Isiklik, lähedane ja soospetsiifiline Tallinnas ja Haapsalus
Hobusepeas ja Draakonis on 13. septembrini avatud Marge Monko kureeritud "Up Close and Personal". Osalevad Adel Abidin (Soome), Helina Kõrm, Krista Mölder, Kaarel Nurk, Jari Silomäki (Soome), Krõõt Tarkmeel, Tõnu Tunnel ja Sigrid Viir. Pealkirjas sisalduvad märksõnad ei tähista antud juhul pelgalt autobiograafilist kunsti, pigem üritavad näitusel olevad tööd läbi privaatse ka suuremaid narratiive puudutada. Isiklik on poliitiline - ta peegeldab meid ümbritseva maailma struktureeritust, valitsevaid võimusuhteid ja võimalikke valikuid.

Näitusel osalevad kunstnikud käsitlevad privaatsfääri erinevaid tahke alates suhetest, muusikast ja riietusest kuni vahendatud sõjakogemuseni välja. Kaamerat kasutavate kunstnikena on nad teadlikud dokumentaalsuse ja fiktsiooni vahelisest õhkõrnast piirist ning liiguvad sundimatult mõlematel territooriumidel, konstrueerivad ja mängivad nii, et on huvitav endal ja vaatajal. Up Close and Personal on tihedas dialoogis popkultuuriga, mis ei võta iseennast ülearu tõsiselt ning mida iseloomustab avatus ja suhestumine igapäevaeluga.

Evald Okase Muuseumis saab pühapäevani vaadata Marge Monko kureeritud näitust "Ma näen sind - sa vaatad mind". Näitusel osalevad Reio Aare, Denes Farkas, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Liina Siib, Anna-Stina Treumund ja Sandra Urvak. Marge Monko: "1985. aastal, ligikaudu 10 aastat pärast seda, kui läänes peeti feministlike teoreetikute poolt algatatud debatte pilgu ja selle poliitika üle, kirjutas Eesti fotograaf ja fotouurija Peeter Tooming ajakirjas "Nõukogude Naine": "Fotoaparaat on nagu müstiline vahesein, mis vabastab naise kartusest end paljastada, mehele aga annab julguse naist kartmatult vaadelda..."

Toominga mõtteavaldus toetab aastasadade jooksul välja kujunenud traditsiooni, kus kujutajaks on enamasti mees ja kujutatavaks naine. John Bergeri sõnul on taolise hierarhia tulemuseks see, et naine on õppinud ennast vaatama mehe pilguga ja osaleb enda muutmisel nägemise objektiks, vaatamisväärsuseks."

Näitusel "Ma näen sind - sa vaatad mind" eksponeeritud tööd suhestuvadki soospetsiifilise nägemise ja vaatamise temaatikaga, esitades pluralistlikke vaateid ja üheselt määratlemata suhteid kunstniku, modelli ning vaataja vahel.

Läti modernismiklassik Adamson-Ericus
Adamson-Ericu muuseum on 23. novembrini koduks näitusele "Läti modernist Niklavs Strunke (1894-1966)". Strunke, Läti 20. sajandi alguse avangardismi üks silmapaistvamaid esindajaid, oli maalikunstnik, graafik, raamatukujundaja, disainer, teatrikunstnik ning kunstiteoreetik.

Niklavs Strunke suhestus 1920. aastatel süvenenult kubismi, konstruktivismi, suprematismi, art deco, uusasjalikkuse, metafüüsilise maali ja futurismi ideedega. Samal ajal oli ta huvitatud ka erinevate rahvaste kunstipärandist. Tema loomingule on omane tundlik süntees, dekoratiivne stilisatsioon, abstraheeritud vormikeele nõtke rütmikus ning tugev kompositsiooniline selgus. Kohati jõuab ta oma teostes erakordselt lummava metafüüsilise tunnetuseni.

Adamson-Ericu väljapaneku on koostanud Aija Braslina Läti Riiklikust Kunstimuuseumist. Eksponeeritakse maali, graafikat, raamatuillustratsioone ja lavakujundusi Strunke loomeparemikust, kunstniku värvikat isiksust tutvustavad kultuuriloolised fotod.

Austraalia-kesksed näitused Arhitektuurimuuseumis
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatakse täna kaks uut näitust. Saksa Arhitektuurikeskuse (DAZ) külalisnäitus "Austraalia kaasaegne arhitektuur" analüüsib kängurumaa tänases arhitektuuris prevalveerivat kultuuri- ja keskkonnaspetsiifilist modernismi läbi elamuarhitektuuri, väikemajadest kõrghooneteni. Austraalia arhitektide tähelepanu keskpunktis on keskkondlikkus, avaliku ja privaatsfääri tasakaal ning alternatiivenergiate kasutamine.

Teisena avaneb Ernst Kesa (1910-1994) loomingu ülevaatenäitus. Teise maailmasõja eelõhtul ja aastatel 1943-44 lahkus Eestist üle kolmekümne arhitekti - ligi pool meie toonasest arhitektkonnast. Brno Tehnikaülikoolis hariduse saanud ja 1930. aastatel arhitektuurivõistlustel endale nime teinud Ernst Kesa asus 1947. aastal elama Austraaliasse. Seal sai temast büroo Perrot, Lyon, Timlock & Kesa osanik. Büroos oli kõrgaegadel ligi 100 töötajat ning projektide arv ulatus 25 aasta jooksul tuhandeni. Ernst Kesa on ise esile tõstnud Melbourne´i Travelodge´i hotelli (1969), büroohoonet Queen Street 50 (1973) ja muidugi 50-korruselist nn Nauru House´i (1972-77), mis kuni 1970. aastate lõpuni oli kõrgeim hoone Melbourne´is ning on maamärgiks jäänud tänaseni.

Loomulikult leidub tähelepanuväärset ka arhitekti Eesti-perioodi loomingus. Koos Alar Kotliga võitis Kesa esikoha Vabaduse väljaku ruumilise kujundamise võistlusel 1937) ning auhindu paljudel teistel 1930. aastate arhitektuurivõistlustel. 1992. aastal Eestit külastades kinkis Ernst Kesa arhitektuurimuuseumile oma säilinud projektid ning fotosid Austraalia-perioodi loomingust. 1994. aastal tegi ta suure annetuse Eesti Rahvuskultuuri Fondile, millega asutati Ernst Kesa nimeline allfond eesmärgiga toetada arhitektuuri uurimist ja jäädvustamist.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis on eilsest 17. septembrini avatud Tiia Elkeni litode väljapanek. Elkeni pildid on tugeva joonistlusliku algega ning samas tänu ületrükkide kasutamisele mitmekihilised ja maalilised; tööde atmosfäär on sümbolistlik ja unenäoliselt ebareaalne.

1. septembrini saab EKA galeriis näha keraamikamagistrantide värskeid töid, mis valmisid kevadel Ungaris, Kecskemeti Rahvusvahelises Keraamikakeskuses toimunud näituse jaoks. Esinevad Jarõna Ilo, Kaie Pungas, Üllo Karro, Rave Puhm, Jane Paadimeister ja Kauri Kallas.

Haus Galeriis on 15. septembrini avatud galerii omaniku Piia Ausmani uue kogupereraamatu "Kaptenid avastavad maailma" originaalillustratsioonide näitus. Pildid joonistas trükisele Jarõna Ilo, raamatu esitlus toimub laupäeval kell 17 Lohusalu sadamas.

Lühidalt
Estonia teatri talveaias on praegu avatud vaibakunstnik Helen Kauksi mälestusnäitus.
Würthi kunstigaleriis saab septembrikuus näha Anna Litvinova-Merilo Mehhikos ja San Franciscos valminud maale.
Galeriis Aatrium saab 6. septembrini vaadata Toomas Altnurme skulptuurie ja visuaale nime all "Emruntla - peatuspaik reaalsuste vahel".
Maxit Estonia kontoris saab lähikuudel vaadata Rein Mägari akvarelle pealkirja all "Vesine suvi".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas näeb juba traditsiooniks saanud skulptuurinäitust "Tartu Pisiplastika 2008". Tänavuse näituse preemia anti Aivar Simsonile (Simson von Seakyl) töö eest "Eesti asi 90", noore autori preemia sai Janet Varinurm. Ligemale neljakümne kunstniku tööd kujundas näituseks Anne Rudanovski. Ekspositsioon on avatud 7. septembrini.

Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab 7. septembrini vaadata Brüsselis eluneva ja töötava kunstniku Margus Meinarti viimase aasta maalide väljapanekut "Aru anne". Kunstistkirjutaja Enn Lillemets: "Margus Meinartit kui maalijat toidab ja äratab endiselt foovide ammendamatu juuretis. See viib teda valgest või hallist monokroomiast värviplahvatuste ohjeldamiseni ning portreest esemetu kunstini, puäntillismist tundlike lokaaltoonideni. Uue tahuna sekkub mõnedesse õhukese õliga maalitud pindadesse mänguline viltpliiatsijoonestik."

Pärnu Linnagaleriisse jääb 15. septembrini vaadata eile avatud Enn Tegova maalinäitus "Päevik ja öövik". Tegova omanäoline käekiri lubab temas näha nii abstraktsionisti kui sürrealisti.

Pärnu Kunstike Majas saab 13. septembrini vaadata Aita Õunapi skulptuure ja Kärt Seppeli keraamikat. Õunap on lõpetanud ERKI kujurina 1962. aastal ning alates sellest ajast rikastanud Pärnu avalikku ruumi lugematute mälestusmärkide- ja plaatidega - kunstniku salaarmastuseks on aga hoopis puuskulptuur. Seppel on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli 1992. aastal ning tegutseb aktiivselt stuudios Asuurkeraamika.

Lola Liivati juubelinäitus "Kogu. Kulg"
Tallinna Kunstihoone galeriis on avatud meie abstraktse kunsti ühe alustala, õigupoolest lausa selle suundumuse "eesti esiema" Lola Liivati 80. juubelile pühendatud näituse "Kogu. Kulg" esimene osa; teist osa saab vaadata Viinistu Kunstimuuseumis. Juubelinäitustega kaasnevalt ilmus Lola Liivati senist loomingut ja retseptsiooni kokku võttev kataloog, mille koostaja Kaire Nurk.

Kunstihoone galeriis näeme uut tervikprojekti "Kogu", mis mõeldud teatud kokkuvõttena senitehtule. "Lola Liivat koondab selles vaataja ette nii mõnedki olulised sümbolikandjad, kuid - kunstile omaselt - esitab need teatud "varjatuses", jättes vaatajale tõlgendamis- ja leidmisrõõmu," märgib Kaire Nurk. Viinistu Kunstimuuseumis on eksponeeritud ulatuslik retrospektiiv "Kulg", mis laseb jälgida ootamatuid käänakuid ja vaheldusrikast käekirja kunstniku pikal marssruudil läbi abstraktsionismi erinevate maastike.

Kaire Nurk: "Lola Liivati looming on äärmiselt pingestatud seostes nii kunstniku biograafia kui ühiskonna poliitilise atmosfääriga, nii isikliku kui üldisega. See on abstraktsionismi ajaloo väga huvitav õppetund abstraktsionismi nüansirikkusest, tundlikkusest ning väljenduspotentsiaalist, see on võimalus jälgida kodumaise abstraktsionismi järjepidevaid muundumisi ja samas kunstniku isikupära püsivust läbi viie kümnendi. See on võimalus aimu saada abstraktsionismi alguse olemusest antiabstraktsionistlikus kunstikontekstis, see on võimalus kõrvutada abstraktsionismi sõnumit reglementeeritud ja suletud ning vabas ja avatud eksistentsiaalses ruumis."

Vano Allsalu "Öine Ikaros"
Vaal galeriis saab 6. septembrini näha Eestis 1980.-1990. aastate vahetusel jõuliselt esile kerkinud uusekspressionistlike maalijate hulka kuuluva Vano Allsalu näitust "Öine Ikaros". Mitmeid aastaid Saksamaal Frankfurdis resideerunud kunstniku jaoks on Vaalas eksponeeritud uudislooming seotud teistsuguses kultuurikeskkonnas omandatud kogemuste ja eneses uute võimaluste avastamisega.

Kunstiteadlane Eha Komissarov hindab Allsalu loomingusse tunginud uudset pulseerivat, õhule ja valgusele avatud maalikäsitlust. "Rohkem kui kunagi varem on põhjust rääkida Allsalust kui meie ainsast Kandinsky-tüüpi lüürilise ekspressionismi esindajast. Leida lüürikale talutavat kohta meie küünilisel ja primitiivsel ajal pole lihtne ettevõtmine."

Allsalu teemad on ühteaegu universaalsed ja isiklikud, ta segab kokku ajatut ja arhetüüpset. Abstraktsionistina on ta tihedalt seotud kultuuri ja traditsioonidega ning esindab loojanatuuri, kelle jaoks "maal on puhas maalimise produkt". Seejuures ei puudu tema teemaderingist ka mütoloogia ning arhailised motiivid, mis on märgiliseks väljenduseks sihikindlale keskendumisele ning süüvimisele elu põhiteemadesse.

Näitused Tallinnas
31. augustini on Linnagaleriis lahti nahakunsti-taustaga Jaana Päeva ja Lennart Männi näitus "Suured väikesed". Kunstnike koostöös valminud installatsioonide tähenduslik külg on seotud intiimse ja isiklikuga, vormiidee aga tuletatud jaapani origami-tehnikas volditud kurest. Jaapanlaste jaoks on kured pika, voorusliku ja õnneliku elu sümbolid - nii pääsevat isegi raskesti haige inimene surmast, kui ta jõuab välja lõigata ja voltida tuhat paberkurge. "Mingil tasandil muutub oluline ebaoluliseks, väike suureks, sügavamõttelisus pealiskaudsuseks, paljusõnalisus tühjuseks, harju keskmine jäämäe tipuks… Kust läheb soovide täitumisse panustamise piir?" Nii mõtisklevad autorid oma näituse üle.

Haus Galeriis saab 12. septembrini vaadata Kai-Mai Olbri akvarelle näitusel "Inspireeriv Itaalia". Kunstnik rändas EKL loomingulise stipendiumi toel ringi ja kogus loomeimpulsse Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Olbrit on köitnud nii Etna ja Pompei kui sealsed eriliselt kaunid õhtupoolikud ning ööd; ka päeval kohatud maastikud on tihtipeale maalimisel unenäoliseks muutunud. Itaaliast inspireeritud näitusega tähistab kunstnik ja luuletaja ühtlasi oma 65. sünnipäeva.

Vabaduse galeriis on 27. augustini Aleksander Pilari (1912-1989) mälestusnäitus. Peamiselt akvarellistina tuntud Pilar oli mitmekülgne kunstnik, kes tegutses ka plakatisti, raamatuillustraatori, karikaturisti ja teatridekoraatorina. Mälestusnäitus keskendub kunstniku akvarelliloomingu kõrgperioodile 1960. aastate lõpust kuni aastani 1989, rõhuasetusega 80ndatel. Pilari küpses loominguperioodis domineerivad klassikalises, märjalt-märjale maalitehnikas teostatud maastikumotiivid ja lillemaalid. Väljapaneku kureeris Jüri Hain.

Käesoleva nädala lõpuni saab Arhitektuurimuuseumis külastada näitust "Keskkonnad, projektid, konseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985".

Draakoni galeriis saab veel täna-homme pealkirja "Lihtsaelustaarid?" all vaadata Rait Rosina ja Gerhard Locki ühist video- ja heliinstallatsiooni, mille teemaks ühiskonna kihistumisest ja sotsiaalsest toimetulematusest tingitud üksindus. Paralleelselt on Draakonis avatud Ivi Rosina isiknäitus "Pooleldi juhus".

NG Kunstikonteineris saab 8. septembrini uudistada Eesti küllap tuntuima art-brut stiili viljeleja Aivar Kurvitsa näitust ""külastades Egiptust. Aivar Kurvitsa persona non grata". 1959. aastal sündinud ja mitmeid raskeid haigusi põdenud kunstnik on vaatamata elu keerdkäikudele väga elurõõmus ning tegutseb korraga mitmel rindel - maalib, teeb graafikat ja animatsiooni. Käesoleva väljapaneku domineerivateks teemadeks on Vana-Egiptuse valitsejad ja arhitektuur.

Fahle kohvik-restoranis Vaal galerii korraldusel toimuvas näitustejadas on järjekord jõudnud Juss Piho kätte - septembri lõpuni saab seal vaimutoiduna tarvitada tema maale pealkirja all "Istujad ja astujad". Tööd on enamjaolt figuratiivsed ja suureformaadilised, meeleliselt kerged, ilma sotsiaalse sõnumita - ent samas mitte ilma väikese inimliku huumori ja moraalita.

ArtDepoos saab 30. augustini näha Soome kunstniku Elvi Rangelli näitust "The Reality of Illusion". Rangell on edukas ärinaine, kes otsustas teha kannapöörde kunsti suunas. Tema Tallinnas toimuv esimene isiknäitus käsitleb reaalsuse ja illusiooni seoseid.

Lühidalt
HOP galeriis esineb näitusega "Mustvalge" Villu Plink.
Eesti Rahvusraamatukogus on 26. augustini eksponeeritud Airi Luige skulptuurinäitus "Kuninga õukond".

Mujal Eestis
Viinistu "kunstitünnides" saab 8. septembrini uudistada Eve Kase projekti "Mida inimesed tahavad".

Haapsalu Linnagaleriis saab veel vaadata juuli lõpus avatud Maria-Kristiina Ulase joonistuste näitust "Gauguin ja Orlan Kihnu saarel".

Kuressaare Raegaleriis on 28. augustini avatud gruusia kunstniku Levan Mosiashvili värvikate ja rõõmsameelsete maalide näitus. Kuressaare kultuurikeskuse saalis saab 15. septembrini vaadata Külliki Järvila joonistusi näitusel "Impulss". Ajamaja galerii on 11. septembrini okupeerinud Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo, Anna-Liisa Pärdi ning Martin Miksoni maale, fotosid ja kollaazh-skulptuure koondav ühisväljapanek "Selle ilma vaatlus".

Toimub
Põlvamaal Moostes aset leidnud 6-päevane AVAMAA sümpoosion kulmineerub homme, 23. augustil. Alates kella 15 saab Moostes tutvuda sümpoosioni töötubades tehtuga. Kell 18 algab eksperimentaalse folkmuusika kontsert Mesi kõrvadele, kus astuvad üles Launau, Lauhkeat Lampaat ja Kuupuu Soomest, Michele Spanghero Itaaliast, Riho Kall, Vaikuse Koosolek, Mari Kalkun ja Tanel Kadalip Eestist ning Bernu Rits Lätist. AVAMAA on on mitme-eesmärgine, valdkondadevaheline, segameediumite (mixed-media) kontekstispetsiifiline loovsekkumiste sündmus.