Tulemas DisainiÖÖ
Eeloleval laupäeval ja pühapäeval leiab Tallinnas aset DisainiÖÖ, mille hüüdlauseks "ettevaatust, disain". Disainerite Liidu poolt korraldatava kahepäevase disainifestivali käigus korraldavad spetsiaalseid üritusi või on tavalisest pikemalt avatud mitmed muuseumid, galeriid, kauplused, hotellid ning söögikohad, milles väärtustatakse disaini tavalisest enam. Osalevad asutused märgistatakse spetsiaalse DisainiÖÖlaternaga, samuti on külastajate käsutuses DisainiÖÖbuss. Hobuveskis toimuvad tekstiili- ja moeetendused ning Disainioksjon. Disainerite Liit seab ennast sisse Laborotooriumi tänava tornides, kus müüakse ja eksponeeritakse eesti disainitooteid. Laboratooriumi tänavale paigutatakse uudistamiseks ka väljapanek uudsest tänavainventarist. Täpse ürituste kava leiab Disainerite Liidu kodulehelt.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jätkab oma klassikute-sarja - sedapuhku näeb pealkirja all "Armastusemaa on tuhaks põlenud" (avatud kuni 19.11.2006) EKA emeriitprofessori Leili Kuldkepi loomingut. Kuldkepi delikaatsetes ehetes ja objektides on olulisel kohal natuurilähedus ja armastus soome-ugri mütoloogia vastu. Tema ehted on sõltumatud, adressaadita ja nende kantavus ei ole esmatähtis - need on tehtud nagu ugrilaste puuslikudki - elu elamise pärast. Rõhutamist väärib ka asjaolu, et kunstnik lihvib kõik kivid ise - olgu tegemist mõne Eesti mineraali või hoopiski nefriidiga.

Rahvusraamatukogus on avatud 18 Eesti naha- ja köitekunstniku näitus "Pealt kullakarvaline" (avatud kuni 14.10.2006). Väljapanek on kummardus kunstnikule, tema ajale ja selle särale. Kokku köidetakse Mozart, rokokoo ja kuldamiskunst, särtsu lisavad tudengid ja oma kogemusi tutuvustavad meistrid.

Hop galeriis avati eile Monika Järgi põrandavaibanäitus "Palju õnne" (avatud kuni 17.10.2006). Kui tavapäraselt tehakse vaibad tekstiilmaterjalist, siis seekord on tooraineks puit, mis illustreeritud üle-elusuuruses lilledega. Kogu galerii põrand on ehitatud vaibaks, millel tuleb tingimata kõndida ja mida tuleb varvastega katsuda - alles seeläbi saab vaip tunnetuslikult keskkonna loomulikuks osaks.

Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas avatakse täna maalikunstnik Alfred Kongo 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus (avatud kuni 19.11.2006). Kongo lõpetas "Pallase" kunstikooli Ado Vabbe õpilasena 1940. aastal, olles juba varem lülitunud eesti kunstiellu koos Elmar Kitse, Endel Kõksi ja Lepo Mikkoga. Kuna Kongo stiil ei sobitunud kuidagi nõukogulikku loomereeglistikku, toimus tema esimene isiknäitus alles 1966. aastal Tartu Kunstimuuseumis. Kolmekümne viljaka kümnendi jooksul kujunes temast tunnustatud natüürmortide, lillede ja maastike meister, tuntud oma tugeva vormiüldistuse ja jõulise pintslitöö poolest. Käesoleval näitusel näeb valikut aastatel 1939 kuni 1990 valminud teostest.

Hobusepea galeriis on Merike Estna ja Maksim Surini ühisnäitus "Issanda loomaaed on mitmekesine ehk SÕDA ja RAHU" (avatud kuni 9.10.2006) . Kunstniketandemi ülesastumised muutuvad kord-korralt porisemaks ja nukramaks. Ideaalid on kurvameelsusele alla vandumas ja musta huumoriga ülevalatud värvikirev infantiilsus on teed andmas jõuetusele midagi muuta või ise muutuda. Miks üsna noored inimesed nii kurbi pilte maalivad, peab vaataja näitusel käies juba ise mõistatama...

Galeriis Aatrium on väljas Alis Mäesalu ja Marika Alveri fotonäitus "Käik" (avatud kuni 6.10.2006). Autorid kutsuvad vaataja endaga rännakule maagilisse maastikku Prantsuse-Hispaania piiril. Siiski pole tegemist reisikirjeldusega, vaid vaatajani tuuakse sealmail 66 aasta eest oma elu lõpetanud saksa filosoofi Walter Benjamini elukäigust inspireeritud must-valged mehaanilised reproduktsioonid.

Würthi Kunstigaleriis saab vaadata Kätlin Stahli ruumiliste maalide näitust "Heliheied" (avatud kuni 17.11.2006). Tallinna 21. keskkoolis kunstiõpetajana töötav Stahl on oma muusikalised elamused tõlkinud asiste väljendusvahendite keelde - kokku saavad maal ja skulpturaalne välisvorm, muusikateose matemaatiline alge leiab kajastamist kompositsioonis.

Põlvamaal Mooste Külalisstuudios on septembrikuu algusest resideerunud poola kunstnik Magda Bielesz ning homme avab ta kohapeal valminud töödest MoKSi koridorigaleriis näituse. "Asula vahel ringi jalutades palusin külainimestel öelda, mis on nende unistus või kõige suurem soov. Seejärel maalisin selle soovi üles ja lõpuks saab iga inimene oma soovi endale pildi kujul tagasi. Selles töös on kõige olulisem väljakutse liigutada pilti ühest teadvusest teise - me näeme ja tajume asju erinevalt. Mõeldes "aken" või "taim" me mõtleme erinevatest akendest ja taimedest." Nii selgitab autor oma projekti tausta.

Milline on tegelikult Kristjan ja Paul Raua fenomen eesti kunsti- ja kultuuriloos ning romantilise ärkamisaja kontekstis? Kumu kunstimuuseum korraldab 6. oktoobril konverentsi "Ühest sajandist teise. Kristjan ja Paul Raud", mis paneb punkti samanimelisele suurnäitusele kaksikvendade loomingust. Konverents mõtestab lahti mitmeid rahvusromantismi ja folklooriuuringutega seotud probleeme, samuti käsitletakse tolleaegse kultuuri ja kunsti taustsüsteemi ning rahvusvahelisi mõjutusi.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 KUKU raadios

Eesti disainiauhinnad jagatud
Esmaspäeval andis Disainerite Liit välja Eesti Disaini Auhinna parima tootedisaini ja parima disainiprojekti eest. Tootedisaini auhinna pälvis Martin Pärn büroomööbli seeriaga Krog ning parimaks disainiprojektiks tunnistati Annike Laigo isehelenduva vaiba Jaaniuss tooteprototüüp. Rahvusvahelise zhürii hinnangul esitati sedavõrd palju esiletõstmist väärivaid töid, et otsustati luua lisaks ka äramärgitud tööde kategooria. Äramärkimist leidsid seekord Sixten Heidmets ja Sirli Põllumäe mööblidisaini, Kaspar Torn tööstusdisaini ning Villi Pogga, Sven Sõrmus ja firma Aquator laialdase disainialase tegevuse eest. Võitjatele üleantud auhind kannab disainikateedri rajaja professor Bruno Tomberg auks nime BRUNO - ning sellega kaasnevad rahalised preemiad suurusega vastavalt 100 ja 75 tuhat krooni. Asjakohast näitust saab Arhitektuuri- ja Disainigaleriis vaadata 1. oktoobrini.

Eesti kunst välismaal
Poolas Krakowi rahvusvahelisel graafikatriennaalil pärjati laupäeval ühega preemiatest eesti graafik Evi Tihemets teoste eest sarjast "Pühendus". Triennaali Grand Prix pälvis belgia kunstnik Ingrid Ledent, kes esines hiljuti ka Tallinnas joonistuste näitusel "Improvisatsioon". Zhürii sõel oli ülitihe, esitatud neljast ja poolest tuhandest graafilisest teosest pääses peanäitusele vaid veidi üle kolmesaja. Tänavu 40-aastaseks saav Krakowi graafikatriennaal on Ljubljanas toimuva kõrval üks mainekamaid Euroopas. Kaasajal kasutab suur osa kunstnikest digitaalseid võimalusi ja fotot, Krakowis on jätkuvalt au sees ka klassikalised graafikatehnikad.

Täna avatakse Saksamaal Lüdenscheidis sealne IV Valguskunsti festival. Eestist osaleb festivalil Jaan Toomik, kuraatorid on Bettina Belz ja Tom Groll. Festival kestab 1. oktoobrini 2006. Homme avatakse Austrias Grazi Kunstihoones näitus "Knowing You, Knowing Me. On Complicity with Images". Eestist osaleb Mark Raidpere. Näituse kuraatorid on Reinhard Braun ja Maren Lübbke-Tidow. Teemaks foto mõju läbi iroonia ja kriitika, reaalsuste konstrueerimine ning opereerimine vaataja eelneva teadmisega kunstniku poolt.

Tallinna Kunstihoones avati teisipäeval Ene-Liis Semperi videote ja ruumiinstallatsioonide näitus (avatud kuni 22.10.2006). 1969. aastal sündinud Semper on rahvusvaheliselt edukamaid Eesti kunstnikke - viimasel kümnendil on tal olnud pidevalt personaalnäitusi mainekates galeriides üle Euroopa, samuti on ta esinenud Veneetsia biennaalil. Samaaegselt ka viljaka teatrikunstnikuna tegutsev Semper on ilmselt kõige rohkem tuntud videokunstnikuna. Kunstihoones näeb nii kunstniku uusi tõlgendusi varem käsitletud teemadel kui spetsiaalselt selleks näituseks valminud taieseid. Semper lahkab teravaid ja vastuolulisi elulisi - sealhulgas isiklikke - elamusi, tema töödes on tugevalt sees siin-ja-praegu moment. Seda täiendavad must huumor, alateadvuslikud seosed ja aeg-ajalt üsnagi shokeerivad vihjed...

Käesoleval aastal möödub 100 aastat kunstnike Andrus Johani ja Kaarel Liimandi sünnist. Hoolimata lühikeseks jäänud eluteest loetakse neid eesti kunstiajaloos maalijateks, kelle intiimses ja elulähedases loomingus kehastub kõrgemast kunstikoolist "Pallas" võrsunud maalikoolkond. Alates 22. septembrist on valik mõlema kunstniku töödest üleval Kumu näitusel "Modernismiaja klassikud. Andrus Johani ja Kaarel Liimand" (avatud kuni 7.01.2007).

Draakoni galeriis on kolme soome kunstniku - Kauko Hämäläineni, Matti Kurki ja Nagashila ühisnäitus "Beyond the Sea" ehk "Vete taga" (avatud kuni 7.10.2006). Kõik kolm on õpetajad, seejuures 1986. aastal surnud Kauko Hämaläinen on olnud nii Matti Kurki kui oma poja Nagashila juhendaja. Viimane on end avalikult sidunud budismiga, rakendades seda nii sõnas kui teos - Nagashila on suisa budistlik munk. Kolme autorit ühendab arusaam, et loomisprotsess on olulisem kui kunstiteos. Seepärast on tähtis, kus ja kuidas luua - kuna sedamoodi mõtlevat inimest ootab ees veel rohkelt uusi elusid, ei ole kuhugi kiiret. Kunstnikud ei üritagi luua eriliselt köitvaid teoseid, sest tõeline meistriteos millega meie kaudu esitleb end Looja, sünnib pingutusteta - eneseunustuses, meelt mõlgutades ning kokkupuutes Tühjusega.

Estonia kontserdisaali jalutusruumi seintel on leidnud selleks hooajaks koha põnev kunstikülakost - nimelt näitusesari "Hispaania noored maalikunstnikud". Esimesena avati Eugenio Ocana väljapanek, kokku tuleb eksponeerimisele 15 autori looming. Eri kunstnikke ühendab lisaks hispaania taustale tunnustatus oma kultuuriruumis ja loominguline küpsus - mingit suurt sugulust stiili või teemade osas pole oodata.

Deco galeriis näeb Austria maalikunstniku ja ooperilaulja Hans Sisa isiknäitust "Vaikus" (avatud kuni 30.09.2006) . Austerlase teosed puudutavad saatanliku vaimu olemust ja vägivalda, pidulikku dramaatikat ühenduses brutaalse argipäevaga. Näituse sõnum: inimest tuleb ergutada mõtlema oma tegude üle. Kunstniku ülesanne on serveerida tõde ilma igasuguste piirideta, ta peab olema vaikne vaatlejana ja häälekas enese väljendajana. Galerii-G kunstisaalis saab vaadata Ashot Jegikjani maalinäitust "Mummuistlikud hetked" (avatud kuni 7.10.2006) . Armeenias sündinud ning üle kahekümne aasta Eestis elanud kunstnik viljeleb omanäolist naivismihõngulist maalistiili. EKA galeriis on noorte fotokunstnike näitus "Ma tean mis sa tegid läinud suvel". Tuntud horrorfilmile viitava pealkirjaga väljapanek esitab peamiselt läinudsuvise fotopraktika tulemusi ja zeitgeist'i uuringuid.

Tartu Kunstimajas avati kesknädalal Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Alasti" (avatud kuni 15.10.2006) . Teemaks pole siiski üksnes paljas inimkeha - on ju ka kunstnik oma teost avalikult eksponeerides justkui alasti; publik ja kriitikud haaravad tema isiku ja tööd enda valdusesse ja hindavad neid omaenese väärtushinnangutest lähtudes. Tartus Y galeriis näeb Külli Suitso maalinäitust "Endale külla" - sisuks kunstniku personaalsed ruumid muutumises, erinevate vaatenurkade alt. Piirid on tinglikud ja õhk käib läbi - nii lubab autor. Paralleelselt on Y galeriis avatud ka noore abstraktsionisti Maret Suurmetsa näitus pealkirjaga "See ongi armastus" (avatud kuni 1.10.2006).

Viljandi Linnagaleriis eksponeeritud Ove Büttneri ja Tiit Rammuli näituse "Vanaisad" (avatud kuni 6.10.2006) aluseks on tsaariajast ja sõjaeelsest Eestist pärit perekonnapildid. Teemat käsitlevad kunstnikud akrüülmaali ja värvilise serigraafia tehnikas. Büttner on fotoraamistikust väljunud ning pildistatud maailma vähehaaval äärtest edasi maalinud. Rammuli fotomontaazhid kõnetavad vaatajat teistmoodi - kummituslik mees tulevikust on vupsanud perealbumisse ning sättinud ennast värvilaiguna esivanemate keskele.

Võru Linnagaleriis on vaadata Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobelääninäitus "Vaibaparadiis" (avatud kuni 18.10.2006). Gobelääni kudumist on nimetatud ka lõngadega maalimiseks. Traditsiooniline aeganõudva teostusega tehnika võib leida väljundi nii klassikalise peenekoeline gobelääni kui paksude lõngade ja materjalidega vaba improvisatsiooni vormis.

25. ja 26. septembril toimub Narva Muuseumi Hermanni linnuses IX Eesti muuseumide näituste festival. Eesti muuseumide ühe olulisima suurürituse keskmes on näituste konkurss ning kahepäevane seminar teemal "Suhtlev muuseum". Konkursil osaleb kaheksa näitust Eesti erinevatest muuseumidest, mida ka kohapeal eksponeeritakse - seega saavad asjaosalised hea ülevaate Eesti muuseuminäituste tasemest ja trendidest.

IN MEMORIAM
Raske haigus viis meie hulgast skulptor Edgar Viiese. 1931. aastal sündinud Viies oli kahekümnenda sajandi eesti rahvusliku kunsti suurimaid esindajaid skulptuuris. Tema mitmed avalikud skulptuurid Tallinnas, Tartus ja Viljandis, monumendid Jaan Koortile, Friedebert Tuglasele, Johann Kölerile ja arvukas vabalooming kuuluvad juba täna eesti modernismi kullafondi. Edgar Viies uuendas 1970. aastail tuntavalt eesti skulptuuri kujundikeelt, tuues omaaegsesse alalhoidlikku skulptuuriellu abstraktsed motiivid ja uued materjalid, alumiiniumi ja keevitatud raua.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 KUKU raadios

Eesti kunst välismaal
Berliinis Kreutzberg Mitte kultuuripaabelis avati möödunud nädala lõpul Micha Stegeri ja Nicholas de Vargelise kureeritud näitus "Backlash Diverse Unverse II", mis põhineb Academia Non Grata korraldatava Eesti performance'ifestivali DIVERSE UNIVERSE ulatuslikul foto- ja videodokumentatsioonil. Eeloleval pühapäeval avatakse New Yorgis Grace Exhibition Space'i nimelises näitusepaigas aga Non Grata retrospektiivnäitus - näha saab fotosid, installatsioone ja videosid aastatest 1998 kuni 2006. Helsingis, Galleria Sculptoris on aga avatud peamiselt Soomes tegutseva eesti skulptori Villu Jaanisoo isiknäitus "Ilmutus".

Kalevipoja kuju kunstiprojekti keskmes
Tallinna Linnagaleriis on Rootsi kunstnike Janna Holmstedti ja Po Hagströmi näitus "Katse ja Eksitus- Monument massidele". Projekti lähtepunktiks on problemaatiline Kalevipoja kuju, mida plaanitakse püstitada Tallinna lahte. Kunstnikke üllatas kavandatava monumendi ümber käiv poleemika ja emotsionaalne sõnasõda - ning eriti arutelu selle üle, kas kuju autor Tauno Kangro on skulptorina ikka tasemel või mitte. Näituse autorite meelest võiks esmalt arutleda näiteks selle üle, milliseid monumente - ja kas üldse - tegelikult vajatakse ja millised peaksid olema avalikud kunstiteosed kui sellised. Siit edasi küsivad kunstnikud veel teisigi küsimusi nagu: Miks on Rootsi linnaruumis nii palju alasti naisi? Kas nad on kuidagi seotud Nõukogude pronkssõduriga Tallinnas? Kas kunst avalikus ruumis saab olla demokraatlik? Kas monumendid peaksid eksisteerima igavesti? Kes on saatja ja kes vastuvõtja selles väga spetsiifilises massikommunikatsiooni formaadis?

Vaalas avasid nädala algul oma näituse "Etteütleja" kolm skulptorit - Jaak Soans, Jüri Ojaver ja Edith Karlson. Väljapanek tegeleb teemaga skulptuurid ja monumendid linnaruumis ning neisse kätketud ideoloogia. Muuseas saab projekti raames näha ka valikut Tõnismäe pronkssõduri autori Enn Roosi loodud kujudest. Näitus esitab erinevaid vaatenurki küsimusele, kes on skulptori etteütleja - ehk teisisõnu, kui palju on tellimuse saanud kujuril tegelikult loomevabadust. Avalikus ruumis asuv monument muutub aga ise justkui suflööriks, kes sosistab möödujatele, mis on oluline, püha ja meelespidamist väärt. Igatahes ei ole skulptoril sugugi alati vabadust improviseerida - tahes-tahtmata satub ta avaliku kommunikatsiooni teenistusse...

Tänasest on Kunstihoone galeriis lahti Kaido Ole näitus "Ettevaatust tikud!". Ole jätkab oma kaubamärgiks kujunenud napis laadis lühinovellide maalimist - seekord on vaatluse all tuli kui ülim destruktiivne ja hävitav jõud. Näitus on otsekohene, pildid maalitud ilma igasuguste ekspressiivsete liialdusteta. Sisuks aga see, et tikukujulised tüübid annavad kunstnikule peksa. Niisiis on varem Ole kaubamärgiks olnud "mullpeadega" mehikesed asendunud "väävlipeadega", irooniale on lisandunud aga uus kogus eneseirooniat... Igatahes avavad Ole võimed pildilise jutustaja ja vaimuka koomiksimaalijana end iga näitusega üha paremini.

Riigikogu kunstisaalis saab vaadata tekstiilikunstnike Tiina Puhkani ja Piret Valgu näitust "Villased võsad, siidised salud". "Maalilisi vaateid kujutavate kangaste teostamiseks on kasutatud siidimaali, selle kihilisemaks muutmiseks aga viltimist ja tikkimist. Tekstiil on enamasti pinnaline, lame nagu raamatu vahel kuivatatud taim. Seda vaadates ja katsudes tahab meenuda see, mis siid, vill, puuvill on olnud enne herbaariumiks saamist. Loodus on saanud materjaliks. Materjal on kujundatud teoseks, osaks kultuurist," selgitavad näituse tausta autorid.

Hobusepea ja Draakoni galeriis avati kesknädalal Villu Plinki ja Silja Saarepuu ühisnäitus "Väikesed inimesed". ...vabariik on valutult tanu alla saanud, ukaaside asemel on lauanurgal direktiivid ning kohtumised jumalaga ei toimu enam sügaval sisimas või pühakojas vaid teleri ekraanil ja kinosaalis. Eestlased on orjarahvas, väikesed inimesed - see on ilmselt see asjaolu, mis Plinki ja Saarepuud öösiti magada ei lase ja sunnib pakitsevat muret näituseks vormima. Sellise mulje on vastavatud näitus jätnud kuraator Elin Kardile.

Galeriis Aatrium saab veel mõned päevad vaadata Mai Söödi näitust "Tütarlapsest sirgub naine". Söödi rõõmsavärvilised poolabstraktsed pildid otsivad maailma nihkekohti. Teosed võivad tekkida elementhaaval - näiteks maasikas, auto, täheke, kuusepuu, peenis ja nõnda edasi - või kohe tervikpiltidena nagu laulu "Elevandi Jumbo sünnipäev" sõnadest sündinud maal "Vaade loomaaiale".

Galeriis 008 Rävala puiesteel on üleval Albert Gulgi joonistused ja akvarellid. Fantaasiapiltide kõrval näeb teemasid ja inimesi elust enesest, näituse elurõõmsast olemusest annavad aimu pealkirjad nagu "Kivid jälgivad öiseid näkke" ja "Mullimäng korallisalus".

Võru Linnagaleriis on Ilmar Kruusamäe aktimaalide näitus "N-aine". Kursi koolkonna üks tuntumaid esindajaid eksponeerib sedapuhku natuurist maalitud monokroomseid töid. Samuti näeb praegu Võru Linnagaleriis ka fotograaf Dmitri Kotjuhi ja luuletaja Igor Kotjuhi näituseprojekti "Atlandi-Norra luules ja pildis". Inspiratsiooni said Tartu Ülikoolis soome-ugri keeleteadust õppinud vennad töötades Norra läänerannikul kalatööstuses.

Täna kell 17.30 esitleb Kadrioru kunstimuuseumis poliitik Tunne Kelam oma isa Peeter Singi mälestusele pühendatud maalialbumit. Trükise koostajaks on kunstiteadlane Juta Kivimäe, mahukas album sisaldab nii Singi maale, joonistusi ja luuletusi kui paari Eduard Wiiralti joonistust oma õpingukaaslasest. 1919. aastal Riigi Kunsttööstuskooli lõpetanud Sink valis vaimuliku kutsumuse, ent saavutas maalimist edasi harrastades tähelepanuväärseid tulemusi. Oma maastikuvaateis on autor eelistanud motiive, mis ajendasid ka tema luuletusi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke. Suur osa tema loomingust on säilinud erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis.

Esmaspäeval, 18. septembril toimub Kumus kunstihariduspäev õpetajatele ning kõigile kunsti- ja muuseumihuvilistele. Tutvustatakse Eesti Kunstimuuseumi kunstihariduse põhimõtteid ning 2006/2007. õppeaasta haridusprogramme.

Neljapäeval, 21. septembril toimub Tallinnas, Mustpeade Majas kunstisalongi Allee sügisoksjon. Huvilisteni tuuakse 50 tööd 41 autorilt. Varaseim teos on panoraamne vaade Tallinnale baltisaksa kunstnikult Wistinghausenilt, hiliseimad Nikolai Kormashovi ja Valerian Loigu vaikelud 1980ndatest. Graafikast on väljas meistritööd Laigolt, Reindorffilt ja muidugi Wiiraltilt. Samuti näeb selliste Eesti kunsti kuulsate nimede nagu Adamson-Eric, Vabbe, Greenberg, Kõks, Kits ja Okas loomingut.

IN MEMORIAM
Möödunud nädalal lahkus maalikunstnik Efraim Allsalu. 1929. aastal sündinud kunstnik lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena, oli seejärel Tartu Kunstikooli õppejõud. Tema loominguline kõrgaeg langes 60. ja 70. aastatesse, mil ta oli ka Tartu Kunstnike Liidu esimees. Efraim Allsalu omanäoline õrn ja tundliku koloriidiga maalilaad, karakteersed portreed kultuuriinimestest, lüürilis-iroonilised figuuri- ja lillemaalid ning nägemuslikud fantaasiatööd kuuluvad kindlalt Eesti maalikunsti ajalukku.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 KUKU raadios

Eesti Arhitektuurimuuseum tähistab 15. sünnipäeva
Alates tänasest on külastajatele taas avatud Rotermanni soolalao kõik korrused ja üleval uued näitused. Väljas on muuseumi maketikogu põhjal koostatud uus püsinäitus, nn. sahtlinäituste teemadeks on rahvusromantism ja juugend, Eesti puitarhitektuur ja funktsionalism ning Eesti vabaduse monumendid. Samuti näeb Kaido Haageni fotosid kahest monumentaalobjektist - Sakalast ja Linnahallist ning näitust "Arhitekt Raine Karp". Täna kell 17 saab vaadata Nathaniel Kahni filmi oma isast, Saaremaal sündinud maailmakuulsast arhitektist Louis Kahnist.

Haus Galeriis avas teisipäeval oma näituse "Itaalia prelüüd" maalikunstnik Mari Roosvalt. Üleval on kümmekond Itaaliast inspireeritud teost - fotodele akvarelli liites annab Roosvalt oma elamusi edasi vahetult ja siiralt, liikudes kergelt pintsliga üle paberi.

Alates sellest nädalavahetusest on Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus "Kavandist kostüümini", millega algab rahvusooperi Estonia sajandat juubelit tähistavate ürituste sari. Väljapanek annab läbilõike pea sajandipikkusest unikaalsete kostüümide kavandamise ajaloost Eestis. Koostajaks ja kujundajaks on valdkonna suurepärane tundja, teatrikunstnik Kustav-Agu Püüman.

HOP galeriis on kaks näitust - "Chroma" ja "Monochroma". Esimene neist on rahvusvaheline ehteväljapanek, millel otsivad loomingulisi erinevusi ja ühisosi Trieri, Birminghami, Lodzi, Firenze, Porto ning Tallinna ehtekoolkondade tudengid. Tallinnas toimub paralleelselt näitusega ka rahvusvaheline konverents. Teine näitus tutvustab meie kunstiakadeemia üliõpilaste ja hiljutiste lõpetajate töid. Eesti väljapanekud ja konverentsi kava on koostanud professor Kadri Mälk.

Sally Stuudios multikultuurne kunstiõpe noortele
Sel nädalal alustas oma 16. hooaega edumeelsuse ja eksperimendijulguse poolest tuntud Sally Stuudio kunstikool. Sedapuhku on peauudiseks multikultuuriline kunstistuudio noortele alates 13. eluaastast. Osalema oodatakse kõigi rahvuste esindajaid, kes Eestis elavad. Töökeeleks on rahvusvahelise kunstielu keel - inglise. Eelkõige peaks grupi tervikuks siduma ja loomulikku ning mõnusat kultuurivahetust soosima aga kunst ise kui üldarusaadav visuaalne keel. Multikulti-kunstistuudio koostööpartneriks on Mooste külalisstuudio, kus resideeruvad välismaa kunstnikud hakkavad noortele tutvustama oma maa kultuuri ning korraldama workshoppe. Käesolevast õppeaastast laieneb Sally Stuudios ka performance'i, fotograafia, digitaalkunsti ja teistegi kaasaegses kunstis möödapääsmatute tehnikate õpetamine...

Viljandi Avatud Noortekeskuses on võimalik vaadata Kullo Lastegalerii poolt korraldatud kunstikonkursile "... kohtub Rembrandtiga" laekunud töid. Idee oli põnev - iga osaleja pidi leidma enda jaoks ühe kaasaegse Eesti kunstniku, kelle loomingusse tuli süveneda. Seejärel tutvuti Rembrandti elu ja teostega ning otsiti puutepunkte 400 aasta taguse ja tänapäevase kunstimaailma vahel. Alates järgmisest nädalast näeb valikut laste Rembrandti-töödest ka KUNSTIKESKUS.EE virtuaalgaleriis.

Haapsalu Linnagaleriis saab vaadata raamatuillustratsioonide näitust "Kõige uskumatum". Näeb Hans Christian Anderseni muinasjuttude ainetel loodud pooltsadat pilti 23 Eesti kunstnikult - ja saab kõrvutada eri põlvkondade omanäolisi lähenemisi ning autorite käekirju. Valdavalt sulejoonistus-akvarellis, pastellis või värvilise pliiatsiga teostatud tööd valmisid spetsiaalselt Anderseni 200. sünniaastapäevaks. Näituse kuraator Viive Noor avas samas ka oma isiknäituse pealkirjaga "Inglid, karud ja nende sõbrad".

Tartus Y galeriis eksponeerivad oma loomingut fotograafid Aapo Ilves Ja Ralf Ginter. Luuletajast ja muusikust Ilves näitab klassikalisi seepiatoonides kompositsioone, Saksa arhitekti ja fotograafi Ginteri pildid räägivad kahest reisist mööda Eestimaad.

Rakvere linnas üritatakse uut kunstifestivali RaKunst. Ürituste keskpunktiks olevas Kunstipesas on praegu Tartu Kõrgema Kunstikooli väljapanek, järgnevad EKA ja Viljandi Kultuuriakadeemia näitused. 15.-17. septembrini toimub Grazy City Weekend, mille raames võib linnapildis näha häppeninge ja muid kunstilisi aktsioone. Mõne hea aasta eest oli Rakvere toimumispaigaks Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi organiseeritud rahvusvahelisele kunstiüritusele "KanaNahk".

Tallinna Kunstihoones avatud joonistuste näituse "Improvisatsioon" raames toimub Flo Kasearu ja Alide Zvorovski projekt "Majad, näidake oma sisu!". Kuni 10. septembrini projitseeritakse öösiti, täpsemalt õhtul 9st kuni kella 6ni hommikul Kunstihoone fassaadile maja haldava Eesti Kunstnike Liidu presidendi Jaan Elkeni ning Kunstihoone juhataja Reiu Tüüri portreed. Projektis löövad kaasa ka Hansapank ja Eesti Pank - viimase fassaadil võib täna hilisõhtust näha panga valitud kultuuritegelaste portreesid. Korraldajate sõnul on projekti ideeks näidata suurte hoonete ja institutsioonide sisu.

Kevadel kunstisõpru rõõmustanud Kumu pärastlõuna-kohtumised toimuvad ka uuel hooajal - sel pühapäeval kell 15 peab Tõnis Kahu ettekande teemal "Inimlik on masinlik on inimlik. Leonhard Lapini "Naine-masin" popkultuuri kontekstis".

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning Tallinna Linnamuuseum ootavad huvilisi 11. septembril kell 15 algavale teabepäevale. Tutvustatakse 2006/2007 õppeaasta haridusprogramme ning kavas olevaid näitusi.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 KUKU raadios

Mäetamm Veneetsia biennaalile
Möödunud nädalal teatas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, et Veneetsia 52. rahvusvahelisel kunstibiennaalil esindab Eestit Marko Mäetamm projektiga "A Murderer" - "Mõrtsukas". Mäetamme projekt keskendub ühiskonna tekitatud painete mõjule üksikindiviidile ja tema lähedastele. Asetades end kaotajapositsiooni, püüab kunstnik läbi eneseanalüüsi anda võimalust diskussiooni tekkeks perekonna rollist edule orienteeritud ühiskonnas.

Eesti ekspositsiooni konkursile laekus 19 projekti, võitja selekteeris välja kaheksaliikmeline rahvusvaheline zhürii. Veneetsia Kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum, Eesti esineb sellel alates 1997. aastast. Järgmise aasta 10. juunil avaneva 52. biennaali üldnäituse kuraatoriks on Robert Storr, Eesti ekspositsiooni ametlikuks esindajaks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Moskva lapsed eesti moekunstniku koolivormis
Moskva linna Jaroslavli rajooni esimese klassi lapsed kannavad algaval õppeaastal eesti disaineri loodud koolivorme. Kalle Aasamäe kavandas koostöös disainistuudioga "Ripe" kohaliku munitsipaliteedi tellimusel poistele ja tüdrukutele moodsad ja mugavad koolirõivad, mida esialgu toodeti pooltuhat komplekti. Aasamäe on õppinud Moskvas Slava Zaitsevi moestuudios ning elab ja töötabki põhiliselt Venemaa pealinnas.

SEB Ühispanga Galeriis avati 30. augustil tuntud vanema põlvkonna maalija Lola Liivati isiknäitus "Valiku märgid". Peatselt kaheksakümnendale eluaastale liginev Liivat on üks esimesi järjekindlaid abstraktse ekspressionismi viljelejaid eesti kunstis. Vastavatud näitusele on kunstnik välja pannud oma uusimad tööd. Sarjas domineerivad elamusrikkad varjundid, rõhutatult on Liivat katsetanud nõudlikke värve - sinist ja punast.

Omanäoline näitus on üleval ka Ku-Ku kohvikus - nimelt Kanada kunstniku Vida Simoni pimesi tehtud autoportreed. Noor kunstnik Montrealist ise ütleb oma joonistuste kohta järgmist: "...ma asetan näole paberilehe ja hõõrun pliiatsiga näopinda. Seda võtet võib nimetada läbi puudutuse joonistamiseks."

Viinistu Kunstimuuseumi galeriis avatakse homme kahe meditatiivset maalisuunda viljeleva kunstniku - Ove Büttneri ja Andrus Rõugu - ühisnäitus "Sügavused ja avarused". Büttneri töödel on peategelasteks vaalad - mütoloogias kujutatakse ju sageli maad toetumas kolmele vaalale, kes eraldavad seda veest ja allilmast. Rõugu maalide pealkirjad "Maailma loomine", "Vaimuvõlu" ja "Võluvaim" viivad mõtted filosoofiaradadele ja annavad alust erinevatele tõlgendustele.

Elvas Tartumaa muuseumis näeb Eduard Kutsari loomingut Urmas ja Kaja Kivisalu erakogust näitusel "Metsikud maastikud". Varem Vaalas eksponeeritud näitus on üks galerii suveprojektidest - nüüd on väljapanek veelgi täienenud, nimelt Tartumaa muuseumi kogusse kuuluvate maalide ja joonistustega. 1902. aastal Tartus Supilinnas sündinud Kutsari õpingud Pallases venisid kehva majandusliku olukorra tõttu 18 aasta pikkuseks. Tema varastes töödes on hinnatud "väljapääsu otsivat tugevat temperamenti". 1940ndate algul senine ülevoolav tormakus taltus ning asendus peenelt nüansseeritud koloriidi ja läbitöötatud loodusmeeleoludega. Hiljem elas kunstnik peamiselt Elvas ning maalis suure hulga isikupäraseid, sügava loodustunnetusega maale nii väikelinnast kui selle ümbrusest.

Võru Linnagaleriis saab vaadata Meiu Mündi näitust "Elu, armastus ja surm". Tartu taustaga noorema põlvkonna maalija ise ei taha oma loomingut selgitada, tsiteerides Salvador Dali ütlust "Maalija, sa pole oraator! Maali ja ole vakka!". Kõrvalseisjad on tema loomingus leidnud hämarat erootilisust, absurdsust, emotsionaalset soojust, naiselikku õrnust ja veel hulganisti teisigi kvaliteete.

Tallinna Kunstihoones avatud joonistuste näitusel "Improvisatsioon" jätkuvad kunsti tõlgendavad ja edasiarendavad etteasted. Pühapäeval kell 17 tantsib Helena Ehrenbusch ning joonistavad Angelika Schneider ja Flo Kasearu. Terve nädala, 3.-10. septembrini on Loit Jõekalda juhendamisel improviseerima oodatud aga kooliõpilased. Tegemist on kahtlemata vahva väljakutsega kõigile noortele kunstihuvilistele! Osavõtusoove õpilaste gruppidelt võib edastada telefonile 55 69 60 86.

Kolmapäeval, 6. septembril kell 18 tutvustatakse Tartu Kunstimajas stuudios Raamat-Film valminud kaht uut portreefilmi - kunstnik Lembit Saartsist ning teatrilegend Mikk Mikiverist. Saartsi-film täiendab kunstidokumentaalide sarja "Eesti kunstnikud" ning selle käsikirja ja rezhii autoriks ning opraatoriks on Rein Raamat. Paari aasta eest Konrad Mäe medaliga pärjatud Lembit Saartsi on kunstiteadlane Tiiu Talvistu nimetanud üheks meie poeetilisemaks maalikunstnikuks.

Sel nädalavahetusel toimuvad esimesed ekskursioonid sarjast "Kristjan ja Paul Raud Kumus". Giidi juhendamisel tutvutakse kaksikvendade teostega, kellest 1-kroonist rahatähte kaunistanud Kristjan on kahtlemata kuulsam, kuid Pauli looming pole sugugi vähem põnev. Ja kel veel käimata, siis viimaseid päevi on Adamson-Ericu muuseumis avatud näitus "Armastus Strasbourgis. Eduard Wiiralti looming Juhani Komulaineni kogust", mis esitleb hiljuti avalikkuse ette kerkinud huvitavat kogu Wiiralti vähemtuntud töödest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 KUKU raadios