Reede, 30. oktoober 2009

Eesti Kunstiakadeemia 95
30. oktoobril 1914. aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunsttööstuskooli. See oli Eesti esimene ja mõnda aega ka ainuke kunstikool. Mõni aasta hiljem kolis õppeasutus ajutistest ruumidest aadressil Tartu mnt 1 asuvasse hoonesse, kus kool on erinevate riigikordade ajal ja erinevate nimede all püsinud tänaseni.

Eesti Kunstiakadeemia 95. juubeliaasta raames toimub lisaks juba alanud näitustesarjale mitmeid üritusi, projekte ja ettevõtmisi. 30. oktoobril tähistati EKA päeva - muu piduliku ja põneva kõrval pakuti seoses sellega kooli kohvikus "Kaasaegse Kunsti" suppi. EKA galeriis saab näha juubelile pühendatud näitust "Kunst on töö hing?", mille idee autoriks on kunstiakadeemia rektor Signe Kivi. Sama tekst oli tikitud ka akadeemia eelkäija lipule aastal 1914. Kõigil Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastel, õppejõududel, töötajatel, vilistlastel ja teistel huvilistel on võimalus ajavahemikul 30. oktoober kuni 8. november saata EKA galerii aadressile gallery@artun.ee oma visioon kunstist, kunstiakadeemiast, kunstnikest, kunstiharidusest... vastates küsimusele: "Mida sina soovid uuele eesti kunstiakadeemiale?". Saadetud soovid saavad osaks Signe Kivi näituseprojektist ja esitletakse galerii seinal.

Eesti Kunstimuuseum 90
EKM on 90 aastat kogunud, hoidnud ja arendanud Eesti visuaalset kultuuri. Muuseum asutati 17. novembril 1919. aastal Eesti Muuseumi nime all eesmärgiga koguda rahvakunsti ja kujutavat kunsti. Aastatel 1921-1927 ja 1946-1991 asus muuseum Kadrioru lossis, vahepealsetel aastatel ajutistel pindadel ning hiljem Toompeal Rüütelkonna hoones. 2006. aastal avati Kumu kunstimuuseum, mis pälvis möödunud aastal tiitli "Euroopa aasta muuseum 2008".

Tänaseks on Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonis enam kui 58 tuhat kunstiteost. Lisaks püsiväljapanekutele toimub aktiivne näitusetegevus neljas filiaalis: Kumus ja Kadrioru kunstimuuseumis Kadriorus ning Niguliste ja Adamson-Ericu muuseumis kesklinnas. Eesti Kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme sõnul on minevikupärandi säilitamise kõrval vähemalt sama oluline muuseumi aktiivne roll ühiskonnas ja kultuurielus: "Traditsioonidega ja väärikas muuseum on tulevikule avatud. Muuseum on kaasaegse ühiskonna oluline ja vajalik osa."

Juubeliga seoses kehtib novembrist kuni aasta lõpuni kõigis muuseumi filiaalides 90-kroonine piletipakett ning toimub mitmeid juubeliüritusi. Vaata sünnipäevapakkumisi www.ekm.ee.

Karjatab kadunud lambaid
Hobusepea galeriis on 9. novembrini avatud Paul Rodgersi "Lost Sheep / Kadunud Lambad". Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul on tegemist kaudse mõttelise järjega 2007. aastal samas toimunud näitusele "Transplants", kus kunstnik pühendus siinsete "pärismaalaste" majandus- ja integratsioonipoliitika analüüsile läbi sisserännanud kõrvaltvaataja pilgu. Kui eelmisel näitusel keskendus Rodgers nukker-irooniliselt ühiskondlikest ja sotsiaalsetest kohustustest tulenevale situatsioonikoomikale, isiklikule positsioneerumisele ühiskonnas ja kunstniku staatuse muutumisele selles, siis nüüd vaatleb ta paari viimase kuu sündmusi maailmas ja isiklikus elus, unustamata lisamast mõõdukat annust irooniat.

Meenutagem, et Paul Rodgers saabus taasiseseisvunud Eestisse 16 aastat tagasi eesmärgiga edendada eesti ja inglise kunstnike koostööd. Nüüdseks on ta kureerinud mitmeid näituseprojekte (sealhulgas koos Jaan Toomikuga projekti "Kananahk", Mohni ja Viinistu rahvusvahelisi kunstifestivale), loonud skulptuure, videosid ja tegelenud performance´iga ning töötanud õppejõuna EKA interdistsiplinaarsete kunstide, metallikunsti ja skulptuuri osakonnas. Rodgers kuulub kunstnike gruppi "Eesti Energiad" koos Jüri Ojaveri, Jaan Paavle ja Jaan Toomikuga.

Kunstnikud teevad ruumi ja juhivad aega
Vaal galeriis tutvustab 14. novembrini avatud ekspositsioon "Hall signaal" vaatajale nn Musta Karbi fenomeni. Installatsioonide autoriteks on Jevgeni Zolotko ja Toomas Mikk, projekti kuraatoriks Ki wa. Projekti autorid selgitavad: "Halli Signaali all tuntakse infoteoorias nähtust, kus kommunikatsiooniprotsessis edasikanduva infohulga tähenduslik ollus moodustab enda elemente lahti lugeva hüperboolse graafi. Info hajuvus või autokrüptsioon tuleneb eelkõige sellest, et info saatja ja vastuvõtja asuvad teineteisest nii kaugel, et saajani jõudnud teadmusüksusel puudub ühene tunnuste kombinatsioon. Bergsoni järgi postuleerime me objektiivsed realiteedid, millel puudub tegelik vahekord teadvusega, ning teadvusseisundid, millel pole objektiivset reaalsust. Tekivad ühiskondliku ja kultuurilise teadvuse hallid tsoonid, mis jäetakse esmase keelepõhise kommunikatsiooni poolt maha kui anomaalne piirkond. See aga hammustab tükke objektiivsest reaalsusest, inimkond jääb alatiseks küsijaks ja ei pääse tulevikku. Anomaalne ruum tundub säilitavat lõputult seal kõrvutatavaid teadvuse haaratud objekte, samas kui aeg hävitab ajapikku temas järgnevad (teadvuse)seisundid."

Probleemi aitab lahendada NIKH ehk seadeldis, mis "toodab ise enese eksisteerimise jaoks ruumi" (autoriks Jevgeni Zolotko). Samuti on Vaalas eksponeeritud Toomas Miku fotod "tulevikuarheoloogideni jõudnud XXI sajandi artefaktidest, futuroloogilisest dokumendist, mis oleks võinud juhtuda, kui NIKHi poleks õigel ajal leiutatud ja käesolevat oleks igavesti kehtestama jäänud väesoleva "tõenäolise" limiteerimine."

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 7. novembrini Urmas Viigi näitus "Kaks maja". Kunstniku soovil on näituse eeltutvustuseks üksnes moto: "Tõuskem! Uus päev on alanud! Uinugem! Uus päev on lõppenud!"

Tallinna Kunstihoone galeriis näeb 22. novembrini Mimmo Catania maale Reet Varblase kureeritud näitusel "Kuristik teos". Sitsiilia taustaga, ent juba viimased 25 aastat Berliinis elanud Catania on Varblase sõnul "tüüpiline näide praegusaja kunstnikust, kes ei ole seotud paikkondliku identiteediga, kes on ehitanud oma kunsti, karjääri just lokaalsuse lõhkumisele, isikliku ning üldise sfääri sidumisele". Itaallase Tallinna-näituse pealkiri on parafraas Salingeri kultusraamatule "Kuristik rukkis". Tema viimaste aastate maale võib käsitleda reaalse ja virtuaalse, isikliku ja üldise, vahetu mõistmise ja manipulatsiooni vahelise lõhe interpretatsioonina. Naisekujund Catania töödes on võetud elust, tema enda lapsepõlvest, kuid see on laenatud ka läbi meediakujutiste, mis on juhuslikult tema kätte sattunud.

ArtDepoos saab 21. novembrini uudistada Jasper Zoova joonistusi pealkirja all "Franki Tiibet & Koolon". Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul on Zoova joonistused "mikroutoopiad, millega tihtipeale püütakse kirjeldada paralleelset yin ja yang pankade, universumi direktorite, kääbusdinosauruste või ülemaailmsete doktriinide draakonite ja üksteisega läbipõimunud majade ja kehade süsteemide mikrouniversumit. Näiliselt vastandlike sümboolsete süsteemide segu ehitatakse siin tajumisnurkade muutmise abil pidevalt uuesti üles - logod ja sümbolid on pea peale pööratud, omandades animalistlikud jooned või sulandudes kokku ilma ühegi nähtava üksteise vahelise vastuolulisuseta".

Riigikogu kunstisaalis näeb praegu Ulvi Haagenseni loomingut pealkirja all "Kuidas vabaneda". 1964. aastal Sidneys sündinud Haagensen töötab alates 1999. aastast õppejõuna EKA metallikunsti osakonnas. Näitusel ongi lugu ühest perekonnast, kes sõja lõpul Eestist lahkus ja Austraaliasse jõudis, nagu toona paljud. Kunstnik on kasutanud oma isa tehtud vanu fotosid ja pannud kokku loo, mis filmikaadritena vaataja silme ees jookseb. "Kas see oli vabanemine? Mõte oli muidugi selles, et põgeneda ja vabaneda nõukogude võimust, aga kas see, mis neid ees ootas, kas see oli vabadus?" küsib kunstnik. Samuti on näitusel eksponeeritud Haagenseni omanäolised traadist "joonistused", mis kasvavad laiemaks sümboliks lahkumisele ja hüvastijätule ning samas uutele lootustele.

Hop galeriis saab 10. novembrini kaeda tekstiilikunstnik Merle Suurkase töid pealkirja all "Hetk". Autor on jäädvustanud kaadreid, mis kulgevad katkematu lindina galerii seintel ning eraldi vaadatuna näivad argised või juhuslikud. Neisse peatatud hetkedesse peidetud struktuurid, nüansid ja toonid aga korduvad galerii keskel kõrguvates lihtsates kootud kangastes, mis paluvad oma tagasihoidlikkuses vaatajalt süvenemiseks aega ja rahu.

Ungari Instituudi galeriis on 3. novembrini avatud dokumentaalfotode näitus "Kes eemaldas esimese kivi Berliini müürist". Pildid Budapestist ja Berliinist meenutavad läbi mälestusmärkide ainult kaudselt inimesi, kes oma eluga maksid teiste vabaduse eest.

Eesti Draamateatris avati eile näitus "Armastus 21. sajandil", millel esinevad Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Merike Estna, Kadri Kangilaski, Laurentsius, Marko Mäetamm, Mall Nukke, Reiu Tüür, Jaak Visnap ja Jasper Zoova. Lisaks eksponeeritakse Jaan Elkeni nelja maali.

SooSoo galeriis on praegu Villu Pruulmanni disainiväljapanek nimega "Orgaaniline mööbel".

Kastellaanimaja galeriis saab 29. novembrini uudistada ekspositsiooni vihmavarjude ja päikesesevarjude ajaloost ja tänapäevast. Vaatamiseks on välja pandud sirme alates tsaariajast, meeleolu toetab muusika ja eesti autorite luule. Väljapanekuga käib kaasas ka lasteprogramm "Väikesed vihmatargad". Muuseas, näitamiseks on andnud oma vihmavarju Kaie Kõrb, Andres Ehin, Ita Ever ja mitmed teised kultuuriinimesed, surnud klassikuid esindab Eduard Vilde.

Mujal
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 8. novembrini uudistada emeriitprofessor Leo Rohlini teoste väljapanekut pealkirjaga "Ajast aega". Kaheosaline näitus võtab kokku Rohlini viimaste aastate uurimusliku ja loomingulise töö ning esitleb nii tema Eesti keraamika ajalugu käsitlevat arhiivi kui vabaloomingut. Esimese osas on eksponeeritud 40 köidet, mis koondavad ei rohkem ega vähem kui 772 artiklit, 57 CD-plaati, 2062 värvilist ja 657 must-valget fotot, 865 fotokoopiat-reproduktsiooni ja joonist ning 87 kataloogi, bukletti ja tööde nimekirja. Ekspositsioon on interaktiivne ning kutsub ka vaatajat arhiivi sisuga põhjalikumalt tutvuma. 2007. a. ilmus Leo Rohlinilt ka Eesti keraamikat ja selle ajalugu käsitlev õpik. Rohlini vabaloomingust on välja pandud väikeelementidest kokkuseatud kompositsioonid - siin on autor lähtunud tehnikatest, mida ta kasutas oma loomingu varasemal perioodil 30-40 aastat tagasi. Tollal olid väikeelemendid kinnitatud keraamilistele vormidele, nüüd aga moodustavad nad mõõdukalt reljeefseid ja tasapinnalisi kujundeid; ka geomeetrilise alge rõhutamine kujundikeeles viitab autori loometee algusaastatele. 7. novembril kell 12 kohtub Leo Rohlin oma näitusel kunstihuvilistega ja jagab täiendavaid selgitusi.

29. novembrini on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näha Jaan Elkeni "Maalitud poeemid". Ekspositsiooni tuumiku moodustab aastatel 2008-2009 maalitud seeria "Poeem madratsile". Kunstniku ja kunstistkirjutaja Rauno Thomas Mossi sõnul Elken "kodeerib ja suunab vaatajat võimukalt ning intensiivselt võtma abstraktse maalikeelega teoseid rohkemana kui lihtsalt abstraktseid teoseid". Ning ta lisab: "See, mis on konkreetne, ongi aga emotsionaalne impulss, mille me saame, vaadates erineva jõu ja intensiivsusega tõmmatud pintslilööke, nende suunda, katkemist, hajumist ning pindade sulandumist, esiletõusmist, katvust või läbipaistvust".

Tartus Y galeriis näitab praegu oma töid MoKSi oktoobrikuu residentkunstnik Julia Ninck Block. Vene päritolu noor hollandi kunstnik avab oma töödes pealmise ilma ja (vee)aluse maailma omavahelisi suhteid. Uurimaks piire, erinevusi ja sarnasusi nende kahe maailma vahel kasutab ta joonistusi ja fotosid, miksides neid kunstnikuraamatutes, triptühhonites ja installatsioonides.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on 13. novembrini Põlva Kunstikooli väljapanek "Die Kinderstube", mis on mõtteliseks jätkuks mullu suvel samas toimunud näitusele "Depressiivsest Eesti väikelinnast". Korraldajate sõnul on "Die Kinderstube" "pahupidipööratud sahtel Põlva Kunstikooli noorte viimase kolme aasta loomingust, kus jõulisele graafikale kisendab vastu skisoidne joonistus ning siirale maalimislaadile pakub seljatuge hõimurahvaste ühisosast juurduv tekstiilikunst. Noortel pole maailmaga verist suhtedraamat, küll aga võib märgata püüdu ilmaelu enesele tõlkida ja luua sedaviisi uusi märgistikke, mis kohati on naljakad oma otsekohesuses, aga ka agressiivsed suhtumises igapäevaelu rutiini."

Võru Linnagaleriis on 20. novembrini avatud kolm uut väljapanekut - Mareki näitus "Tuvi ämm", grupi Sigmund Freud (Liina Guiter, Katrin Tees ja Helen Melesk) "Keemia" ning Ruti Jõgi ja Aivar Rumvolti ühisnäitus "Koos. Omaette".

Viljandis Kondase Keskuses saab 22. novembrini uudistada Neljandal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töid. Rohkem infot festivalist www.printpotato.pri.ee

Tunnustus
EKA magistri Maris Suitsu magistritöö "Varajane raudbetoon eesti arhitektuuris. Restauraatori vaatenurk" pälvis Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadusauhinna. Töö juhendajaks oli prof. Mart Kalm, konsultandiks prof. Karl Õiger.

Toimub
1. novembril toimub Niguliste muuseumis Pühakutepäev, mis avab Eesti Kunstimuuseumi juubelikuu ürituste sarja. Avatud on Niguliste kiriku endine peaaltar - suurim säilinud hilisgooti kappaltar Läänemere-äärsetes maades. Toimuvad ekskursioonid ja mängitakse orelit.

Kumu auditooriumis peab 2. novembril kell 17 avaliku loengu "Dresdeni riiklike kunstikogude ajalugu, tänapäev ja tulevikuperspektiivid" kogude peadirektor prof. dr. Martin Roth. Dresdeni Riiklikud Kunstikogud on üks olulisemaid kunstiinstitutsioone maailmas, koondades enda alla üksteist harumuuseumi. Tuntuim on muuseumi Dresdenis asuv vanade meistrite pildigalerii, kus esitletakse 16.-18. sajandi kunstishedöövreid, sealhulgas Itaalia renessansimeistrite (Raffael, Giorgione, Tizian) ja barokk-kunstnike taiesed.

Reede, 23. oktoober 2009

Mäetammele Balti Assamblee kunstipreemia
16. oktoobril Riias toimunud istungil otsustas Balti Assamblee kultuuri ja teaduspreemiate komisjon anda 2009. aasta kunstipreemia Marko Mäetammele. Mäetamme loomingulises tegevuses tõsteti esile aktiivset näitusetegevust Baltimaades ning tänase ühiskonna sotsiaalpsühholoogilistele painete osatamist teravalt sõnastatud kunstikeeles. Üksmeelselt märgati tema installatsioonides ja videokunstis valusat irooniat praeguste majanduslike sundvalikute aadressil, mis sunnivad inimest jagama isiklikku aega näiteks pangalaenu elukestva teenindamisega. Tõdeti ka, et masus pankrotistunud kooselud ja täpes hukkunute inimlik traagika osutavad ühte - elu enda triviaalne künism suudab alati rohkem jahmatada kui kunst.

Teaduspreemia vääriliseks peeti sel aastal Leedu folkloristi Leonardas Saukat, kirjanduspreemia pälvis Läti noorema põlve romanist Inga Abele. Balti Assamblee kultuuri- ja teaduspreemiaid antakse välja 1993. aastast eesmärgiga edendada kolme Balti riigi kultuurilist ja poliitilist integreerumist. Eesti kunstnikest on varem selle preemia pälvinud Peeter Mudist, Jaan Toomik ja Andres Tali. Mäetamme esitas kandidaadiks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti eksperdina osales zhürii töös keskuse juhataja Johannes Saar.

Armastusega Narvast
Tallinna Linnagaleriis avati eile Eleonore de Montesquiou' näitus "Na grane" ("Piiril"). Kunstiteadlase Reet Varblase sõnul võib käesolevat projekti vaadelda samas galeriis 2006. aastal eksponeeritud "Aatomilinnade" jätkuna. Kui tollal olid Berliinis elava prantslanna huviorbiidis kaks endist nö. aatomilinna ehk suletud piirkonda - Paldiski ja Sillamäe-, siis nüüd tegeleb kunstnik piirilinna Narva ja selle elanikega. De Montesquiou ei ole pealiskaudne turist, ta oskab ka tavalises inimeses näha isiksust ning suudab üldistades luua poeetilisi kujundeid.

Näituse kesksed videotööd "Kalamees" ja "Naine" esitavad ema ja poja loo. Sasha hobiks on talvine jää-alune kalapüük. Jõgi, mis varem ühendas tema kahte kodulinna, on nüüd riigipiir, tema ise aga piirielanik, kelle eluhoiak väljendub kõige paremini sõnades, et ta vihkab nii Venemaad kui ka Eestit, kuid elada tahab ta piiril, kahe riigi vahel. Olgal, tema emal on nii Eesti kui Vene pass, ent ta pelgab mõlema riigi valitsust ega looda enam elult midagi. Taustamuusika on mõlemale teosele kirjutanud Narvast pärit noor helilooja Tatjana Kozlova. Eelnimetatutele sekundeerivad lühikeste sissevaadetena toimivad "Keel" (muusika Liis Jürgens), "Ajaleht", "Metall", "Jaam", "Sild", "Neid oli kaheksa" ning "Tallinn-Piiter". 23. oktoobril kell 17 toimub Narvas kohapeal arutelu-seminaril, kus oma projektidest räägivad autori kõrval veel Olga Djola, Olga Jitlina, Jana Klitshuk ja Marge Monko.

Tund varem avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus "Narva. Pilk läbi sajandite", kus eksponeeritakse 17.-21. sajandi Narva vaadetega maale muuseumi kunstikogust. Väljapanek toetab ühtlasi samanimelise kunstialbumi ilmumist - nimelt annetasid galeriile oma töid 17 Narvaga seotud kunstnikku.

Narva eelmiste sajandite ilu ei ole tänapäeval lihtne märgata ja hinnata - vanadel piltidel aga astub meie ette kunagi Läänemere barokkpärliks peetud linn: nõeljad kirikutornid, paekiviga sillutatud vaiksed tänavad, gaasilaternad, tuulelipud ja teravakatuseliste elumajade rikkalikult kaunistatud paraaduksed.

Kahjuks hävitas Teine maailmasõda ja sellele järgnenud võimude lühinägelik tegutsemine kunagise tervikliku linnaansambli. Aja nõuetest lähtuvalt tekkisid uued arhitektuurivormid, mis põhjustasid paratamatult konflikte mõistuse ja tunnete vahel. Uue linna uuteks arhitektuurikeelteks said paraadlik ja triumfeeriv neoklassitsism, loogiline ja emotsioonideta funktsionalism, ettearvamatult erikujuline postmodernism ning kalk ja kõlisev hi-tech, nendivad näituse korraldajad.

Eesti kunstnikud tegelevad Amsterdamiga...
13. detsembrini avatud Amsterdami Biennaalil esineb terve rida eesti kunstnikke ja disainereid aastail 2000-2009 loodud töödega, mis tegelevad Amsterdami linnakeskkonnaga. Osalevad Tuuli Aule, Eve Arpo, Nele Aunap, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Krõõt Juurak, Risto Kalmre, Kadri Klementi, Anton Koovit, Margo Niit & Koit Randmäe, Katja Novistkova, Katrin Sipelgas & Silja Saarepuu, Indrek Sirkel, Anu Vahtra ja Jasper Zoova.

Amsterdami Biennaal 2009 on esimene rahva-algatuslik (crowd sourced, user generated) biennaal maailmas, millel enam kui 30 kuraatorit, keda ühendab Mediamatic Travel Network, esitleb kaasaegset kunsti oma linnast. Tallinna paviljoni kuraatoriteks on Elisabeth Klement, Margit Säde ja Anu Vahtra. Muuhulgas näeb kunstnike töid sellistest linnadest nagu Kabul, Amsterdam, Melbourne, Belgrad ja Boston.

...ja ironiseerivad Peterburis
Kunstnikerühmitus Redhaus (koosseisus Piret Peil, Kalle Aasamäe, Jane Remm) osaleb projektiga "Kangelased ja kaunitarid" 24. oktoobrist 8. novembrini toimuval rahvusvahelisel näitusel "Sea level" St. Peterburgis Maneezhi galeriis. Redhausi näitusekomplekt koosneb viiest segatehnikas installatsioonist, mis kõik kujutavad ikoonilis-klisheelikke merega seotud kangelasi - need on Venus, Merineitsi, Kuldkalake, Kalevipoeg ja supelsaks. Tööd on teostatud kitshilik-irriteerivas võtmes, mis võimaldas anda läbi huumoriprisma ka ajaloolistele tegelastele uusi, tänapäevases kontekstis mõistetavaid tähendusi.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis on 11. novembrini Lev Vassiljevi näitus "Sügisene". Tänavu 80. juubelit tähistav kunstnik on sündinud Venemaal, Tuulas. Olles eelnevalt omandanud Moskva kunstikoolis hea joonistusoskuse, lõpetas ta õpingud ERKIS 1956. a. skulptuuri erialal. Vassiljev on tegutsenud raamatuillustraatori ja -kujundajana ning plakatikunstnikuna, samuti õppejõuna Moskva Kõrgemas Kunsttööstuskoolis ning Tallinna Pedagoogilise Instituudis. Ta on loonud maastikuvaateid, erootilise alatooniga aktikompositsioone ning eksliibriseid. Käesoleval näitusel on eksponeeritud viimase kolme aasta aktimaalid ja abstraktse kujundlikkusega intensiivsete värvikooslustega kompositsioonid.

Deco Galeriis saab 7. novembrini tutvuda ungari kunstnike eksperimentaalse klaasi- ja tekstiililoominguga, mis jääb tarbe- ja kujutava kunsti piirimaile. Tööd sobituvad ühelt poolt rahvusvaheliste suundumustega, teisalt aga kannavad endas omapäraseid rahvuslikke jooni. Esinevad Nora Levai, Kati Szekelyi, Eleonora Balogh, Anna Regös, Istvan Regös, Peter Barkovics ja György Olajos.

Lühidalt
A-Galeriis saab praegu vaadata Krista Lehari näitust "Mänguväljad".
4ROOMi uues salongis Solarise keskuses saab vaadata söejoonistuste performansi käigus valminud töid, mille autoriteks Tarmo Luisk, Veiko Liis ning Edina ja Martin Pärn.
Tallinna Botaanikaaias on kuu lõpuni vaatamiseks väljas Kersti Karu õlimaalid pealkirja all "Mõttelend".

Mujal
Tänavused Margaret Kevendi stipendiumi (10 tuhat krooni) saajad Tartu Kõrgemas Kunstikoolis on maali ja maalingute restaureerimise eriala III kursuse üliõpilane Jane Lappo ning meedia- ja reklaamikunsti II kursuse üliõpilane Kertu Oja. Tartu valla 15 tuhande kroonise stipendiumi pälvis tekstiili eriala III kursuse üliõpilane Kärt Vanamb. Väiksemaid stipendiume kõige tublimatele jagasid ka kunstikooli enda osakonnad. Tartu Kõrgema Kunstikooli rektor Vallo Nuust tänas üleandmistseremoonial koostööpartnereid, kes ka majanduslikult keerukal ajal stipendiumite väljaandmist jätkavad. Oktoobrikuu jooksul antakse veel välja ka Nordic Digitali stipendium.

Ning Tartu Kõrgemas Kunstikoolis sünnib muudki toredat. 22. oktoobril tähistas oma 70. sünnipäeva teenekas Tartu maalija ja legendaarne kunstiõpetaja Helle-Reet Vahersalu. Õpetamist alustas ta Tartu Kunstikoolis juba 1967. aastal ning on tänaseni mõjutanud paljude Emajõelinnast võrsunud kunstnike vaateid joonistamisele ja maalimisele. Helle Vahersalu "firmamärgiks" kujunenud lause "Ärge mind kuulake!" innustab katsetama, uurima ja oma käega proovima, leiavad nii tema endised kui praegused õpilased.

Tartus Athena Keskuses on novembri keskpaigani avatud Heikki Leisi joonistuste väljapanek "Sounds of black & white". Näha saab fotorealistlike joonistuste sarja "Igapäevased peegeldused", mis kujutab kümmet eesti tuntud kultuuritegelast (Peeter Volkonski, Priit Pärn, Jaan Pehk, Liisi Koikson, Heiki Trolla, Mai Murdmaa, Merle Jääger, Kadri Kõusaar, Raul Saaremets, Andrus Kivirähk) peegli ees tegemas oma igapäevaseid toimetusi; samuti on väljas teisi pliiatsi -ja pastakajoonistusi.

Toimub
25. oktoobril kell 17, tund enne näituse sulgemist, toimub kohtumisõhtu Urmas Viigiga tema isiknäitusel "Kärbes. Roos. Kärbes" Tartu Kunstimuuseumis. Kõik huvilised on oodatud.

27. oktoobril toimub Haus galerii XXV sügisoksjon, mis on sedapuhku keskendunud eesti kunstile nii omasele "kodus ja võõrsil" teemale. Esindatud on Laikmaa, Wiiralt, Burman, Reindorff, Mikko, Uutmaa ja teised klassikud, ei puudu ka Evald Okase, Jüri Arraku ja Kristiina Kaasiku tööd.

Reede, 16. oktoober 2009

Prantsuse maalikunsti superstaarid Tallinnas
Kumus avati eile esinduslik näitus "Normandia maalijad", mis toob Eesti publikuni 60 teost kunstnikelt, kelle elu ja looming on tihedalt seotud selle piirkonnaga Prantsusmaal. Lille'i Kunstimuuseumi peakonservaatori Alain Tapie koostatud valikus on esindatud sellised kuulsused nagu Theodore Gericault, Gustave Courbet, Jean-Baptiste-Camille Corot, Claude Monet, Edouard Vuillard ja Raoul Dufy, aga samuti mitmed suurepärased Normandiast pärit maalijad.

Just Normandia tõusis alates 19. sajandi algusest nende kunstnike huviorbiiti, kelle looming valmistas ette moodsa kunsti - impressionismi ja fovismi - sündi. Normandias said kokku parimad prantsuse maastikumaalijad. Innustunud sealsetest pinnavormidest, valguspeegeldustest ja õhuvirvendustest, püüdsid nad hetkemuljeid jäädvustades väljendada universaalseid tõdesid. Et uut luua, tuli maalida vabas õhus, uurida Normandia rannavee helke ja sisemaa värve, merd ja taevast. Kunstnikud otsisid loomingulise inspiratsiooni allikaid Trouville'ist ja Dieppe'ist, Etretat'st ja Roueni ümbrusest, Le Havre'ist ja Seine'i jõe kallastelt. Just neis paigus maalitud piltidel sünnib otse vaataja silme all impressionism.

"Normandia maalijad" on koostatud Prantsusmaa Alam-Normandia piirkonna volikogu eestvõttel loodud kollektsiooni põhjal. Näitus jääb avatuks 10. jaanuarini 2010 ning sellega kaasneb nii eesti- ja inglisekeelne kataloog kui filmiprogramm "Impressionismi lätetel".

Kurismaa kunst liigub Tartus
Tartu Kunstimaja suures saalis ja monumentaalgaleriis avati eile õhtul Kaarel Kurismaa "Topeltekspositsioon". Kunstikriitik Johannes Saar on öelnud: "Kurismaa kunst voolab välja Fluxuse (esmajoones 60ndatel mõjukas rahvusvaheline kunstirühmitus ja -võrgustik - toim.) allikast. Erandina eesti kunstis süstib ta oma kunsti ka helilisi lisandusi, loksutab oma taieseid maali ja skulptuuri vahel, vahel keerab popkunsti poole ja jõuab lõpuks ikka ja jälle heliinstallatsioonide juurde."

Meenutagem veel, et Kurismaa on teenitult pälvinud rahvasuus eesti kineetilise kunsti esiisa aunimetuse - oma esimese liikuva avangardistliku kunstiobjekti valmistas ta juba 1966. aastal. Samavõrra on ta olnud tegev ka maalikunstniku ning nukufilmide kunstniku ja lavastajana. Tartus saab Kaarel Kurismaa taieseid uudistada 8. novembrini.

EKA jagas tunnustust
Eesti Kunstiakadeemia nõukogu valis audoktoriteks Helsingi Ülikooli emeriitprofessori Riitta Nikula ja Leideni Ülikooli graafilise disaini õppejõu Gerhard Ungeri ning auliikmeks Baltika Grupi juhatuse esimehe Meelis Milderi. EKA aumedali pälvisid kauaaegne õppejõud ja endine tekstiilidisaini osakonna juhataja Maasike Maasik, saksa keele õppejõud Vilma Lang, inglise keele õppejõud Miralda Kangilaski, maalikunsti õppejõud Uno Roosvalt ja raamatukogu juhataja Elvira Mutt. Kunstiakadeemia teeneka töötaja tiitli said moeosakonna õmblusklassi juhataja Margarita Teeääre, haldusjuht Kalev Sekk ja kauaaegne õppeosakonna töötaja ja endine juhataja Reet Mänd.

Näitused Tallinnas
26. oktoobrini näitab Hobusepea galeriis oma töid Eesti esimeseks õuduskunstnikuks tituleeritud Sirli Hein. Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul on Hein sedapuhku aja maha võtnud ning kujutab elavate surnute ja muu kohutava asemel hoopiski leebemaid motiive - näiteks bussisõitu ja koolilõpetajaid. Samas on säilinud Heinale isikupärane maalide filigraanne läbijoonistamine ning detailirikkus. Uudne (ja jällegi omamoodi heidutav) on asjaolu, et autor vaatab maailma "konnaperspektiivilt" - kuna piltidel toimuv leiab aset lapsepõlves. Seejuures on Sirli Heina jaoks jätkuvalt oluline kujutada just seda, mis toimub tegelase peas.

EKA galeriis saab 23. oktoobrini uudistada akadeemia soome-ugri ekspeditsiooni väljapanekut "Komiromantika", mis koostatud tänavu suvel Vene Föderatsiooni Komi Vabariigis läbi viidud uurimisreisi materjalidest. Näituse sisuks on etnograafilised joonistused ning kohalikku olustikku kujutavad fotod, samuti on välja pandud Komimaast inspireeritud üliõpilaste omalooming ning saab vaadata lühifilme kohalikest inimestest ja eluolust. Lisaks astub näitusel retrospektiivse fotoseeriaga üles Jaan Klõsheiko, kes külastas sama piirkonda 1967. aastal.

Galeriis Aatrium on 6. novembrini Janet Varinurme valgusskulptuuride näitus "Insecta-Alchemia". Näituse tõukejõuks on autori huvi entomoloogia vastu - tuletades origamist putukavormide kavandid, painutab Varinurm plasti, sobitab omavahel tükke ja saab tulemuseks läbipaistvad skulptuurid. Seejärel, joonistades skulptuuridele iidsete alkeemiasümbolite põhjal elektriskeemid, paneb ta need putukad valgusega elama.

Eesti Arhitektuurimuuseumis saab 15. novembrini tutvuda Rakvere Pauluse kiriku originaaljooniste ning rekonstrueerimise võistlustöödega - nimelt on plaanis muuta see alates 1950. aastatest spordisaalina kasutusel olev hoone Arvo Pärdi nimeliseks muusikamajaks. Rakvere linnavalitsuse korraldatud arhitektuurikonkursile laekus 136 tööd 29 riigist. Võitjaks tunnistas zhürii Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose töö (Celander Projekt), teise koha saavutas Emil Urbeli arhitektuuribüroo ja kolmanda Londonis baseeruv DMD Architects. Pauluse kiriku kavandas aastatel 1935-36 nimekas arhitekt Alar Kotli.

Galeriis Ark Royal saab praegu vaadata Villu Plingi ja Silja Saarepuu väljapanekut "Maal", mis koosneb neljast videoteosest ning arvukatest digiprintidest. Kunstnike sõnul heidavad nad pilgu "ühe väikese rahva väikestele tegemistele" nagu "kivi eest ära veeretamine, enesepiitsutamine abstraktsete aadete nimel, akude laadimine valgekraede moel või lihtsalt enesepeegelduste uurimine laias ilmas".

Lühidalt
Draakoni galeriis 24. oktoobrini avatud näitusel "Psühhedeelia" juurdleb noor kunstnik Saskia Järve selle üle, millised on tema tegelik ja ideaalne "mina".
Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis saab 27. oktoobrini vaadata Mare Iknojani fotonäitust "Kaldakivid".

Mujal
16. oktoobril kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Peeter Kuutma näitus "Pilt ja vaip". Eesti üks lugupeetavamaid tekstiilikunstnikke on enam kui kolmkümmend aastat tegelenud pindpõime tehnikas vaipade loomisega, sealhulgas sisustustekstiilidega konkreetsetele ruumidele - harilikust elutoast Toompea lossini välja. 70. aastatel kavandas Peeter Kuutma eesriideid Tallinna, Pärnu ja Viljandi teatritele ning moodsaid trükikangaid, mis kaunistasid mitmeid restorane ja baare Tallinnast Narvani; suurejoonelisi vaipu on ta pühendanud Eestimaa linnadele. Seekordne väljapanek koondab vaataja tähelepanu guashi, õlipastellide ja vahakriitidega maalitud ideekavanditele ning annab aimu loomeprotsessist, mille käigus küpsevad kunstniku monumentaalsed ja geomeetrilisest vormikõnest kantud vaibad.

Pärnu Kunstnike Majas näeb 7. novembrini Piret Looveeri maalinäitust "Eesti elamud". Erialalt arhitektina on autorit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna jäädvustamise vastu nii fotos kui maalis. Tema maaliloomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Iga maaliga käib kaasas ka väike lugu, mis on suures osas seotud looja isikliku kogemusega.

Toimub
Kumu auditooriumis saab 19. oktoobril kell 18 vaadata Eleonore de Montesquiou' dokumentaalfilme "Kalamees" ja "Naine". 22. oktoobril avatakse Tallinna Linnagaleriis tema Narva-teemalise projekti "Na Grane" ("Piiril") näitus.

Sally Stuudio ootab haridusjuhte ja õpetajaid osalema 22. oktoobril algaval tasuta täiendõppekursusel "Kaasaegse kunsti grammatika". Kursuse eesmärgiks on suurendada osalejate kunstiteadlikkust, inspireerida neid olema igapäevases töös loovamad ning tutvustada kaasaegse kunsti mitmekesiseid võimalusi erinevate ainete seostatud õpetamisel üldhariduskoolis. Loe lähemalt

Endla Teatrigaleriis on avatud 23. oktoobril sealsamas toimuva kunstioksjoni näitus "Munchist Pusani. Kunstiteoseid õlist hõbedani". Selliste autorite nagu Ülo Sooster, Eduard Viiralt, Aleksander Vardi, Mati Karmin, Tiit Pääsuke ja Pusa tööde kõrval läheb enampakkumisele ka üks kuulsa norra kunstniku Edvard Munchi pilt. Ülevaate oksjonitööde leiab www.endla.ee

...ja kurvemad kunstiuudised
Meie hulgast on lahkunud teenekas kunstipedagoog, kunstiteadlane ja keraamik Helene Kuma (7.09.1921-11.10.2009). Helene Kuma sai keraamikudiplomi Tallinna Riiklikust Tarbekunstiinstituudist (1948) ja kunstiajaloolase diplomi Leningradi Ilja Repini nimelisest Kunstiinstituudist (1963). Kuma töökohaks sai 1947. aastal praegune Eesti Kunstiakadeemia, kus ta lõpetas pedagoogitöö aastal 1994 emeriitprofessorina. Aastal 2002 omistati talle elutöö eest Kristjan Raua nimeline preemia.

Käesoleval sügisel on lahkunud samuti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane Kalvi Aluve (7.05.1929-28.09.2009) ning tekstiilikunstnik Galina Leshkina (12.10.1925-3.10.2009).

Reede, 9. oktoober 2009

Siib riietab idamaised mehed julgelt lahti
Tallinna Linnagaleriis näitab 18. oktoobrini pealkirja all "Mees tagaistmel" oma loomingut Liina Siib. Näituse keskseteks teosteks on kolm videot, mis kujutavad kolme alasti meest harjutamas erinevaid idamaade võitlus- ja meditatsioonitehnikaid: kung fu'd, tai-chi'd ja falun dafat. Galerii kuraatori Anders Härmi sõnul võib Liina Siibi uut näitust käsitleda tema kevadise Hobusepea näituse "Naine võtab vähe ruumi" mõttelise jätkuna. Kui lääne naist kiputakse liigagi sageli alasti võtma, on alasti ida mees ikka veel midagi enneolematut. Autori enese sõnul "tegeleb näitus teatud kujutiste representatsiooni võimalikkuse ja võimatusega, uurides nende kultuurilisi tähendusi eri keskkondades ja testides tolerantsi".

Härmi sõnul võiks näitust iseloomustades lisada juba mainitud Kehale veel sellised mõisted nagu Vägivald ja Sõna. Just nendele kolmele märksõnale ja nende omavahelistele seostele keskendub Liina Siibi seitsmest videost koosnev installatiivne koguteos "Mees tagaistmel". Kuigi näituse materjal on filmitud peamiselt Taiwanil, on fookuses Hiina kultuur ning Hiina ja Tiibeti valusad suhted, mida käsitletakse läbi eelnimetatud kolme märksõna kultuuriliste müütide ja väärtushinnangutega seoses ning ajalooliste protsesside tagajärgedena. Näituse seob tervikuks selle helitaust - Märt-Matis Lille "Kolm joogilaulu" (2008), mis on kirjutatud hiina Tangi ajastu luuletaja Li Bo tekstidele.

EKA uue hoone projekt maailma parimate hulgas
Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone projekt on valitud maailma arhitektuuriparemik hulka aastal 2009 - täpsemalt on see üks finalistidest Barcelonas 4.-6. novembrini 2009 toimuval Maailma Arhitektuurifestivalil 2009 (World Architecture Festival 2009). 2008. aastal EKA ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel parimaks valitud töö kannab nime ART PLAZA ning selle kujundasid taani arhitektuuribürood SEA ja EFFEKT, eesotsas Karsten Gori, Uffe Lethi, Tue Hesselberg Fogedi ja Sinus Lyngega. Ühtlasi on meie kunstiakadeemia õppehoone projekt tänavusel Maailma Arhitektuurifestivalil ainus Eestit esindav arhitektuuriteos. Muuseas, haridusehitiste kategoorias kandideerib auhinnale ka maailmakuulsa arhitekti Sir Norman Fosteri Sierra Leonesse kavandatava lapsesõbraliku kooli prototüüp. Konkursi võitja kuulutatakse välja 6. novembril.

Meenutagem, et ligemale kümme aastat väldanud otsingute järel otsustas EKA nõukogu 31. märtsil 2006 ajaloolise järjepidevuse säilitamiseks rajada uue õppehoone kunstiakadeemia praegusesse asukohta Tallinnas, Tartu maantee alguses. Ehitustegevus algab 2010. aasta kevadel, õppetööd loodetakse uues hoones alustada aastal 2012. Hea uudis on seegi, et uue õppehoone ehitushind on langenud esialgselt prognoositud 700 miljonilt alla 400 miljoni krooni.

Piltkirjutamine ja kirjumirjandus
Tartus Y galeriis on 17. oktoobrini käimas projekt "Riburajad", mille teemaks "piltkirjutamine ja kirjumirjandus". Osalevad Peeter Laurits, Marge Nelk, Marja-Liisa Plats, Madis Katz, Anna Hints, Eneli Luts, Liisalotte Elme, Henry Griin, Tiit Joala, Paavo Kuldkepp, Piret Säde Lain, Polina Lapõsheva, Katrina Paas, Katrin Sarapuu, Sigrid Soomer ja Olivia Tubli. Projekti eestvedaja Peeter Laurits selgitab: "Kuidasmoodi piltide abil jutustada, luuletada, laulda, ümiseda, vaielda või vigurdada? Kuidas pildistada voolu, mis ei mahu koomiksi lineaarsesse sängi? Kuidas teha pildi abil teistmoodi kirjandust - näiteks kirjumirjandust?

Peame endiste ja praeguste Tartu fototudengitega pildilist kirjavahetust. Kasutame fotot suhtlusvahendina ja mängime pildi märgiliste võimalustega. Piltkirjutame. Saadame fotosid vastastikku või ringiratast ning vastame neile järgemööda. Viitame eelmisele pildile motiivi, koloriidi, kompositsiooni, tsitaadi, paroodia või peegelduse abil. Muist meie kirjumirjanduse riburadadest on moodustatud eelmist fotot digitaalselt täiendades, muist eelmisele pildile toetuvaid uusi kaadreid pildistades."

Stipendiumid kunstitudengitele
Tänavused Margaret Kevendi stipendiumi saajad Eesti Kunstiakadeemias on maalikunsti eriala III kursuse üliõpilane Karolin Ott ja skulptuuri eriala II kursuse magistrand Maigi Magnus. Stipendiumi suurusega 4 korda 10 tuhat krooni on asutanud Eesti Kunstnike Koondis Torontos kunstihariduse toetuseks EKAs ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Margaret Kevend oli eesti kunstniku Roderick Kevend-Lindebergi abikaasa ning pärandas EKKT-le raha sihtotstarbeliselt eesti kunstiüliõpilaste toetamiseks. Tartus sündinud Kevend-Lindeberg (1920-1989) alustas oma kunstnikuteed Pallases, kus omandas bakalaureusekraadi maali ja skulptuuri erialal; edasised õpingud Soomes Ateneumis katkestas Talvesõda. 40ndate aastate lõpus siirdus kunstnik Lõuna-Ameerikasse, kus tema peamiseks loomesuunaks sai abstraktne ekspressionism.Töötades oma viimasel eluperioodil Vernon Hillsis, Illinoisis (USA) sai Kevend tuntuks omanäoliste väärismetallist miniskulptuuride loojana, mida võib kanda ka ehetena.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis on alates 9. oktoobrist publikule avatud Andres Toltsi järekorras kolmas juubelinäitus "Varane Tolts", mille raames on välja pandud valik akvarelle, guash- ja õlimaale tema kunstnikutee algusest aastatel 1967-1971 (suur osa neist eksponeeritakse esmakordselt). Kunstniku enese sõnul olid need aastad väga produktiivsed ja täis entusiasmi: ta soovis teada, mida pakub sürrealism, abstraktne kunst, popkunst, uusrealism. Töötades neis erinevates süsteemides, leidis kunstnik oma isikupärase sünteetilise võimaluse - see, mis sai alguse kuuekümnendate lõpus, on läbinud Toltsi loomingut rohkem kui nelja aastakümne jooksul. Kord läheneb ta abstraktsele konstruktsioonile, kord reaalsusele, neid omavahel suhtestades...

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst. 35) on 11. oktoobrini eksponeeritud kaasaegse kunsti näitus "TDK", mis koondab erinevaid heli- ja ruumiinstallatsioone. See näitus ei ole "laulupidu kõigile", vaid võimalus mõtiskleda selle üle, mis toimub, selgitavad korraldajad. Näituse idee autoriks on Neeme Külm, osalevad veel Denes Farkas & Eemil Karila, Taavet Jansen & Maike Lond, Raul Keller ja Dikson T.

Hop galeriis on 27. oktoobrini Karin Kalmani "Vice Versa" - väljapanek ülisuurtest kannuvormidest, killukesest portselanist ja mõnest omamoodi mööbliesemest, mis "liigutavad vaataja lapsepõlve suunas ajas tagasi ja lasevad mällu talletatud asjadel paista suuremana kui nad seda tegelikult on".

Lühidalt
Arhitekuuri- ja Disainigaleriis on 24. oktoobrini võimalik tutvuda Soome jalatsidisainerite uusima loominguga kontsakingadest viltsussideni.
Deco galeriis on 24. oktoobrini Tartu Ülikooli maalitudengite grupinäitus "Maaliaugust Jaagupis".
Hellemanni tornis (Müürivahe 48) saab 25. oktoobrini uudistada EKA lõpetanud kunstnike ühisnäitust "Masurpriis", mille pealkiri tähendab "üllatavat asjade käiku masu ajal"; osalevad: Eneli Valge, Eve-Lii Sandre, Kadri Hallik, Antti Mäss, Kadri Kruus-Laurimaa, Ingrem Floren, Riina Õun, Anastassia Matvejeva, Luise Laura Vatsel ja Helen Pau.
Gallery M pakub praegu vaatajatele ajalooliste prantsuse plakatite näitust.

Mujal
Haapsalu Graafilise Disaini Festival (HGDF) 2009 on 24. oktoobrini oma väljapanekuga külas Viljandi Linnagaleriis. Pealkirja all "Värske Eesti plakat" eksponeeritakse 64 eelneva aasta jooksul tellimustööna valminud kultuuriplakatit. Näitusekomplekt annab hea ülevaate Eesti plakatistide personaalsetest hoiakutest ja rahvusvahelisest klassist - teiste seas on Dmitri Makonneni ja Olga Levistova näitel esindatud ka kodumaine vene plakatikultuur. Samuti saab Viljandis praegu näha 13 tööd autoriplakati konkurss-näituselt "Isikupära/Individuality 2009" teemal "Risk", mille autoriteks Andrei Kormashov, Bruno Palmik, Kristjan Tramberg, Maile Tali, Maret Põldre, Magnus Haravee, Margus Tamm, Martin Rästa, Väino Õun, Janno Saft, Marko Kekishev ja Vello Lillemets.

Põltsamaa galeriis pART on 31. oktoobrini avatud Jõgeva kandi kunstnike ning end muidu selle maakonnaga seostavate loojate sügisnäitus "Kutse einele". Osaleb terve rida erinevate erialade esindajaid ning rohkem ja vähem tuntud nimesid, teiste seas Rein Ereb, Ethel Hakkaja, Kristiina Feldmann, Jaan Luik, Silja Saarepuu, Villu Plink, Külli Kivisild, Meedi Ümar ja Aigi Orav. Näituse kuraatoriks ja kujundajaks on Kaire Nurk, kelle sõnul kunstnike erinevad tõlgendused ja läbielamused astuvad ekspositsioonis kirglikesse dialoogidesse.

XII Eesti muuseumide festivali raames valiti 27. septembril tänavused parimad näitused: esimeseks tuli Tartu Linnamuuseumi näitus "Aateline Suvirändur ja tema kullafond. Gustav Matto pärand Tartu Linnamuuseumis", teine ja kolmas koht läksid jagamisele Narva Muuseumi näituse "Puhkus Narva-Jõesuus ja ümbruses" ja Harjumaa Muuseumi näituse "Eramaa?" vahel. Eesti muuseumide festivali näitustega on Narva linnuses võimalik tutvuda kuni 25. novembrini.

Lühidalt
Tartu Lastekunstikooli galeriis on praegu rahvusvaheline aktifoto näitus "Natural 2009. Autoakt" - saab näha, kuidas fotokunstnikud on iseennast alasti jäädvustanud.
Tartus Jaani kirikus on alates 8. oktoobrist avatud Evi Tihemetsa sakraalteemalise graafika väljapanek.
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis "Noorus" on oktoobri lõpuni kooli skulptuuriosakonna ja Saimaa Rakenduskõrgkooli ühisnäitus "Diskussioon".
Märjamaa Rahvamaja Ly galeriis saab oktoobrikuu lõpuni vaadata Eva Jänese maalinäitust.

Toimub
9. oktoobril algusega kell 12 toimub Kumu auditooriumis seminar "Kaasaegne kunst Skandinaavia kultuuripoliitikas", kus Põhjamaade juhtivad kunstipraktikud arutavad sealse kultuuripoliitika viimaste suundade ja praktikate üle. Fookuses on Põhjamaade kunsti viimastel aastatel maailmaareenile tõusmise fenomen, riikidevahelise koostöö osa selles ning edu võimalikud valupunktid. Seminaril esinevad Anders Kreuger (Rootsi, Malmö Kunstiakadeemia rektor, Lundi kunstihoone kuraator ja kunstiteadlane, endine NIFCA direktor), Power Ekroth (Rootsi, vabakutseline kuraator, kunstikriitik ja analüütik, väljaannete Expressen, Frieze, Artforum.com, Contemporary ja Flash Art kaasautor ning ajakirja SITE toimetaja), Karolin Tampere (Norra, vabakutseline kuraator ja kunstnik), Marita Muukkonen (Soome, vabakutseline kuraator ja kriitik, endine FRAME kuraator ja ajakirja Framework toimetaja) ning Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseumi peadirektor, endine Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor). Seminar toimub näituse "I Love Malmö" ning koostööprojekti "Museums in Motion" raames.

TAM Galeriis toimub 9. oktoobril kell 19 koostöös Jõhvi Laste ja Noorukite Rehabilitatsiooni Keskusega Endel Saarepuu tööde heategevuslik oksjon, mille tuludest toetatakse HIV-positiivseid lapsi. Oksjoniga loodab TAM Galerii käivitada traditsiooni, kus koostöös Tervise Arengu Instituudiga viiakse näituse lõppedes läbi heategevuslik oksjon, mille tuludest toetatakse igakuiselt ühte abivajavat sektorit Eestis.

12. oktoobril kell 18 näidatakse Kumus vene keelde dubleeritud dokumentaalfilmi "Monument" (stsenarist Juta Kivimäe, rezhissöör Tõnu Virve). Korraldajate sõnul on tegemist esimese Eesti Vabariigis vene keelde dubleeritud eesti dokumentaalfilmiga ning see pakub muuhulgas eesti meediale võimaluse saada vahetut tagasisidet vene publikult Eesti ajalugu käsitleva filmi kohta.

Reede, 2. oktoober 2009

Tugev valik põhjamaise kunsti tippe...
17. jaanuarini 2010 saab Kumu kaasaegse kunsti galeriis pealkirja all "I Love Malmö" vaadata esinduslikku valikut Malmö kunstimuuseumi kogudest, mis paistavad eelkõige silma kõrgetasemelise Põhjamaade kunsti poolest. Kokku on kuraatorid Eha Komissarov ja Maria-Kristiina Soomre toonud Kumusse 49 kunstnikku ja rühmitust, seejuures on kohalike kunstitippude loomingu kõrval esindatud sellised maailmakuulsused nagu Andy Warhol, Joseph Beuys ja Edward Kienholz. Tähelepanuväärne on ka rootsi kunsti suurnime Öyvind Fahlströmi esmaesitlus Eestis. Malmö kunstimuuseumi direktori Göran Christensoni sõnul on Põhjamaade kunst muutunud rahvusvaheliseks ning seetõttu ei ole määratlused nagu "kohalik", "piirkondlik" ja "rahvuslik" enam asjakohased.

Näitus on üles ehitatud teemapõhiselt ning kohati on kaasatud 19.-20. sajandi vahetuse skandinaavia rahvusromantilise kunsti klassikat (Richard Bergh, Anders Zorn, August Strindberg jt.). "Põhjamaade imena" tuntuks saanud läbimurre rahvusvahelise kunstielu juhtpositsioonidele 1990. aastatel ja 21. sajandi algukümnendil on näitusel markeeritud selliste nimedega nagu Olafur Eliasson, Annika von Hauswolff, Elmgreen & Dragset ja Superflex.

Kumu kuraatorid on jaotanud väljapaneku alateemadeks: loodusega suhestuv "Põhjavalgus", privaatsfääriga seotud probleemistikku, psühholoogilist kunsti ja soorollide konstrueerimist puudutav "Lavastused ruumis", "Võimuta vormid" (jõu ja jõuetuse vahekorrad läbi minimalistliku vormikõne prisma), "Popiühiskond" ja "Punane tuba", mis testib ühe värvi poliitilisi ja sotsiaalseid varjundeid ning "PS - võimuvormid". Näitusega kaasneb kataloog, mis sisaldab Sirje Helme, Göran Christensoni, Marika Reuterswärdi, Eha Komissarovi ja Maria-Kristiina Soomre tekste. 9. oktoobril toimub Kumu auditooriumis ka rahvusvaheline seminar, mis keskendub kaasaegse kunsti rollile Skandinaavia maade kultuuripoliitikas.

...ja maitseks teravat soome kunsti Tallinnas
1. oktoobril avati Kumus näitus "Harro! Soome popkunsti klassik", mis tutvustab Turu kunstniku Harro Koskineni (s. 1945) popiperioodi loomingut. Harro oli 60.-70. aastate Soomes üks vaimukamaid ja teravapilgulisemaid kunstnikke, kelle väikekodanlikku elulaadi ja muid pahesid kritiseerivad teosed tekitasid alalhoidlikus publikus ja võimuesindajates aktiivset vastuseisu. Harro popkunstist inspireeritud loomingu üheks tuntuimaks kujundiks on paks erksavärviline siga, kellele kunstnik on andnud inimlikud omadused: täissöönud loom istub oma perega mõnusalt teleka ees, eputab uhkete autode-paatidega või põrutab rusikaga. Notsude-sarja kõrghetkeks võib pidada tööd "Seamessias" (1969) - hiigelmõõtu siga ristil, mille eest mõisteti kunstnik süüdi Jumala pilkamises.

Teine olulisem osa Harro varasest loomingust kuulub sarja "Soome elustiil". 1970. aasta parlamendivalimistel esines selle deviisi all rahvuspatriotismi rõhutav ja kodanlikele väärtustele panustav konservatiivne rahvuskoalitsioon. Sellest inspireerituna valmis Harrol rida Soome lipu teemalisi töid, kus autor rahvuslikku sümbolit augustas, rebis, lõikus ja põletas. "Soome elustiili" sarja kuuluvad veel tuntud suurkorporatsioonide logod, mille kallal Harro rakendas kurje keelemänge - muuhulgas pilkas ta ka soomlaste rahvuslikku uhkust Nokiat.

Harro Koskinen julges väljendada oma seisukohti ka välispoliitilistes küsimustes - näiteks kritiseerida nõukogude vägede sissetungi Tshehhoslovakkiasse 1968. aastal. 70. aastate alguses Harro taltus ja pöördus traditsioonilisema kunstikeele poole, kuid looduse ja ühiskondlike probleemidega seonduv puudutab teda senini. Harro töid saab Kumus näha 28. märtsini 2010.

Pallas - ikka Tartus, kus mujal!
Tartu Kunstimuuseum avas 1. oktoobril näituse "Pallas", mis pühendatud 90 aastat tagasi uksed avanud legendaarsele kunstikoolile. Õppeasutuse ellukutsujateks olid kunstiühingu Pallas liikmed Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, kellega peatselt ühines ka Nikolai Triik. Tööd alustati Pariisi vabaateljeede põhimõttel, aastatega muutus koolitus süsteemsemaks ning alates 1924. aastast oli tegu kõrgkooliga (ning seejuures eraõppeasutusega). Aastatel 1924-1943 jõudis Pallases lõpudiplomini 90 kunstnikku. Koolituse keskmes oli tugev natuuristuudium, oma kunstnikumina pidi aga iga lõpetaja ise leidma - sellele aitasid kaasa välisreisid (20. aastate alguses oli tähelepanu keskmes ekspressionismi sünnipaik Saksamaa, seejärel tõusis huviorbiiti Pariis). 30. aastatel tõusis kõikjal Euroopas ausse looduslähedasem kujutamislaad, millega haakusid ka pallaslaste muutumised.

Pallas on fenomeniks, mis andis näo kogu meie rahvusliku kunsti kujunemisele, nendivad näituse korraldajad. Vastavatud näitusel kõrvutatakse Pallase õpilaste ja õpetajate loomingut, keskendudes erinevate kümnendite iseloomulikumatele kunstisuundumustele - nii rõõmustavad vaatajat nii Eduard Wiiralti, Natalie Mei, Karin Lutsu, Hando Mugasto, Arkadio Laigo, Aleksander Vardi, Juhan Muksi, Kaarel Liimandi, Andrus Johani, Kristjan Tedre, Aino Bachi, Elmar Kitse, Endel Kõksi, Karl Pärsimäe ja Eerik Haameri kui paljude teiste meie kunstiloo lahutamatuks osaks saanud autorite taiesed. Väljapandud tööd pärinevad TKM ja EKM kogudest. Näituse kuraatoriteks on Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu.

Urmas Viik - samuti Tartus
Tartu Kunstimuuseumis on 25. oktoobrini eksponeeritud Urmas Viigi spetsiaalselt sel puhul loodud projekt "Kärbes. Roos. Kärbes". Näha saab ruumilisi objekte, fotot ja videot - läbi nelja saali kulgev installatsioon on üks tervik, milles eristuvatest alateemadest on nii mõnigi tuttav juba kunstniku varasemast loomingust.

Viik on elu enese kõrval inspiratsiooni ammutanud kirjandusest, tsiteerides nii Jorge Luis Borgese novelle kui arhetüüpseid muinasjutte Okasroosikesest ja Pöial-Liisist. Seejuures on tema visuaalsed interpretatsioonid pigem dekonstruktsioonid, millest on eemaldatud traditsiooniliste tähenduste pidepunktid, nendib näituse kuraator Reeli Kõiv. Et autor opereerib enamasti polaarsel skaalal, ilmneb juba pealkirjas, kus on koos kärbes - kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas - ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. WC-paberist roosid piduliku lillevaibana panevad unustama materjali madaluse, tualetipotti visatud õis omakorda paneb mõtlema nii elu ringkäigule kui ilu kaduvusele. Kunstnik ei jäta puudutamata ka lapsepõlve-temaatikat, mõtiskleb une ja aja seiskumine üle ning teeb erootilisi vihjeid.

Disaininäitused Rotermanni kvartalis
Rotermanni kvartali erinevates hoonetes on praegu koha leidnud 4 tervelt disainiteemalist näitust. Prooviveskis on avatud Disainerite Liidu, Arhitektide Liidu ja Sisearhitektide Liidu koostöös korraldatud konkursi "Eesti disain ja elukeskkond 2009" nominentide tööde väljapanek. Konkursi raames otsiti parimat 2009. aastal Eestis valminud objekti kolmes kategoorias: tootedisain, eluruumiinterjöör ja kortermaja. Samuti saab Prooviveskis uudistada meie jaoks kahtlemata eksootilist sloveenia disaini väljapanekul "BIO esitleb: BIO disainiparemik", mis tugineb sealsel enam kui 40aastase traditsiooniga ettevõtmisel.

Elevaatorihoones on "Disaini Elevaator", kus oma värskeimat loomingut tutvustavad nii tippdisainerid kui tulevikulootused; esindatud on erinevad valdkonnad tekstiili- ja moedisainist graafilise disaini ja mööblini. Jahulao aatriumis on aga väljapanek "Polish Design. The Essence", mis tutvustab Poola disaini algusaegu 1930ndatel, revolutsioonilist 1950-60ndate aastate disaini ning annab ülevaate kaasaegsetest hetketrendidest.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis tutvustab Swedbank rootslase Mattias Klumi muljetavaldavaid loodusfotosid. 1968. aastal Uppsalas sündinud fotograafi pildid on lummanud loodusesõpru kogu maailmas ning muuhulgas kaunistanud korduvalt ajakirja National Geographic esikaant. Alates aastast 1986 tegutseb ta vabakutselise fotograafi ja filmirezhissöörina, olles spetsialiseerunud just metsikule loodusele sellistes eksootilistes maades nagu Malasia, Brasiilia ja Nigeeria. Muuhulgas on ta teinud dokumentaalfilme, tuntumad neist "Borneo's Rainforest", "The Brittle Thread (Asia's Last Lions)" koos oma naise ja kolleegi Monika Klumiga ning "The Linnaeus Expedition" koos rezhissöör Folke Rydeniga. Lisaks on Klum avaldanud üheksa raamatut. Oma loomingus on Klumile eriliselt südamelähedased keskkonnaprobleemid. Näitus Vaalas jääb avatuks 24. oktoobrini.

Hobusepea galeriis saab 12. oktoobrini vaadata Andres Toltsi näitust "Asjad" - järjekordset väljapanekut kunstniku 60. juubelit tähistavas näitustesarjas. Kui Kunstihoones näeb läbilõiget Toltsi loomingust alates 1960. aastatest, siis Hobusepeas on maad võtnud kunstniku uusimad teosed. Autor ise iseloomustab oma väljapanekut järgnevalt: "Näitus "Asjad" on kaheosaline. Esimesel korrusel on maalid, kus vaatlen kuidas on võimalik taandada traditsioonilist (massoonlikku, alkeemilist) tuntud sümboolikat taas esemeks - asjaks. Ese on tõstetud sümboliks. Kas on võimalik, kui sümboliseisuse omandanud asi vabaneb sümbolitaagast? Äkki jääb siiski sümboliks? Keldrikorrusel on objektid (assamblaazhid), kus asju valmiskujul on ülendatud kunstiks või sümboliks. Seega võiks kaks korrust anda ülevaate taandamisest ja ülendamisest (alandamisest ja ülendamisest?)"

Draakoni galeriis on 10. oktoobrini üleval Tiina Tammetalu "Selected Ground". Autor on vaadelnud maapinda, teinud sealt oma subjektiivseid väljavõtteid ning rekonstrueerinud need "valitud pinnased" nüüd juba lõuendil. Tammetalu autoritehnika on tehnoloogiliselt suguluses freskoga, tema töid võiks aga nimetada omalaadseteks "natuurimaalideks". Sedastanud oma natuurivaatlustes teatud tooni rohelise kordumise maapinnal, on ta asunud selle kordumisprintsiipe uurima, kõrvutades seda süstemaatiliselt teiste toonidega - tulemuseks kaksikmaalid ehk diptühhonid.

Vabaduse galeriis näitab 21. oktoobrini oma loomingut 70. juubelit tähistav graafik Vello Vinn. Pealkirja all "Mitmeti mitmikud" on eksponeeritud just selleks näituseks valminud suureformaadilised kõrgtrükilehed, mis galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul mõjuvad oma suurte selgete kujunditega üllatavalt, mänguliselt ja dekoratiivselt, meenutades mõneti kunstniku 1970. aastate popkunsti vaimsuses valminud visioone. Vello Vinn on loonud nii arvukalt eesti vabagraafika ajalugu ilmestavaid teoseid kui meeldejäävaid raamatuillustratsioone; alates aastast 1989 on löönud kaasa ka eesti sürrealistlikus kunstirühmituses "Para". Vinna eripärane huumorimeel avaldub ka käesoleval näitusel nii graafilises kujundlikkuses kui teoste nimedes.

ArtDepoos saab praegu vaadata Eda Lõhmuse maale näitusel "Postmaastikud", millel Tartu taustaga noor kunstnik esitab oma magistrikursuse lõputööd. Korraldajate sõnul toob "poeetilistel mõttemaastikel uitav kunstnik vaatajani oma sisekaemuse harmooniast, unustusest ja värvist, mis kunagi ei looju". Eda Lõhmus ise selgitab: "Maastik kui alati enesele tagasiviitava vaatleja vaatlus, ükskõik kelle igavene enesevaatlus. Postmaastik kui juba subjektiviseeritud materjal, avatud järgmisteks (enese)vaatlusteks. Vaatlus on alati postvaatlus. Samas post kui lihtsalt post, maastik kui tavaline maastik, kellegi (enese)vaatluse subjektiivne resultaat. Suvaline post kui suvalise maastiku element ehk suvaline vaatlus. Näitus kui kunstniku suvaline verstapost."

Rahvusraamatukogus näeb 20. oktoobrini pealkirja all "Läbilõige" meie ühe tunnustatuima vanema põlvkonna graafiku Maret Olveti teoseid, mis loodud viimase poolsajandi jooksul. Eksponeeritud on estampe, raamatukujundusi, plakateid, eksliibriseid, tarbegraafikat ja akvarelle. Oma kõige uuemates töödes jätkab vitaalne ja mitmekülgne kunstnik liikumist minimalismi suunas.

Teatri- ja Muusikamuuseumis saab oktoobrikuus uudistada Piret Rohusaare värvikaid maale näitusel "Rütmid, värvid, jazz, armastus...". Näitus illustreerib kunstide ühtekuuluvust, piiri puudumist muusika ja maalikunsti vahel. Rohusaare ennastunustavalt mängivad jazzmuusikud on maalitud intensiivsetes sulavates värvikooslustes. Muutlik-kaduv helidemaailm on tajutav mängijate poosides ja nende ilmetes, ent eelkõige ikkagi maalilistes värvivaheldustes ja rütmides piltide pinnal.

Lühidalt
EKA galeriis on 16. oktoobrini vaadata "Õnnelik elu" - näituseprojekt, mis suhestub e-ainetega meie toidus.
A-Galeriis on 12. oktoobrini eksponeeritud Maria Valdma näitus "Tolm".
Saint-Gobain Ehitustooted Eesti AS ruumes saab aasta lõpuni vaadata EKA emeriitprofessori Enno Ootsingu väljapanekut nimega "Ilmeid ja ilminguid", mis sisaldab eelkõige paaril viimasel aastal loodud tushijoonistusi.
Würthi Kunstigaleriis on alates 2. oktoobrist üleval eesti abstraktse maali "esiema" Lola Liivati taiesed pealkirja all "Eesti meelest".
Hellemanni tornis saab praegu kaeda "rockograaf" Mats Õuna naisaktile keskenduvat fotonäitust "La doux beaute".

Mujal
Võru Linnagaleriis saab 23. oktoobrini uudistada Piret Räni ja Eve Kiileri näitust "Kipspead ja metsarahvad". Räni näitab fotoseeriat rabamaastikega, millel inimesed sulanduvad loodusesse, Kiiler kajastab oma töödes muuseume täis kunsti, marmorkujusid ning nende kipsist koopiaid. Nii astuvad autorid ühtlasi dialoogi eestlase kultuurilise olemise ja enesetunnetuse küsimustes. Samas on avatud ka Jaanus Eensalu "Nägu ja poos", milles autor tegeleb "visuaalide piiritlemise ja piiride problemaatikaga".

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on praegu väljas kohaliku tuntud maalikunstniku ja karikaturisti Valentin Mokijevski (1950-1994) teosed pealkirja all "Sõnadeta".