Eesti kunst välismaal
Milanos, galeriis ARTRA on avatud rahvusvaheline näitus "October. Exit, Memory and Desire". Selle kuraatoriteks on Marco Scotini ja Andris Brinkmanis, Eestist osalevad Jaan Toomik ja Neeme Külm. Näitus, mille nimi viitab Sergei Eisensteini kuulsale revolutsiooniteemalisele filmile, käsitleb meie võimet kollektiivseks muutumiseks ja sotsiaalseks emantsipatsiooniks. Ehk teisisõnu - teemaks on nii ajalugu kui võimalused seda vältida, üha kasvav lõhe muutusevajaduse ja muutuste võimalikkuse vahel.

Slovakkias, Kosices on avatud rahvusvaheline fotonäitus "Second cities", mille ideeks avada "subjektiivse dokumentatsiooni" formaadis nende linnade elu-olu ja olemust, mis on omas riigis tähtsuselt ja suuruselt teisel kohal. Eestit, konkreetsemalt Tartut esindab 16 riigi kuntnike seas Kaarel Nurk.

Vaibakunst tarbekunstimuuseumis
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on kaks uut väljapanekut. Tekstiilikunstnike seltskond "Vaba tahe" tähistab oma kümnendat tegevusaastat näitusega "Muutumised. "Vaba tahe" ja sõbrad. Põimevaibad ja keraamika". Rühmitus loodi seitsme vaibakunstniku poolt aitamaks kaasa põime- ja gobelääntehnika püsimisele ja arengule Eestis. Nüüd on tarbekunstimuuseumis eksponeeritud juba 24 tekstiilikunstniku teosed, lisaks valik Eesti keraamikute loomingut. "Vabast tahtest" osalevad Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Lea Valter, Kaire Tali, Helen Kauksi, Tiina Puhkan, Aet Ollisaar ja veel terve rida tuntud nimesid.

Teine uus näitus on "Ellen Hansen - kavandist vaibani". 1940. aastate lõpus oma loometeed alustanud Hansen on meie vaibakunsti elav legend. Välja on pandud tema enam kui viiekümne aasta vältel valminud kavandid ja vaibad, samuti tutvustab 96-aastane kunstnik filmilindi vahendusel oma töid ja räägib talle olulistest asjadest. Projekt on sündinud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös.

Näitused Tallinnas
Lisaks möödunud nädala kunstiuudistes nimetatud paljudele näitustele saab Tallinna graafikatriennaali ja konverentsi IMPACT 5 raames või vähemasti nendega dialoogis vaadata veelgi põnevaid graafikaekspositsioone. Näiteks Polymeri Kultuuritehases paiknevas NonGrata Kunstikonteineris näeb Peeter Alliku uusimat hiigelformaatides "kolegraafikat". Korraldajate sõnul purustab kunstnik "karmi käega ühiskonna lääge pealispinna" - eks anna sellest aimu ka näituse pealkiri - "HIIGELSUUR PERSE Ehk Kuhu Me Kõik Omadega Välja Oleme Jõudnud".

ArtDepoo on alustamas kaks korda aastas, kevadel ja sügisel toimuva noorte kunstnike ülevaatenäituse traditsiooni. Igatahes avati seal kesknädalal väljapanek "ArtDepoo highlights - noor eesti maal vol. 1". Publiku ette astub korraldajate sõnul "glamuurne ja marginaalne" seltskond, kes juba leidnud oma koha siinsel kunstiareenil: Maarit Murka, August Künnapu, Flo Kasearu, Merike Estna, Eda Lõhmus, Ville-Karel Viirelaid ja veel mõned. Näitusel ei ole etteantud teemat ega kuraatoridiktaati - galerii eesmärgiks on "eksponeerida spontaanset loometahet, energiat ja kuumimaid sõnumeid kunstirindelt".

Galeriis Soosoo näeb Mare Kelpmani sisustustekstiile. Kollektsioon on inspireeritud eesti etnograafilisest pärandist - esiemade loodud päikese- ja õnnesümbolitest. Ajaloolised tikandimustrid elustuvad ning muunduvad läbi kaasaegse materjali ja laserlõiketehnoloogia kasutamise. Kunstnikuametiga paralleelselt on Kelpman professor ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna juhataja.

Hop galeriis juurdleb keraamik Annika Vilippus oma näitusel "Võimalikud võimalused" selliste teemadel nagu vabadus ja valikud. Kuna võimalusi peaks olema lõputult, on kunstnik seadnud endale reeglid ja piirdunud seitsmega - ehk siis seitse objekti kui ühe vormi seitse võimalust antud ajas ja materjalis.

G-Galeriis on Rein Mägari näitus "p.m. KÜBARAGA!". Juba hulga aastaid nii akvarellmaalile, akvarellinäituste kureerimisele ja vesivärvitehnika õpetamisele pühendunud kunstniku käsitluslaad on modernistlikult maaliline, voolav ja sulav. Mägari mahedates värvikooskõlades pildid lähtuvad enamasti konkreetsest loodusvaatest, ent jõuavad paberile mõõdukalt üldistatuna. Vastavatud näitusel on aga väljas hoopiski kogum kübarais daamide portreid, taustaks suvine päikesesära.

Katariina käigus, galeriis Domini Canes saab vaadata Kristringi maale pealkirja all "Tagasi algusesse". Näitus on autori sõnul "otsustavalt maaliline, kuid piisavalt alateadlik oma sugestiivkujundites; teosed on oma iseloomult abstraktsed, kuid värvikasutuselt ilmselgelt sensuaalsed".

Tallinna Linnaarhiivis Tolli tänaval saab vaadata näitust seal säilitatavatest väärtuslikest ajaloolistest köidetest kõrvuti nendest inspireeritud tänapäevaste kunstnikuköidetega. Osalevad Rene Haljasmäe, Pille Kivihall ja Sirje Kriisa. Väljapanek keskendub ühele köitekunsti olulisele alaliigile - pehmekaanelisele köitele.

Nõmme Galerii taasavas oma uksed uues asukohas Jaama tn. 14 Boris Lukatsi 100. sünniaastapäevale pühendatud väljapanekuga. Draakoni galeriis on Toomas Kuusingu näitus "Mul on täid".

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumi Viltuses Majas on Marco Laimre isikunäitus "Väikesed Puust Inimesed Väikeses Puust Linnas". Kunstnik tegeleb posthuumori ja uute sotsiaalsete kokkulepetega ning praeguse hetke kaardistamisega. Väljas on foto ja video, samuti astub näitusel üles käpiknukk Bill Offrights. Viimane viljeleb analüüsimeetodit, mille nimeks "neokriitiline põmm". Laimre varasemast loomingust on vaadeldav teleloeng "Viis kõige idiootlikumat kunstnikupositsiooni".

Võru Linnagaleriis saab praegu uudistada kahe kohaliku kunstniku ühisnäitust "Vormi ja värvi mängud". Ruti Jõgi on välja pannud segatehnikas abstraktsioonide seeriaid. Keraamik Aivar Rumvolt on "mässanud" tuha ja saviglasuuridega kõrgkuumuskeraamikas, püüdes näha, ära tunda ja kasutada erinevaid looduslike struktuuride fragmente.

Samas on võimalik vaadata fotonäitust "Vaba-Sõltumatu (Noorte) Kolonn Nr.1 1987-1989". Korraldatud on see võrulaste tahteväljenduspäeva ja Kolonni XX juubeli auks - eesmärgiks meenutada 20 aasta taguseid sündmusi, mis tegid Võrust mõneks ajaks vaba mõtte pealinna veel mitte vabas Eestis.

Toimub
Kumu sisehoovis leiab täna õhtul aset üritus nimega "Audiogalerii", mille käigus mitme maa eksperimentaalsed helikunstnikud ühendavad kõrvaga kuuldava, arhitektuuri ja oktoobrikuise ilma kolm tundi vältavasse suurde kõlamängu. Esinevad elektroakustiliste helimaastike looja jgrzinich USAst, aktiivset mikromüra purskav soome kollektiiv Pink Twins ning My-ym Lätist. Tehnotrio Algorütmid Mihkel Tombergi isikus ja popdada paha poiss Barthol Lo Mejor esinevad lõhkudes, ümber ehitades ja pannes valesti töötama olemasolevaid masinaid. Veel osalevad eesti helikunstnikud Raul Keller, Dseir ja Martiini. Visuaalse vaste loovad helidele Mutul Lätist ning rühmituse Nep Tong nais-VJ'd, kes remiksivad kogu ürituse vältel Saku innovatiivseid reklaame. Üritus on koostööprojekt Vaal galerii, Kumu ja Audiogalerii vahel. Dresscode: soe!

Pühapäeval toimub järjekordne Kumu pärastlõuna - seekord esineb Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kuraator Ingrid Sahk loenguga "Rännud maastikus". Teekond läbi Eesti kunsti ühe armastatuima zhanri - maastikumaali - ajaloo algab varaste baltisaksa maastikukunsti näidetega ja lõpeb 19. ja 20. sajandi vahetuse tinglikumate ja sümboolsemate looduskujutiste ning Konrad Mäe teostega.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Tallinna XIV Graafikatriennaal
Käesoleva nädala kolmapäevast kuni 25. novembrini domineerib Eesti kunstiruumis ülekaaluka sündmusena Tallinna XIV Graafikatriennaal alapealkirjaga "Poliitiline / Poeetiline". Tegemist on Eesti kõige pikemate traditsioonidega ja laiemalt tuntud rahvusvahelise kunstiüritusega, mis sai alguse juba 1968. aastal. Triennaali kesksele väljapanekule - rahvusvahelisele konkurssnäitusele Kumus on zhürii valinud töid kokku 102 esinejalt, kes esindavad 36 riiki. Kumus saab tutvuda ka väljapanekuga "1987. Baltimaade graafika ja plakatid nõukogude aja viimasest kümnendist", mille kuraatoriks on Rootsi kunstiteadlane ja kuraator Anders Kreuger.

Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis on välja pandud seekordse üldkontseptsiooni autori Anders Härmi kuraatorinäitus. Siin lahatakse tervet probleemidepundart, mille üheks näiteks olgu küsimus: "Kas xerox-copy-põhise poliitilise propagandaga tegelemine on romantiline enesepettus, mikroskoopiline vastupanu, tõsine poliitiline töö, poeetiline eneseväljendus või kõik koos?". Tallinna Linnagaleriis on avatud eelmise triennaali Grand Prix laureaadi Egle Kuckaite isiknäitus "Mõtlemisest väsinud tunded. Lapse mõistmise adekvaatsed pinged".

Tänavuse Tallinna graafikatriennaali Grand Prix läks õige kaugele - selle võitis Oscar Munoz Kolumbiast. 3 võrdset preemiat pälvisid Faisal Abdu' Allah Inglismaalt, Sanggon Chung Lõuna-Koreast ja Aleksandra Janik Poolast.

21. oktoobrini peetakse Kumus, Kadrioru lossis ja Eesti Kunstiakadeemias triennaaliga haakuvat rahvusvahelist graafikakonverentsi IMPACT 5 nimega "Lõigutud aeg / Slices of time". Erinevad teemad saavad lahti räägitud paneeldiskussioonides "Aeg ja koht", "Ajalugu ja graafika", "Ajaloo koormad", "Vabadus ja evolutsioon: kuraatorlus", "Digitaalne keskkond", "Graafika mõistmine", "Kohalikud kultuurid", "Indiviid" ja "Graafika põnevamad küsimused täna". Konverentsi kuraatoriteks on Vappu Thurlow ja Loit Jõekalda.

Graafikakonverentsi programmi kuulub veel ei rohkem ega vähem kui 30 näitust 20 riigi kunstnikelt. Näitused toimuvad Tallinna galeriides, muuseumides ja alternatiivsetes näitusepaikades, samuti Viinistu kunstimuuseumi galeriides. Teiste hulgas on Adamson-Ericu muuseumis avatud konverentsi teemanäitus "Lõigutud aeg", kus esineb tosinkond põnevat kunstnikku meilt ja mujalt.

G-Galeriis on eksponeeritud Eesti kunsti ühe ekstravagantsema mõtleja ja joonistaja Tõnis Vindi "Kaks reaalsust". Ungari Instituudi galeriis saab näha maineka Ungari graafiku Csaba Nagy unistuste aedasid, mida kunstnik usub olevat meie enda peegelpildiks. Galeriis Aatrium saab Jaapani graafika näitusel "Echo from Printsaurus" näha 20 Tõusva Päikese Maa kunstniku töid. Tegemist on oma ala tõeliste meistritega, kes kasutavad oma loomingus nii traditsioonilisi kui uuenduslikke meetodeid. Galeriis 008 on Ly Lestbergi kuraatoriprojektina eksponeeritud EKA graafikaüliõpilaste fotogrammid ehk valgustrükid. Tegemist on tehnikaga, kus fotograafiline kujutis püütakse kaamerat kasutamata otse fotopaberile.

Ühe meeleoluka vahepalana rajatakse aga eelseisval pühapäeval konverentsi delegaatide poolt Viinistusse kivilabürint...

...ja veel üks väike, aga kõnekas graafikauudis. Ülle Marksi ja Jüri Kassi rahvusooper Estonia 100. sünnipäevaks kujundatud postmark valiti Yehudi Menuhini muusikateemalisel postmargikonkursil 130 kandidaadi seast 3 parima hulka.

EKA uue hoone arhitektuurivõistlus
Eesti Kunstiakadeemia kuulutas välja uue õppehoone arhitektuurivõistluse. Avalikule rahvusvahelisele konkursile oodatakse osalema arhitekte kogu maailmast, lisaks aule ja kuulsusele ootab võitjat miljoni krooni suurune preemia. Üle kümne aasta väldanud asukohaotsingute järel otsustas Kunstiakadeemia nõukogu rajada ülikooli uue hoone siiski selle praegusse asukohta Tallinna südalinnas, Tartu mnt 1/3, kus kool on tegutsenud juba aastast 1917.

...äsja selgusid ka tänavuse Margaret Kevendi stipendiumi saajad - skulptuuri magistrand Marje Mee ning sepakunsti magistrand Mikk Freiberg. Stipendiumi suurusega 2 korda 10 tuhat krooni on asutanud Eesti Kunstnike Koondis Torontos kunstihariduse toetuseks Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis avati eile Jaan Elkeni maalide väljapanek - seekord päris pealkirjata. Kunstnik on näituse ülesehitamisel lähtunud ühtsest teemakimbust, mis algab isiklikust, keha ligi olevast, ning ulatub ka üldisemate probleemideni. Elkenile iseloomulikult on tähtis tekst maalidel - see loob erinevaid seoseid, kuid jätab enamasti sõnumi selgelt välja ütlemata ja erinevad tähenduskihistused lahti harutamata. Näituse keskmeks on tänavu valminud töö "Rüiu. Rüiu. Rüiu", mille juures on ära kasutatud autori ema 60ndatel tehtud rüiu-tehnikas vaipu. Isiklikest mälestusi kandvatest esemetest alguse saava mõtte närvilõpmed ulatuvad aga laiemale tasandile - sealhulgas mäletamise temaatikani meid ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas.

SEB Ühispanga Galeriis on Virge Jõekalda graafikanäitus "Paradiisiaed". Kunstnik toob vaatajate ette paarkümmend suureformaadilist tööd, mis on mõtteliseks jätkuks varasematele seeriatele nagu "Minu aed", "Metsik aed" ja "Salaaed". Jõekalda kuivnõelatehnika võimaldab teha vahetõmmiseid, muuta värve, tõsta esile detaile, üle ja peale trükkida, kasvõi muuta trükiplaadi pinda tundmatuseni ja siis seda kõike üksteise kõrvale riputatuna ühe hingusena nautida. Kunstnik lõpetas ERKI vabagraafikuna 1988. aastal ning on tänaseks korraldanud tervelt 35 isiknäitust ja esinenud ligemale 90 rahvusvahelisel graafikanäitusel.

...ja mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis on kooli 50. sünnipäeva puhul avatud kooli vilistlaste näitus. Tegemist on esindusliku ja värvika väljapanekuga, sest aastate jooksul on koolist võrsunud terve rida meie kunstielu olulisi tegijaid. Väike osa neist saab siin üles loetud: abstraktsionist Anne Parmasto, portretist Aapo Pukk, skulptorid Tõnis Kriisa ja Margus Kadarik, klaasikunstnik Mare Saare, raamatuillustraator Regina Lukk, Eesti maastikumaali uuendaja Tiina Tammetalu.

Tartu Linnamuuseumis on nahakunstniku, restauraatori ja kunstiteadlase Endel Valk-Falgu 75. sünnipäevale pühendatud elutöönäitus. Välja on pandud hulgaliselt erinevates tehnikates nahkköiteid, sealhulgas autoriköiteid tema enda kirjutatud raamatutele. Näha saab ka Valk-Falgu viimaste aastate kire vilju - akvarellmaale.

Pärnu Kunstnike Majas avati Pärnu Postimehe ja Pärnu Linnagalerii koostöös juba kolmandat korda toimuv ülevaatenäitus "Pärnumaa foto 2007". Väljas on üle 70 jäädvustuse 47 autorilt.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab vaadata Kaari Saarma pilte. Noore fotokunstnik armastab loodust ja eriti selle imeväikesi vorme, kuna igapäevaselt on tema töövahendiks mikroskoop. Igatahes lõuendile ja akvarellpaberile trükituna mõjuvad Saarma teosed pigem maalide kui fotodena - ning pildi sisu mõistatamine jääb mõnigi kord vaataja kanda.

Toimub
Teisipäeval, 23. oktoobril toimub Kumus näitusel "Dissidentluse biennaal '77" seminar-vestlusring "Kunst ja poliitika". Sõna võtavad Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Mari Laanemets ja Maria-Kristiina Soomre, vestlusringis osalema on aga oodatud kõik kunsti- ja poliitikahuvilised.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Tunnustus Kumule
Meie kunstimuuseum Kumu pälvis tunnustuse kui erakordselt hea arhitektuuri, huvitava materjalikasutuse ning elegantse üldkujundusega hoone. Nimelt valis vase kasutamist arhitektuuris hindav rahvusvaheline zhürii septembri lõpus 74 arhitektuuriobjekti hulgast Euroopa peaauhinna ning kolm kõrgelt tunnustatud projekti. Kui peaauhind omistati Münchenis asuvale sünagoogile, siis ühe kolmest kõrgest tunnustusest pälvis Kumu. Auhinda annab välja Suurbritannias baseeruv Copper Development Association.

Käesoleva aasta alguses pälvis Kumu tunnustuse ka Chicago arhitektuuri ja -disainimuuseumi Chicago Atheneum arhitektuuriauhindade programmis, mis hindab kõige silmapaistvamaid arhitektuurisaavutusi üle terve maailma. Samuti on Kumu pälvinud kiidusõnu siinsamas kohapeal täiesti igapäevaste asjade eest - näiteks turismi edendamise ja liikumisraskustega inimestele sõbraliku keskkonna loomise eest.

60 aastat esimesest moediplomist
EKA galeriis saab nüüd uudistada retrospektiivnäitust "60 aastat esimesest professionaalsest moediplomist Eestis". 1947. aastal andis Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut välja diplomi Leida Klausile, kellest sai seega Eesti esimene diplomeeritud moe- ja kostüümikunstnik. Klausi lõputöö koosnes kahest osast - "Tänapäeva talunaise rõivastus kodukootavatest materjalidest" ja kostüümid "Estonia" teatri ooperile "Cyrano de Bergerac" - ning selle juhendajateks olid nimekad kunstnikud Natalie Mei ning Mari Adamson.

Lisaks Klausi tööle on kunstiakadeemias eksponeeritud ka teiste aastatel 1948-1950 lõpetanute moeillustratsioonid ja teatrikostüümikavandid. Vaatamata sügavale Stalini-ajale järgisid diplomandid valitsevaid moesuundi ning kombineerisid moemaailma raputanud Christian Diori New Looki oskuslikult rangete ideoloogiliste piirangutega. Just tollal said tuule tiibadesse mitmed tulevased tuntud kunstnikud ning õppejõud, kes panid aluse professionaalsele moekunstile Eestis. Tänaseks on moe-eriala lõpetanuid kogunenud ligemale 250.

Näitused Tallinnas
Eesti Ajaloomuuseumis, Suurgildi hoones on avatud näitus "Kiviaja salajased sõnumid. Kaljujoonised Oneega järve ja Valge mere äärest". Esimesed Ida-Karjala kaljujoonised avastas Tartu Ülikooli mineraloogiaprofessor Constantin Grewingk juba 1848. aastal, tänaseks on neid teada ligikaudu 1300. Ajavahemikus 5500 - 2000 a eKr loodud kujutised avavad hindamatu infoallikana meie muinasaegsete eelkäijate rituaale, kombestikku ja igapäevaelu. Kui Lõuna-Euroopas on enam leitud muinasaegseid kaljumaalinguid, siis Põhjalale on iseloomulikud kaljupinda raiutud või uuristatud joonised ehk petroglüüfid.

Kaljujoonistest inspireeritud foto- ja graafikanäitus sündis Soome-Eesti koostööna, muuhulgas on eksponeeritud ka Eesti kiviaja leiukohtadest saadud unikaalset pisiplastikat Ajaloomuuseumi ja Ajaloo Instituudi kogudest. Näituse koostasid Marjukka Vainio, Riitta Virtanen, Loit Jõekalda ja Krista Sarv. Selle põhjalikum esitlus toimub graafikakonverentsi IMPACT 5 raames 18. oktoobril, kaljujoonistega seotud kunsti teemadel kõnelevad siis asjatundjad nii meilt kui lahe tagant.

Samuti graafikakonverentsi raames avati Hobusepea galeriis kesknädalal Soome kaasaegse graafika näitus "Dreams and Treasures". Osaleb kümme kunstnikku, näituse kuraatoriks on Seppo Heiskanen. Viimastel aastakümnetel on soomlased katsetanud graafikategemise piire ja arendanud edasi traditsioonilisi väljendusviise. Nii kasutavad mõnedki kunstnikud graafikat kolmemõõtmeliste skulptuurilaadsete tööde loomiseks, teised jälle ühendavad graafika installatsiooniga. Populaarne on fotol baseeruvate tehnikate rakendamine - nii on ka Hobusepea seintele jõudnud heliogravüürid, fotosöövitused ja loomulikult erinevates digitaaltehnikates pildid.

Draakoni galeriis toimub aga IMPACT 5 programmi osana Leedu kaasaegse graafika näitus "For export only". Autorid tegelevad eneseiroonilises võtmes "leedu asja" käsitlemisega märkides, et Leedu ainsaks oluliseks ekspordiartikliks on vaimsus - mille olemus jääb aga teinekord tabamatuks ka selle kandjaile.

ArtDepoos näeb vaheldumisi Tallinnas ja New Yorgis tegutseva noore kunstniku Martin Saare näitust "80ndad Eestis". 1980. aastal sündinud Saar esitab fotorealistlikke meenutusi lapsepõlveaegsest Eestist - nostalgiliseks mosaiigiks põimuvad Moskvitshid ja Volgad, Rubiku kuubik, ranitsad ja koolivormid...

Välismaal
Rootsis, Kalmari kunstimuuseumis avati möödunud nädalal Eesti kunstnike rühmanäitus. Osalevad Merike Estna, Marta Kisand, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper, Maksim Surin ja Jaan Toomik. Tööde skaala ulatub maalist video ja kohaspetsiifilise installatsioonini.

...ja mujal Eestis
Tartus Athena Kultuurikeskuse galeriis saab vaadata Arno Vihalemma maale. Kunstnik sündis Pärnus, maalimist ja graafikat õppis Pallases Kaarel Liimandi, Nikolai Triigi ja Aleksander Vardi käe all. Sõja jalust lahkus Vihalemm Rootsi, kus elas Ystadis ja tegutses peamiselt vabakutselise kunstnikuna kuni oma surmani 1990. aastal. Arno Vihalemm, kelle looming jaguneb võrdselt nii luule kui kujutava kunsti vahel, kuulub kahtlemata eesti pagulaskunstnike paremikku. Näitus on koostatud kunstniku poegade Rein ja Peeter Vihalemma abiga, töid on toodud kohale ka Malmöst ja Ystadi Kunstimuuseumist.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati eile näituse "Skulptuur räägib:võim ja vabadus" 2. ekspositsioon. Sama nime kandvat projekti nägime mäletatavasti hiljaaegu Tallinnas. Pärnu ekspositsioon ongi Mari-Liis Tammi ja Mark Soosaare poolt kokku pandud koostöös Eesti Kujurite Ühenduse, Tallinna Kunstihoone ning kuraator Kirke Kangroga. "Vaim ilma võimuta on abitu, võim ilma vaimuta aga häbitu," märgivad korraldajad ja viitavad näituse erilisele aktuaalsusele justnimelt Pärnu linnas, kus jagelused sellesama Uue Kunsti Muuseumi saatuse ja staatuse on korduvalt laialdast tähelepanu pälvinud.

Jõhvi linnagaleriis on Aimar Kristersoni kureeritud Maalikunstnike Liidu näitus "Räägib minuga …ei räägi". 21 autorit 33 teosega aitavad lahti mõtestada küsimusi sellest, kas kunstiteos kõneleb iseenesest või sõltub see vaatajast, ajast ja kohast. Miks mõni teos räägib, aga teine mitte? Miks mõni neist muutub aja jooksul ootamatult tähenduslikuks? Miks kunstimaailma ja tavapubliku teemaeelistused tihtipeale lahknevad? Küsimusi on palju...

Kondase Keskuses on Erik Kutti maalinäitus. Iseõppinud kunstnik on töötanud nõukogude ajal Küberneetika Instituudi Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroos insener-konstruktorina ning hiljemgi tegelenud tõsiste ja ratsionaalsete asjadega. Poolmärkamatult oli mees ühel hetkel hakanud maalima õlivärvidega mererannapilte ja neid sõpradele-tuttavatele kinkima. Ning ütleb täna häbenemata, et on maalinud ka metskitsi ja luiki fotode järgi, samuti paar koerapilti (ühe neist muuseas Sally Stuudios fotorealistliku maali kursusel).

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Noorte Kunstnike Biennaal
Möödunud nädala lõpus läks Tallinnas käima üks päris pretensioonikas kunstiprojekt - nimelt Noorte Kunstnike Biennaal. Selle keskseks sündmuseks on Toompeal Rüütelkonna hoones - hiljutises Kunstimuuseumi peahoones - avatud näitus "Tagajärjed ja ettepanekud". Osaleb üle kolmekümne eripalgelise kunstniku peamiselt Põhja- ja Baltimaadest, aga samuti Ukrainast, Saksamaalt ja mujalt. Eestit esindavad Marge Monko, Tanja Muravskaja, Kristina Norman ja veel mõned nimed.

"Tagajärjed ja ettepanekud" tegeleb lähiminevikus tehtud otsustega ning püüab ette kujutada võimalikke arengusuundi tuleviku tarvis. Kunstnikud on näituseprotsessi kaasatud kui aktiivne loominguline jõud, kelle rolliks on analüüsida ja ette kujutada, meenutada ja ettepanekuid teha. Konteksti moodustavad hajusad isiklikud ja kollektiivsed kogemused, minevikust pärit lood ja kaasaegsed narratiivid. Korraldajate sõnul oodatakse aktiivset hoiakut ka vaatajalt, sest Toompeal avatud näitus on "erinevate autoripositsioonide, vaatepunktide, ettepanekute ja arvamustega täidetud avatud struktuur". Biennaali kuraatoriteks on Rael Artel ja Anneli Porri, selle tellijaks ja produtsendiks aga Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Midagi on valesti
Kultuurikatlas on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi sildi all avatud teinegi noortenäitus - "Midagi on valesti". Foto, video ja interaktiivse kunsti kaudu analüüsivad Sigrid Viir, Timo Toots, Krõõt Tarkmeel, Karel Koplimets, Tanel Rannala ja mitmed teised meie igapäevareaalsuse sidusust, seades kohati kahtluse alla olemise enese. "Midagi on valesti" käsitleb fantaasiataguse tõe avaldumisvorme läbi huumori, õuduse ja kujutamisviiside paljususe ning viskab uljalt näppu kunstipraktikate ja muude sotsiaalsete projektide poole.

Hansapanga kunstipreemia
Kumus avati eile traditsiooniline Hansapanga kunstipreemia võitja näitus. Tänavuse auhinna pälvis leedulane Valdas Ozarinskas - õppinud arhitekt, kes kuulub Leedu Interdistsiplinaarsete Kunstiloojate Assotsiatsiooni ja oma innovatiivsete ideede poolest tuntud rühmitusse "Private Ideology". Ozarinskas esitab nii Tallinnas, Riias kui Vilniuses spetsiaalselt selleks loodud installatsiooni, kus "avatud kunsti" loomingureeglite kohaselt sulatatakse kokku audio, video, urbanism, disain, arhitektuur, tekstid ja muud vormid. Projekti nimi "Transverse" väljendab erinevaid laineid ja nende liikumist - seepärast on tema installatsiooni juures võrdselt tähtsad nii kunstiline protsess kui teatav ebaselgus. Kunstnik loob justkui oma linna juba olemasoleva linna sees. Nagu situatsionistid, kes tutvusid Londoniga Pariisi kaardi abil ja vastupidi, püüab ka Ozarinskas ümber paigutada Vilniuse, Riia ja Tallinna psühhogeograafilisi kaarte.

Näitused Tallinnas
Vaalas saab vaadata Kaido Ole projekti "Hümn". Videost ja installatsioonist koosnev väljapanek käsitleb meie-tunde tagamaid olulise rahvusliku märgi - Eesti hümni kaudu. Näeme suhteliselt juhuslikku gruppi inimesi rahvuslipu taustal seda paari sõna kaupa ette laulmas. Kunstnikku huvitab, kas ja kuidas indiviididest moodustub kollektiiv - ning vastupidi, kuidas loodetav kollektiiv laguneb üksikuteks üritajateks. Sedakaudu kerkib peaküsimuseks riigi olemus ja tähendus oma kodanike jaoks. Äsja ilmus ka Kaido Ole kataloog, mis võtab kokku tema senise, peamiselt maalitehnikas loomingu.

Väärt kunstikirjandust on viimasel ajal ilmunud veelgi. Tartus esitleti hiljaaegu Raivo Kelomehe kriitikakogumikku "Ekraan kui membraan", mis koondab meie ühe tunnustatuma meediakunstieksperdi kirjutisi aastatest 1991-2000 - teemadeks kineetiline ja interaktiivne kunst ning video. Eesti Kunstnike Liit esitleb täna Tallinna Kunstihoones kaht trükist. Esimene neist - 160-leheküljeline kataloog - kajastab liidu 7. aastanäitust "Elamise kunst". Raamatu koostajateks on Katrin Pere ja Elin Kard, kujundaja Denes Kalev Farkas. Ülevaatliku kataloogi suvel toimunud näituse "Asjade seis 2007" kohta said ka tarbekunstnikud.

Tallinna Linnagaleriis saab näha Remo Randveri näitust "Tattooed banana". Kunstniku eesmärgiks on luua vaataja silme all muutuvat ja viimaks kaduvat kunsti. Seepärast on ta oma taieste alusmaterjaliks võtnud puuviljad ning tehnikaks tätoveeringu - mille puhul on kujutis teatavasti püsiva iseloomuga, aga kestab üksnes senikaua kui seda kandev keha...

Hop galeriis on tänasest publikule avatud Anneli Tammiku ehtenäitus "Kordus". Ekspositsiooni võtmesõnaks on ornamentaalsus - kunstniku lemmikud, spiraalimotiivid loovad sümmeetriliselt paigutatuna kordumatuid mustreid.

Ungari Instituudi galeriis saab vaadata parimat kaasaegset disaini Ahvenamaalt nime all "form.ax". Väljapaneku tunnusjooneks on maitsekas süntees traditsioonilisest ja modernsest vormikujundusest; välja on pandud tekstiili, ehtekunsti, keraamikat, graafilist disaini, sepiseid ja veel mõndagi muud.

Estonia teatri Talveaias on avatud järjekordne tekstiilikunsti väljapanek - oma vaipadega astuvad publiku ette Peeter Kuutma Eestist ja Britta Kjellgren Rootsist. Mõlema loomingu lätteks on põhjamaine loodus - kui Kuutma töödes on loodusmuljed muutunud abstraktseteks, siis Kjellgreni käekiri on pehme ja maaliline ning tema pildikeel on suguluses pigem impressionistliku maalikunstiga. Estonia publikugaleriis saab aga novembrikuu keskpaigani vaadata Sirje Protsini õlimaale pealkirja all "Dance of Life".

Galeriis 008 on Andro Kööbi Pirita rannast, merest ja tuulest inspireeritud näitus "Suvi". Kööp ise nimetab ennast stilistiks, avalikkus tunneb teda mitmekülgse inimesena, kes kujundab moodi, interjööre ja mitut sorti pilte.

Deco galeriis on Alisa Didõk-Riikjärve näitus "Näkku vaadates nägu ei näe..." Autori sõnul on teda alati lummanud inimeste pilgud, mis tulevad otse hingest ja nende näojoontes peituv peituv terve universum...

Graafik Marje Üksine eksponeerib oma loomingut ehitusmaterjalitootja Maxit Estonia kontorikompleksis Peterburi maanteel. Nagu pealkiri "Värvilised litod" viitab, on kõik tööd teostatud litograafitehnikas. Ekspositsiooni keskmes on sari "Hansalinn", milles kunstnik mängib vanade müüride, kirikute ja muude iseloomulike aktsentidega.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas arutleb Jaan Elkeni kureeritud näitus "Tartu. Ülikool ja maalikool" selle üle, kas kaasaegses Eesti maalikunstis eksisteerib nii-öelda Tartu koolkond või mitte. Kas rahvusvahelistele mõjutustele aldis, globaalselt arusaadavat keelt kasutav nüüdiskunst ja koolkondlikkus on üldse samast aegruumist pärit mõisted? Kunstimajas on väljas 12 noore, kuid juba tunnustatud kunstniku looming - enamik neist Tartu Ülikooli maalikunsti eriala lõpetanud või seal parasjagu magistratuuris õppimas. Mõned nimed: Imat Suuman, Priit Pajos, Eda Lõhmus, Meiu Münt, Maarit Murka...

Eesti Rahva Muuseumis on uueks näituseks "Nõukogulik lähetus ellu - noorte suvepäevad Eesti NSVs". Väljapanek on pühendatud 50 aasta möödumisele võsaleeri traditsiooni loomisest; näha saab selle mõlemat poolt - ametlikku ehk ideoloogilist ja mitteametlikku ehk sotsiaalset ning mängulist.

Rakvere Galeriis näitab Maria-Kristiina Ulas spetsiaalselt selleks puhuks valminud joonistusprojekti "Psühhedeelne muaree". "Ma tahan ülistada ilu ja haprust. Mulle meeldib joonistada pindu ja jooni mõeldes suguelundite vormidele. Need on peidetud salapärased vormid, täis ürgset jõudu. Paar kriipsu või kaksisvee moodustavad häbeme pehmed huuled. Ma joonistan akti ja märgates, mis mind tõmbab, fokusseerin tähelepanu peenisele." Just sellise avameelsusega avab kunstnik oma väljapaneku tagamaid...

Toimub
Täna-homme peetakse Kumu kunstimuuseumis filmiajaloo konverentsi "Via Transversa. Endise idabloki kadunud filmikunst", mille eesmärgiks arutleda lähiajaloo kultuurilooliste ja -poliitiliste aspektide ümberhindamise vajaduse ning võimaluste üle. "Kadunud" filmikunsti all peetakse silmas kõike seda, millest 20. sajandi filmikunsti käsitlused tihti mööda vaatavad: näiteks Nõukogude Liidu ja idabloki põhivoolu populaarset kino (vastandina suurte meistrite teostele) ja vabariiklike väikestuudiote toodangut. Sageli väärtustatakse Teise maailmasõja järgses Nõukogude ja Ida-Euroopa filmikunstis küll riiulifilme ja üksikute tipprezhissööride teoseid, kuid puudub vajalikku võrdlusmomenti võimaldav taustsüsteem.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios