle, lüüra, helihargi, harfi, oreli või mõne muu pilli kujulised puud ja muusikalised märgid. Näituse avamisel kõlab Põldmäe spetsiaalselt selleks puhuks loodud heliteos "Neeruti süit" klavessiinile, mille esitab Imbi Tarum.

lmselt hoopiski rajumaid asju toimub aga Tallinnas tänasest 17. novembrini vältava "NU Performance Festival II" raames. Üritust veavad Tallinna Kunstihoone ja Kanuti Gildi SAAL koostöös Von Krahli Teatri ja Kumu auditooriumiga. Programmi läbivaks märksõnaks on "kogemus", peatähtis seejuures erinevate kunstnike autoripositsioonide kaardistamine ja nende mitmekülgsete loomemeetodite presenteerimine. Väärtustatakse mängulist, vaimukat ja distsipliinide suhtes hoolimatut lähenemist. Esineb kirju seltskond tegijaid meilt ja mujalt, sealhulgas sellised kogenud kuntnikud nagu Stuart Brisely, Susanne Linke, Roi Vaara, Douglas Dunn ja Carl Michael von Hausswolff. Ühe projektina rekonstrueeritakse täies mahus eesti kunstiklassiku Leonhard Lapini 1980. aastal Noorsooteatris lavastatud krestomaatiline etendus "Multiplitseeritud inimene" - eesti esimene interdistsiplinaarne multimeedia-performance.

Teisipäeval, 6. novembril toimub Eesti Kunstiakadeemias ettevõtlusseminar ABCDisain, mis on üks osa Disainiaasta suure finaali sündmustest. Eesti juhtivad disainerid ja ettevõtjad tutvustavad edunäiteid sellest, kuidas disaini oma ettevõtte strateegilise eelisena kasutad. Seminari moderaatoriks on Martin Pärn, kelle joonestuslaualt on tootmisse jõudnud nii mööblit kui tipptehnoloogiat. Kaasa löövad toodete ja teenuste identiteedi kujundamise spetsialist Kristjan Jagomägi ja mitmete avaliku sektori kujundusprojektide elluviija Kristjan Mändmaa. Samuti esinevad Villi Pogga ja Sven Sõrmus vannifirmast Aquator ning Tartu Mänguasjamuuseumile ilusa sisu ja vormi loonud Tiia Toomet ning disainerid büroost Laika, Belka & Strelka. Tasuta seminarile on oodatud nii innovatiivsed äriinimesed kui riigiametnikud.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios