Reede, 25. september 2009

Maal räägib enese eest
Tartu Kunstimajas on 11. oktoobrini vaatamiseks väljas Harry Liivranna kureeritud Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Maali sõna vol 2". Liivrand pakkus sama teema välja juba kümmekond aastat tagasi ning tollane maalinäitus toimus Tallinnas Rotermanni soolalaos. "Maali sõna vol 2" tähendab kuraatori sõnul teema jätkamist muutunud ajas ja ruumis, olukorras, kus uuel sajandil pealetulnud uus maalijate põlvkond nagu ka vanemad generatsioonid käsitlevad maali kui spetsiifilist meediumi ilma komplekside ja hirmudeta, mida tunnetati veel 1990. aastatel. Maal kõneleb sel näitusel "enda eest ise, oma spetsiifilises keeles, ilma verbaalse apparatuseta - kujutades endast visuaalselt rikkalikku teksti ning suhestudes nii klassikaliste esteetiliste ülesannetega (faktuur, koloriit, kompositsioon) kui kriitiliselt positsioonilt sotsiaalse temaatikaga (ajalugu, narkootikumid, popkultuur)".

Väljapanek hõlmab Tartu Kunstimaja ja selle galeriisid ning näitusele valis kuraator 41 kunstniku tööd. Tuntud nimedest esinevad Enn Põldroos, Jüri Arrak, Ado Lill, Leonhard Lapin, Andres Tolts, Mari Roosvalt, Jaan Elken, Ilmar Kruusamäe, Mall Paris, Kaido Ole, Laurentsius, Erki Kasemets, Ivar Kaasik, Mall Nukke, Marko Mäetamm, Vano Allsalu, Meiu Münt, Maris Palgi, Rauno Thomas Moss, Külli Suitso, Mara Koppel, Nelly Drell, Helina Loid-Kudu. Näituse kujundajaks on Rauno Thomas Moss.

Tolts tegi "Näituse"
Tallinna Kunstihoones avati neljapäeval Andres Toltsi ülevaatenäitus "Näitus", millega Eesti üks nimekamaid kunstnikke tähistab ühtlasi oma 60. sünnipäeva. Ümmarguselt 90 teosega (maal, graafika, assamblaazh, tekstiilimaal) retrospektiivse hõnguga väljapaneku kuraator on Harry Liivrand ning see esitab sisselõikeid kunstniku loomingusse alates 1960. aastate lõpust tänavu valminud ja varem eksponeerimata töödeni. Paljusid vanemaid maale pole eesti publik aga näinud enam kui veerand sajandit.

Nii kunstnik (kes on ühtlasi näituse kujundajaks) kui kuraator leidsid, et väljapanekule pole muud pealkirja vaja kui "Näitus" - see nimi hakkab juba iseenesest Toltsi loominguloo kontekstis metafooriliselt tööle nii personaalmütoloogilisel kui kontseptuaalsel tasandil, töötades samas avatud semiootilise tähendusväljana. "Näituse" idee on näidata, et need huvid ja soovid, mis ajendavad popkultuurist ja võõrandunud linnakeskkonnnast inspireeritud Toltsi looma, pole enam kui neljakümne aasta jooksul muutunud. Toltsi energia käivitab autotsiteerimine, süstematiseerimine, iroonia, eneseiroonia ja alateadvus. Väljapanekut läbivateks motiivideks on abstraktsed konstruktsioonid, (surnud) loodus, reaalse objekti ja subjektiivse keskkonna süntees, visuaalsed mängud kitshi-esteetika ning bürokraatliku maailma sümbolitega.

Toltsi sõnul on juba tema esimestest töödest "näha, et kord on autor vaatleja, kord konstruktor". Seejuures otsib ta ikka veel vastust küsimusele loodusliku ja kunstliku ning üleva ja madala kategooriate visuaalselt harmooniliseks ühendamiseks. Kunstihoone "Näitus" koondab töid Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Kunstihoone enda kollektsioonidest ja mitmest erakogust ning kestab 25. oktoobrini. 15. oktoobril kell 16 vestleb Liivrand Toltsiga kohapeal tema loomingust ja kunstnikupositsioonist kaasajal.

Briti kunstnik räägib "Estonia" hukust
4. oktoobrini saab Linnagaleriis tutvuda Stuart Brisley (Suurbritannia) näitusega "Ristumised". Näitus koosneb kahest installatsioonist - neist esimene kannab pealkirja "Touching the Black Ice / Puudutades musta jääd" ja teine "Estonia". Installatsioonid on lihtsad, poeetilised ja kujundlikud ning tugeva emotsionaalse laenguga, mis vaatajat kahtlemata puudutab, nendib galerii kuraator Anders Härm. Tema sõnul pole "sugugi juhus, et inglise absoluutse kaalukategooria kaasaegse kunsti klassiku Stuart Brisley (sünd. 1935) näitus leiab aset just siin ja ajavahemikul, mille sisse jääb parvlaev Estonia hukkumise järjekordne aastapäev". Tõepoolest, käsitleb ju kunstniku teine näitusel eksponeeritud töö Titanicu hukkumist. Vt. ka www.hansardgallery.org.uk

Skulptuuritaustaga Brisley loomingu rahvusvaheliselt tuntum osa ongi seotud performance`ikunstiga, mille ristiisaks Inglismaal teda ka õigustatult peetakse. Brisley kuulub klassikalise performance`ikunsti kuldaja olulisemate nimede hulka kõrvuti selliste kunstnikega nagu Marina Abramovic, Chris Burden, Vito Acconci ja mitmete teistega, kes testisid seitsmekümnendate alguses inimtaluvuse füüsilisi ja psühholoogilisi piire. 1980. aastatel, mil performance kui sekkuva avangardse tegevuse formaat muutus üha vähem usutavaks, liikus Brisley performance'i-kunsti juurest installatsioonide, video- ja slaiditeoste, maali, installatsiooni ning objektikunsti juurde. Tema eesmärgid jäid aga samaks - teha kunsti, mis oma metafoorikülluses ja väljendusvahendite rikkuses on võimeline tabama kapitalistliku kultuuri "morbiidseid sümptomeid".

Kunstiteaduse preemia Kivimaale
Arhitektuurimuuseumis anti 18. septembril pidulikult kätte iga-aastane Ervin Pütsepa kunstiteaduse preemia, mille tänavu pälvis kunstiteaduste doktor Katrin Kivimaa raamatu "Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000" (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009) eest. Monograafia aluseks on Kivimaa paar aastat tagasi Leedsi ülikoolis (Suurbritannia) kaitstud doktoritöö, mille juhendajaks oli tänapäeva üks prominentsemaid kunstiteadlasi Griselda Pollock. Preemia komisjoni kuulusid: Karin Hallas-Murula, Mart Kalm, Krista Kodres, Kersti Markus ja perekonna esindajana Peeter Pütsep.

Preemia on mõeldud tunnustuseks aasta parima kunstiteadusliku monograafia autorile. Tunnustatud arhitekt, tehnikateaduste doktor Ervin Pütsep oli ühtlasi innukamaid väliseesti kunstiajaloo uurijaid, kelle sulest on pärit kaks köidet "Kunstielu Eestimaal" (Stockholm 1991, 1996). Kunstiteaduse aastapreemiat annab välja Pütsepa perekond.

Eetiline Eesti suveniir
Käimasoleva Disainiöö raames selgus eetilisim Eesti suveniir! Just seda ilusat ja ihaldusväärset, samas loodussäästlikku ja keskkonnasõbralikku Eestit tutvustavat meenet otsiti SA Tallinn 2011 ja Eesti Disainerite Liidu korraldatud konkursil. Konkurss "Eetiline Eesti suveniir" tipnes võitjate välja kuulutamise ja näituse avamisega Arhitektuuri- ja disainigaleriis reedel, 25. septembril kell 16. Kokku laekus võistlusele 31 tööd, mille hulgas oli nii traditsioonilisemaid kui ka täiesti uudse lähenemisega üllatavaid suveniire. Zhüriisse kuulusid Tallinn 2011 turundusjuht Katrin Remmelkoor, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova, disainerid Tõnis Vellama, Tarmo Luisk ja Reet Aus, kunstnik Reiu Tüür, Welcome To Estonia brändijuht Leitti Mändmets, kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto, Tallinn 2011 programmikoordinaator Pille-Triin Männik ja Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht Andri Maimets.

Esikoha pälvis taaskasutussuveniir - klaaspokaali jalast valmistatud sõlg, II koha sai puust "Eesti jonn" ning III shokolaadist tallinna kilud. Vaata pilte www.delfi.ee

Tekstiilikunstnikud glamuurselt kodutud
EKA galeriis saab 6. oktoobrini uudistada tekstiilidisaini osakonna üliõpilaste näitus "Glamuurselt kodutu". Meie tekstiilihariduse ja kogu EKA 95. juubeliaastale pühendatud näituse projektide juhendajad on professor Mare Kelpman, dotsent Krista Leesi ja doktorant Kärt Ojavee, väljapaneku kujundajateks tekstiiliosakonna magistrandid.

"Kunstiakadeemia on alustanud kolimist. Nagu kõik osakonnad, jätab ka soliidses eas tekstiilidisaini osakond oma kauaaegse kodu. Kodutu staatus on ühtaegu valus kui ka lootusrikkalt ilus. Sellest intriigist inspireerituna on tudengid loonud oma töödega glamuursete kodutute telklaagri, kust lisaks nostalgiliselt meelestatud trükigraafikale ei puudu ka tänapäevased innovaatilised tehnoloogiakatsetused. Teiste tööde seas saab näha helendavaid patju, puutetundlikke vaibamooduleid ning kootud multifunktsionaalseid tooteid. Kodutu tekstiilitudeng neelab alla valu ning valib kindla veendumusega ilu ja glamuuri," selgitavad näituse korraldajad.

Lisaks põhinäitusele tutvustatakse satelliitnäitusel "Autahvel" Noore Tekstiilikunstniku autasu ja Mari Adamsoni nimelise preemiaga tunnustatud tekstiilitudengite erialaseid tegemisi ning antakse kätte 12. Mari Adamsoni nimeline tekstiilitudengi rahaline preemia (3000 krooni). Preemia asutati 1998. aastal tähistamaks kauaaegse õppejõu ja osakonna juhataja professor Mari Adamsoni 90. sünnipäeva.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis näeb Riho Kalli ja Marje Murusalu ühisprojekti "Vahepeatus", mille eesmärgiks on kunstnike sõnul kõnetada suuremat auditooriumi kui ainult tavapärast kunstipublikut. Kalli ja Murusalu loomingu ühiseks puutepunktiks on heli ning näituse inspiratsiooniallikaks täiesti tavaline Tallinna troll. "Idee kasutada trolliheli või teisisõnu väljendudes - lihtsalt müra, tekkis juba 2005. aasta kevadel kui Kunstiakadeemia esmakursuslastena koolipinki nühkisime. Meile tegid piiritult nalja täiesti arusaamatuks jäävad trollijuhi ettekantud peatustenimed, sageli lihtsalt suvalised kahinad. Vahel näis, et defineerimatute peatusenimede asemel oleks võidud edastada ükskõik millist sõnumit alates absurdihuumorist lõpetades tavalise reklaamlausega," selgitavad kunstnikud.

Rotermanni soolalaos on viimaseid aegu (täpsemalt 4. oktoobrini) üleval "Tallinna uued raekojad. Arhitektuurivõistluse tööd 2009" ning Tallinna raekoja konkursitööd aastatest 1912 ja 1937.

Eesti Rahvusraamatukogu fuajees on 7. oktoobrini Taani graafika ülevaatenäitus "Aja märgid". Eksponeeritud on tööd, mis tutvustavad paljude väljendusviiside, tehnikate ja võimaluste abil Taani graafika arengut läbi aegade. Näitus tähistab 1909. aastal tegevust alustanud Taani Graafikakunsti Ühenduse ja 1979. aastal jätkanud Taani Graafikute Ühingu juubeleid.

Meriton Grand Hotel Tallinna ruumes on praegu avatud Neeme Kulboki suur ülevaatenäitus "Vee värv". Neeme Kulbok on lõpetanud ERKI 1991. a. maali erialal, elab ja töötab Tallinnas Nõmmel. Näitust korraldabki Nõmme Galerii - ühtlasi taasavati sellega galerii "Navett". Väljapanek jaguneb teemade kaupa neljale korrusele: "Pärast vihma", "Veepiir ja silmapiir", "Õitseb ja kõduneb" ning "Rahutu mets". Neeme Kulboki näol on tegu harva esineva (Tallinnas viimati kümne aasta eest), kuid kahtlemata huvitava käekirjaga ning maalikultuuriga loojaga.
Lühidalt

Mujal
Tartus Y galeriis on 3. oktoobrini Einike Leppiku ja Kristina Kivirand-Pototski ühisnäitus "Pool on väljas". Leppik näitab "head eesti kirjandust rebitult ja raamitult, klaasi all ja klaasi peal" ning Kivirand-Pototski esitleb ""Kunstniku raamatu projekti", mis käsitleb fragmentaarsust, lapsepõlvemälestusi, päevikulises vormis kirjapandud mõtetest välja rebitud katkendeid".

Tartus LOOV galeriis (Kalevi tn. 13) on 9. oktoobrini EKA Avatud Akadeemia vilistlase Teele Puusepa näitus "Vaata, kuidas tahad! VOL2".

Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse 25. septembril kell 16 asjakohase töötoaga näitus Neljandal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud töödest. Kartulitrükke saavad narvakad vaadata 19. oktoobrini. Rohkem infot festivalist www.printpotato.pri.ee

Toimub
25. septembril kell 16 toimub Kumu auditooriumis Baieri Riikliku Maalikogu - Alte Pinakothek'i kuraatori dr. Martin Schawe avalik loeng "Varane saksa ja Madalmaade maalikunst (1350-1550) Alte Pinakothek'i kogudes" (tasuta, sünkroontõlge eesti keelde).

26. septembril kell 19 toimub Kumu auditooriumis tasuta kontsert "Muusikaline etüüd mobiiltelefonidele". Projekti autoriteks on Riin Rõõs, Eve Arpo, Lauri Eltermaa ja Timo Toots. Ruumiline muusikainstrument koosneb inimeste poolt annetatud sadadest vanadest mobiiltelefonidest ja süntesaatorist. Muusik mängib süntesaatoril ning helistab erinevaid klahve vajutades telefonidele - telefonihelinad omakorda loovad ruumis heli- ja valguskontserdi. Helistamiseks vajaliku rakenduse on loonud Aqris kasutades Skype tarkvara. Teose esiettekanne toimus Leigo Järvemuusikal käesoleva aasta augustikuus.

DisainiÖÖ raames toimub 26. septembril kell 19 Katariina kirikus multietendus "Ühel ööl" - Tallinna Katariina Gildi kunstnike ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatritudengite ühine looming, kus saavad kokku kunstnike tööd ning näitlejad. "See on üks lihtne lugu. See on mäng. Keha ja esemega, rütmis ja sõnas, muusikas ja vaikuses," lubavad korraldajad.

Reede, 18. september 2009

Loovala Tallinna südames
15. septembril avati Rotermanni kvartalis Loovala - uudne erinevaid kunstnikke ja valdkondi koondav ala, kus tegutsevad graafika- ja maali- ning multikunstnikud Kaija Kesa, Tanel Rannala, Margot Kask, Lilli-Krõõt Repnau, Allan Tõnissoo, Lembe Ruben, Rain Ader, Toomas Tõnissoo, Kadri Kangilaski, Leho Rubis, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Kaie Kal, Anna-Liisa Pärt ja Ave Nahkur ning Soho Fond. Lisaks neile on Loovalas koha sisse võtnud tekstiilikunstnikud Mari Aruoja, Monika Järg ja Kadi Pajupuu, klaasikunstnik Mari-Liis Maku, graafikadisainer Marge Robam, kullassepad Karin Kersa ja Renee Luik ning Kaire Jakobsoni kunstitarvete kauplus-stuudio Õnneküpsis.

Loovala põhimõtteks on, et kunstniku poolt kasutatav pind on võimalikult mitmepalgeline: töö- ja müügipind, kursuste korraldamise ja kliendiga kohtumise paik. "Ühismõtlemisest sündiv teos, st. piiri ületamine erinevate erialade vahel - see on Loovala tulevik", selgitavad ürituse eestvedajad. Loovvala asukohaks Rotermanni kvartalis on seal asuvad oranz-must-valge-pruunid kortermajad - Loovvala sissepääs asub nende majade sisehoovis (Kirsmäel).

Baltisaksa aadlikultuuri sära Kadriorus
Kadrioru kunstimuuseumis avanes täna 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstikultuuri hiilgeaega tutvustav näitus "Balti biidermeier". Mõiste "biidermeier" sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja kodanliku elutunde tähistamiseks ning selle iseloomulikud väärtused - individualism, praktilisus, koduarmastus, tihedad perekondlikud suhted - kujunesid baltisaksa ühiskonnakorralduse aluseks.

Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja sellesse naiseliku malbuse ja meheliku kindlameelsuse aega, annavad nauditava pildi baltisaksa seisuseuhkusest ja soorollidest, kodukultusest ja kodumaa-kujutlusest, suhtumisest eestlastesse, Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elust.

Tiina Abeli kureeritud ja Tiit Jürna kujundatud näitusel on esindatud suurejooneline nimekiri baltisaksa kunstnikest: F. B. Dörbeck, J. Hau, E. Hau, G. A. Hippius, A. J. Klünder, C. F. von Kügelgen, F. L. von Maydell, C. T. von Neff, A. G. W. Pezold, G. F. Schlater, K. A. Senff, J. C. E. Ungern-Sternberg, O. Zoege von Manteuffel jpt. Eksponeeritud teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi, Tartu Ülikooli geoloogia muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja erakollektsioonidesse.

Polüreaalne elu ja porno Vaalas
Vaal galeriis on Ly Lestbergi ja Rauno Thomas Mossi "Polyreality". Näituse huvisfääris on flirt 21. sajandi erootikadiskursustega, mida iseloomustab paljude meelest enesetapuga võrreldav sisuline tühjenemine ja ületarbimine. Vaala kuraatori Eha Komissarovi sõnul ei ole Moss ja Lestberg hakanud ennast rebestama uute erootikastsenaariumite leiutamisega, nende sünergiat vürtsitavad soolisest erinevusest lähtuvate orientatsioonide magistraalid. Lestbergi naiselikule vaatlusstiilile, kus erootika on lihtsalt üheks tegelaseks paljude teiste liinide hulgas, liidab Moss väga selgelt piiritletud erootikadiskursuse, mis lähtub porno- ja seltskonna-kroonika saitidelt pärinevast materjalist.

Moss on valmistanud lisaks 15 maalietüüdile pornoajakirjade teemal ka kolm lõuendile maalitud reprot Lestbergi fotodest. Lestberg toob vastusammuna näitusele kangale suurendatud näidiseid oma arvutisse kogunenud lemmikmeediastaaride pildifailide hulgast: tõsielulisi hetki varalahkunud Playboy supermodellist Anna Nicole Smithist ja Beckhamite superperest. Lestberg on rakendanud oma erilaadset huumorimeelt ka ainestikule, mis pärineb kunstiakadeemia suviselt ekspeditsioonilt meie sugulasrahva komide juurde. Mossi etüüdid masturbeerivast mehest aga minetavad maaliformaati viiduna oma algse olemuse, nendib Komissarov ja lisab: "Maalitehnika õilistab pornot igavikulisusega ja kõik need alfaisased koos oma vampnaistega & geipaarid jätavad Mossi etüüdidel kummastanult eksinu mulje. Kuid probleem, millega Moss parasjagu töötab, on huvitavam kui esialgsed tulemused." Igatahes ei soovita korraldajad üht osa Vaala ekspositsioonist vaatamiseks alla 17-aastastele noortele.

Kujur veeretab kive mäest üles
Tallinna Kunstihoone galeriis on alates laupäevast vaatamiseks väljas Terje Ojaveri kohaspetsiifiline installatsioon "Petetute tants". Galerii kuraatori Reet Varblase sõnul on väljapaneku võtmeks video "Sisyphose pruut", milles naine (kunstnik ise) püüab kahte palli mäest üles lüües tabada väravat. Isegi siis, kui lööja pall tabab väravat, veereb see mäest alla ning Sisyphose needus on langenud ka ta pruudi peale. Kui Sisyphost karistati sõnakuulmatuse, siis naist liigse sõnakuulelikkuse eest. Galerii esimeses ruumis on eksponeeritud kivid: looduslikud ja kunstniku käe alt tulnud kivid. Kivid, mida inimene saab oma tahtmist mööda kasutada, kuid mis teatud tingimustes (nagu Sisyphose müüdis) käituvad omasoodu.

Kunstnik on ise oma projekti kohta öelnud: "Armastuseks nimetame seoseid ja seisundeid inimeste vahel. Armastus seob, kohustab, allutab armastatu ning armastaja, ühesõnaga võtab vabaduse mõlemalt poolelt. Kirg, iha ja imetlus rikastavad emotsionaalselt, kuid samas teevad need tundmused ka vaesemaks, sest et saada, tuleb ka anda, midagi isiklikust minast loovutada. ... Maailmas ei ole kahte ühesugust kivi, nagu ei ole ka igavest armastust. Kuid illusioon on magus enesepettus. Igaveseks võib armastuse teha pidev võitlus ja takistuste, tõkete ületamine." Ojaveri näitus jääb lahti 4. oktoobrini.

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis näeb 31. oktoobrini Tiina Tammetalu personaalnäitust "La Dolce Vita". Väljas on maalid aastatest 1999 - 2009. Kunstnik on piltidele ülestikku ladestatud katkeid lapsepõlve Tartust, Lääne-Eestist ja oma Tallinna ateljeedest läbisegi mälestustega Chicagost, Shanghaist, Yaffost, Jeruusalemmast ja paljudest teistest õnnelikke hetki pakkunud kohtadest. Erinevalt sarjas "Eesti maastikud" loodud raskepärastest ja geograafilise seotusega maalidest on sedakorda tähtsamad meeleolud ja muljed. Tammetalu "magusa elu" tööd on fragmentaarsed ülestähendused hetkedest, nägudest, vaadetest ja detailidest, mida ühendab autori enese poolt "aeg-ajalt viljeldav nautlev, sübaristlik elustiil, kus ainsaks kehtivaks reegliks on hedonism".

Draakoni galeriis saab 26. septembrini vaadata Fideelia-Signe Rootsi näitust "Mehe tee", millega end radikaalseks feministiks nimetav kunstnik esitab väljakutse kinnistunud soorollidele. Roots on veendunud, et "enamus käitumisjooni, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks, on sotsiaalselt konstrueeritud ja neid saab ümber konstrueerida. Mehed ei ole loomupäraselt agressiivsed ja naised sünnist saadik emotsionaalsed." Näitus koosneb filmist ja meeste aktifotodest. Fotokaamera ees on tavaliselt poseerinud end mehe jaoks ilusaks teinud naine. Nüüd saab kõik olema teisiti, loodab autor.

Eesti Panga Kuppelgaleriis avati teisipäeval Alice Kase teoste näitus, mis esitleb kunstniku maale ja joonistusi aastaist 1999-2008. Väljapanekut iseloomustab autor ise niimoodi: "Läbi füüsilise oleku on piltidel pigem tunnetada emotsioon, mis imbub läbi inimese ja annab kehale võib-olla tavaelus võimatu rakursi, kaaluta oleku, lõikumise, perspektiivituse, sotsiaalse koosluse võimatuse jne. Tekib kummastav ruum, hetk füüsilisusest ja tundest."

Hop galeriis on 6. oktoobrini Lylian ja Katarina Meistri "Erailu" - ema ja tütre esimene ühisnäitus. Projektid on sündinud eraldi, üks Londonis ja teine Tallinnas, ometi on neil tugev visuaalne ja mõtteline seos: mõlemad autorid tegelevad oma väikeste maailmade loomisega, kasutades materjalina meedia- ja reklaamimaailma toodangut ning jutustuste- ja erootikarohket esteetikat. Lylian Meister kleebib väljalõikeid postipakkidele ja tikib tekstiilidele, kirjab läbi fotodega perekonnaalbumist, low tech väljaprintidega ja pitslinikutega, täiendab maalingutega ning katab pärlite ja kalliskividega. Katarina Meistri projektis "Paabeli põld" segunevad tikutoosimaailmades eri riikide ning tegevusvaldkondade reklaamid, mis on arendatud pisimõtisklusteks.

Riigikogu kunstisaalis on oktoobrikuu lõpuni vaatamiseks väljas Ehalill Halliste näitus "ETNO M10:1". Halliste on gobeläänikunstnik, kelle suuremõõtmelised värvilised vaibad mõjuvad lüüriliselt ja õrnalt, teda on nimetatud ka eesti vaibakunsti suurimaks romantikuks. Oma viimaste aastate loomingus kasutab kunstnik motiive eesti rahvarõivastelt; käesoleval näitusel eksponeeritud poeetilise vaibaseeria aluseks on kümnekordseks suurendatud käiste ja tanude lillkirjad.

Galeriis SooSoo näeb 23. septembrini Monika Järgi loomingut pealkirja all "Päris". Kunstnik esitleb oma uusi vaipu, põranda- ja seinapaneele ning koostöös Keret Altperega valminud akustilisi tekstiile. Ehkki Monika Järgi loomeprotsess on tihti katsetuslik, lähtuvad tema tööd samas arusaamast, et tulemus peab olema kasutajasõbralik nii funktsioonilt kui kvaliteedilt.

Vabaduse galeriis näeb kuu lõpuni Aime Jürjo joonistusi nime all "Pühendus". Kunstnik on pühendanud näituse oma pojale, äsja lahkunud tuntud ajaloolasele Indrek Jürjole. Aime Jürjo sulejoonistuste kujundikeel on valdavalt sümbolistlik, sellest kerkivad delikaatselt esile kultuurilised viited - Põhjala vanemast kultuuripärandist pärit sümbolid ja katked Vana-Liivimaa kaartidelt. Ka Deco galeriis on 3. oktoobrini Aime Jürjo näitus - sedapuhku "Akvarellid ja objektid".

Galeriis Aatrium näitab 9. oktoobrini pealkirja all "Igapäevased peegeldused" oma pilte Heikki Leis. Fotorealistlikel pliiatsijoonistustel on kujutatud eesti kultuuritegelasi (Peeter Volkonski, Priit Pärn, Merle Jääger, Mai Murdmaa, Liisi Koikson, Andrus Kivirähk, Kadri Kõusaar jt.) tegemas igapäevaseid toimunguid peegli ees. "Kes peseb hambaid, kes ajab habet, kes pigistab pisvinni..." kommenteerib autor.

EKA raamatukogus on 28. septembrini võimalik uudistada Soome 2008. aasta kauneimaid raamatuid.

Mujal
Kuressaare Raegaleriis on 11. novembrini väljapanek "Ruhnu kunstis". Kokku on Eksponeeritud on töid kahekümnelt autorilt, mis pärinevad viiest muuseumist ja kaheteistkümnest erakogust. Esimesed sissevaated ruhnlaste ellu pärinevad 19. sajandi keskpaigast (E. H. Schlichtingi kaks litograafiat); teiste hulgas on näitusel esindatud sellised kunstiklassikud nagu Eerik Haamer, Lagle Iisrael, Lüüdia Vallimäe-Mark, Vive Tolli, Olga Terri ja Uno Roosvalt. Näitusega kaasneb kataloog, mille koostajaks Reet Rast ning kujundajaks Boris Shestakov. Lisaks saab Kuressaare kultuurikeskuse saalis 14. oktoobrini vaadata Kuressaare Kunstikooli näitust "Ruhnu suvi".

Pärnu Kunstnike Majas näeb 11. oktoobrini disaineritaustaga Helje Eelma digitaaltehnikas pilte näitusel "Pühitsetud maastikud II".

Toimub
18. ja 19. septembril peetakse III Kumu sügiskonverentsi "Mis jääb meie maailmast alles pärast meid?", mis keskendub 21. sajandi muuseumi kogumispõhimõtetele. Alates 1960. aastatest on üha enam olulisteks muutunud küsimused, mis on seotud kaasaegse kunsti kogumise ja säilitamisega ning muuseumide rolliga selles protsessis. Kaasaegne kunst, mis on tihti hüljanud teose materiaalse vormi ning tegeleb helide, lõhnade ja sotsioloogiliste eksperimentidega või suubub täiesti virtuaalsetesse maailmadesse, allub väga halvasti kogumise või arhiveerimise seni omaksvõetud üldtunnustatud reeglitele. Küsimus pole ainult kogumise ja arhiveerimise viisis, vaid ka selles, mida kogutakse. Kaasaegse kunsti piirideta laienemine teistele valdkondadele sunnib üle vaatama senise kogumispoliitika ja dokumenteerimise-arhiveerimise peasuunad. Üha olulisemaks muutub ka näituse terviklikkuse ja sellega seotud teose kontekstuaalsuse probleem (nt biennaalid). Ingliskeelsel konverentsil esinevad Perttu Rastas, Kirsti Harva, Leevi Haapala (Soome), Tatja Scholte, Hripsime Visser (Holland), Milan Knizhak (Tshehhi), Lori Zippay (USA), Külli Lupkin, Hilkka Hiiop (Eesti) ja Adam Budak (Poola/Austria).

Kumu auditooriumis toimub 22. septembril kell 18 dokumentaalfilmi "Monument" (stsenarist Juta Kivimäe, rezhissöör Tõnu Virve) rahvusvahelise versiooni esilinastus
Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, on seda olnud varem ja on ilmselt ka edaspidi, nendivad filmi autorid. "Monument" keskendub eesti mälestussammaste saatusele muutuvas ajas; sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased ning ausammaste autorid; kasutatud on unikaalseid kaadreid ning mitmed arhiividokumendid jõuavad avalikkuse ette esmakordselt.

Tartus Y galeriis räägivad 22. septembril algusega kell 18 oma loomingust MoKSi residentkunstnikud jaapani fotograaf Kanako Sasaki ning poola-iisraeli kunstnikepaar Irena Biechonska ja Jerzy Biechonski.

24.-27 septembrini leiab Tallinnas aset järjekordne Disainiöö - kultuurifestival "Arts and Lights in Tallinn". Festivali korraldajaks on Eesti Disainerite Liit ning seekord fookuses leidlikkus, innovatsioon, säästlikkus ja taaskasutus. Toimuvad seminarid, avatakse mitmeid näitusi, oma kollektsioonidega üllatavad publikut Eesti tuntud moeloojad, toimub heategevuslik disainioksjon ja palju muud. Festivali keskpunkt asub Rotermanni kvartalis, kus Disainiöö üritused haaravad enda alla Prooviveski, Elevaatori ja Nisurukkiveski; satelliitüritused toimuvad Soolalaos, Tarbekunsti-ja Disainimuuseumis, SooSoo galeriis, Katariina Kirikus, Lühikeses Jalas ja mitmel pool mujal. Festivali programm www.disainioo.ee

Reede, 4. september 2009

Kunsti ...Austriast
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on 11. oktoobrini avatud näitus "Austria disain. Innovatsioon ja tehnoloogia", mis avab eestlastele seni rohkem muusika, kohvikute ja viinerite poolest südamelähedase Austria uue külje. Väljapanek tutvustab ühel sealsel kaalukaimal disainikonkursil "Adolf Loos'i disainiauhind" premeeritud töid, samuti mitmeid uuenduslikke lahendusi. Ligemale poolesaja disaineri loomingut hõlmav ekspositsioon sisaldab esemeid elegantsetest veeklaasidest ja päikesepaneelil töötavast tänavavalgustist uudse ühendussüsteemiga toolide ning mootorrattani.

Väljapaneku kuraatorid on Severin Filek ja Ulrike Willinger, näitust saadab põhjalik ingliskeelne kataloog. Näituse korraldajaks on 1927. aastal asutatud Designaustria - üks vanimaid ja suurimaid professionaalseid ühendusi Euroopas loomemajanduse sektoris. Ligemale 1300 liikmega organisatsioon esindab Austria graafiliste ja tootedisainerite huve rahvusvahelistes katusorganisatsioonides - ning loomulikult teenindab ja nõustab oma liikmeid ning korraldab suhteid avalikkusega.

...Ungarist
ArtDepoos saab 26. septembrini vaadata Ungari noorte fotograafide ühisnäitust "Traditsioon ja vastuvõtlikkus. Kaasaegsed arengusuunad Ungari fotokunstis". Zsolt Peter Barta, Imre Dregely, Aliona Frank, Sandor Aron Karoly ning Karoly Minyo Szert järgivad oma loomingus sealse eksperimentaalfotograafia algallikaid - seejuures on enamik nende töid teostatud siiski 21. sajandi meetodeid kasutades. Lenke Szilagyi, Tamas Dezsö, Tivadar Domaniczky, Zsolt Szamody ja Zoltan Vancso demonstreerivad oma reportaazhides klassikalise fotozhurnalistika püsimajäämist. Näituse kuraatoriks on Ungari Fotograafia Muuseumi direktor Peter Baki, kaaskuraatoriks Gabriella Uhl.

Ungari Instituudis saab 18. septembrini vaadata näitust Attila Mata skulptuure. Kasutades klassikalisi materjale (puit, kips, pronks), annab kunstnik edasi oma ideed inimesest kui eelkõige füüsilis-anatoomilisest struktuurist. Kubistlike meetodite kasutamine koos ekspressiivsete moodulitega (värvitud pinnad, materjalide töötlemisest jäänud jäljed) näitab korraldajate sõnu ungari kujuri kirglikku olemust. Kunstnik ise nimetab oma meetodit reduktsiooniks - "detailidest loobumine ja uute dimensioonide lisamine esialgsele positsioonile muudavad teosed virtuaalseteks ruumilisteks joonistusteks, kus vaataja ise peab lisama detaile igast võimalikust vaatenurgast".

...Jaapanist
Adamson-Ericu muuseumis saab pealkirja all "Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" nüüd vaadata jaapani kunstniku Kokyo Hatanaka loomingut. Kunstniku ja ajaloolase haridusega professor Hatanaka (s. 1947) töötab Kyoto kunsti- ja disainiülikoolis kaasaegse nihonga õppejõuna. Lisaks loometööle on ta pühendunud traditsioonilise jaapani stiilis maali esteetika ja ajaloo uurimisele. Jaapanis budistlikus templis sündinud ja kasvanud kunstnikku on köitnud ka India - ta on põhjalikult uurinud selle kunstiajalugu, käinud seal palverännakutel ning kirjutanud monograafia india tekstiilikunstist.

Termin nihonga võeti klassikalise jaapani stiilis maalikunsti kohta kasutusele 19. sajandil Meiji perioodil, et eristada selles laadis maalitud töid nn lääne-stiilis loodud maalidest. Nihonga't iseloomustab tasapinnalisus, tundliku kontuurjoonega selge kujundi ja kõneka tühjuse kasutus, puhaste toonide väljendusrikkus ning looduslike värvipigmentide kasutamine.

Näituse korraldajate sõnul võluvad Hatanaka maalid oma "lakoonilise kujundi, sümbolistliku tundeintensiivsuse, nihonga'le omase värvipeenuse ja sumeda läbikumavusega. Tema tööd on tundlikud inimhinge-uurimused, mis kantud sügavast budistlikust mõttest." Näituse kuraatorid on Kersti Koll ja Taimi Paves. Spetsiaalselt Adamson-Ericu muuseumi jaoks koostatud väljapanek jääb avatuks 1. novembrini 2009. Näitusega kaasneb mitmekesine programm, mis sisaldab muuhulgas kohtumisõhtu Sven Grünbergiga teemal "Budism ja muusika" ning Leonhard Lapini loengu "Zen kunstis".

Tulevane klaasipealinn?
Näib, et klaasikunstnikke tõmbab Pärnusse - nii võib sellest ehk suvepealinna kõrval saada ka Eesti klaasipealinn... Igatahes avati Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) 2. septembril näitus "Helmesread". Minevikus kuulusid lihtsad klaashelmestest keed meie vanaemade igapäevaellu. Pidulikel puhkudel pandi kaela pikemad helmekeed hõberahade ja ripatsitega. Ehted oli üks väheseid valdkondi, kus klaas kui materjal leidis oma kindla koha muistsete eestlaste igapäevaelus. Tänapäevaks on see traditsioon unustuse hõlma vajunud.

Kui meie vanaemade klaashelmed toodi kaugetelt maadelt, siis näitusel välja pandud helmed on valmistatud siinsamas Eestis, kasutades erinevaid klaasitöötlustehnikaid: kuumtöötlus, lihvimine, sulatamine. Oma helmeloomingut näitavad Liisi Junolainen, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Kai Saarepuu, Kersti Vaks, Mare Saare, Kristiina Uslar, Toomas Riisalu ja Peeter Rudash.

Pärnu Linnagaleriis on aga 3. oktoobrini eksponeeritud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus - tänavu pealkirja all "Rahvuslik pärand". 19 klaasikunstnikku käsitlevad seda teemat kes läbi isiklikult lähedase, kes üldistavas võtmes. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad Ivo Lill, Eve Koha, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapu, Katrin Tukmann, Malle Hallimäe, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho Hütt, Kristi Ringkjob, Karin Mölder, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Maarja Priks.

Näitused Tallinnas
8. septembril avatakse Haus Galeriis Nikolai Kormashovi näitus "Alguses oli etüüd", kus üks meie silmapaistvamaid pärastsõjajärgseid maalikunstnikke toob vaatajate ette rea hoogsaid väikeseformaadilisi maale alates 1950ndatest aastatest. Kormashovi sõnul on etüüd - maaliline visand natuurist - kutsutud saatma kunstnikku kogu loomingulise tee jooksul: "Ta on vältimatult vajalik materjal idee/pildi teostamiseks, tööd natuurist ei asenda ükski muu vorm (nt foto). Etüüd õpetab töötama kiirelt, püüdma lennult modelli (inimese, loodusvaate jm) seisundi peamisi iseloomulikke jooni, valguse- ja vormivahekordi. ... Väikest isetehtud maalikasti olen ma kasutanud ajast, mil ennast mäletan. Etüüd iseseisva nähtusena on väheuuritud osa kunstnike loomingust ja ootab kunstiteadlaste suuremat tähelepanu". Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini.

Draakoni galeriis saab 12. septembrini näha Mari Roosvalti "Tähiseid", milles kunstnik jätkab oma 1990. aastate lõpus maalile fotopanuste lisamisega välja kujunenud laadis. Esialgu abstraktses laadis maalinud Roosvalt pöörab nüüdsel ajal suurt tähelepanu sümboolsusele ning on loonud märkide erinevast "kõnekeelest" ühtse maaliseeria. Näitusel nähtav on autori sõnul "ühelt poolt uuring erinevate maade märgisüsteemidest; teisalt paneb mõtlema nende iidsete süsteemide vajalikkuse üle. Meid ümbritsevad märgid, me käime nende peal; igapäevaelus on see tavaline ja loomulik. Me ei mõtle, millised märgid meid ümbritsevad ja milline on nende tähendus."

Rahvusraamatukogus on 10. septembrini võimalik uudistada EKA nahakunsti osakonna üliõpilastööde näitust "Kunstnikuraamatust prantsusköiteni". Välja on pandud valik üliõpilastöödest alates aastast 2000, mis loodud ilukirjandusteostele ja kuulsate kunstnike monograafiatele, samuti näited kunstnikuraamatutest ja raamat-skulptuuridest. Esindatud on raamatuköite põhivormid, näha saab köitekunsti struktuurielementide (õmblus, kaptaalid, metallpanused) ajaloolist kujunemist tänapäevani. Väljapaneku kuraatoriks on nahakunsti professor Lennart Mänd.

ETDMi trepigaleriis saab praegu vaadata Ruumilabori (Janno Roos, Andres Labi) esemeloomingut pealkirja all "Uluk on inimese sõber". Kahe noore disaineri fookuses on seni olnud peamiselt sisearhitektuursed lahendused kodudest avalike interjöörideni. "Ulukid" on korraldajate sõnul "sõltumatu nagidekogum" - variatsioonid metsiku looduse teemal, mis sündisid kantuna soovist anda metsast leitud loomasarvedele uus elu.

Lühidalt
Rahvusraamatukogus on 26. septembrini Tõnis Laanemaa ja Juku (Juhan Rodrik) ühisnäitus "4 ruumi, 7 aega"; eksponeeritud õlimaalid, aktijoonistused ja alternatiivrealistlikud teosed tutvustavad autorite maailmapilti läbi "põlvkondlike lahknevuste ja kokkukuuluvuste prisma".
Deco Galeriis mõtiskleb noor kunstnik Kärt Hammer pealkirja "4" all oma maalidel peamiselt nelja aastaja üle: "Alalõpmata on millegi algus ja millegi lõpp. Nii lõputult palju kui on alustamist ja lõpetamist, on ka tähendusi ja emotsioone..."
TAM Galeriis on hetkel Endel Saarepuu tööd - romantilise alatooniga loodusvaated, krutskeid täis puuskulptuurid ning karikatuurid, mis kujutavad legendaarseid Eesti avaliku elu tegelasi alustades Lennart Merist ja lõpetades Ernesto Preatoniga.
Galeriis Aatrium on 11. septembrini Udmurdimaal sündinud Stanislav Antipovi maalinäitus "Eesti looduse meeleolu".
Galeriis Ark Royal Viimsi Rannarahva Muuseumis näitab Eestis tegutsev soome kunstnik ja kirjanik Heikki Ylöneni pealkirja all "Paber töötab..." oma indiaaniteemalisi maale ning videoinstallatsiooni.

Mujal
Pärnu Linnagalerii demonstreerib 4. oktoobrini Markus Kasemaa arvutimaalide seeriat "Figuurid". Autori sõnul on tegemist alateadvuslike peegeldustega, mille tähendus on talle endalegi taotluslikult udune - ühene tõlgendus piiraks oluliselt teisi võimalikke interpretatsioone. Kokku on väljas ligemale poolsada teost - alles käesoleval suvel valminud töödest 2005. aastal seeriale alguse pannud akrüülmaalideni. Kasemaa tööde puhul asub originaal arvuti kõvakettal ja väljund reaalsusse valitakse sõltuvalt konkreetsest projektist. Kunstnik püüab leida oma loomingule uusi huvitavaid eksponeerimisvõimalusi - eesmärgiks viia kunst sinna, kus vaataja tegelikult liigub. Varem on ta oma figuure näidanud näiteks Tartu Kaubamaja fassaadil ning virtuaalmaailmas Secondlife.

Tartu Linnaraamatukogu muusikaosakonna galeriis on 22. septembrini Ove Büttneri maalinäitus "Hoovused", millel eksponeeritud varaseim maal on dateeritud aastaga 1988 ning värskeim 2009. Eelkõige tundliku koloristina tunnustamist leidnud Büttneri omanäoline maalimisviis ja teadmised maaliajaloost ilmnevad nii neoimpressionistlikel värviküllastel lõuenditel kui tema flaami klassikuile kummardust tegevail töödel.

Tartu Loomemajanduskeskuse LOOV galeriis on 18. septembrini kunstnike rühmituse Redhaus maalinäitus "Mina olin siin", mis koosneb ühe maja elanike portreedest. Rühmituse liikmed Jane Remm, Piret Peil ja Kerti Alev leidsid selle tsitaadi suvaliselt seinalt (Sass Henno raamatu ja Rene Vilbre filmiga pole sellel midagi pistmist, rõhutavad autorid). Näitust mõtiskleb nii oma kohaloleku jäädvustamise kui anonüümsuse üle; jäädvustatud inimesed on aga noored loovisikud - näitlejad, kunstnikud, muusikud. Portreede maalimisviis ning taustad on inspiratsiooni saanud popkunstist ja tänavakunsti eri ilmingutest.

Toimub
Tartus peetakse 1. kuni 6. septembrini iga-aastast interdistsiplinaarse avangardkultuuri festivali Eclectica 2009, mille raames toimuvad peamiselt Pärmivabrikus, Genialistide Klubis ja ERM näitusemajas eri liiki muusika, video- ja helikunsti üritused, avatakse kunstinäitusi ning esitletakse uusi plaate, filme ja raamatuid. Festival ühendab erinevad kultuurivaldkonnad ja muusikastiilid ning on avatud laiemale publikule. Loe lähemalt www.eclectica.ee