Konrad Mäe preemia Lola Liivatile
Kadrioru Kunstimuuseumis anti eile pidulikult üle järjekordne Konrad Mäe preemia. Medali ja rahalise tunnustuse suurusega 50 tuhat krooni pälvis sedapuhku Eesti abstraktsionismi grand old lady Lola Liivat kahe tänavuse retrospektiivnäituse "Kulg" (Viinistu Kunstimuuseum) ja "Kogu" (Tallinna Kunstihoone galerii) eest, mis andsid ülevaate läbi kuue aastakümne kestnud säravast loomingust abstraktse ekspressionismi võtmes.

Zhürii koosseisus Ado Lill, Katrin Kivimaa, Harry Liivrand, Mari Roosvalt, Urmas Viik ja Jaan Elken tunnustas Lola Liivati pühendumist kord leitud laadile. Trotsides valitsevat normatiivset sotsrealismi, olid tema minoorsed, sini-lillakas koloriidis kollaazhi- ja assamblaazhielementidega lõuendid omas ajas avangardihõngulised, tunnistus teisitimõtlemisest. Preemia tunnustab seda hoiakut, kuid märgib ka aastal 2008 eksponeeritud uudisloomingut.

Tänavusele preemiale kandideerisid Liivati kõrval ka Vano Allsalu, Andrus Joonas, Ilmar Kruusamäe, Evald Okas, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Enn Põldroos ja Helle Vahersalu.

Tegelikkuse sabotaazh Kumus
Kumus on tänasest lahti Pariisi Pompidou keskuse kogude põhjal koostatud näitus "Tegelikkuse sabotaazh. Sürrealism Euroopa fotokunstis 1922-1947".

Sürrealismi tuumaks oli tahe reaalsust purustada. 1920. ja 1930. aastatel võttis see erinevaid vorme, liikudes automaatsest kirjutamisest pildi- või sõnamängudeni, soosides juhust, ettekavatsematust, kujutlusvõime vaba kulgu, alateadvuse uurimist. Sürrealismi printsiipideks oli tuua tagasi üleloomulik, lõpetada mõistuse, moraali ja loogika valitsusaeg, luua kunsti, mis ei vastaks ühelegi moraali- ega esteetikapõhimõttele. Seejuures oli kunstiliikidest just fotograafia see valdkond, kus kõige ulatuslikumalt ja loovamalt viidi lõpule reaalsuse sabotaazh. Andre Breton nägi fotokunstis tõelist automaatset kirjutamist: fotosid on võimalik tehniliselt töödelda, nende puhul annab mängida võimalike äpardustega, nendega manipuleerida.

Näitusel on väljas üle 150 erinevates fototehnikates töö, kuulsamatest nimedest on esindatud Man Ray, Dora Maar, Brassai, Eli Lotar, Claude Cahun jmt. Läbinisti kunstiliste tööde kõrval tutvustatakse ka pigem kommertslikel eesmärkidel valminud fotosid: oma ajastu avangardistlikes ajakirjades ilmunud või sürrealistlikes avaldustes esitatud pilte. Väljapanek jääb avatuks 11. jaanuarini 2009.

Kunstnik, keda sai palju
Tallinna Kunstihoone galeriis on 16. novembrini Ameerika kunstniku Ed McGowini "Nime vahetus / Name Change". Aastatel 1970-1972 muutis McGowin (sünd. 1938) samanimelise kontseptuaalse projekti raames 12 korda legaalselt nime, teostades seejuures kõigi nimede all ka kunstiteoseid. Sellest alates on ta tänaseni nende kontseptuaalsete persoonide kunstnikukarjääri ka edasi arendanud. Kunstihoone galeriis näebki näiteid kõigi kaheteistkümne "kunstniku" loomingust koos nimevahetust tõestavate ametlike sertifikaatidega. Ootuspäraselt on eksponeeritud loominguline materjal väga eriilmeline, selle hulka kuulub skulptuure ja fotodokumentatsioone avalikest skulptuuridest, foto- ja graafikaseeriaid ning maale.

Oma peamiseks ajendiks projekti käivitamisel peab McGowin kunstiajaloo repressiivset lineaarsust, mis pole muud kui kohustuslik igavene truudus iseendale ja oma käekirjale. Kunstikriitik Anders Härmi sõnul kuulub McGowini nimevahetusprojekt samasse ritta kõikvõimalike kontseptuaalsete zhestidega, mis Marcel Duchampi eeskujul on alates kuuekümnendatest aastatest seadnud küsimärgi alla kõiki kunstnikku ja tema turuväärtust loovaid ja legitimeerivaid asjaolusid nagu autentsus, signatuur, kunstiteose ja kunstniku suhe, kunstiteose aura jne.

Näitused Tallinnas
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum näitab oma klassikute-sarjas ehte- ja metallikunstniku, EKA emeriitprofessori Lilian Linnaksi retrospektiivi. Linnaksi kunstnikukarjäär sai alguse hoopiski valgustidisainerina tehases "Estoplast", tema piimklaasist kuplitega lambid on tänaseks saanud eesti disainiklassikaks. Metalli vallas kasutab kunstnik väga erinevaid materjale ja tehnikaid talle ainuomasel viisil, poolvääriskivide tonaalsus haakub ehete vormiga. Märkimisväärne osa Lilian Linnaksi loomingus on seinaplaatidel, samas on ta teinud ka küünlajalgu, vaase ja kausse - siin on tema meelismaterjaliks alumiinium.

Draakoni galeriis saab 8. novembrini tutvuda Ivi Arraku isikunäitusega "Peegeldused". Psühholoogiharidusega Ivi Arrak alustas maalimist kuusteist aastat tagasi abikaasa Jüri Arraku juhendamisel. Autori sõnul on näituse pealkirjas kajastuv teema komplitseeritud ja mitmeti tõlgendatav. Kõik, mida enda ümber näeme või kogeme, peegeldub ka meie psüühikas, seda siis kas otseselt tuntavana või kaudselt muundununa. Võtame vastu ja peegeldame tagasi tundeid, mõtteid ning emotsioone. Tema teoste näiliselt lihtsad, kuid emotsionaalselt rikkad harmoonilised kompositsioonid võiks Ivi Arraku sõnul tekitada vaatajas huvitavaid sisepeegeldusi.

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on 13. novembrini avatud näitus "Wiiralt värvides", mis keskendub kunstniku kahele graafilisele teosele. Eesti kunsti klassiku värvikäsitust esitleval näitusel on eksponeeritud 15 tõmmist puugravüürist "Absindijoojad" (1933) ja 17 akvatintat "Eesti neiu" (1942). Teose variatsioonide esitlemine toob välja Eduard Wiiralti eksperimenteerimishuvi, teisalt näitab see kunstniku põhjalikkust töötada ühe motiivi kallal kaua ning tulla selle juurde ka hiljem tagasi. Näitus on koostatud Toomas Sildmäe kunstikogu põhjal ning valminud koostöös Vaal galeriiga.

Vabaduse galeriis on 19. novembrini Inna Grincheli näitus "Maailm kui ring". Teadupoolest on ringi-motiiv üks ürgsemaid ja levinumaid kujundeid maailma rahvaste rituaalides ning materiaalse kultuuri ilmingutes - olgu näiteks tulering, ringtants, kiviring, eluring... Grinchel eksponeerib härjanahast valmistatud suuri ringikujulisi seinaobjekte ja temaatilisi seeriaid. Kõik taiesed on teostatud käsitsi, ainult noa, vee ja tule abil, nagu seda tegid inimesed ammustel aegadel.

Tänavused Margaret Kevendi nimelised stipendiumid pälvisid Tallinnas EKA magistrandid Saskia Järve ja Flo Kasearu. Kord aastas kahele EKA üliõpilasele ja kahele Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengile määratavaid stipendiume suurusega 10 tuhat krooni annab välja Eesti Kunstnike Koondis Torontos.

Lühidalt
Rahvusraamatukogu fuajees näeb disaineriharidusega Jaana Kooli fotonäitust "India õnnemärgid".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on eilsest kaks uut väljapanekut. Parasürrealist Enn Tegova näitab nime all "Tullijad" oma viimaste aastate maale, digiprinte ja installatsioone. Tegova on figureerinud erinevates Eesti kunstielu mõjutanud kooslustes alates "Visarite" rühmituse asutamisest Tartu Ülikooli kunstikabineti juurde 1968.

Kunstimaja väikeses ja monumentaalgaleriis on justkui Tegova vastandpoolusena üleval Kunstiühingu "Pallas" stuudio ehk Konrad Mäe ateljee 20. aastapäeva tähistav väljapanek. Oma eri aegade loominguga esineb ligemale nelikümmend selles prantsuse natuuriõpetusest lähtuvas vabaakadeemias maaliharidust saanud kunstnikku - teiste hulgas Alo Aarsalu, Allan Gulli, Peeter Krosmann, Margus Meinart, Katrin Moora, Andres Rõhu, Mailis Toompuu ja Maris Tuuling. Väljapaneku on koostanud stuudio juhataja Heldur Viires. Mõlemad näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

Endla Teatrigaleriis on 26. novembrini vaatamiseks väljas Gerda Märtensi "Display". Kunstnik mõtiskleb maali ja ekraani vahendusel loomaaedade olemuse, arhitektuuri ja atmosfääri üle.

Kuressaare Kultuurikeskuses saab 10. novembrini uudistada Kuressaare Kunstikooli õpilaste fotonäitust "Maaaasta" ning Arhitektuuriaasta näitust "Arhitektuur on kohal!". Ajamaja galeriis on 17. novembrini Regina Kari maali- ja fotonäitus "Hetked".

Välismaal
New Yorgi kunstikeskuses Center for Curatorial Studies and Hessel Museum of Art avatud väljapanekus "The Greenroom: Reconsidering the Documentary and Contemporary Art" osaleb mitmekümne kutsutud osaleja seas oma loominguga ka Mark Raidpere. Uurimusliku koega projekt tegeleb dokumenteeriva iseloomuga kunstipraktikate vaatlemisega filmikunsti, dokumentaalfotograafia, televisiooni ja videokunsti ajaloo kontekstis. 1. veebruarini avatud näituse kuraatoriks on Maria Lind.

Brasiilias Sao Paulos toimuva festivali Mobilefest raames heliseb 15.-16. novembril ka eestlaste Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõsi projekt "Päev ilma mobiilita". Kunstnikud kutsuvad kohalikku rahvast 24 tunniks oma mobiiltelefonidest loobuma ja need hoopis linnakeskuses puu otsa riputama. Siis saavad telefoniomanike sõbrad-tuttavad neile numbritele helistades "mobiilipuu" elama ja helisema panna. Puu otsas leiavad oma koha ka Eesti numbritega mobiilid, millele helistades saavad kodueestlased panustada interaktiivsesse kunstiprojekti teisel pool maakera. Mobilefest on mobiiltelefoni-teemaline kunstifestival, kus kunstnikud üle maailma astuvad üles ettekannete ning mobiilipõhiste teostega. Rohkem infot leiab www.noob.ee ja www.mobilefest.org "Päev ilma mobiilita" on varem edukalt toimunud Eestis septembris 2007 festivali Plektrum raames ning Kanadas juunis 2008 The Works Art & Design Festivalil.

Szczecini (Poola) Kaasaegse Kunsti Muuseumis on 2. novembrini avatud näitus "Serving the System". Rael Arteli kureeritud projektis osalevad Minna Hint ja Flo Kasearu Eestist, Adel Abidin Soomest, Laura Stasuilyte Leedust ning R.E.P. group Ukrainast. Väljapanek on osa laiemast ettevõtmisest nimega "Baltic/Balkans project".

Jaanika Peerna, Eestist pärit ja nüüdseks juba hulk aega New Yorgis elanud kunstnik elsponeerib 16. novembrini Pariisi näitusepaigas Galerie Lavingnes Bastille avatud grupinäitusel "(N)orth(E)ast(W)est" oma uusi suuremõõtmelisi joonistusi ja videoloomingut.

Toimub
6. novembril algusega kell 10 korraldab Eesti Disainikeskus turundus- ja kommunikatsioonijuhtidele Tallinna Tehnikaülikoolis seminari "Informatsiooni ja kommunikatsiooni disain", mis keskendub organisatsioonide imago ja suhtluse disaini erinevatele strateegiatele.

7. novembril toimub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu konverentsisaalis (Rävala pst 10) Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 5. ettekannetepäev sarjast "Lisandusi eesti kunstiloole" pealkirjaga "Rühmitused: koostöö võimalikkusest kaasaegses Eesti kunstis". Esinevad Anu Allas, Maarin Ektermann, Mari Laanemets, Elnara Taidre ja Airi Triisberg. Eesmärgiks on kunstirühmituste tekkimise võimalike põhjuste kaardistamine ja rühmitusi koondavate ideede uurimine taasiseseisvumisjärgses Eestis. Keskendutakse koostöö erinevatele aspektidele ja probleemidele 1990. ja 2000. aastate kunstiväljal, tuues esile kollektiivse autorluse toimemehhanisme ja -loogikaid. Oluline rõhk on kohalike nähtuste kontseptualiseerimisel, asetamisel laiemasse, interdistsiplinaarsesse konteksti ning seostamine kultuuriteooriatega.

Võiks eeldada, et kaasaegse kunsti puhul, kus individuaalset loomingut rõhutav modernistlik traditsioon siiamaani tugev, on kunstirühmituse formaat üsna ebapopulaarne - rühmitus, mis eeldab kunstnikult mingil määral anonüümsust ja ego mahasurumist, piiraks justkui subjektiivse lähenemise ja isiklikku eneseteostuse manifesteerimist läbi loomingu. Samas on müüt kunstnikust kui individuaalsest geeniusest tasapisi hakanud kaduma ning nii rühmituste moodustamine ja kollektiivne töö on muutunud oluliseks suunaks kaasaegse kunsti globaalareenil.

Sulaperioodi arengud ja utoopiad Eesti kunstis
Kumus avatud näitus "Vabaduse utoopia. Noor kunst Tallinnas" vaatleb Hrustshovi-aegse sulaperioodi arenguid tollase Nõukogude Eesti kunstis. Toonaste meeleolude üheks põhitunnuseks oli usk muutuste jätkuvusse. See määras ka kunstis teatava aktiivse eluhoiaku, soovi sekkuda, purustada ja ehitada - ja illusiooni, et ollakse sündmuste keskpunktis. Analoogilised noorte kunstnike grupid kujunesid paralleelselt nii Tallinnas kui ka Tartus. Kohtusid erinevate saatustega noored - need, kes äsja olid lõpetanud Tallinna Kunstiinstituudi kui ka Siberi vangilaagrites karmi elukooli läbi teinud ja nüüd kodumaale naasnud endised "Pallase" kunstitudengid. Teineteise leidmisest sündis viljakas, nii kunstis kui ka igapäevases elus tihedalt läbi käiv sõpruskond.

Aastaid oli kunstis valitsenud sotsrealismi ülim, detailideni ulatuv normeeritus ja nõukogulikku elulaadi propageeriv võltselulisus - veel mõned aastad varem võis nendest ettekirjutustest kürvalehoidumine saada põhjuseks saatuslikele repressioonidele. Nüüd saigi sihiks üheskoos välja murda senise kunstielu hermeetilisest suletusest, leida uusi võimalusi nii kunstis kui ka ühiskonnas. Samas oli aga piiride tagant päralejõudev informatsioon ikka veel äärmiselt napp ja lünklik, igast kättesattunud andmeraasust püüti rekonstrueerida maksimumi seoseid. See oli vaevarikas, kuid vaimustusest kantud teekond maailmakunsti avastamise - ja sellega liitumise poole. Infonappuse tingimustes kujunes oma, unikaalne tee, kuid näib, et just selle teekonna raskused andsid võimsa impulssi loovusele.

Eeskätt pühendub Enn Põldroosi koostatud väljapanek Kumus Tallinna koolkonna uurimisele. Esitatud on Henn Roode, Olav Marani, Nikolai Kormashovi, Olev Subbi, Enn Põldroosi, Peeter Ulase, Herald Eelmaa, Edgar Viiese ja teiste loomingut aastatest 1958-1969.

Tali manifestatsioon Vaalas
Vaal galeriis avas eile oma näituse "Pilt ja sõna" Andres Tali, Eesti postmodernistliku kontseptualismi üks alustaladest. Väljapaneku motoks on "tegelikkus on konstrueeritud väljamõeldis" ning Vaalas näebki kontseptualistliku absurditeatri vaimus teostatud peent ja nüansirikast tööd kunstniku isikliku kujundiga. Oma viimaste aastate videotes vormib kunstnik endast "sedalaadi keskealise mehe kujundi, kes on absoluutselt hunnitu, sarmikas ja traagiliselt õnnetu."

Kunstiteadlane Eha Komissarov kommenteerib: "Tali piltjutustuse laad on kavalalt kõver, sest kogu jutt keerleb pildi ümber, mida pole ja selle kujundi kaudu kunstniku ümber, keda samuti ammu enam pole. ... See võiks tunduda tüütuna, kui poleks seda närvepingestavat peitusemängu, mille varjus Tali analüüsib oma (anti)rolli kunstnikuna." Ning lisab, et Tali on juba mitu aastakümmet menetlenud tõsiasja, et kontseptualism on oma olemuselt poolenisti kirjanduslik ilming. See huvi on üha kasvanud ja ajapikku on väikestest kirjanduslikest remarkidest töö serval välja kasvanud monstrum-tekstid, mis ilutsevad banneritel pikkade lugudena.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis võimalik 10. novembrini osa saada Külli Suitso isikunäitusest "Ladu". Tartus hariduse omandanud ja Kursi koolkonnas tegutsenud Suitso elab ja tõõtab juba mõnda aega Taanis. Tema värske näituse sisuks ning maalide "modellideks" on kastid - õigupoolest teostab kunstnik sageli oma pildid kastidele ning maalib kujunenud seadeldised seejärel uuesti üles. Omalaadne pilt-pildis lähenemine pole siiski pelgalt vormi- või illusioonimäng. Kuraator Elin Kardi sõnul vaatleb kunstnik oma suhet ruumi mitmel tasandil, lähtudes muuhulgas omaenese personaalse ruumi teisenemisest ühest elu- ja kultuurikeskkonnast teise asumisel. Külli Suitso sõnul on inimesed tihti oma elulaadi kaitsmisele ja õigustamisele nii pühendunud ja sellesse nii sisse elanud, et unustavad astuda sammu tagasi, et asju distantsilt vaadata.

27. oktoobrini näeb Eesti Kunstiakadeemias, ruumis 119A näitust "Marsilt", mis tutvustab disainerite endi poolt algatatud projekte, mis loodud kliendi või tellimuseta. Väljapanek ühendab väga erinevate huvidega inimesi, viimase kaheksa aasta jooksul valminud töid kõikjalt maailmast ning laia diapasooni tehnikaid ja meediume: trükki, tüpograafiat, näitusekujundust, interaktiivseid projekte, veebilehti ja esseesid. Näitusel esitatu ühiseks nimetajaks on vabadus, mis võib tavapärase, klientidele suunatud disaini kõrval tunduda üsnagi võõrana. Hoolimata sellest, et needki tööd on osa meid ümbritsevast disainimaailmast, mõjuvad nad kui külalised teiselt planeedilt. Näitus ise on pidevalt arenev projekt - väljapanekusse lisandub pidevalt uusi töid. Samas, EKA galeriis on oktoobri lõpuni vaadeldav skulptorite Eneken Maripuu, Marju Vaheri, Lea Armväärti ja Heigo Eeriksoo ühisnäitus "II kiht".

Mikkeli muuseumis on avatud näitus "Türgi värvid ja lõimed. Gönül Paksoy ajatu rõivadisain". Kunstnik kasutab Türgi päritolu käsitsikootud ajaloolisi või kaasaegseid kangaid, mida värvib looduslike vahenditega. Uued kangad, millega ta täiendab vanu, või vanad kangad, millega täiendab uusi, ei ole ainult riidetükid, vaid iidse ja kaasaegse süntees, kaemus Türgi kultuurist. Tegemist ei ole moekunstiga, mis leiab oma õigustuse lühikeseks hetkeks, et siis kaduda - pigem on Paksoy looming võrreldav maalikunstniku või skulptori omaga. Näituse kujundas autor koos Tuuli Aulega.

Raja tänava skulptuuri- ja installatsioonigaleriis saab praegu vaadata Jaak Soansi näitust "Ruumimõõde". Kunstnik ise selgitab oma väljapaneku tuuma nii: "Igal ruumil on oma karakter. ... Paigutan ruumi igasugu tollipulkade taolisi elemente ja katsun anda vihje sellele, et ma töötan antud ruumiga omas ajus kui ka ruumis. Püüan mitte teps ainult joonlauaga mõõta, vaid anda ruumile omapoolse emotsionaalse laengu."

EKA ülemises galeriis saab kuu lõpuni uudistada David Andersoni, Ross Browni, Casey Campbelli, Scott Gordoni ja Robin Thomsoni näituseprojekti "Moskvitsh Havannas". Kuraator Jon Blackwood: "Pealkiri lähtubki sellest, et kõik näitusel osalevad kunstnikud on asetatud ühest spetsiifilisest kultuurikontekstist teise ning püüavad arutleda selle erisuse üle, keskendudes muutustele linnaruumis. Kunstnikud, kes näitusel osalevad, on erineval moel huvitatud linna "surnud" tsoonidest ja mõjust, mida koha selline muutumine üksikisikule omab. Turistlik Tallinn on juba edukalt muundunud ning seal on ainukeseks märgiks nõukogude ajast mõned 70ndatest pärinevad mälestustahvlid ja T-särgid. Liikudes kaugemale vanalinnast, "tõelisesse Tallinnasse", on näha palju rohkem vanu tehasehooneid ja tühje välju, mis alles ootavad kasutamist.

SEB Galeriis saab 5. detsembrini vaadata Rein Mägari akvarelle teemal "Teekond Veneetsiasse". Kunstnik jutustab piltides oma muljeterohkest teekonnast Kanalite Linna - paljude kunstnike inspiratsiooniallikasse läbi sajandite.

Kunstilembese ehitusmaterjalitootja Maxit Estonia ruumides avanes äsja Jüri Arraku estampgraafika näitus. Näha saab näiteid nii Arraku 1970. aastate algupoolel talle omanäolise kunstniku mainet kujundanud graafilistest lehtedest kui möödunud sajandi lõpukümnendi küpsest loomingust. 1999. aastal valiti Jüri Arrak rahvahääletusel sajandi saja suurkuju hulka. vastavatud väljapanek kuulub eesti nüüdiskunsti tutvustavate näituste ritta, mida korraldatakse koostöös Galerii G-ga.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajees (Rävala pst 10) on 20. novembrini avatud neljas Eesti kaasaaegse köitekunsti näitus "Luuleline Köide". Väljapanek tutvustab Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatud samanimelisel köitekunsti konkursil osalenud 34 autori töid. Tänavuse, Eesti Vabariigi 90. juubeliaastale pühendatud konkursi aluseks olid Peep Ilmeti koostatud luulekogumiku "Isamaa ilu hoieldes" poognad.

Lühidalt
SooSoo galeriis saab näitusel nimega "White. Light. Things" 5. novembrini tutvuda Tõnis Vellama kollektsiooniga Lumos.
Galeriis Aatrium saab 7. novembrini vaadata Külli Laikre inimese sisemaailmast inspireeritud maalinäitust "Anatoomiaõpik".

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis saab 2. novembrini tutvuda erinevate kõrgkoolide tudengite koostöös valminud näitusprojektiga "Motivatsiooni kunst". Näituse idee ning materjali allikaks on lasteraamatute kirjastamise ja müümisega tegelev USA firma Southwestern, mis värbab "ukselt uksele" müüjateks üliõpilasi. Elu- ja müügikogemust edendama mõeldud programmis on osalenud ka ridamisi Eestist pärit noori, kes kasutavad nüüd väljapanekul Y galeriis USA-s töötades kogunenud materjale, mille hulgas ei puudu lisaks fotodokumentatsioonile ka motivatsioonikirjad, -kõned, -videod jms. Näituse autoriteks on Malle Pärtel (Tartu Kõrgem Kunstikool), Evelin Kuiv (Tartu Ülikool) ning Robert Shimko (Tartu Maaülikool).

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 29. novembrini viimased viisteist aastat Austraalias elanud eestlanna Maiju Altpere-Woodheadi näitus "Mälu vari". Kunstnik uurib enda sõnutsi jätkuvalt mälu kombineeritud loomust, selgitamaks eelkõige isiklike kogemuste varal, kuidas mälu fikseerib kultuuri- ja asukohamuutusest tulenevaid ilminguid. Väljendusvahendina kasutab Altpere-Woodhead seejuures keraamilist monotüüpiat - tehnikat, mis ühendab klassikalise sügavtrüki ja monoprindi elemente keraamiliste materjalide ja protsessidega.

Praegu Pärnu Linnagaleriis eksponeeritud juba neljandat korda toimuv maakondlik ülevaatenäitus "Pärnumaa foto 2008" tõi tänavu kokku hulganisti osalejaid ja põnevaid pilte.

Narva linnuses saab veebruarikuu 2009 alguseni tutvuda Irina Kivimäe ja Denis Georgievski fotonäitusega ""Narva töölise" jälgedes 1980-1990". Omaaegse Narva linnalehe fotokorrespondentide 60 must-valget pilti peegeldavad murranguliste aegade saabumist Eesti piirilinnas - perioodi, mil "meie elust kadusid mitte ainult ehitised, vaid ka nõukogudeaja inimestele harjumuspärased kultuurilised, sotsiaalsed ja moraalsed väärtused".

Välismaal
Sõltumatu kuraator Rael Artel esitles kesknädalal New Yorgi näitusepaigas CEC ArtsLink 3 noore eesti naiskunstniku videoteoseid, milleks olid (ingliskeelsete pealkirjadega) Flo Kasearu "Mulgi Travels", Eva Labotkini "Woman on the field" ja Kristina Normani "The Monolith". Ühendavaks seejuures rahvuslike väärtuste temaatika Ida-Euroopas ja kiiresti globaliseeruva maailma taustal.

23. -26. oktoobrini saab Helsingi raamatumessil Eesti boksis näha Sally Stuudio noorte kunstnike fotoseeriad, mis annavad vaatajale vihjeid nii turismi- kui subkultuuri-Tallinnast. Kristiina Karu "kogus" oma kaamerasse vanalinna majade tuulelippe, Ann-Maria Juurak jäädvustas erinevaid graffiti-joonistusi.

Toimub
25. ja 26. oktoobril toimub Narvas EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise, urbanistika ning linnamaastiku erialade magistrantide töötuba "Urban Renewal". Intensiivse kahepäevase töötoa teemaks on linna regeneratsioon ehk uuendamine. Narva linn on hea näide totaalse vabaplaneeringu rakendamisest: Teise Maailmasõja tulemusel muutus seal palju, vahetusid nii majad kui inimesed, samaks jäi vaid topograafia. Uurimise alla võetaksegi just uuem, pealeehitatud struktuur: linna nõukogulikud ja tänapäevased kihistused. EKA arhitektuuri osakonna tudengid vaatlevad lähemalt Narva linnaosasid ja elamuehitisi ning püüavad neile leida uusi rakendusi - majadele ja hoonetele lisaks analüüsitakse ka Narva sotsiaalseid, avalikke, majanduslikke ning kasutuslikke struktuure. Tudengite töö tulemusi esitatakse avalikkusele 26. oktoobril kell 13.30 Narva Kolledzhis.

28. oktoobril peab Haus Galerii sügisoksjonit, eraldi pannakse haamri alla vanema perioodi Eesti graafika ja joonistus ning maal. Graafika- ning joonistusteoksjonil annavad tooni mitmed omas ajas uuenduslikku vaimu kandnud tööd, autoriteks Märt Laarmann, Arkadio Laigo, Aino Bach, Ülo Sooster jt. Maalivalikus moodustavad omaette sektsiooni Richard Uutmaa mere- ja maastikumaalid. Selliste kunstnike nagu Kristjan Raua, Felix Randeli, Ants Laikmaa, Jaan Koorti või Ado Vabbe tähendus ei piirdu ainult "ilusa tööga" - nende olulisus on silmatorkav kogu Eesti kunstiajaloo kontekstis. Kui maalide keskmine alghind jääb 25 ja 50 tuhande krooni vahemaile, siis graafika puhul algavad stardihinnad 4-6 tuhande piirilt. Galeristide sõnul Eesti kunsti püsimises ja väärtuses kohalikus kultuuriruumis kahelda ei maksa.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis toimub 30. oktoobril avangardkontsert Narva kunstniku Kuzja Zverevi (Vladislav Kuznetsov) ja Ro-Ro Art trummarite osalemisel ning Narva kunstniku Igor Gordini kahe graafilise töö esitlus. Selle loomingulise eksperimendiga avatakse Kunstigalerii ürituste seeria "Kunstide risttee". Narvakaid ootavad ees kolm kontserti (30. oktoobril, 27. septembril ja 18. detsembril), kus on ühendatud kujutav kunst, poeesia, muusika ja performance.

Suured kultuurireisid Kumus
Kumus on avatud näitus "Grand Tour. Eesti kunstnikud Itaalias". Eestist, nagu mujaltki pärit kunstnikke on ikka meelitanud mahe kliima, kaunis loodus ja klassikaline tsivilisatsioon. Grand Tour, mis tähendas elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks ette võetud pikemat reisi, kujunes 17. sajandi lõpupoole kultuurilooliselt oluliseks nähtuseks. Peale Napoleoni sõdade lõppu 1815. aastal paranesid reisitingimused ja kasvas jõukas kesklass ning varasem individuaalne rännak hakkas asenduma massiturismiga. Shveitsi kõrval kujunes kultuurireisijate lemmikuks Itaalia, eriti just Rooma ja selle ümbrus Campagna ning Napoli.

Eesti kunstis tuletab see maa meelde eelkõige Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Carl Timoleon von Neffi, Otto Friedrich Moelleri, Johann Köleri, August Weizenbergi, Ants Laikmaa ja Konrad Mäe loomingu. Need olid kunstnikud, kelle jaoks Itaalias töötatud aeg tähendas loomingulist hiilgevormi, inspiratsiooni ja emotsionaalset kõrgepinget.

Näitusel eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kollektsioonidest ja erakogudest, samuti Tartu Ülikooli Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonnast. Tiina Abeli kureeritud ja Urmas Viigi kujundatud väljapanek jääb avatuks 5. aprillini 2009.

Eesti mitmest vaatenurgast
Tallinna Linnagaleriis on tänasest 2. novembrini üleval Olga Jürgensoni ja Mare Tralla ühine näitus "Kui eesti talunik kohtub vene kaevuriga või kui vene kaevur kohtub eesti talunikuga". Kunstnikke ühendab asjaolu, et mõlemad on sündinud ja üles kasvanud Eestis, kuid elavad ja töötavad juba pikemat aega Inglismaal. Mõlemad peavad ennast eesti kunstnikeks, kuigi suhtlevad omavahel inglise keeles. Kui Tralla alustas oma kunstiõpinguid Eestis, siis Jürgenson on kunsti tudeerinud üksnes Venemaal ja Inglismaal. Kui Tralla on pärit Põltsamaalt, monokultuurilisest keskkonnast, siis Jürgenson Kohtla-Järvelt, eesti-vene segaperekonnast eesti-vene kultuuriruumis.

Nende koostöös valminud video- ja tekstiinstallatsioonid räägivad huumorit, sketshe ja halba maitset rakendades elust Eestist - sellest, mismoodi kaks üsna erineva taustaga emigranti tajuvad Eesti ühiskonnas käärivaid protsesse, rahvustevahelisi hõõrumisi ja pingeid. Nagu kunstnikud ise ütlevad: "Kodused sündmused teevad meid rõõmsaks, kurvaks, vihaseks, murelikuks, valmistavad pettumusi ja mõnikord jäävad väga kaugeks ja mõistetamatuks." Sageli erineb kuvand Eestist ka omavahel, sest nad vaatavad neid sündmusi läbi erineva kultuurilise filtri. Diskussioonides, teineteisega nõustudes ja mitte nõustudes, uurisid nad üksteise identiteete ja stereotüüpe ning otsustasid, nagu nad ise väljenduvad, lõpuks selle kõige üle naerda.

Kasvamise võlu Plate tornis
Plate tornis (Tallinnas Suurtüki ja Laboratooriumi tänava nurgal) saab kuu lõpuni uudistada Siim-Tanel Annuse reljeefmaale pealkirja all "Kasvamise võlu". Maalimisega on on algselt performancekunstniku ja graafikuna esile kerkinud Annus tegelenud juba viimased 15 aastat. Tänaseks on kunstnik välja kujundanud unikaalse autoritehnika, milles kasutab erinevaid liivasid ja jahvatatud kivi koos akrüülvärvidega. Oma koduaiast inspireeritud maalide pinnad loob ta reljeefselt eenduvaid vorme, mis annavad jõuliselt edasi looduse pürgivust.

"Asi hakkas peale talvistest vanadest õunapuuokstest, mis mu tähelepanu püüdsid. Nii jõudis okste ja kasvamise teema ka piltidele. Juba ammu kummitas mul peas fraktaalide teooria, mis käsitleb eri suuruses korduvaid struktuure - need annavad väga efektseid pilte. Nüüd olen juba paar aastat nende küüsis olnud." Nõnda seletab Siim-Tanel Annus oma inspiratsiooniallikaid. Sissepääs näitusele on avatud kolmapäevast pühapäevani 12-16.

Teistmoodi Tallinn
Kunstnik Tõnis Saadoja aadressil Põhja puiestee 21-45 asuvas korteris saab 4. novembrini tutvuda maalinäitusega "Kodulinn Tallinn". Kohaspetsiifilise akvarellinäituse mõtteliseks teljeks on kodutunne, turism ning äsja lõppenud kinnisvarabuum. Piltide vormilise teostuse on Saadoja laenanud nn Toompea tänavakunstnikelt, väljapanek koosneb ligemale kahe aasta jooksul maalitud 93 suveniirpildi võtmes monokroomsest akvarellist Tallinna vaadetega. Fotorealistlike akvarellidega püüab Saadoja pildile saada pealinna olustikku 21. sajandi esimesel kümnendil, andes endale selgesti aru, et algselt suveniirpiltide ja postkaartide irooniana maalitud pildid on juba ise postkaardilikeks muutunud ning klisheedest ei pääse temagi.

Saadoja sõnul jälgib ta põlise tallinlasena muutusi Eesti pealinnas kord õhina, kord ahastusega, aga ükskõikseks ei jäta need teda kunagi. Olulisks teguriks käesoleva näituse puhul autor kaugele lapsepõlve ulatuvat kiindumuse igasuguste Tallinna motiivide vastu, mis avanesid nii jalutuskäikudel-autosõitudel kui näiteks raamatus "Merelinn Tallinn". Sissepääs näitusele on võimalik iga päev 12-20, huvilistel tuleks helistada uksekella nr. 45.

Eluheidikutest naised kunstikangelasteks
Pärnu Kunstnike Majas jätkab Margus Kiis oma möödunudaastast näitust "Naised - elukangelased" edasiarendusega "Naine - eluheidik". Kunstnik on vaataja ette toonud seltskonna alasti naisi, kes erinevad nii vanuselt, välimuselt kui elusaatuse poolest. Ühendab neid siiski asjaolu, et nad on kõrvale heidetud, erineval moel ja põhjusel - kas sotsiaalsel või professionaalsel pinnal, rahvuse või vanuse tõttu.

Margus Kiis nendib: "Enamasti me selliseid inimesi niimoodi ei näe. Enamasti elavad nad varjatult või on niimoodi riides, et enamus pöörab pilgu ära. Aga kui nad on alasti, siis võime konstanteerida, et nad on tegelikult samasugused nagu meiegi - inimesed, erinevad, traagilised. Aga ei ole monstrumid." Kunstniku sõnul on tema piltide esteetika inspireeritud isa arstiraamatutes nähtud meditsiinifotodest, aga ka politseiportreedest, vangla- ja koonduslaagripiltidest. Kuigi eelnimetatud zhanrid eiravad pildistatava hingeelu, on need samas "väga ekspressiivsed, väljendamaks suurepäraselt inimeseks olemise traagikat".

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis esitleb pealkirja all "Naine pole jänes" oma uurimuslikku kunstiprojekti Eveli Varik. Hetkel Kunstiakadeemia magistrantuuris õppiv Varik jälgib Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud naiskolleegide õpingute järgseid elukutsevalikuid ning arenguid loomingulises tegevuses. Näituseprojekti tõukejõuks on tegevkunsti juurde jäävate kunstnike vähesus pärast kõrgkooli lõpetamist ja autori poolt iseendale esitatavad küsimused: "Mida on kunst andnud naistele ja kas see on taganud ka töö? Kuidas olla loominguline naine? Kuidas abikaasad seda mõistavad ja hindavad? Mis on oluline?"

ArtDepoos on 1. novembrini Toomas Kuusingu näitus "Harilikud inimesed". Edela-Eesti koolkonda esindav Kuusing toob juba mitmendal omataolisel näitusel publiku ette uuemad ja vanemad (sür)realistlikud maalid tavalistest huvitavatest inimestest meie ümber. Viimse detailini viimistletud piltidel kohtab Non Grata kunstirühmituse aktsioonidest tuntud tegelaste kõrval ka otseseid vihjeid kunstiajaloo klassikute Hieronymus Boschi ja Georges De La Touri maalilaadile. Kunstnikuga on võimalik tutvuda ja vestelda traditsioonilisel artist talk'il, mis leiab kunstikriitik Anneli Porri modereerimisel aset 21. oktoobril kell 17.

Eesti Ajaloomuuseumis, Suurgildi hoones on viimast nädalat (21. oktoobrini) avatud rahvusvaheline ehtekunstinäitus "Just must". Kadri Mälgu kureeritud esinduslik väljapanek koondab 58 ehtekunstnikku 18 riigist. Ajaloomuuseumi poes on saadaval näitusega kaasnev mahukas raamat, mille fotod pildistas Tanel Veenre ja kujundajas Aadam Kaarma.

Hop galeriis on 4. novembrini Tiina Puhkani ja Piret Valgu näitus "Portreestikud". Kunstnikud eksponeerivad oma kolmandal ühisel väljapanekul portreid tekstiilil, kus peategelastena figureerivad nende endi lähedased inimesed ja perekond. Puhkani sõnul on portreestik on omamoodi väga-väga kokkuvõtlik ja ülimalt kammerlik Eesti lugu. Tehnikatest on esindatud pigment- ja reaktiivvärvitrükk, maalimine, värvisöövitus ning devoree.

NG Kunstikonteineris saab lähema kuu aja jooksul tutvuda Suurbritannia (protoPLAY) ja Eesti (Non Grata) kunstnike vahelist koostööprojekti Co-LAB´08 dokumenteeriva üritusega "Dekonstruktsioon/rekonstruktsioon". Esitlemisele tulevad fotodokumentatsioonid ning heli- ja ruumiinstallatsioonid, toimuvad laiv-performansid.

Lühidalt
Eesti Lastekirjanduse Keskuses saab kuu lõpuni vaadata Anne ja Ülo Pikkovi ning Ülle Meisteri loomingut.

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 29. novembrini avatud väljapanek "Mongoolia: taju ja utoopia". Peale 70 aastat kestnud kommunistlikku korda ning seejärel turumajanduse ja uue globaalse korraga kohanemist püüab Mongoolia jõuda tagasi oma identiteedi ja juurte juurde. Esinevatel kunstnikel on nii geograafiliselt kui erialaselt väga erinev taust - ühendab neid aga pühendumus Mongooliale kui füüsilisele kohale ja kui utoopiale. Mongooliast, Saksamaalt, Taanist ja mujalt pärit autoreid koondava väljapaneku kuraatoriteks on Annu Wilenius, Saara Hacklin ja Pirkko Siitari. Eesti kunstirahva esindajana osaleb Mark Soosaar.

Viljandlased saavad oma Linnagaleriis 24. novembrini uudistada Eesti Nahakunstnike Liidu näitust "Paikkond", millel eksponeeritakse töid vaipadest kaasaegsete installatsioonideni. Näituse eesmärgiks on portreteerida meie nahakunsti ja -kunstnikku, suunavateks märksõnadeks on seejuures "koht", "paik", "oma nägu" ja "olemus". Lähtunud on loojad seejuures nii klassikalistest tehnikatest ja teemadest kui ka nahakunsti traditsioonilistest piiridest väljaspool asuvast tehnilisest võttestikust ja sisutõlgendustest.

Rakvere teatri fuajees saab pealkirja all "TOP POT 69" vaadata peakunstniku Erki Kasemetsa koostatud väljapanekut 69 ülemaalitud kartongist piimapakist. Vaatajad saavad anda oma hääle enim meeldinud anumale, valikute kaudu moodustub näituse lõpuks eksponaatide pingerivi. 2002. aastal omistati Kasemetsale Konrad Mäe preemia "igapäevase pöördumise eest maalikunsti poole elukestvas teoses, mis defineerib maalikunsti kui work-in-progressi".

Võru Linnagaleriis on mitu uut väljapanekut. EKA magistrantide Kristi Kongi maalid ja Kadri Toomi fotod on saanud kokku ühisnäituseks "Salvestus". Samas näitab tuntud raamatukujundaja ja illustraator Milvi Torim oma akvarelle. Torim orienteerub hästi ka keerulistes akvarellitehnikates, tema abstraktsed ja kohati müstilise hõnguga looduspildid on maalitud mahedates toonides. Mõlemad väljapanekud jäävad avatuks 7. novembrini. Kuu lõpuni saab linnagaleriis vaadata ka kohaliku Suletud Ateljee õpilastöid, mis valminud Tiit Varblase juhendamisel. Nimetuse all "Pastelne kogemus" leiab vaataja nii klassikalisi realistlikke natüürmorte kui emotsionaalseid reisimuljeid.

Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumis näitavad oma maale ja keraamikat Tamara Breideks, Marget Tafel ja Viive Väljaots. 70ndatel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis hariduse omandanud kunstnikud edendavad täna regionaalset kunstielu - Tafel töötab stuudiokeraamikuna oma talustuudios Muhu saarel, otsides uusi tehnoloogilisi võimalusi keraamika põletusviisides, Väljaots tegutseb Põltsamaal ning Breideks õpetab noori Jõhvi Kunstikoolis.

Kohila vallamajas, Ehalill Halliste kodukohas on novembri keskpaigani avatud näitus 60. juubelit tähistava kunstniku uutest gobeläänidest. Eksponeeritud seitse suuremõõtmelist vaipa kuuluvad seeriasse "Loitsulilled", milles kunstnik keskendub eesti rahvusliku tekstiili motiividele.

Välismaal
Tampere XVIII Eesti Nädala raames saab linna kultuuriteenistuse galeriis Vana Raamatukogu 19. oktoobrini vaadata Liia Lüdig-Algvere akvarelle.

Toimub
Tartu Kultuuritehases, galeriis Ferrodrum avatakse täna kella 19-21 toimuvate performansite saatel noorte kunstnike näitus "Abi Kosmosest". Osalevad Krista Sokolova, Saskia Järve, Rait Rosin & Gerhard Lock, Margit Lõhmus, Andrus Lauringson, Kirke Kangro, Mai Sööt, Margus Kiis, Eva Labotkin, Sandra Jõgeva, Imat Suumann, Skudrina, Anna Aua, Lauri Pajos, Aive Kalmus, Mihkel Kleis, Irina Krivonogova ja Maarja Nurk. Näitus jääb vaadata 31. oktoobrini.

Tartu kunstikoolis peetakse järjekordne 24-tunni-koomiksimaraton. Tegemist on osaga rahvusvahelisest ettevõtmisest - idee algatas 1990. aastal ameerika koomiksikunstnik ja -teoreetik Scott McCloud, mullu joonistati samaaegselt ligemale 90 eri paigas paarikümnes riigis. Osalejate eesmärgiks on luua iga tunni kohta üks lehekülg koomiksit, huvilistel tuleks kaasa võtta joonistusvahendid ja -paber, söök, jook ja vajadusel magamiskott. Eelnevaid ettevalmistusi teha ei ole lubatud. Stardipauk antakse laupäeva, 18. oktoobri hommikul kell 9 Tartu kunstikooli ruumides aadressil Tähe 38B.

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti kunstnike hulgast on lahkunud Rudolf Pangsepp (18.09.1921-12.10.2008). Tartus sündinud ja hariduse omandanud Pangsepp mobiliseeriti II maailmasõja Eestisse jõudes Punaarmeesse. 1951. aastal lõoetas ta õpingud Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, misjärel asus elama Tallinna. Rudolf Pangsepa tegus elu oli suuresti seotud kirjastamisega, seda nii kunstniku kui ametnikuna. Paljude üksikteoste kõrval on tema kujundatud näiteks siiani ilmuvad sarjad nagu "Eesti romaanivara", "Eesti novellivara", "Nobeli laureaat", "Klassikalised lood" ning "Mirabilia". 1951. aastast oli Rudolf Pangsepp Eesti Kunstnike Liidu liige, 1975. aastal omistati talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

Kunst kunsti vaatajast, näitus muuseumidest
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 19. oktoobrini tutvuda Eve Kiileri projektiga "Muuseumi labor", mis uurib vaatajate käitust kunstimuuseumides,nende suhtlemist eksponeeritavate kunstiteostega ja omavahel. Väljapandud fotode kaudu arutleb Kiiler, kas ja kui palju muuseumi keskkond, selle eripära mõjutab vaataja käitumist, tema suhestumist teostega ning liikumistrajektoore muuseumis; samuti vaatleb ja analüüsib kunstnik vaatajate iskuid ning karaktereid.

Alajaotustena on väljapanek süstematiseeritud muuseumitüüpide kaupa: klassikalised kunstimuuseumid, milles sageli on hoonel ja interjööridel eksponeeritavate kunstiteostega võrdne osa kanda ning nüüdiskunstimuuseumid kui neutraalsed valged kuubid. Kiileri muuseumilaboraatoorium Kunstihoone galeriis on päev-päevalt muutuv väljapanek, milles kuraator Reet Varblase sõnul "iga vaataja saab ise väljapaneku osaliseks, vaatajast uuritavaks objektiks, et siis taas, nüüd juba kunstniku esitatud skeemide, ankeetide jne vastuvõtjana olla näituse aktiivne subjekt".

Tartus seks läbi puhvaika
Tartus, galeriis Ferrodrum on praegu ehedalt siivutu väljapanek "Seks läbi puhvaika. Ühe vana elumehe fotopäevikud". Galerii ühe eestvedaja Peeter Alliku sõnul levis Tartu peal juba ammu "kuuldus tuntud punkar Porno isa pornokohvrist. Välja lekkis ka üksikuid pilte eksootilistest kuuekümnendate-seitsmekümnendate stiilis kolhoosikaunitaridest. Ja nii see kohver lõpuks lahti tehtud saigi". Alliku hinnagul on tegemist väga vahva etnograafilise komplektiga - "ühe vana eluvenna sõbrannade kollektsiooniga, kus esimesed pildid on pärit viiekümnendate lõpust ja viimased üheksakümnendate algusest. Peale prutade on kujutatud ka peopanemist ja mitut autori matsosõpra poseerimas moodsa tehnika taustal.

Lisaks sellele, et "kogu kupatusel on sees mingi kummaline elurõõm", ajendas olemuslikult skandaalsevõitu väljapanekut korraldama ka asjaolu, et "tänapäeva kunst ei roki enam sugugi. Kontseptsioonid ja kaastekstid on küll toredad lugeda, kuid kunstikene ise on va impotentseks jäänud. Pole enam sisemist jõudu ega ürgset väge meie ontlikes jututubades, padjaklubides ja väljapeetud väljapanekutes."

31. oktoobrini avatud näitus pole mõeldud külastamiseks alla 14-aastastele.

Paralased Narvas
Narva Muuseumi Kunstigaleriis näeb parasürrealistide rühmituse PARA väljapanekut "Paranorm". Jaan Malini kureeritud ekspositsioon koondab nii meie seast lahkunud kui elavate ja aktiivsete kunstnike loomingut - nimekirjas seisavad Ilmar Malin, Jüri Palm, Elo Järv, Vello Vinn, Leonhard Lapin, Enn Tegova, Ahti Seppet, Raivo Kelomees ja Kristina Viin.

PARA sai alguse aastal 1989 Malini ja Palm eestvedamisel, oma ideelise toe andis eesti sürrealismi patriarhiks peetav Ilmar Laaban Stockholmist. 1990 toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene ühisnäitus "Parabellum". Järgmisel aastal astuti üles Tallinna Kunstihoone ruumides näitusega "Paradiisi parafraasid". 1993 toimus paralastelt Södertälje (Rootsi) Kunstihallis näitus "Hämaruse kristallid". Enne tosina aasta pikkust vaheaega korraldati veel 2 väiksemat, pealkirjatata näitust.

Kuraator Jaan Malini sõnul on omamoodi loogiline alustada PARA reinkarneerimist Ida-Virumaalt, kuna ka rühmituse tegevus asetses suuresti peavoolust kõrval. Varem juba Jõhvis eksponeeritud näitusekomplektist saab valikut näha ka 19.-28.11.2008 Tartu Lastekunstikooli galeriis.

Eesti kunstirahvas hollandlase pilgu läbi
Vabaduse galeriis on 29. oktoobrini avatud Hollandi kunstniku Wim Lamboo fotonäitus "Portreed Eesti kunstnikest 1998-2008". Hollandi fotokunstniku tänaseks juba paarkümmend aastat kestnud kultuurantropoloogiline projekt algas hetkest, mil lammutati Berliini müür. Ta on kavakindlalt rännanud Tshehhis, Slovakkias, Poolas, Baltimaades ja Ungaris ning jäädvustanud sealseid kunstnikke neile olulises ja iseloomulikus miljöös. Esmakordselt 1997. aastal Eestit külastades pildistas Lamboo üles ka 70 siinset kunstnikku. Projekt jätkus ka lähiminevikus, tulemuseks näitus ja selle avamisel esitletud raamat, mis sisaldab fotosid üheksakümne neljast siinsest kunstnikuisiksusest.

Lamboo meetod kunstnike portreteerimisel on süvenemist ja aega nõudev. Ta vestleb portreteeritavaga, tutvub tema loomingu ja töökeskkonnaga ning laseb lõpuks kunstnikul valida sobivaima paiga ja oma isiksust avavad teosed või esemed. Hollandlase hinnangul on Eesti inimene on esmatutvusel tõrges ja kinnine, vaid loomeinimesed, kunstnikud, muusikud ja teised on harjunud end enam avama, sest see on osa nende professionaalsest olemusest.

Arhitektuur läheb tudengitel füüsiliseks kätte
Arhitektuuri- ja disainigaleriis saab praegu uudistada EKA arhitektuuritudengite näitust "Füüsilise tagasitulek". Nimelt esitletakse eksperimentaalseid, aastatel 2004-2008 valminud kursusetöid, mis uurivad arhitektuuris uudsete ruumikontseptsioonide ja tehnoloogiate rakendamisel tekkivaid teemasid. Viimastel aastatel on arhitektuuris lisaks uutele tarkvaralistele lahendustele võetud kasutusele ka reaalsete objektide ja detailide valmistamise digitaaltehnoloogiaid, seega võime rääkida füüsilise tagasitulekust läbi virtuaalsuse. 3D printeri abil on tudengid valmistanud uudseid ruumilisi struktuure, mille arhitektuurne ulatus haarab nii väikesemõõtmelisi objekte kui pilvelõhkujaid.

II kursusel on tudengid käsitsi valmistatud makettide abil saanud ettekujutuse kaasaegse ruumikontseptsiooni alustest (vormitüpoloogia). IV kursuse 3D labori projektides, kus täpsem arhitektuurne teema igal aastal vaheldub, viiakse eelnevalt omandatu uuele kontseptuaalsele tasemele. Arhitektuuri piire kompavad projektid on kujutanud endast ruumiliste andmete arvutisse sisestamise, töötlemise ja mahuliste väljundite loomise terviksüsteemi, mis on rikastanud projekteerimisprotsessi ning loonud seose füüsilise keskkonnaga. Näituse on kujundanud arhitektuuriteaduskonna õppejõud ja 3DL juhataja Martin Melioranski ning arhitektuuriteaduskonna magistrant Kevin Villem.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis näitavad 21. oktoobrini oma töid Herlet Elvisto ja Katrin Rüütli. Kahte noort kunstnikku seovad ühised maaliõpingud EKAs. Elvisto eksponeerib maaliseeriat ja digifotosid pealkirjaga "See on ainult mäng", milles värviline maailm suhestub oma must-valge peegelpildiga; viimane esitab seejuures lapse vaatenurka. Rüütli soovib oma fotokollaazhitehnikas töödega väljendada seda, mis on hingel - antud juhul inspireerituna Araali mere kokkukuivamise tagajärgi kajastavast dokumentaalfilmist.

Kastellaanimaja galeriis on üle mitme aasta oma tööd vaatamiseks välja pannud Andrus Rõuk. Kunstniku ema mälestusele pühendatud näitusel näeb maale alates 2005. aastast, lisaks värskeid abstraktseid joonistusi ja siiditrüki tehnikas miniatuurgraafikat. Rõugu maalid sümboliseerivad jätkuvalt kunstniku "sisemaailma maastikke", viimaste aastate tööd on ka koloriidilt avardunud. Väljapanek Kadriorus jääb avatuks 27. oktoobrini.

Rotermanni soolalao keldrisaalis on 9. novembrini näitus "Türgi rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas". Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud väljapanek tutvustab Musta mere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Siinse mitmekultuurilise ajalooga piirkonna elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mille eredaimateks esindajateks on täna vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust mosheed. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali.

Ungari Instituudi galeriis saab kuu lõpuni vaadata matemaatikuharidusega Eszter Bornemisza tekstiile. Oma loomingus, kus kohtuvad värvid, vormid, erinevate materjalide tekstuurid ja üksteise peale õmmeldud kangatükid, püüab kunstnik avada nii ajaloo kui inimteadvuse kihistusi.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on 26. oktoobrini avatud Jüri Arraku, Kristiina Kaasiku, Tiiu Pallo-Vaigu ja Helle Vahersalu grupinäitus "Korduskohtumine". Samade esinejatega näitus toimus Tartu Kunstimuuseumis kolm aastakümmet tagasi, 1977. aasta kevadel. Tegemist on ühe põlvkonnaga, õpingukaaslastega Kunstiinstituudi (ERKI) päevilt. Tollast uuenduslikku vaimsust Eesti kunstis kujundas rühmitus ANK-64, mille liikmeteks on ka kolm näitusel osalejat. Näitusel esinevate kunstnike loomingu mõistmiseks ja tunnetamiseks tuleb varuda aega, alles siis saavad kunstikriitik Jüri Haini sõnul hakata "Helle Vahersalu helekirgas sisekaemus, Tiiu Pallo-Vaigu peidetud tungide sublimatsioon, Kristiina Kaasiku meditatiivsus ja Jüri Arraku religoosne paatos vaatajas kaasa helisema".

Tartu Kunstimuuseumis tutvustavad Mart Lepp ja Rene Kuulmann näituse "Kirg ja valu" raames avatud uue väljapanekuga "Vene avangard" oma kogudes leiduvat II Maailmasõja järgset nõukogude vene põrandaalust kunsti. Tookordne vene kunstiavangard oli lahutamatult seotud Ülo Soosteri nimega, tema tööde kõrval on näitusel esindatud Ernst Neizvestnõi, Erik Bulatovi, Lidia Masterkova, Ilja Kabakovi, Vladimir Jankilevski ja mitmete teiste looming.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on avatud uus graafikanäitus "Karl Eduard von Liphart 200. Raadi kunstikogu kuma". Väljapanek tähistab Raadi mõisast pärit kunstiteadlase ja -kollektsionääri Karl Eduard von Lipharti 200. sünniaastapäeva ning pakub läbilõike ühest 19. sajandi graafikakollektsioonist. Eksponeeritud on näiteid Itaalia 15. sajandi gravüüridest kuni 19. sajandi reprodutseeriva graafikani. 30. jaanuarini 2009 avatud näitus on ühtlasi osa Raadi mõisa kunstikogu ajaloolist ja tänapäevast seisundit kaardistavast uurimistööst.

Jõhvi linnagaleriis näeb oktoobrikuus Jõhvi Kunstikooli õpetaja Irja Annuse siidimaalie pealkirja all "Hetked".

Välismaal
Hobusepea galerii ja Rael Artel Gallery osalevad 11.-12. oktoobrini Berliini Kunstiakadeemias toimuvas IGBK (Internationale Gesellschaft der Bildenden Künste) poolt korraldatud non-profit galeriidele mõeldud projektis Art Swap Europe. Projekti raames toimuvatel presentatsioonidel, loengutel ja diskussioonidel osaleb kokku ligi 80 galeriid ja projektipõhist institutsiooni kogu Euroopast.

Toimub
Oktoobri esimestel päevadel end juba Tallinnas näidanud 14. Pärnu Filmi- ja Videofestival VIRTUAALKEHA on 10.-11. oktoobril Pärnus, 18. oktoobril Tallinnas ning 24. oktoobril jällegi Pärnus. Esitletakse rahvusvahelist valikut filmitegijate ja kuraatorite töödest teemal "Virtuaalkeha" - näidatakse sõltumatuid täispikki ja lühifilme, videoinstallatsioone, interaktiivset meediat (sh reaalajas virtuaalperofmance'id Second Life'is). Samuti toimuvad tantsupidu, workshop'id ja konverents teemal "Virtuaalkeha". Täpsem info, kunstnike, filmide ja ürituste tutvustused http://www.performance.ee/videofestival/

Neljapäeval, 16. oktoobril algusega kell 16 peetakse Tallinna Kunstihoone galeriis Eve Kiileri näitusel "Muuseumilabor" ümarlaud kunstinäituste publiku teemadel. Sõna võtavad Eve Kiiler, Margaret Tali, Maria-Kristiina Soomre jt, modereerib Reet Varblane. Ümarlauas osalema on oodatud kõik huvilised, kes on valmis analüüsima enda kui kunstinäituse külastaja käitumist! Allpool mõned küsimuseasetused.

Kes on praeguse kunsti näituste külastaja ja kuidas ta käitub nüüdiskunsti väljapanekutel? Kas kunstimeedium - maal, skulptuur, video, foto - mõjutab seda, kuidas vaataja käitub näitusel: kas ta viibib seal tunde või jalutab ekspositsiooni läbi, heites kunstiteostele vaid kiire pilgu? Kas näituse kujundus ehk viis, kuidas kunst vaatajani tuuakse, avaldab vaatajale otsest mõju või sõltub vaataja käitumine hoopis enam kunstivälistest teguritest? Kui palju mõtleb kunstnik oma kunsti külastaja peale või kui palju ta peaks seda tegema? Kas muuseumikülastaja käitub teisiti kui näiteks galerii või mõne uue kunstikeskuse külastaja?

1. oktoobrist algas Kumus ja Kadrioru kunstimuuseumis talvehooaeg - neist esimene on avatud K-P 11.00-18.00 ning teine K-P 10.00-17.00.

Disainiauhinnad jagatud
26. septembril tehti Arhitektuuri- ja disainigaleriis pidulikult teatavaks Eesti disainiauhinna Bruno võitjad. Parima tootedisaini preemia sai Mare Kelpman kollektsiooni eest "Lights&Stripes". Kelpmani high-tech materjalidest kootud kangastest padjakollektsioon on inspireeritud esiemade triibuvaipadest; osa ornamendist kogub endasse valgusenergiat ja helendab pimeduses, olles nii dekoratiivseks kui funktsionaalseks valgustajaks. Tootedisaini kategoorias märgiti ära veel Matti Õunapuu (Vann PAO), Martin Pärna (juhimööbli seeria KUMA), Tarmo Luisu ja Margus Triibmanni (taimekonteiner/istepink/valgusti KAUBAPALL), Reet Ausi (rõivakollektsioon ReUse) ja Elna Kaasiku (paberkangasari Kirjad) tööd.

Parima disainiprojekti eest sai preemia Tarmo Luisk valgusti LED STICK eest. Ära märgiti Martin Pärna ja Edina Dufala-Pärna (Kummipink), Tarmo Luisk ja Margus Triibmanni (Rotermanni tänava terviklahendus - LED-tänavavalgustid, valgustusega plastistmed jm.) projektid ning Marta Kisandi Eesti etnograafiliste vaipade kollektsioon "Pulmavaibad".

Eeskujuliku design management'i eest sai preemia By Roller, ära märgiti Balteco ja Fellin Furniture tegevus.

Preemia Eesti väljapanekule Kaliningradis
15. septembril Kaliningradis avatud 9. Baltimaade graafikabiennaalil "Kaliningrad - Koenigsberg 2008" pälvis Eesti väljapanek ekspositsioonipreemia - nimelt tunnistati see parimaks erilisuse, terviklikkuse ja huvitava kujunduse poolest.

Eestit esindavad 15. novembrini avatuks jääval kunstisündmusel HULA, Villem Jahu, Sandra Jõgeva, Lauri Koppel, Kaarel Kütas, Raul Meel, Gerda Märtens, Jaanika Okk, Tiiu Pirsko/Mati Veermets ja Lembe Ruben. Eesti väljapaneku kuraator on Eha Komissarov, kujundaja Marko Nautras ja näituse korraldajaka Tallinna Graafikatriennaal.

9. Baltimaade graafikabiennaalil Kaliningradis osaleb kunstnikke Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Taanist ja Venemaalt. Eraldi väljapanekuna saab vaadata eelmise biennaali grand prix laureaadi Malgorzata Malwina Niespodziewana (Poola) tööde näitust. Tänavuse grand prix otsustas rahvusvaheline zhürii anda lätlasele Paulis Liepale kolme kollograafiatehnikas töö eest. Esimese preemia sai Olrik Kohlhoff Saksamaalt puulõigete eest, teise preemia tõid Dominika Sadowskale Poolast puule trükitud serigraafiad ning kolmanda preemia Raffael Rheinsbergile Saksamaalt frotaazhitehnikas tööd. Sotsiaalsuse eest pälvis eripreemia Markus Lampinene Soomest.

Deco 20. sünnipäev Elkeni ja Trummaliga
Deco galeriis on näitus "Ülelend", kus eksponeerivad oma loomingut Jaan Elken (maal) ja Tiit Trummal (digitaaltrükk). Trummali maastikuvaated kirjeldavad erinevaid abstraktseid pinnavorme ja faktuure ning ülelennul Nazca kõrgplatoost jäädvustatud suurejoonelisi geomeetrilisi kujundeid. Elkeni maalid on inspireeritud ebatavalisest, tavakogemusest otsekui väljaspool asetsevast, "maavälisest" vaatepunktist tegelikkusele. Talle omane taandatud koloriidiga, rikkaliku faktuuriga meta-abstraktne kujundikeel on seni lähtunud "argisest ja urbaansest realiteedist".

Ühisväljapaneku programmilisus lähtub "stratosfäärilise ruumi kogemise mõõtkavast, demonstreerides kõige muu kõrval kuivõrd valitud kunstistrateegiad sobivad nii mikro- kui makrokosmose struktuuride ja analoogiate kujutamiseks." 18. oktoobrini avatud näitus tähistab ühtlasi Deco kui Eesti esimese eragalerii tegevuse 20. aastapäeva.

Meeleparandust Hobusepeas
Hobusepea galeriis on võimalik osa saada Kaarel Eelma isikunäitusest "Loomulik hügieen". Näitus tõukub mõttest, et globaliseerunud ühiskonna liikme puhul on hajumas personaalne arusaamine ja vastutus eetilistes küsimustes - kirjutamata ning kirja pandud norme asendavad mugandumine ja valmisolek muuta vastavalt vajadusele ideoloogilist ning sotsiaalset positsiooni, kindlustamaks "jätkusuutlikku" käitumist. Loodud tinglik identiteet vabastab isiklikust vastutusest ning aseainena saab kasutusele võtta silmakirjaliku südamevalu sotsiaalse tervise, majandusliku ja ökoloogilise järjepidevuse ja muude valupunktide pärast.

Kunstniku enese sõnul annab ta vaatajale 6+1 tähelepanekut koos visuaalsete näidetega paremaks ja laitmatumaks eluks: "nihesta fookust", "ära unusta oma vertikaalset iseloomu", "toitu ratsionaalselt", "tegutse kuid ära korda ennast", "jaga selgitusi", "enesekindlus ei tähenda ülbust".

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis vaatleb Mirja-Mari Smidt isikunäitusel "Päkapikud kõike teavad" talle lähedasi, ent aja jooksul kaugeks jäänud kohti ja inimesi. "Need on väikesed lood - natuke iharad, uimased, lapsikud ja visandlikud," ütleb kunstnik ise ning jätkab: "Väikesed lood hõlmavad endas ka vaiba alla/kapi taha pühitut - seigad, mis segavad elamist, ent seda võimsamalt läbi alateadvuse kumavad. Ka eituses on elujanu." Näitus jääb avatuks 11. oktoobrini.

Hop galeriis on 14. oktoobrini avatud Ketli Tiitsari näitus "Koduigatsus". "Igatsemine võimaldab taaselustada läbielatut, seda oma hetke soovile vastavalt täiendada või unustada. Tuletasin meelde kohad ja esemed, mis koduigatsuse seisundiga seostusid. Nii said selle näituse tööd mõjutatud igatsusest nii rahvusliku kui ka isikliku pärandi ja traditsioonide järele," ütleb autor ise selgituseks.

Tam Galeriis on kuu lõpuni üleval Juss Piho looming pealkirja all "Õhkkond". Piho maalid on rahulikud, pastelsed ja värviküllased, samas sisemiselt pingestatud. Tema inimfiguurid on omanäolised ning kujutatud olukorrad haaravad vaataja oma lummusesse.

Fahle kohvik-restoranis võib novembri lõpuni kaeda Ivo Vinogradovi maalide väljapanekut pealkirja all "Naistest". Nahakunstniku haridusega noort Vinogradovit kütkestab kõige enam aktimaal - tema lähenemine on seejuures ekspressiivne ning oma modellid on ta üles maalitud "nõtkelt ja pisut lustakalt".

SooSoo galeriis saab 24. oktoobrini uudistada valikut tekstiilidisainer Liivi Leppiku kolmemõõtmelistest kardinakangastest ja tekstiil-seinapiltidest. Leppiku innovaatilised tekstiilid valmivad käsitööna, protsessis saab osaleda ka töö tellija, valides mustri- ning värvikombinatsioone.

Galerii Aatrium pakub vaatamiseks Pirkko Runneli tantsufotosid pealkirja all "Reflections". Filmiharidusega Runnelit köidavad liikumine, lendamine, peegeldused...

EKA galeriis saab 13. oktoobrini vaadata maalitudeng Ingmar Jõgi personaalnäitust "Lopergune pärl". Noor kunstnik usub, et väline kogemus pole täiuslik kogemus, vaid alles tõelise tunnetuse algus - ning leiab, et peaksime vaatama silmaga, aga nägema südamega.

Lühidalt
Tallinna Keskraamatukogu galeriis (Estonia pst. 8) saab vaadata Vive Tolli eksliibriste näitust ja tutvuda vastilmunud asjakohase kataloogiga.
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus on 24. oktoobrini võimalik tutvuda näitusega "Soome kauneimad raamatud 2007".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis on 26. oktoobrini avatud tekstiilikunstnik Erika Pedaku isiknäitus "Kronotop". Pealkiri - kronoloogiat ja topograafiat ühendav termin - on laenatud ajaloolaselt Aron Gurevitshilt. Pedaku sõnul on "minimalistliku aeg-ruumilise kiretu konstanteeringu taga/vastas kirev paljusus, millest üks on tema subjektiivne emotsionaalne vaatevinkel". Kunstnik jätkab talle omaste väljendusvahenditega, milleks on suur formaat, läbipaistvus, elementide kordamine ning valmisesemete kasutamine. Näitusega haakub ka Erika Pedaku vastne uurimus "Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani".

Vaal galerii korraldas 2. oktoobril Tartus Werneri kohvikus heategevusliku oksjoni Kunstiühingu "Pallas" toetuseks. Kokku pandi müüki 45 teost, autorite seas näiteks Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu, Elmar Kitse, Jaan Vahtra, Johannes Uiga ja Lembit Saartsi tööd.

Tartus Y galeriis näeb 18. oktoobrini nime all "Horror mirror" Mihkel Kleisi maale ja Margus Tamme ruumiinstallatsiooni.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab oktoobri lõpuni näha Lastekunstikooli õpilaste nii Eestis kui Itaalias maalitud maastiku- ja linnavaateid. Näituse märksõnadeks on rahu, mõnusad värvid, sujuvad üleminekud ja puhkusemeeleolu.

Pärnus saab praegu vaadata kaksiknäitust, millel esitavad valiku oma viimaste aastate töödest Infotankistid, Puhas Rõõm, Mart Viljus, Katrin Tees, Piret Räni, Reimo Võsa-Tangsoo, Merle Kannus ja Erki Kannus. 11. oktoobrini Pärnu Kunstnike Maja galeriis eksponeeritud "operatiivMÄLU" puudutab mäletamise ning kollektiivse mälu moodustumise mehhanisme, selle sõsarnäitus "OPERATIIVmälu" (Pärnu Linnagaleriis 18. oktoobrini) tegeleb aga harjumuste ja kommete operatiivse "häkkimisega", oleviku konstrueerimisega ning selle ettevalmistamisega mäletamiseks.

Hiljuti Põltsamaal avatud kunstigalerii sai nimeks "pART" (Põltsamaa + ART). Vähetähtis pole ka asjaolu, et Põltsamaa jõe kallastel jalutab ringi üksjagu parte, mistõttu lind on jõudnud ka linnas liiklusmärkidele. Samas viitab ingliskeelne sõna "part" osalusele, mis on ju mistahes toimiva kultuurieluvormi eelduseks. Nimeidee autoriks on Elita Järvela Jõgeva Kunstikoolist.

Välismaal
1.- 14. oktoobrini Pariisis toimuva Baltimaade kultuurifestivali "Semaines Baltes a Paris" ("Balti nädalad Pariisis") raames avatakse 10. oktoobri õhtul avatakse kõigi aegade suurim Balti kaasaegse kunsti näitus Prantsusmaal. Väljapanek leiab aset galeriis Cite International des Arts, kus kolmel korrusel näeb 26. oktoobrini nii rahvusvaheliselt tunnustatud Balti kunstnike kui noorte talentide loomingut. Kuraator Aili Vahtrapuu valikul esindavad Eestit Ene-Liis Semper, Urmas Viik, Angelika Schneider, Jaanus Samma, Anu Põdra, Mari-Liis Tamme, Jüri Ojaver, Anu Kalm, Peeter Allik, Virge Jõekalda ja Reiu Tüür. Kultuurifestivali korraldavad kolme Balti riigi saatkonnad.

Soomes Turu linnas Köysirata galeriis on 12. oktoobrini avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna tudengite tööde näitus "Killupildikarp" ("Palapelilaatikko"). Välja on pandud tudengite taieseid pronksist plastikuni ning risust valmistatud installatsioonidest majesteetliku marmorkujuni.

7. jaanuarini 2009 saab Berliinis EV Suursaatkonna ruumides vaadata Siiri Taimla näitust "Lauf des Lebens".

Toimub
Rakveres toimub 6.-12. oktoobrini Jaapani kultuurinädal, mille märksõnadeks on loomingulisus ja sünergia. Kultuurinädala avamine toimub tushimaali-teemalise performansiga 6. oktoobril kell 17 Rakvere Näitustemajas, kus on väljas kunstnikeühenduse Global Artist Movement peamiselt Jaapani kalligraafiat ja fotot, sekka ka maali ja tarbekunsti tutvustav näitus.

Rakvere Galeriis avatakse 7. oktoobril kell 16 tuntud muusiku ja helilooja Hiroyuki Koinuma fotonäitus "Kaasteelised". Oma arvukatel kontsertreisidel Jaapani erinevatesse paikadesse on Koinuma jäädvustanud vaikivaid teekaaslasi - kivist budistlikke skulptuure. Jaapani traditsioonilise kultuuri retseptsioonist Eestis kõnelevad näitusel eksponeeritud ikebanad Eesti-Jaapani Assotsiatsiooni liikmetelt. 8. oktoobril kell 17 avatakse Art Cafe's professionaalse jaapani kalligraafi Toshihiro Kamiya ning eesti tekstiilikunstniku Elna Kaasiku ühisnäitus "Kohtumine". Kunstnikke seob jõuline ja kirglik loomeprotsess, mis läbitud teekonnal ülimalt esteetiliseks ja isetult kauniks koosluseks vormub.

Kultuurinädala mitmekesine ja kõrgetasemeline programm hõlmab lisaks kunstiüritustele terve rea muusika-, kirjandus- ja kokakunstiüritusi. Kõik üritused on tasuta ja kohtumispaigad märgistatud Jaapani lippudega.

8. oktoobril kell 18 esitletakse Kumus litograafiaportfooliot "Armastus 21. sajandil", samas leiab aset ka ühepäevane näitus. Kohal on ka armastust kujutanud kunstnikud Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Toomas Altnurme, Merike Estna, Kadri Kangilaski, Laurentsius, Marko Mäetamm, Mall Nukke, Reiu Tüür, Jaak Visnap ja Jasper Zoova.