Eesti kunst välismaal
Eile avati Berliinis, näitusepaigas nimega Haus am Lützowplatz väljapanek Eesti kaasaegsest kunstist, mida kureerib Hanno Soans Kumust. Oma töödega on esindatud Peeter Allik, Kadi Estland, Marko Laimre, Marko Mäetamm, Jüri Ojaver, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik ja mitmed teised. Näitus jääb avatuks 4. novembrini.

Juhtivaid Eesti videokunstnikke Kai Kaljo esineb Poolas - eile avanes Galerija Otokis tema loomingu näitus "Aeg" - poola keeli "Vrijeme". Kõik eksponeeritud tööd tegelevad aja kui sellise erinevate aspektidega. Näiteks fotoinstallatsioon "Mida rohkem ma töötan, seda vaesem ma olen" seab kahtluse alla tuntud fraasi "Aeg on raha".

Eesti noored kunstnikud osalevad Pariisis Montrouge'is avatud rahvusvahelisel näitusel "Jeune création européenne", mis tutvustab noori talente ja nende värsket loomingut. Oma töid näitab kümmekond eestlast, kes kõik keskenduvad filmidest pärit kujundite taaskasutamisele. Näiteks Maarit Murka on võtnud aluseks kaadri Uma Thurmanist autoroolis ja muutnud pildi koloriidi Eesti rahvuslipu järgi sini-must-valgeks. Fotograafide Laura Kuuse, Helen Meleski, Marge Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo video "Eestimaa /revisited/" põhineb aga 1968. aastal Nõukogude Eestist vändatud propagandafilmil, kus reporter tutvustab riigi ja rahva ajalugu ning tänapäeva, küsitledes möödakäijaid. Noored autorid esitavad samu küsimusi Tallinna tänavatel kõndijatele 2006. aastal.

...ning hiljaaegu sai Pariisi lähedal St. Remy-les-Chevreuse'is näha Eesti nahakunstnike loomingut - nimelt 9. Rahvusvahelise Köitekunsti Biennaali näitusel. Eestlased korjasid tänavuselt biennaalilt koguni 3 auhinda - Rutt Maantoa sai preemia parima originaalse köite eest, Ella Summatavet erialaajakirja "Art et Metiers du Livre" preemia ja Tiiu Vijar Chateaufort'i linna preemia. Kokku osales konkursil üle 800 köitekunstniku 29 riigist. Spetsiaalselt selle näituse jaoks ehk siis köitmiseks oli trükitud Charles Perrault muinasjutukogumik "Haneema jutud".

Hinnarekord
Käesoleva nädala teisipäeval sündis uus hinnarekord Eesti kunstiloos - ja rekordimeheks ei keegi muu kui ikka Konrad Mägi! Haus Galerii juubelioksjonil kerkis Mägi maali "Capri maastik" hind mitmekordseks ning jõudis seniolematu 2 miljoni kroonini. Nikolai Triigi "Soome maastik" osteti ära 460 tuhande ja Johannes Greenbergi üks tuntumaid maale "Kaks naist" 400 tuhande krooni eest.

Näitused Tallinnas
Sel suvel möödus 125 aastat kunstniku, kirjaniku ja kultuuriloolase Aleksander Tassa sünnist, Kristjan Raua majamuuseumis avati eile sel puhul tema teoste näitus. Tassa kunstiloomingu kõrgaeg langeb Noor-Eesti perioodi, mil tema kaaslasteks kultuuriuuenduse otsinguil olid Friedebert Tuglas, Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Anton Starkopf. Tassa huvitus nii juugendlik-sümbolistlikust suunast kui Antiik-Kreekast ja eksootilistest maadest, samuti ammutas ta inspiratsiooni loodusest. Siin kujunes üheks ta lemmikmotiiviks mänd, mis võtab kunstniku piltidel tihti kummalisi, figuraalseid ja otsekui tantsisklevaid vorme. Aleksander Tassa oli ka Pallase kunstiühingu ja -kooli rajaja ning tegeles meie muuseumite kunstikogude korraldamisega.

Kadrioru kunstimuuseumi uue näituse teemaks on Gottlieb Welte ja Maarjamaa rokokoo. Welte näol on tegemist ühe olulisema 18. sajandi lõpul Eestis tegutsenud kunstnikuga. Käesolev väljapanek on esimene katse esitada terviklik ülevaade tema loomingust - seni puudus see nii Eestis kui kunstniku kodulinnas Mainzis. Näitusel on eksponeeritud kakskümmend kuus originaalteost ja dokumentatsiooni. Eestis maalis Welte figuuristafaazhi suurtele Põltsamaa vaadetele ja kujutas ka siinseid talupoegi; tema peatööks on Lohu mõisa freskod. Näitusega kaasnevad "Laupäevaakadeemia" loengud, klavessiinimuusikaga salongiõhtud ja haridusprogrammid.

Haus Galeriis saab vaadata Nikolai Kormashovi portreenäitust "Tuttavad näod". Suurem osa eksponeeritud maalidest on loodud 60. aastatel, esindatud on ka vanameistri 70ndate ja 90ndate portreed. Jäädvustatud on nii reisidel kohatud anonüümseid isikuid kui kunstniku sõpru ja lähedasi - nende hulgas nimekaid kultuuriinimesi.

Omalaadne kaksiknäitus on praegu Tallinna Kunstihoone Galeriis - "Templi Tüür ja Tule Meel". Väljapanek koosneb Raul Meele kahest tuleteemalisest slaidiprogrammist ja jalamatiharjamaalist "Mysterium Magnum" ning Reiu Tüüri templitrükis ning litograafias töödest nagu "Ootus", "Nohu", "Õhtusöök" ja "Jooksuaeg". Küllap ühendabki kunstnikke teatav moodulmeetod, mis muudab harja- ja templitrükis eksperimendid oma innovaatilisuse-otsinguis lähedasteks...

Rahvusraamatukogus saab vaadata toreda pealkirjaga näitust "Hoidised". Tegemist on eesti nahakunstnike poolt suve jooksul kogutud ideede ja mõtetega kokanduse teemadel - teostatud antud juhul küll ainult silmadega söödavas vormis. Kunstiliste hoidiste materjalivalik on lai - traditsiooniline nahk erinevates ja uudsetes vormides, paber ja plastik, kivid ja klaas, poroloon ja puit. Väljapanek on mõtteliseks jätkuks kahe aasta tagusele näitusele "Võileib suudlusega".

Draakoni galeriis on JP Kaljoneni näitus "Integrations". Väljapaneku esimene osa, fotoseeria käsitleb Uuralite piirkonna vähemusrahvuste suhteid Venemaa keskvõimuga. Piltidel näeb marisid, udmurte, mordvalasi, komisid, neenetseid ja teisi. Teiseks "portreteeritavaks" on hiljutine vähemusrahvuste integratsiooni puudutav seadusandlus, mille eesmärgiks näib autori sõnul olevat ei miski muu kui vähemusrahvuste kultuuri ja keele järkjärguline allasurumine ja väljasuretamine. Samuti näeb Draakonis Kaljoneni videoprojekti, mis teostatud Helsingi karaokerestoranides - uurib see põhjanaabrite pealinna kolinud võõramaalaste hoiakuid ja suhteid põliselanikega.

Galeriis Aatrium avatakse homme "beebi-häppeningiga" Beebide Loovustoa aastanäitus, millel saab näha nii 6kuiste beebide kui 7aastaste laste maale ja rühmatöid. Maalinud on väikesed kunstnikud nii pintslite ja käte kui kogu kehaga. Samas antakse huvilistele lapsevanematele ka näpunäiteid selle kohta, millised värvid ja töövahendid on lastele kõige sobilikumad ning kuidas neid kasutada.

...ja mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas on Mila Balti näitus "Näita millised on sinu pildid, siis ütlen ma, kes sa oled". Kujutatud on peamiselt linde - siiski on need stseenid kunstniku elust enesest, ja linnud on autori arvates lihtsalt ilmekamad tegelased kui inimesed.

Võru Linnagaleriis näeb väljapanekut "40 aastat Võru fotoklubi näitusest Võru rajooni kultuurimajas Kannel" - eesmärgiks luua ettekujutus aastatetagustest fototehnilistest võimalustest, kunstilistest tõekspidamistest ja samuti tollasest elu-olust ja keskkonnast.

Toimub
Kumu pakub uudisena ekskursioone, mis mõeldud spetsiaalselt seenioridele. Sari kannab nime "Kujundi sünd kunstnike loomingus". Juhtivate eesti kunstnike loomingu näitel arutletakse kunstilise kujundi loomise kui protsessi ja sedakaudu ka tähtsate inimlike küsimuste üle. Esimene ekskursioon toimub juba täna ja tutvustab Henn Roode loomingut. Kord kuus reedeti toimuvatel üritustel on kavas käsitleda veel Eduard Wiiralti, Johann Köleri, Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi pärandit.

30. septembril kell räägib aga Henn Roode näitusel kunstniku elust ja loomingust tema sõber ja kaasaegne Olav Maran. Üritus on vene keeles, osavõtt muuseumipiletiga. Ja meenutagem, et kaks suurepärast näitust - "Henn Roode - modernist saatuse kiuste" ja Ars Baltica fotokunstitriennaal "Don´t Worry - Be Curious!" - on Kumu kunstimuuseumis avatud veel viimaseid päevi.

1. oktoobril tähistavad arhitektid üht olulist erialast tähtpäeva - "Maailma arhitektuuripäeva". Tänavu on põhiküsimuseks see, kuidas arhitektid saavad kaasa aidata kasvuhoonegaaside vähendamisele - projekteerides, ehitades ja säilitades hooneid ja linnu ökoloogilise disaini printsiibil. Eesti Arhitektide Liit on kavandanud sel puhul esmaspäeval EKA aulas toimuva ürituse teemal "Kuhu lähed, Tallinn? Visioonid ja reaalsus". Avaettekande teeb Tallinna uus linnaarhitekt Endrik Mänd; Margit Mutso räägib Tallinnast kui rohelisest linnast ja selle võimalustest; Veronika Valk kõneleb Valguse linna ideest ehk Tallinna võimalusest olla nähtav ka talvel; Rasmus Tamme käsitleb meie pealinna kui merelinna.

Üks põnev ja tänuväärne projekt toimub peatselt algava Noorte Kunstnike Biennaali raames - nimelt toimus kolmapäeval ja toimub taas homme Eesti Kunstiakadeemia aulas Portfolio Cafe. Sellel saavad noored kunstnikud personaalset ja diskreetset konsultatsiooni oma portfoolio ehk senitehtud tööde kohta. Laupäeval on konsultantideks kuraatorid Annamari Vänskä ja Aura Seikkula Helsingist ja Elena Sorokina Pariisist. Eesmärgiks on luua kontakte Eesti ja välismaa kunstnike-kriitikute vahel ning valmistada noori ette nende tulevaseks igapäevaseks kunstnikutööks.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Disainiöö tulemas
Täna korraldab Eesti Disainerite Liit Disainiaasta raames järjekordse Disainiöö, mis on osa 21. -23. septembrini toimuvast kultuurifestivalist "Arts & Lights in Tallinn". Kolmel päeval pealinna galeriides, muuseumites, salongides ja tänavatel toimuvad üritused ühendavad kunsti, teatrit, muusikat, arhitektuuri ja otse loomulikult disaini. Disainiööl saab Eesti ja rahvusvahelist disaini näha kontsentreeritult Laboratooriumi tänava kolmes linnamüüritornis, Kultuurikatlas ja selle ümbruses Põhja puiesteel. Huvilised saavad osa installatsioonidest, moeetendustest ja kontsertidest, toimub unikaalne disainioksjon. Festivali programmiga saab tutuvuda Disainerite Liidu kodulehel.

Muuhulgas avatakse Disainiöö raames täna galeriis SooSoo rahvusvaheline kujundusgraafika näitus "Isikupära '07", kus oma nägemusi heast graafilisest disainist ja tõlgendusi teemale "propaganda" demonstreerib üle 30 autori Eestist, Venemaalt, Valgevenest ja Lätist. Üks tore projekt on aga teostunud Kadrioru pargis - nimelt jäädvustasid lapsed oma unelmate perekonda ning joonistuste kontuuride järgi valmistati valgustorudest suured kujud. Projekti eestvedajaks on Eesti Meediakunstnike Ühing, alguse sai asi aga arhitekt Veronika Valgu ja briti kunstniku Ron Haseldeni ideest.

Graafika soolalaos
Tallinnas Rotermanni soolalaos on esimesi päevi avatud mastaapne graafikanäitus "Impact". Osaleb terve plejaad tunnustatud Eesti graafikuid - poolesaja kunstniku hulgas leiab sellised nimed nagu Jüri Arrak, Anu Juurak, Virge Jõekalda, Eve Kask, Avo Keerend, Raul Meel, Peeter Mudist, Naima Neidre, Mall Nukke, Vive Tolli... Näituse kujundasid Sirje Eelma ja Loit Jõekalda. Avamisel esitleti ka järjekorras juba 21. Eesti graafika mappi, 21 kunstniku tõmmistega väljaanne on pühendatud Graafikakoja 60. aastapäevale. 17.-21. oktoobrini toimub aga Tallinnas rahvusvahelise graafikakonverents "Impact-5", millest võtab osa üle 200 delegaadi ligi 30 maalt.

Eesti kunst välismaal
Moskva Kaasaegse Kunsti Keskuses avati kesknädalal Eesti kunstnike grupinäitus "Tagurpidi blues". Anna Hints, Laura Kuusk, Neeme Külm, Kristina Norman, Jüri Ojaver, Jaan Paavle, Paul Rodgers ja Jaan Toomik pakuvad Vene pealinna kunstipublikule videos, fotos ja installatsioonides mõtlemisainet kultuurilise konsensuse loomise teemadel. Arvestades Eesti ja Vene praegusi suhteid on näitus enam kui aktuaalne, ometi ei torka teosed silma ei eriti konstruktiivse ega elujaatava hoiakuga. Pigem on kunstnikud dokumenteerinud maailmavaateliste ebakõlade ja kultuurilise kolonialismi sünnimomente, eksistentsiaalseid valikuid erinevate kultuuridiskursuste vahel ning silmitsiseismist surmaga. Projekti korraldajaks on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Ungaris Györis toimuval IX rahvusvahelisel biennaalil "The Masters of Drawing and Graphic Arts" pälvis eesti graafik Benjamin Vasserman zhürii kiituse oma digitaalsete graafiliste lehtedega sarjast "Diagnoosid". Samuti võitis Vasserman II preemia praegu Vilniuses avatud VI Rahvusvahelisel väikegraafika triennaalil.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis avati äsja Jaan Elkeni maalide näitus pealkirjaga "Palav". Kunstnik keskendub seekord popmuusikale ja hittlugudele - näha saab näiteks pilte "Lucy in the Sky With Diamonds", "I Can´t Get No Satisfaction" ja "Knock, Knock Knocking On Heaven`s Door". Autori sõnul ei maksa siiski otsida tema töödest viiteid "mälu alateadvusele" - aastate jooksul talletunud tekstikatked on vaid meelevaldne osa läbitud "kergest muusikast", mis küll puudutab hetkeks, aga püsivamaid jälgi ei jäta.

ArtDepoos näitab Flo Kasearu pealkirja all "Konnaga kaevus on raske rääkida merest" oma värskemaid maale ja videosid, mis valminud Eestis, Saksamaal ja Kanaari saartel. Kasearu videod on vägivaldsed väljavõtted esmapilgul täiesti suvalistest kohtadest - keegi põrgatab palli vastu Berliini müüri, keegi keerutab tänaval hula-rõngast, keegi propageerib hullunult Eestimaad...

Hop galeriis on klaasikunstnik Eeva Käsperi näitus "Õrn. Salvestatud mõjutused". Autor peab klaasi lõppematute võimaluste allikaks - just selle materjali abil saab kunstnik parimal moel peegeldada ümbritsevat, anda viiteid minevikule, mõtiskleda igavikulistel ja isiklikel teemadel. Hopis saab uudistada Käsperi klaasinstallatsioone ja seeriat "Veneziano", mis on kummarduseks Veneetsia klaasimeistritele ja nende luksuslikele lühtritele.

Lühidalt
Kastellaanimaja Galeriis näeb Maiu Moosese isikunäitust "Ala"; märksõnadeks on siin rahu otsimine, tasakaal ja leppimine, piltidel domineerib roheline värv. Galeriis 008 on avangardistliku elukunstniku ja art-disco bändi Stella lauljanna Lotte Jürjendali esiknäitus "Pildikesi Paunverest". Galerii-G kunstisaalis on üleval Marika Meschini näitus "Siis kui süda laulab".

...ja mujal Eestis
Tartu sai juurde juurde uue näitusekoha - Athena Keskuse kinosaali fuajees ja trepikojas saab edaspidi vaadata Tartu Kunstimuuseumi kureeritavaid näitusi. Sissejuhatuseks on mõeldes Tartu Ülikooli juubelile esinema kutsutud sealsed maaliõppejõud - esimesena näitab oma ekspositsiooni Rauno Thomas Moss.

Tartus laial tänaval tegutsevas galeriis Olewik saab kaeda esimest terviklikku väljapanekut ühe unustatud kunstniku - 1977. aastal surnud Louis Paveli loomingust. Pavel õppis Pallases, esines näitustel, kuid edasi tõi saatus metsavennaelu ja vangilaagrid. Kunstnik naases pooleldi murtud mehena, 1952. aastal visati ta minevikupattude pärast Kunstnike Liidust välja. Ometi oli ta hea portreemaalija ja mitmeti huvitav kunstnik - seda näitab ka vastne väljapanek Tartus.

Kuressaare Kultuurikeskuse saalis ripuvad praegu loodusmaalid rühmituselt KVINT, kuhu kuuluvad Ülle Linnuste, Esti Kittus, Vilja Promet, Krista Perli ja Vivian Vaher.

Toimub
27. septembril peetakse kunstisalongi Allee sügisoksjoni, enampakkumisele tuleb traditsiooniliselt 50 kunstiteost, seekord 37 autorilt. Tasakaalustatud valik sisaldab nii Burmani, Wiiralti ja Laarmani töid, "Pallase" kuldvara Kõksi ja Mikko maale kui Roode, Soosteri ja Viirese loomingut. Uuema aja autoreid esindavad Rein Tammik ja Peeter Mudist. Tavapärasele teostevalikule lisandub seekord 10 nimetusega arhivaalia-osa - enampakkumisel saab soetada haruldasi fotosid, käsikirju ja albumeid aastatest 1906-1943 - ja puudutavad need selliste suurte klassikute elu ja tegevust nagu Laikmaa, Mägi, Triik, Vabbe ja muidugi Wiiralt.

Haus Galerii tähistab 25. septembril oma sünnipäeva ning ühtlasi kümnendat järjepidevate kunstioksjonite aastapäeva Eestis. Ürituste keskmes on viiele meistriteosele pühendatud oksjon, kus pakkumisele tulevad Eesti kunstituru hinnaliidri Konrad Mägi Capri-teemaline õlimaal, Johannes Greenbergi figuraalkompositsioon "Kaks naist", Oskar Kallise "Sõttasõit", Wiiralti vaid ühes eksemplaris teostatud monotüüpia naisfiguuridega ning Nikolai Triigi "Soome maastik" 1914. aastast. Arvestades teoste rariteetsust ning tähtsust eesti kunstiloos, jäävad alghinnad 107 ja 530 tuhande krooni vahele. Sünnipäeva puhul on galerii välja andnud ka oma tegevust ja kogemusi lahti mõtestava raamatu "Aastapäev", Jüri Arrak on aga sünnipäevalapsele valmistanud eritiraazhiga graafilise lehe "Kümnekesi".

Kumu kunstimuuseumis on tulemas sügiskonverentsid - 27.-28. septembril "Erinevad modernismid, erinevad avangardid" ja 5.-6. oktoobril "Via Transversa. Endise idabloki kadunud filmikunst". Rahvusvaheline konverents "Erinevad modernismid, erinevad avangardid" keskendub teoreetilisele küsimusele: kuidas defineerida modernismi ja avangardi sõjajärgses Kesk- ja Ida-Euroopas. Seni on jõutud arusaamisele, et kultuurisfääri arengus kehtinud reeglid on Lääne- ja Ida-Euroopas erinevad ning tugevad erisused ilmnevad ka viimase sees - võrrelgem kasvõi Tito kultuuripoliitikat Jugoslaavias ning Baltimaade olukorda 1950. aastatel.

Kumu konverents ei sea eesmärgiks ühtsete seisukohtade kujundamist, vaid hindab eeskätt erinevate vaatenurkade paljusust, uut informatsiooni ja sellega kaasnevaid tõlgendusviise. Kõik see omakorda on aluseks Ida-Euroopa uute kunstiajalugude kirjutamisel. Konverentsil esineb rida prominentseid kunstimõtlejaid ja -kõnelejaid Eestist, Sloveeniast, Ühendriikidest, Lätist ja mujalt, kava leiab huviline kunstimuuseumi kodulehelt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Arhiivid tõlkes
Kumus avati eile loenguga "Itaalia 1977: poliitiline õhustik" esimene näitus neljaosalisest sarjast "Arhiivid tõlkes". Väljapanek ise kannab pealkirja "Dissidentluse biennaal '77" ning avab ja analüüsib kolmkümmend aastat tagasi Veneetsias toimunud festivali, mis oli pühendatud Ida-Euroopa kultuurilisele dissidentlusele. Tollal toimusid kanalite linnas konverentsid, näitused ja muud kultuuriüritused kaardistamaks teisitimõtlejate olukorda idabloki maades. Sotsialismimaade mitteametlikku kultuuri üritati salvestada arhivaari usinusega, see "tõlgiti" Läänele mõistetavaks läbi raudse eesriide imbunud informatsiooni, inimeste ja teoste kaudu.

"Arhiivid tõlkes" on eksperimentaalne uurimisprojekt, mis üritab vaadata värske pilguga mõningatele ajalukku kinnistunud tõdedele ja painetele. Luubi alla võetakse nii konkreetseid arhiive ja minevikusündmusi kui nähtusi, mille puhul erinevad mõistmis- ja kogemisviisid, mahavaikimised ja ülevõimendamised on tänaseks kujunenud omaette huvitavaks fenomeniks. Sarja esimese näituse "Dissidentluse biennaal '77" kuraator on Maria-Kristiina Soomre, kujundajaks Anton Koovit.

Näitused Tallinnas
Riigikogu Kunstisaalis saab vaadata Evi Tihemetsa graafikat. Tihemets on Eesti silmapaistvamaid värvilise litograafia viljelejaid, tema töödele on iseloomulikud suurejooneline ja selge vorm ning karge lüürilisus. Vastavatud näituse keskne märksõna on "Meie igapäevane leib" - teemat avavad sellised graafilised lehed nagu "Leib", "Või" ja "Täna sööme porgandit". Näeb ka maastikke ja sini-must-valgele värvikombinatsioonile pühendatud pilte.

Ungari Instituudi galeriis on Lajos Kassaki graafikanäitus "Mina olen Lajos Kassak ja üle me peade lendab nikkelsamovar". Tänavu möödus selle ungari avangardse kirjanduse ja kujutava kunsti väljapaistvaima esindaja, luuletaja, kirjaniku ja ajalehetoimetaja sünnist 120 aastat. Kassak orienteerus hästi kõigis ismides, katsetades simultanismi, ekspressionismi, futurismi ja dadaismiga. Enda ismi nimetas ta aktivismiks - kujutab see endast omamoodi segu kubismist ja konstruktivismist. Samuti uskus kunstnik oma surmani modernistlike voolude poolt manifesteeritud vormimaailma ja nende arusaamade üleilmse levitamise vajalikkusse.

Tallinna Linnagaleriis saab näha Liisi Eelmaa kolme dokumentaalina üles võetud lugu, mis portreteerivad karismaatilisi liidreid nagu hull kunstnik ja sihiteadlik noorpoliitik ning nende jüngreid. Eelmaa läheneb oma uuritavatele taktikalise malbusega, grotesk ja kunstiline kujund ilmuvad justkui iseenesest. Eriline huvi on autoril aga katkestuste ja errorite vastu, seda nii tehnilises kui narratiivses plaanis.

Draakoni galeriis on praegu kaks väljapanekut: Kertu Tubergi ja Liina Vedleri ühisnäitus "Ürgelundi siirus" ning Noolegrupi näitus "Money for Nothing ehk lillelapsed". Triinu Jürves, Villem Jahu, Harry Rull ja Rannar Laur eksponeerivad spetsiaalselt Draakoni keldrisaali jaoks loodud videoinstallatsiooni, mis on eriliselt pühendatud ei kellelegi muule kui Eesti Kultuurkapitalile.

Liikumise "Uus Eesti minevik" korraldatud teemapäevade raames täiendati Tallinnas Estonia katastroofis hukkunute monumenti marmorist mälestustahvliga, mis kannab kirja "Nimed marmortahvlil 1936-1997" - meenutab see Kurkses kangelaslikult hukkunud eesti sõdureid. Estonia parvlaeval hukkunute nimed graveeritakse aga praeguse, ülemise kaare juures maas asuva graniitplaadi asemel mälestusmärgi alumise osa sarkofaagi küljele. Liikumise "Uus Eesti minevik" laiem eesmärk on väärtustada minevikku monumentaalkunsti vahenditega ning selle kaudu toetada eesti rahva püsimist.

Lühidalt
Deco galeriis on välja pandud Evar Riitsaare Setumaa-teemalised maalid. Galeriis Aatrium saab vaadata Riina Rillo "Suvemaalide konvoluuti". Akadeemia tee Küberneetika Majas on nahakunstnik Mall Metsa akvarellinäitus "Mu armsam töötab kassina". Eesti Rahvusraamatukogus on Ukraina kunstniku Ljudmilla Krasjuki maali- ja keraamikanäitus "Hingemaastik".

...ja mujal Eestis
Kunstiakadeemia õppejõudude rühmitus 312A esineb praegu Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitusega "Piiril". Oma maale, ehteinstallatsioone ja skulptuure eksponeerivad Jaan Elken, Leonhard Lapin, Mari Roosvalt, Urve Küttner, Tiiu Pallo-Vaik ja mitmed teised. "Kunstnik on alati piiril. Tema ees on sõnastamatu miski, milles kasvab veel valmimata looming. Selja taha jäävad tehtud teod, koolid, sõbrad ja õppetunnid. Samm üle piiri toob kaasa ka selle, mis tundus hetke eest piiri taha jäävat." Nii selgitavad osavõtjad oma piirilinnas toimuva näituse tausta.

Viljandi Linnagaleriis on avatud Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus "Vorm", mis suunatud seekord vormi abil paljundatava keraamika tutvustamisele. Teadupoolest saab keraamikat teha mitut moodi - käte vahel vormida, savilehest kokku keerata, kedral treida, kipsvormi sisse pressida või valada. Viljandis näitab oma oskusi paarkümmend tegevkeraamikut ja rida keraamikaüliõpilasi.

Pärnu Kunstnike Majas on avatud ülevaatenäitus pärnaka Arno Vihalemma maaliloomingust. Maalimist ja graafikat õppis Vihalemm Pallases selliste suurkujude nagu Kaarel Liimandi, Nikolai Triigi ja Aleksander Vardi käe all. 1944 lahkus ta sõja jalust Rootsi, kus elas ja tegutses kuni surmani 1990. Vaal galerii kureeritud näitus tutvustab kunstniku seni vähem näidatud hilist maaliloomingut. Maastiku- ja olustikupildid avavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed tööd loovad seose kunstniku graafikaga.

Pärnu kontserdimajas ja Linnagaleriis on kaks uut näitust - Erki Meisteri "Alasti tunded" ja E-kunstisalongi näitus "Suvine Pärnu". Meisteri figuurid on asetatud erinevatele taustadele, mis on kõike muud kui esteetilised - seal on klaasikillud, labased ajalehekuulutused, jäätmed, graffiti seintel ja nõnda edasi. Siiski pole tegemist keskkonnakaitseprojektiga, pigem on teemaks dekadents, lagunemise ilu ja kurbus, aga ka inimsuhete prügistumine. E-Kunstisalong on seni läbi viinud mitmeid Tartu maalimise päevi - nüüd korraldati kunstnikud jäädvustama suvist Pärnut, kokku valmis poolsada erinevas stiilis ja tehnikas kunstitööd.

Lühidalt
Tartus Eesti Rahva Muuseumis on näitus, mis kajastab muuseumi kunstniku Jane Liivi 10 tööaastat - eksponeeritud trükised ja fotomaterjal loovad hea ülevaate muuseumi viimase kümnendi näitustest ja tegevusest. Y galeriis on Sillamäelt pärit ja EKAs graafilist disaini õppinud Eduard Zentshiku näitus "Flying people" - näha saab 20 digimaagilist ja unenäolist fotokollaazhi lõuendil. Kuressaare Raegaleriis saab praegu vaadata matkamehe ja polaarfotograafi Ivars Silise fotonäitust "Minu Avar Valge Maailm -30 aastat koos kaameraga Gröönimaal".

Toimub
Tallinnas kestab pühapäevani visuaalsete helide festival Plektrum. Osaleb üle 60 erineva kunstniku, muusiku ja teoreetiku kodu- ja välismaalt, peateemaks on tänavu "My Space - Minu Ruum". Üheks põnevamaks ettevõtmiseks on eile õhtul Jaani kiriku juures käivitunud projekt "Päev ilma mobiilita", mille raames ripub 100 linnarahvalt kogutud mobiili terve ööpäeva puu otsas. Mobiilidele tehtavad kõned panevad telefonisülemi elama ja tulemuseks on ainulaadne sotsiaalse alatooniga valgus- ja heliinstallatsioon. Toimub ka rida workshoppe von Krahlis. Täna on teoksil "Sound by Sculpture", mille sisuks heliskulptuuri ehitamine. Homses töötoas "Experimenting Electronics" tehakse valmis lihtsad heligeneraatorid, mis reageerivad valgusele. Vaatama ja kaasa elama on oodatud kõik uudishimulikud.

...ja üks kurb kunstiuudis. Lahkunud on üks eesti kujundusgraafika alustalasid Heino Kersna. 1922. sündinud Kersna õppis muutlikel aegadel järgemööda Riigi Kunsttööstuskoolis, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis ning lõpetas 1949. aastal Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna; seejärel töötas kaua aega ajakirjade "Pilt ja Sõna" ning "Horisont" kunstilise toimetajana. Eriti suur on kunstniku panus raamatukujundusse - tema käe alt on tulnud ENE ja mitmete teiste kapitaalsete teatmeteoste kujundusi, saanud nägusa vormi ilukirjanduslikud sarjad "Varamu", "Nobeli laureaate" ja eesti luule antoloogia "Sõnarine". Rohkesti kauneid trükiseid kujundas ta Eesti Kunstimuuseumile.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Õige valik Tartus
Tartu Kunstimajas avati kesknädalal Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik". Valiku tegid Mara Koppel-Ljutjuk ja Toomas Tõnissoo kunstnike ateljeedes kohapeal. Erinevalt kuraatorinäitustest, mis keskenduvad mõne teoreetilist laadi või ühiskondliku probleemi ümber, on käesoleva väljapaneku eesmärgiks lihtsalt eksponeerida erinevatelt kunstnikelt seda, milles nende isikupära ja tugevus kõige ilmekamalt ja loomulikumalt esile tuleb. "Hea tunne," ütlevad valiku tegijad vastavatud näituse meeleolu kirjeldamiseks.

Inimesed igal pool
Vaal galeriis avas kolmapäeval oma väljapaneku pealkirjaga "Inimene" August Künnapu. Kui tema eelmine näitus koondas portreid perealbumist, siis seekord on üles maalitud terve rivi sõpru - olgu siis tegemist kauaaegsete lapsepõlve- või keskkoolisõprade, reisidel kohatud toredate inimeste või kunstniku sõprade-mõjutajatega kirjandus- ja muusikamaailmast. Nii näeme teiste seas näiteks Künnapu lemmikkirjaniku Paul Austeri ja vene menubändi Zemfira portreesid. Maalib Künnapu üldiselt fotode põhjal, kuid päevapilt on siiski vaid lähtematerjal, millest ta kujundab mälupiltide ja subjektiivsete emotsioonide põhjal oma ekspressiivse ja kirkavärvilise, veidi nihestatud reaalsuse.

Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas on alates homsest avatud Ilmar Kruusamäe portreenäitus, mis kannab samuti pealkirja "Inimene". Välja on pandud viimase kümne aasta jooksul valminud kolmteist megaportreed - persoonideks koloriitsed tegelased Sven Kivisildnikust Tõnis Mäeni, Eha Komissarovist Ants Juskeni, Matti Miliusest rääkimata. Selline suurportreede sari on eesti kunstis omamoodi oluliseks teetähiseks - Kruusamäe kujutatav inimene aga oma suuruses "ootamatult omapäraselt inimlik".

Pärnus Uue Kunsti Muuseumis avatakse täna õhtul Mara Koppel-Ljutjuki näitus pealkirjaga "Inimlik". Noore kunstniku loomingus on keskseks teemaks inimsuhete lahtimõtestamine ja tähelepanu osutamine neile hetkedele, mida me oma igapäevases elus tihtipeale ei märka - ent mis lõppkokkuvõttes on vägagi tähtsad.

Eesti klaasikunst Jaapanis edukas
Jaapanis Kanazawas juba kümnendat korda toimuval rahvusvahelisel konkurssnäitusel GLASS KANAZAWA 2007 pälvis meie klaasikunstnik Kristiina Uslar oma taiesega "Data Turbine" ühe kuuest autasust. EKAs kunstimagistri kraadi omandanud Uslari tööd "paistavad silma iidse ja töömahuka klaasisulatustehnika innovatiivse kasutamisega kaasaega kõnetavate teoste loomisel". Kanazawa eelvooru laekus pooltuhat tööd 35 riigist, näitusele jõudsid 19 maa esindajad 74 taiesega. Võidutöid eksponeeritakse oktoobrist novembrini Notojima Klaasikunsti Muuseumis. Varem on eesti klaasikunstnikest Kanazawa näitusel tunnustust pälvinud Ivo Lill. Muuseas, Kristiina Uslar töid näeb praegu ka näitusel "Young Glass 2007" mainekas Ebeltofti Klaasimuuseumis Taanis.

kunst.ee ja Non Grata Kasselis
Möödunud nädalal toimus Kasseli Documental kunst.ee esitlus ja kunst.ee omakorda esitles Academia Non Gratat. Nädal aega jooksid Documentahalles kahel monitoril dokumentatsioonid - näidati Peeter Alliku maale, Andrus Joonase "Kollase Huntmehe" asju ning üldse nongratalaste loomingut ja tegevusi, eriti perfoormanseid. Documenta korraldajaskonna andmetel tõmbas eestlaste programm ligi tavalisest rohkem uudistajaid.

Näitused Tallinnas
Würthi Kunstigaleriis on Illimar Pauli akvarellide näitus "Kaleidoskoobi destruktureerimine". Peamiselt rahumeelsete maastikuvaadete poolest tuntud kunstnik esineb seekord nonfiguratiivsete töödega, mille värvipindades on oma autoritehnikat nüansseerides saavutanud tõeliselt nauditava tulemuse. Seejuures on Pauli eesmärgiks olnud suure hulga vormide selline omavaheline sidumine, et vaatamata nende omavahelisele näilisele "tegevusele" pildis on tulemuseks "täielik vaikus" - silence complet.

Hobusepea galeriis näeb pealkirja "Encore" all Tanja Muravskaja fotosid. Praegu EKA magistriõppes osalevale Muravskajale on see juba seitsmes isikunäitus. Väljapaneku sisu peab autori soovil avanema alles näitusel - siit siis soovitus ikka galeriisse kohale minna.

Kastellaanimaja Galeriis saab vaadata Tuuli Reinsoo vildist loodud kottide ja sallide kollektsiooni. Tänavu kevadel võitis Reinsoo konkursil "Eesti oma märss - sehvtikotist kohvrini" esikoha.

Eesti Kunstiakadeemia kirjastuselt on ilmunud mitmeid uusi raamatuid. Eile esitleti Leo Luksi koostatud kogumikku "Filosoofiakunst", mis sisaldab EKA magistrantide parimaid esseid. Teemadering on lai, hõlmates pea kõik 20. sajandi filosoofia olulisemad voolud; paljud kirjutised on ka interdistsiplinaarsed, lõimides edukalt filosoofiat kunsti või kunstiteadusega. Järgmisel kolmapäeval esitletakse samas Leo Rohlini raamatut "Eesti keraamika ajast aega". Professor Rohlini põhjalik uurimus käsitleb meie savikunsti arengut muinasajast tänapäevani. Pearõhk on alates 1920. aastatest toimunud arengutel, kontekstiks kogu meie tarbekunsti arengutee. 20. sajandil tegutsenud olulisemaid eesti keraamikuid tutvustatakse personaalselt, ülevaate saab ka tööstuskeraamikast ja keraamikaharidusest Eestis.

...ja mujal Eestis
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab interdistsiplinaarse avangardkultuuri festivali "Eclectica" raames vaadata "Eclectilisi tõsiasju". Väljapanek on "korrektsuse mõttes" väga eklektiline, oma asitõenditega esinevad Peeter Laurits, Toomas Kalve, Epp Margna, Enn Tegova, Mariliin Kindsiko ja mitmed teised.

Võru Linnagaleriis on praegu uueks näituseks Peeter Lauritsa "Minu kodu". Näha saab 7 maagilise koega loodusmaastikku kunstniku lähemast ja kaugemast koduümbrusest. "Kodu ei teki katastrikandest ega hoonest, kus ööbimas käiakse. Kodu tekib pilgust ja hoiakust ümbritsevasse. Kui inimene suudab koduse pilguga emmata ämblikuvõrku, väikest mätast või tervet planeeti, siis just see ongi tema kodu."

Internetis
24h galeriis näeb Riina Kivirüüdi uuemaid maale. Seeriatesse nagu "Elu" ning "Astudes paar sammu ja peatudes viivuks" kuuluvates maalides aimdub loodust ja absoluudiotsinguid. Näeme tundliku maalijakäega loodud struktuurikihistusi ja sukeldumist värvide sügavussei.

Toimub
Eeloleval pühapäeval arutletakse Kultuurikatla mõttepargis teemal "Kultuuritööstuse praktilisi probleeme intellektuaalse omandi näitel". Kaasaegses kultuuris on igasugused olemasolevate ideede ja teoste ümbertöötlemise ja kokkumiksimise vormid väga populaarsed - ent seaduse silmis võib olla tegemist intellektuaalse omandi kuritarvitamisega... Millised on alternatiiv- ja vastustrateegiad kohati äärmusteni läinud autorikaitsepoliitikas, arutama kogunetaksegi. Mõttepargi nime all toimuvaid üritusi korraldab Artishok koostöös Kultuurikatla ja Noorloomaga.

Täna kell 16 toimub Eesti Filmimuuseumis Nukufilmi 50. juubeli puhul valminud näituse "Hing sees" pidulik avaüritus. Vaimukas võtmes on kajastatud eesti nukufilmi ajalugu, erinevad generatsioonid ja parimad saavutused, nukufilmi erinevad liigid, nukkude valmistamise materjalid ja vahendid. Näituse kõige auväärsem nukk on Peetrike - Elbert Tuganovi poolt aastal 1958 lavastatud eesti esimese nukufilmi "Peetrikese unenägu" peategelane.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios