Põltsamaal avatakse kunstigalerii
27. septembril kell 14 avatakse Põltsamaal uus galerii, millel põrandapinda üle kahesaja ruutmeetri. Lossikompleksi kuuluva majandushoone pööningukorrusele ehitatud ekspositsiooniruumid on küll kütteta, ent varustatud eeskujuliku näitusesaali-valgustusega. Põltsamaa Kunstiseltsile kuuluva galerii eesmärgiks on meelitada siinse rahva rõõmuks kohale professionaalseid kunstnikke üle Eesti, samuti nähakse uut näitusepinda katsepolügoonina kohaliku kunstikooli õpilastele. Eriti hea väljakutse võiks galerii korraldajate arvamusel esitada installatsiooni- ja protsessuaalse kunsti tegemiseks.

Avanäitusel "Nad rõõmustavad meid" esinevad Põltsamaalt pärit kunstnikud: Tiit Pääsuke, Peeter Allik ja Ave Nahkur maalidega, Toivo Raidmets tootedisainiga, Viive Väljaots keraamiliste vabavormidega, Mare Tralla videoinstallatsioonidega ning Peep Pedmanson oma karikatuuridega.

Paul Alliku mälestusnäitus
ArtDepoos avati kesknädalal Paul Alliku (1946-2003) 5. surma-aastapäevale pühendatud näitus "Minu idüll". Alliku loomepärand on äärmiselt rikkalik ja eriilmeline - kui kolme aasta eest tutvustati Hausis tema Aafrika reisil loodud õrnu läbikumavaid vabaõhumaale, siis käesoleva väljapaneku raskuskese on 1990. aastatel loodud sensuaalsetel aktimaalidel ning ekspressiivses laadis maalitud figuraalsete elementidega abstraktsetel kompositsioonidel.

Kunstnik järgis oma loometeel selgepiirilist rada - 70ndate natuurilähedaste portreede juurest jõudis ta 80ndatel vabas vormis ekspressionismini ning püüdles sealt edasi abstraktsionismi suunas. Kunagistel õpingutel Tartu Kunstikoolis kujunes Alliku vaimseks eeskujuks maalikunstnik ja õppejõud Alfred Kongo. Kongo andis noorele kunstnikule edasi omaaegse pallasliku maalitraditsiooni väärtusi - õpetusi valguse ja varju tundlikust jäädvustamisest, figuuride ja esemete täpsest kujutamist ning maalikunsti alustalast - joonistusoskusest. Tehniliselt tugeva kunstnikuna käis Paul Allik aga erinevalt oma õpetaja vaoshoitud tonaalsusest värvidega ümber mängleva vabaduse ja julgusega.

Disain külas tehnikainimeste juures
Tallinna Tehnikaülikooli Energeetika maja aatriumis on ülikooli juubelipidustuste raames avatud Eesti Disainikeskuse ekspositsioon, mis esitleb Eesti disaini parimaid palasid ja tutvustab disaini kui konkurentsieelise loojat ettevõtluses. Kokku on väljas 26 näidet tootedisaini, graafilise disaini, keskkonnadisaini ja korporatiivse disaini alalt - nii väljapaistvaid ajaloolisi ja kaasaegseid lahendusi kui disainitudengite ideeprojekte. Näiteks on eksponeeritud Matti Õunapuu disainitud suusaboks, Martin Pärna müomeeter, Estonian Airi korporatiivne identiteet Divisionilt, Lutheri vabriku sajandivanuse disainiga kohver ja Igor Roosaare kujundatud kuulus Tallinna siluetiga kilukarp; ei puudu ka Eesti 100-kroonine rahatäht (Vladimir Taiger), Aura plastpudel (Veiko Liis) ja Õigekeelsussõnaraamat (Jüri Kaarma).

Eesti Disainikeskuse asutasid tänavu kevadel Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Disainerite Liit ja Eesti Disaini Instituut. Keskus arendab Eesti disaini läbi mitmekesiste tegevuste ning tutvustab laiemale avalikkusele, tudengitele, ettevõtjatele, ametnikele ja riigijuhtidele disaini rakendamisest tulenevaid võimalusi.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis saab tutvuda inglise kunstniku Pam Skeltoni projektiga "Konspiratiivkorteris". Juba varasemast Eesti kunstipublikule tuttava kunstniku seekordne videoinstallatsioon on kunagise Ida-Saksamaa linna Erfurti isemoodi portree - või õigemini Saksa Demokraatliku Vabariigi ametliku salapolitsei Stasi tegevuse kaardistamine Erfurdi näitel. Nimelt leidus SDV lõpukümnendil, aastail 1980-89 selles vähem kui 200 tuhande elanikuga linnas tervelt 483 konspiratiivkorterit, kus pidevalt kohtusid Stasi ohvitserid ja nende informaatorid.

Haus Galeriis on 6. oktoobrini eksponeeritud näitus "Eesti erootiline kunst Henn Kochi kogust". Tollal Rootsis elanud Koch tegeles 1980. aastatel intensiivselt ENSVs keelatud või vähemasti taunitud erootilise kunsti kogumisega. Nüüdseks kodumaale naasnud mehe kollektsioonis on täna ligemale paarsada ühikut maali, skulptuuri ja graafikat - teiste hulgas on esindatud selliste kunstnike looming nagu Evald Okas, Alo Hoidre, Lembit Sarapuu, Ado Lill, Tõnis Vint, Mare Vint, Leonhard Lapin, Andres Tolts, Agu Pilt ja Jaan Toomik. Näitusega kaasneb ka asjakohane kataloog Tiit Jürna kujunduses.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab 12. oktoobrini vaadata Ene Parsi suuremõõtmelisi rahvuslikes mustrites ja lapitehnikas teostatud kattevaipu pealkirja all "Uuesti uus". Paari aasta eest alustatud ruumitekstiilide sarja inspiratsiooniallikaks on eesti rahvuslikud kindakirjad, vaibamustrid ja rahvarõivaseeliku triibustikud. Kunstnikku on võlunud nende rikkalik ornamentika, põnevad värvilahendused, rütm ja kompositsioon. Mullu pälvis Ene Pars Eesti Tekstiilikunstnike Liidu eripreemia lapitehnika tõeliselt disainerlikule tasemele arendamise eest.

Galeriis 008 on 4. novembrini välja pandud tartlase Lembit Küütsi isikunäitust "Päev pole, öö ei ole..." Näeb õlimaale, joonistusi ja digitrükki kunstniku loometegevuse algusest 1992. aastal kuni tänaseni. Lisaks kunstile ka ajalugu ja telemehhaanikat tudeerinud Küütsi huvitab mäng teadvuse ja hämaroleku, une ja ärkveloleku, päeva ja öö piiril. Eks viita sellele ka suure sümbolisti Ernst Enno luuletusest "Nii vaikseks kõik on jäänud" pärinev näituse pealkiri.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis saab 27. septembrini uudistada hetkel Mooste külalisstuudios resideeruva Viini kunstniku Elffriede interdistsiplinaarset näitusprojekti "soundrawing - drawingsound". Elffriede kunstiliseks võtteks on kuulata ümbrust ning üritada paberi ja tindi abil kuuldut üles joonistada. Lisaks presenteerib austria kunstnik oma pidevas protsessis olevat CD-raamatu projekti "elffriede soundrawing", milles raames on ta teinud koostööd 43 helikunstnikuga. Y galerii projektis osalevad veel Evelyn Müürsepp, John Grzinich, Siim Tiirik, Grit Ruhland, Konrad Behr ja Patrick McGinley.

Viljandi Linnagaleriis on 4. oktoobrini kunstirühmituse DUUL näitus, millel osalevad Tartu Ülikooli maalikunsti osakonnaga seotud Mihkel Ilus, Peeter Krosmann, Rauno Thomas Moss ja Peeter Ora. Kunstnikke ühendab ihalus maalitehnilise ilu ja vaimsuse järele.

Võru Linnagaleriis on 10. oktoobrini avatud paralleelselt koguni kolm väljapanekut: moekunstnik Triinu Pungitsa ja maalija Kerttu Lätti ühisnäitus, Ilme Rätsepa siidimaalide näitus "Kolmainsus" ning Lii Pähkli õlimaalinäitus " Muinasjutt 24 tundi". Viimasel kajastab iga pilt ühte tundi kunstniku ööpäevast - hommik on värske, päev pikk ning kirev, õhtu küllastunud...

Moostes, MoKSi Koridorgaleriis saab kuu lõpuni uudistada "erakpoeet" Marko Kompuse ning Martiini ja Jukka Käärmanni näitust "Pärt sööb ema ja Tüssatud Amps". Külastajaid ootavad "kummastavad assotsiatsioonid ja argipäevade antimaailmad" ning Tüssatud Ampsu einelaud, mis "oma kummalisuses seiskab aja".

Välismaal
Rootsis, hiljuti avatud Kalmari kunstimuuseumis näeb 13. novembrini avatud näitusel "Friction and Conflict. Cultural exchange and influences within North Eastern Europe" ligemale kolmekümne osaleja hulgas ka Jaan Toomiku ja Kristina Normani töid. Väljapaneku kuraatoriks on Martin Schibli ning selle eesmärgiks uurida mitte niivõrd juba olnut, kui protsesse ja vastasmõjusid tänases muutlikus sotsiaalses, kultuurilises ja ideoloogilises ümbruses.

Belgias Huy linnas Espace St. Mengoldi näituseruumides on 28. septembrini välja pandud Mati Karmini näitus "Inglid miiniväljal". 1990. aastatel nõukogude vägede lahkumise järel Naissaarelt kogutud miinikestadest on skulptor meisterdanud kõikvõimalikke tarbeesemeid ja kasulikke objekte nagu kamin, voodi, vann, tugitoolid, kapp, tualettruum... Kui muidu on Karmin - olles olulise osa Eesti avaliku ruumi skulptuuride autoriks - pigem traditsionalist ning professioonaalse plastilise väljenduse esindaja, siis miiniprojekti juures pakub kunstnik vaimukalt ja mänguliselt välja ühe võimaluse, kuidas eestlased võiks leida lepitust oma keerulise minevikuga.

Toimub
26.-28. septembril toimub Tallinnas "Arts and Lights in Tallinn" - kolm päeva kestev loomemajandust, kultuuriturismi ning kaasaegset elustiilii propageeriv festival, mis tutvustab nii Eesti kui välisriikide disainerite loomingut. Selle raames saab osa võtta seminaridest ja töötubadest, külastada festivaliüritusi ning luua uusi kontakte. Kolme ööpäeva jooksul korraldavad muuseumid, galeriid ja esinduskauplused spetsiaalseid üritusi ja tootetutvustusi, propageerides kultuurset ajaveetmist. DisainiKino, Eesti Disaini Auhinna BRUNO tseremoonia, Islandi disaini ja Brasiilia valgusmoe tutvustamine ning pakutrükiworkshop on vaid mõned näited kavandatud ettevõtmistest. Festivali tõmbekeskuseks on Kultuurikatel ning kulminatsiooniks Hobuveskis peetav Eesti disainerite autorieksemaplaride heategevuslik oksjon.

Festivali fookuses on paralleelselt DisainiÖÖ ettevõtmistega ka säästlik elustiil - soositakse loovuse ja rohelise mõtlemise rakendamist kõigis valdkondades inimlikuma elukeskkonna loomise nimel. Oluliseks märksõnaks on ka süntees - festival osutab progresseeruvale protsessile, kus erinevad kultuurivaldkonnad järjest enam kokku sulanduvad

Kumu kunstimuuseumis toimub 26. septembril kell 11 seminar "Kuuekümnendad tõlkes". Näitustesarja "Arhiivid tõlkes" lõpetav seminar keskendub Lääne kultuuri mõjudele ning nende tõlgendustele 1960. aastate eesti kirjanduses, teatris ja kunstis. Esinevad Sirje Helme, Rein Veidemann, Eha Komissarov, Madis Kolk jmt. Sarja "Arhiivid tõlkes" viimane näitus "Mängu mõte" on Kumus avatud 28. septembrini.

...ja üks kurb kunstiuudis.
Eesti tekstiilikunstnike perest on lahkunud Sirje-Mall Reitav (26.09.1941-13.09.2008). Tartu Kunstikoolis maali ja seejärel seejärel ERKI-is (praegune EKA) tekstiili õppinud kunstniku olulisemad loomeaastad olid seotud kombinaadiga "Ars" ning seal toodetud kodu- ja ühiskondlikesse hoonetesse mõeldud tekstiilide kavandamisega. Tema looming on olnud tarbekunst selle sõna õiges ja parimas tähenduses - suunatud inimesele ja ruumile tema ümber, olles diskreetne ja harmooniline nii värvides kui ka mõõtmetes. Reitavil oli harukordne anne poetiseerida geomeetriat ning tuua esile tagasihoidlike värvikombinatsioonide võlu. Sirje-Mall Reitavi urni ärasaatmine toimub 26. septembril kell 14 Tallinna Metsakalmistu kabelis.

90 aastat professionaalset arhitektuuriharidust Eestis
Kesknädalal tähistati kahe näituse avamisega Eesti professionaalse arhitektuurihariduse 90. sünnipäeva. Eesti arhitektuurihariduse alguseks võib pidada 1918. aasta 17. septembrit, kui Eesti Tehnika Selts korraldas 25 lektori toel 120 arhitektuuriüliõpilasele esimesed arhitektuurikursused ja pani nii aluse püsivale arhitektuuriõppele Eestis. Arhitektuurihariduse austusväärse ea tähistamiseks kuulutasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Arhitektuurimuuseum 2008. aasta Arhitektuuriaastaks.

Seoses juubeliga on nüüd EKA galeriis lahti näitus "Paldiski - loov linnaruum" EKA IV kursuse arhitektuuritudengite viimaste aastate kursusetöödest - Paldiski linnale mõeldud planeerimisprojektidest.

Eilsest hakkas aga mööda Eestit rändama näitus "Arhitektuur on kohal", mis annab ülevaate EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala huvitavaimatest üliõpilastöödest. Rändnäitus külastab septembrist aprillini kõiki Eesti maakonnakeskusi, igas linnas toimub näituse raames ka ühepäevane seminar. Esimesena saab rändnäitusega tutvuda Põlva kultuuri- ja huvikeskuses, kus see jääb avatuks 28. septembrini.

Näituste eesmärgiks on laiapõhjalisem arhitektuuriteadlikkuse tõstmine Eesti ühiskonnas ning arhitektuuri vajalikkuse teadvustamine ka väljaspool suurlinnasid. Näituste korraldajad soovivad noortes äratada suuremat huvi arhitektuuri, arhitektuurihariduse ja meid ümbritseva ehitatud ruumi vastu, pöörata suuremat tähelepanu meie elukeskkonna innovaatilisele ja säästvale arengule ning julgustada kodanikke arhitektuurivaldkonnas kaasa rääkima.

Okase suguvõsa kunstipäev Kuressaares
Kuressaare Raegalerii iga-aastane traditsiooniline väärtkunstinäitus tutvustab seekord Evald Okase loomingut ning vaatluse alla võetakse ka suguvõsa teised kunstiga seotud pereliikmed. Kunstipäev algabki täna näituse "Kaugused" avamisega Ajamaja galeriis, kus oma viimaste aastate õlimaale eksponeerivad Evald Okase tütar Mari Roosvalt ning tütretütar Mara Koppel-Ljutjuk.

Seejärel toimub Evald Okase aktimaalinäituse "Veetlevad naised" avamine Kuressaare Raegaleriis, kus 1915. aastal sündinud kunstniku loomingut tutvustavad tema pereliikmed. Kunstnikutee on lisaks Mari Roosvaltile valinud ka vanameistri teised lapsed - Jüri Okas arhitekti ning Kai Koppel klaasikunstniku kutsumuse. Evald Okase näitus Kuressaares koosneb põhiliselt aktimaalidest ja valikut tema loomingust ajavahemikus aastast 1990 tänaseni. Näitus "Veetlevad naised" jääb avatuks 30. oktoobrini, "Kaugused" 17. oktoobrini.

Näitused Tallinnas
Haus Galerii näitab praegu nime"Oletus-tuletus" all Uno Roosvalti Kihnu saare loodusest inspireeritud maale. Kunstnikku võlub sealne napp loodus oma karmuse ja lakoonilisusega, samas on ta süvenenud ka üksikasjadesse, imetledes üksikuid puuoksi, kaluripaate või madalat silmapiiri. Väljapanek jääb avatuks 31. oktoobrini.

Draakoni galeriis on 27. septembrini Merike Estna kunstnikuks olemise ja kunstimaailma pealis- ja pahupoolt arvustav isikunäitus "Peeglike, peeglike seina peal, kes on parim ilma peal?". Kuidas on võimalik olla loov ja vaba, samal ajal olles kui ahv puuris, koer nööri otsas, või kui libu, lükata-tõmmata igaühele, küsib aasta aega Londoni kunstieluga tutvunud kunstnik oma näituse saatetekstis.

Hobusepea galeriis on Reimo Võsa-Tangsoo võtnud oma isikunäitusega "Pidu katku ajal" luubi alla eesti (päeva)poliitika ning praegusest valitsusliidust väljajäänud parteid. Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul kasutab tegeleb Tangsoo "imaginaarse vaatemänguühiskonna poliitilise ruumi kujundamisel, kaasates protsessi nii Leonardo da Vinci ja Google, Guy Debordi teooriad kuvandite poolt loodavatest sotsiaalsetest suhetest; viited dekonstruktsionistlikule utoopiale, Gilles Deleuze´le ja Michel Foucault´le; Slavoj Zhizhek´i virtuaalse ja tegeliku reaalsuse kui ka loomulikult vennad Wachowskid ja "Matrix´i".

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis tutvustab viimased viisteist aastat Austraalias elanud eestlanna Maiju Altpere-Woodhead oma värsket loomingut näitusel "Mälu vari". Kunstnik uurib enda sõnutsi jätkuvalt mälu kombineeritud loomust, selgitamaks eelkõige isiklike kogemuste varal, kuidas mälu fikseerib kultuuri- ja asukohamuutusest tulenevaid ilminguid. Väljendusvahendina kasutab Altpere-Woodhead seejuures keraamilist monotüüpiat - tehnikat, mis ühendab klassikalise sügavtrüki ja monoprindi elemente keraamiliste materjalide ja protsessidega.

Vabaduse galeriis näeb 8. oktoobrini Juta Kübarsepa suureformaadilisi must-valgeid fotosid. Ühendava pealkirja "Aurora" all eksponeeritud infrapunafotodel ilmub isemoodi reaalsus - see on nagu koidikuaeg, kus unenägu ja tõelisus ei ole veel päriselt eraldunud. Ühtlasi kõneleb muidu peamiselt reklaamiagentuuridele ja ajakirjadele töötava Kübarsepa vabalooming inimese, seejuures eriti naise eneseotsingutest.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis on avatud Ahti Seppeti kureeritud ülevaatlik väljapanek eesti skulptuuriklassiku Jaan Koorti (1883-1935) loomingust, kus lisaks skulptuurile eksponeeritakse ka tema maale ja aktikrokiisid. Võib öelda, et Koort on meie skulptuuris tänaseni ületamatu oma tundlike portreekujudega ning oskusega avada kujutatavate sisemaailma, olgu nendeks täiskasvanud või lapsed. Tema maalidest aga õhkub skulptorile omast monumentaalsust, olgu tegemist natüürmordi, linnavaate või maastikuga. Näitus Jaan Koortist jääb avatuks 14. detsembrini.

Tartu Kunstimajas näitab 28. septembrini oma projekti "Monumentide aeg" Eero Ijavoinen. Näitus koosneb monumendi ideed parodeerivatest fotolavastustest ja skulptuuridest, viimased kannavad endas kunstniku sõnul "üldisemaid ideid nagu avatus, vastuvõtlikkus ,läbipaistvus, kaerajaan".

Eestlaste gaasitoru Veneetsias
Eile pärastlõunal avati Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti ekspositsioon "Gaasitoru" - Vene ja Saksa rahvuslike ekspositsioonipaviljonide vahele paigutatud 63 m pikkune lõik reaalses mõõtkavas gaasitoru. Projekti lähtekohaks on Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream kavandamine Läänemerre - vastuoluline ettevõtmine, mille suhtes on nii geopoliitilisest kui ökoloogilisest seisukohast kõlanud hulk kriitilisi sõnavõtte.

Eestlaste Giardini pargi ühes kõige külastatavamas kohas paiknev intrigeeriv installatsioon on ühtaegu nii abstraktne kui teravalt konkreetne, massiivne ja kombatav skulpturaalne objekt. "Gaasitoru" töötab biennaali kontekstis nagu reaalsuskontroll, tuues esile poliitika ruumilise mõju ja arhitektuuri paratamatu poliitilise olemuse, esitades küsimusi arhitekti positsiooni ja rolli kohta suhetes võimuga ning kriitilise arhitektuuri võimalikkuse kohta üleüldse. See on kontseptuaalse arhitektuuri traditsiooni ülevaatamine ilma nostalgiata, siira vastutustunde ja eneseteadliku iroonilisuse tasakaalutrikk.

Muuhulgas puudutab installatsioon ka kaasaegse maastiku olemust, mida järjest enam kujundab infrastruktuuri sekkumine ning tehisliku ja loodusliku põimumine. Infrastruktuuri võrgustikud on muutunud omaette voogude maailmaks, milles valitsevad omaenda reeglid, moodustades hübriide sellega, mida tavatsesime nimetada looduskeskkonnaks, nendivad projekti elluviijad - kuraator Ingrid Ruudi, arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke ning vabakutseline kunstnik Neeme Külm.

Nagu biennaali üldkuraator Aaron Betsky on oma sissejuhatavas tekstis väitnud, määravad arhitektuuriloomet järjest enam mitmesugused arhitektuurivälised koodid ja reeglistikud - poliitilised otsused, kõikvõimalikud normid, standardid ja kokkulepped. Meie harjunud maailmasolemise viis on kahtluse alla seatud, püsivuse- ja sidususetunne kadunud ning uue ja parema maailma loomine puht-arhitektuursete vahenditega võimatuks muutunud. Vajame arhitektuuri kui küsimuste esitamise vahendit ja viisi, et üle vaadata oma veendumused ja positsioon.

Tingimisi põrandaalune Pallas
Tartu Kunstimajas ning Tartu Linnamuuseumis on avatud kunstiühingu "Pallas" 90. aastapäevale pühendatud mahukas näitus "Põranda all tingimisi. Asjaliku ja asjatu kunsti piiril. Teise ilmasõja järel (kuni 1965) kodus ja paguluses, vangis ja vabaduses". Näituse koostaja Enn Lillemetsa sõnul on tegemist esimese omataolise kodumaal ja paguluses loodud kunsti kõrvutava väljapanekuga, mille põhihuvi on tinglik kunst.

Lillemets: "Näituse koostamisel on huvi pakkunud just ajajärk, mil tinglikku kunsti ei olnud võimalik Eestis eksponeerida, aga ometi luua kasvõi iseenda kosutuseks. Uuritakse samuti mänge piirialadel. Natuurist lähtunud, aga selgelt esemetu kunsti kogemusest rikastatud või ka sürrealismi sulatusahjust läbi käinud ilminguid."

Hõlmatud on kolmekümne autori, kellest pooled kodumaalt ja pooled pagulusest, looming: Jüri Arrak, Jaan Grünberg, Enno Hallek, Helmi Herman, Valve Janov, Ernst Jõesaar, Silvia Jõgever, Elmar Kits, Endel Kõks, Kaja Kärner, Abel Lee, Lola Liivat-Makarova, Karin Luts, Olav Maran, Olev Mikiver, Olav Männi, Erich Pehap, Varmo Pirk, Lembit Rand, Leida Rives, Henn Roode, Eduard Rüga, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Herman Talvik, Anu Uustalu, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Arno Vihalemm ja Heldur Viires. Klassikud ja õpetajad on kõrvu vähem tuntud kunstnike ja õpilastega. Nii mõnedki teosed on väljas esmakordselt.

Kruusamäe hiigelportreed Vaalas
Eesti hüperrealismi elav klassik Ilmar Kruusamäe avas eile Vaalas näituse "Inimene". Hiigelportreedelt vaatavad vastu Ants Juske, Sven Kivisildnik, Marko Mäetamm, Andrus Kasemaa, Tõnis Mägi, Eha Komissarov ja teised. Kruusamäe sõnul on tema maal ühekorraga inimese hetkeportree ja üldistatud koondportree, mis väljendab portreteeritule ainuomast.

Kunstniku eestvõttel on saanud valmis ka mahukas album, mille eessõnas kirjutab kunstiteadlane Eha Komissarov: "Kruusamäe on häiritud realist, keda tema enese empaatia on ahistamas, kuid kes sellele vaatamata ei lase hetkel tuhmuda ja ajal kaotsi minna." Samuti tunnustab Komissarov Kruusamäe oskust hüperboliseerida oma modelle, teravdades vaevumärgatavalt nende ilmet või varustades mõne reetliku poosiga, mis paljastab groteskset käitumist või kõneleb hingelisest segadusest.

Meistri 1001 nõelapatja
Eile avati Tallinna Kunstihoone galeriis Lylian Meistri näitus "1001". Tegemist on kogu galeriid hõlmava ruumiinstallatsiooniga, mille keskmes on täpselt 1001 tekstiiliobjekti - nimelt tikkis kunstnik alates 1. jaanuarist 2004 iga päev ühe nõelapadja. Siidi, võltspärlite ja tikandite traditsioonilist naiskäsitöö hõngu täiendavad sigaretipakkide, ajaleheväljalõigete ja kommipaberite fragmendid. Objektid on teostatud tehniliselt saamatult, justkui vastumeelselt, argielu tüütust rutiinist vaevatult...

Näituse taustaks kõlab spetsiaalselt selle projekti tarvis kirjutatud Mihkel Kleisi muusika. Ligemale kolm aastat kestnud katkematu protsess ühendab autoteraapilised ja kontseptuaalsed momendid sadade väikeste jutustustega, mälestustega neist paigust, millele kunstnik osutab, või talle lähedasest emotsionaalsest seisundist. "See on väikese kunsti suur kogum. Pisiasjad ongi need, mis teevad elu elamisväärseks," nendib kuraator Reet Varblane.

Näitused Tallinnas
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on 28. septembrini võimalik tutvuda kollektiivse kunstiprojektiga "Kõik tahaks kõnelda". Kaheksa noore kunstniku (Andrus Lauringson, Anna-Stina Treumund, Berit Teeäär, Epp Kubu, Eva Labotkin, Liina Guiter, Mai Sööt, Margit Lõhmus, Rael Artel) koostööna valminud näitus käsitleb kommunikatsioonist küllastunud (linna)keskkonna ja indiviidi suhte erinevaid vorme ja paineid ning "sotsiaalse tiheliolekuga kaasnevat personaalset niheliolekut".

Eesti Lastekirjanduse Keskuses saab kuu lõpuni uudistada kahte väljapanekut. Illustratsioonigaleriis on 12 Eesti tippillustraatori (Anne Linnamägi-Liiva, Jüri Mildeberg, Juss Piho, Viive Noor, Regina Lukk-Toompere, Piret Raud...) grupinäitus. Eksponeeritakse illustratsioone Avita 20. sünnipäevaks ilmuvast muinasjutukogumikust "Elas kord…". Trepigaleriis on Urmas Viigi isiknäitus. Tunnustatud vabagraafiku ja illustraatorina ei tee Viik ka lasteraamatuid illustreerides mingit hinnaalandust, vaid juhatab oma piltide abil lastele teed suure kunsti juurde. Väljas on illustratsioonid Viivi Luige luulekogust "Tubased lapsed", Kadri Hinrikuse"Miiast ja Friidast" ning mitmest Kerttu Soansi lasteraamatust.

NG Kunstikonteineris saab kuu aja jooksul tutvuda "eesti alternatiivfilminduse esimese isetehtud kogumiku ja Tartu kunsti ja boheemlaste dokumentalistika varasalvega" Jaan Jürgen Klausi teostuses ning nime all "Boheem Tartu viimased kandjad". Konteineris esineb praegu ka 6 soome naiskunstnikku ühendav punt Valkoinen Valas.

Lühidalt
Deco galeriis näitab kujur Hannes Starkopf 27. septembrini oma loomingut näitusel "Akt 2008".
A Galeriis saab 6. oktoobrini vaadata Ulvi Haagenseni näitust "Sahver".
Arhitektuuri- ja Disainigaleriis eksponeerib Tiiu Kirsipuu 20. septembrini nime all "Maa ja taeva vahel - Machu Picchu" pooltsadat fotot Peruus asuvast Kolumbuse-eelsest legendaarsest inkade linnast.
Ungari Instituudi galeriis on 26. septembrini avatud näitus madjarite metallikunstist rõhuasetusega pisiplastikal.
Tam Galeriis esitleb fotograaf Viktor Koshkin pealkirja all "Kuldmuna 2008" oma nägemust sellest, mis "eesti reklaamimaastikul tegelikult toimub".
Kastellaanimaja Galeriis saab 2. oktoobrini vaadata Malta kunstniku Athony Caruana maale pealkirja all "Läbikumav teekond".
Galeriis Aatrium on 23. septembrini üleval Mirjam Mölder-Mikfelti maalid "AKT".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis saab täna viimast päeva kaeda hetkel Puhta Rõõmu, Infotankistide ja sõprade näitust "Rollid".

Viljandis Kondase keskuses on 1. oktoobrini kultuuriajaloolase, kirjaniku ja fotograafi Paul Firnahberi fotonäitus "Viljandi uksed". Ühendriikidest pärit ja nüüdseks poolenisti Eestimaal kodunenud mees leiab, et Viljandi uksed on kaunid. Ning et need, nagu muudki Eesti uksed sümboliseerivad ka inimeste vastupidavust, mil nad suutsid lukustatud uste taga poole sajandi jooksul alal hoida oma vaimu.

Jõhvi linnagaleriis näeb 3. oktoobrini Svetlana Vetrova omanäolisi nukke näitusel "Siiditee". "Töö on väga täpne ja nukud on ainukordsed - riietusega võib edastada ajajärke, demonstreerida moodi, luua meeleolu..." nendivad näituse korraldajad.

Välismaal
Pariisis, galeriis Michel Rein näeb 27. septembrini Mark Raidpere uusi videotöid nagu "Vekovka", "Majestoso Mystico" ja "Dedication".

17. septembrist 11. oktoobrini eksponeerivad Minna Hint, Piret Peil ja Jane Remm Inglismaal, Hullis RED Gallerys portreedenäitust "PortEst". Teemaks on autorite erinevad nägemused portreest kui sellisest; portree kaudu pööratakse noorte kunstnike sõnul tähelepanu inimesele üldisemas plaanis - klisheedele, tüüpidele, psühholoogiale ja elususele. Minna Hint esineb kohaspetsiifilise projektiga "Hulli näod"; Piret Peili "Kaasaegsed ikoonid" kujutavad humoorikas kitshilikus võtmes tänapäeva madonnasid. Jane Remm kujutab oma maalidel situatsioone igapäevaelust ja küsib: "Kas kunstlilled on lilled, kas kunstpeenis on peenis, kas kunstinimesed on inimesed?".

Toimub
Tallinna Kunstihoones presenteeritakse täna kell 17 näituse "Uus laine. 21. sajandi eesti kunstnikud" projektiraamatut. Trükis sisaldab 2007. aastal poleemikat tekitanud näituse dokumentatsiooni, Jaan Klõsheiko fotosid aprillirahutuste päevilt ning kuraatorite Anders Härm ja Hanno Soansi kirjutisi.

8. - 14. septembrini 2008 toimub Tallinnas juba kuuendat korda "Plektrum" - rahvusvaheline digitaalse kultuuri festival, mis hõlmab üritusi meedia- ja videokunstist kuni eksperimentideni muusikas ning kinos.

17. septembril esilinastub Kumus EKL tellimusel valminud kunstnikufilm "Jaan Toomik", mille rezhissööriks Marko Raat ja tootjaks Allfilm.

Fluxus ja sektsioonkapid Kumus
Kumus on tänasest 23. novembrini vaadata näitus "Fluxus East. Fluxuse võrgustikud Ida-Euroopas", mis toob meieni alternatiivkunsti klassika. Fluxus on 1960. aastatel rajatud mõjuvõimas rahvusvaheline intermediaalne muusikat, tegevust, luulet, objekte ja sündmusi hõlmav (anti-)kunstivõrgustik, mille keskused asusid Ameerika Ühendriikides, Lääne-Euroopas ja Jaapanis. Kumu näitus on uurimus selle liikumise sidemetest ja mõjudest teisel pool raudset eesriiet.

Väljapanek Kumus annab ülevaate erinevatest Fluxusega seotud tegevustest endise idabloki maades. Eksponeeritud on näiteid liikumise paralleelnähtustest ning fluxusest kui ideest inspireeritud tänapäeva kunstnike töid. Väljapanekus on fotod, filmid, kirjavahetus, salapolitsei dokumendid, intervjuud ja muusikasalvestised, näiteid häppeningidest, mail art'is ja visuaalses luules kulgenud aktsioonidest.

Omapära lisab asjaolu, et näituse ekspositsioonimoodulid on valmistatud meile nii tuttavatest sektsioonkappidest, mida kõikjal Ida-Euroopas 1960.-1980. aastatel laialdaselt kasutati. Näituse kujundus lähtub Fluxuse esteetika eitamise ning kõrgema tähenduse puudumise ideest, kuid ka mitte-sümboolsuse ja labürintlikkuse ideest - ehk täpse ruumilise struktuuri teadlikust eiramisest. Näituse kureeris Petra Stegmann, koostajaks on Künstlerhaus Bethanien.

Kontseptualistlik vene kunst Vabaduse väljakul
Tallinna Kunstihoones on praegu avatud vene kontseptualistliku kunsti suurkuju, kirjaniku ja teoreetiku Andrei Monastõrski (s. 1949) personaalnäitus. Kontseptualistlike kunstiaktidega alustas mees juba 1960. aastate lõpul; samuti on ta 1976. aastal loodud Moskva kontseptualistide rühmituse "Kollektiivsed aktsioonid" ("Kollektivnõje deistvija") üks initsiaatoreid. Selles rühmituses on tegutsenud Ilja Kabakov, Vitali Komar & Aleksandr Melamid, Erik Bulatov, Aleksandr Kossolapov jmt. kuulsused. Monastõrski on osalenud paljudes suurtes rahvusvahelistes kunstisündmustes s.h. viimase Veneetsia biennaali kuraatoriprojektis.

Tallinna Kunstihoones saab vaadata läbilõiget Monastõrski olulisematest projektidest, alustades Nõukogude Liidu esimesest videokunsti teosest "Vestlus lambiga" (1983) ja lõpetades 2007. aasta suurte ruumiinstallatsioonidega "Kant kärbse all" ning "Jänese vari ehk 100 aastat Brentanot".

Kunstihoone kuraator Reet Varblane: "Andrei Monastõrski kui Moskva kontseptualismi ühe väljapaistvama ja järjekindlama esindaja loomingus ei ole midagi juhuslikku ja samas, arvestades tema paljuski "Kollektiivsete aktsioonide" dokumentatsioonidel põhinevate installatsioonide interaktiivsust, sõltub tema kunsti vastuvõtmine vaataja esteetilise taju avatusest. Andrei Monastõrski on metafüüsik selle mõiste kõige sügavamas ning ka avatumas tähenduses. Ta on maailma kunstnik, kelle initsieeritud aktsioonid on küll seotud Moskva (Venemaa) spetsiifikaga, kuid kes oleks samalaadi kunsti teinud ka mõnes teises maailma paigas."

Näitus Kunstihoones jääb avatuks 12. oktoobrini.

Eesti Pangas sulavad Saadoja jääkuubikud
Eesti Panga Kuppelgaleriis saab novembri lõpuni ülevaate Tõnis Saadoja tuntumatest maalisarjadest "Jääkuubiku sulamine", "Harjutus" ja "Mainstream". Näituse kuraatori Eha Komissarovi sõnul annavad need sarjad ülevaate Saadoja suundumustest pop-stiilis hüperrealismist 2003. aastast kuni argieluliste protsesside kujutamiseni tänasel päeval. Tema küllap tuntuima maalisarja "Mainstream" aluseks on ühe tunnustatuima kaasaegse Saksa maalikunstniku Gerhard Richteri portree. Saadoja on maalinud oma eeskuju näopildist rea variatsioone, mis erinevad oma käsitluslaadilt, koloriidilt ja maalitehnoloogialt, arenedes perfektselt kujutluselt destruktiivsuse suunas.

"Jääkuubiku sulamine" on pangas esitletud 16 pildiga. Eha Komissarov: "Kunstniku idee oli pühendada selle sarjaga detailselt palju ruumi, aega ja tööd väga väikse, tühise, aga samas täiesti igapäevase protsessi jälgimiseks ehk millelegi, mida kõik teavad, aga keegi niimoodi näinud ei ole".

Näituse külastamiseks tuleb eelnevalt endast ette teatada Eesti Panga telefonil 668 0751.

Eve Kase mütoloogiline ruum
Kesknädalal avas Eve Kask ArtDepoos näituse "Mütoloogiline ruum". Kunstniku viiekümnenda sünnipäevaga haakuv väljapanek keskendub 80ndatel loodule. Just neil aastail tõi Kask publiku ette oma jõulise ja uute väljendusvahenditele keskenduva graafika, milles põimusid ürgsed kujundid ja sümbolid, mütoloogiline luule ja kirjandus ning päevakajaliste sotsiaal-poliitiliste murrangute hõng ning alles Eestisse jõudnud postmodernistliku pildikeele tunnused. Värvilistes linoollõigetes ja puitlaastplaadist tootemites põimuvad kultuuridevaheliste seostega autori isiklikud süvaimpulsid.

Traditsiooniline vestlusring kunstnikuga leiab aset Sirje Helme juhtimisel 11. septembril kell 17, näitus jääb avatuks 20. septembrini. 8. septembrini saab vaadata ka Eve Kase näitust "Mida inimesed tahavad" Viinistu Kunstimuuseumis.

Kristina Norman järgmisena Veneetsia biennaalil
7.06-22.11.2009 aset leidval 53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil esindab Eestit Kristina Norman projektiga "Igavene mälu" ("Eternal Memory"). Projekt tegeleb erinevate mälupoliitiliste protsessidega, mis kulmineerusid tänavarahutustega Tallinna kesklinnas 2007. aasta aprillis, kui Eesti valitsus oli otsustanud sõjaväekalmistule pronkssõduri.

Seekordsele Eesti ekspositsiooni konkursile laekus 20 projekti, otsuse langetas rahvusvaheline ekspertide komisjon koosseisus Mika Hannula (teoreetik, kuraator ja kriitik, professor Göteborgi Ülikoolis), Sirje Helme (Kumu), Anders Härm (Tallinna Kunstihoone), Lars Bang Larsen (vabakutseline kriitik ja kuraator, teadur Kopenhaageni Ülikoolis), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Reet Mark (Tartu Kunstimuuseum), Marko Mäetamm (Eesti Kultuurkapital), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja Helene Tedre (Kultuuriministeerium). Normani projekti esitas konkursile kuraator Marco Laimre.

Eesti esineb Veneetsia kunstibiennaalil alates 1997. aastast, Eesti ekspositsiooni ametlik esindaja ning ekspositsiooni organisatsioonilise ja tehnilise toimimise korraldaja on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis 21. septembrini avatud näitusel "kozek hörlönski [AUT-HUN]" eksponeerib kunstnikeduo kozek hörlönski ehk Thomas Hörl ja Peter Kozek oma uusimat projekti - performatiivset videoinstallatsiooni, milles kunstnikud käsitlevad seksuaalsust ja elu läbi eesti ja austria müütide. Seejuures iseloomustab Eestit "näärisokk" ja Austriat "hobagoass" ehk sealne karnevalikostüüm, maskiga olend. Kui näärisokk on üldjuhul positiivne tegelane, kes narritab noori neidusid, siis Austria hobagoassiga aga hirmutati lapsi.

SEB Galeriis näeb pealkirja all "Situatsioonid" Mari Roosvalti kolmeteist maali, mis peegeldavad kunstniku reisimuljed Hispaaniast Valencia ja Barcelona kandist. Iseloomulikult viimase kümnendi loomingule miksib Roosvalt foto ja maalikunsti vahendeid. Kunstniku sõnul tähistab näitus ka tagasipöördumist maalilisema laadi poole.

Hop galeriis on 23. septembrini Monika Järgi vaibanäitus "Kasvamise kunst". Tööd on põrandal, vaibad kasvavad näituse kestel, keskseks teemaks on ornament. Taiesed sel mitte just traditsioonilisel tarbekunstinäitusel annavad lähivaate tekstiilile kui organismile ja struktuurile.

Disainigaleriis SooSoo saab tänasest 24. septembrini vaadata juba varem Haapsalus graafilise disaini festivali raames toimunud näitust "Isikupära/Individuality". Teemal "Energia" loodud autoriplakatitega esinevad nii rahvusvahelise klassi tegijad (Anastassia ja Alexandra Faldina, Dmitri Kavko, Uwe Loesch, Will Holder jmt.), kohalikud kujundusgraafika tipud kui noorema põlvkonna esindajad. Graafilise disaini tänapäeva-tehnoloogiast tulenevalt on osalejad saatnud näitusele üksnes failid ning kõik näitusele valitud originaalteosed teostati digitaaltrükis.

EKA galeriis saab 17. septembrini uudistada Kolmandal Rahvusvahelisel Kartulitrüki Festivalil valminud kunstitöid. Juulikuus Laupa mõisas aset leidnud üritusest võttis osa 16 kunstnikku ja huvilist. Festivali eesmärgiks on tutvustada kartulitrükki kui üht primitiivseimat ning loodussõbralikumat trükigraafikatehnikat ja pühitseda kartulit kui eestlaste põhitoidust.

Mujal Eestis
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati eile Eesti Kujurite Ühenduse aastanäitus "Iseenesest", mille teemaks on sedapuhku skulptuur ise, selle olemus ja defineerimiskatse. Mida siis teeb skulptor, kui ta ei modelleeri monumenti, portreed, aktifiguuri? Kolmemõõtmelist objekti, installatsiooni, arhitektooni... Ning loob oma teose, kasutades Kujurite Ühenduse esimehe Mari-Liis Tammi sõnul "mateeriat, seda vormides ja venitades kuni see iseseisvaks saab, transformeerides ainet erinevas ulatuses, erineval printsiibil".

Tartus alustas Y galerii eile uut hooaega Eclectica festivali avamisega. Galeriis 12. septembrini avatud näitusel "Change!" esineb interaktiivsete videoinstallatsioonidega grupp Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengeid Chris Hales'i juhtimisel.

Tartu Lastekunstikooli galeriis näeb 26. septembrini rahvusvahelist aktifotonäitust "Natural`08 - Normal". Väljapanek on pühendatud "enam või vähem riieteta inimestest tehtud piltidele, mis ei pinguta standardse, vanaaegse esteetika ja reeglite nimel, vaid võtavad asja normaalselt". Osalejaid on Mehhikost Venemaani, Eestit esindavad Alar Madisson, Signe Fideelia, Toomas Uri ja Billeneeve. Korraldajate sõnul on kavas muuta üritus traditsiooniliseks. Meenutagem, et omal ajal oli just Tartu kohaks, kus peeti legendaarseid näitusi "Naine fotokunstis".