Haamer Kumus
Kumus avati eile Eesti kunsti ühe suurkuju Eerik Haameri rikkalikku loomingulist pärandit tutvustav näitus pealkirjaga "Kahel pool merd". Haameri (1908-1994) sellised tähtteosed nagu "Pime", "Põud" ja "Noor ema" on ammu saanud krestomaatiliseks osaks eesti kunstiloost. Tema esimese, ilmasõja-eelse loomeperioodi jooksul loodud figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust. Käesolev näitus tahab pilti Haamerist avardada.

Peale 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemist kestis Haameri aktiivne loometegevus peaaegu pool sajandit. Sellel aja jooksul näeme erakordselt suurt mitmekesisust nii temaatikas kui loomelaadides - helgeid Ruhnu-ainelisi mälestusmaale, Rootsi ja Norra kalurite elu kujutavaid töid, värvikat dekoratiivset realismi, monumentaalseid maale Lapimaa loodusest. Karakteerseid lõunamaa tüüpe esitavad Hispaania ja Portugali reiside ainelised maalid 1960. aastate algusest on peaaegu samaaegsed näiliselt abstraktsete, loodusdetaile lähivaates kujutavate lõuenditega. 1970. aastate alguses saab Haamerile omaseks sotsiaalkriitiline realism, mis peegeldab võimendatud groteski võtmes muutusi Rootsi ühiskonnas ja näitab ühtlasi ka kunstniku süvenevat identiteedikriisi.

Reeli Kõivu kureeritud näitus jääb avatuks 12. oktoobrini.

Artishoki aastanäitus
Tallinna Linnagaleriis on 10.-19. juulini avatud rühmituse "Artishok" aastanäitus. 10 ühepäevase näituse raames tutvustatakse terve rea silmapaistvate noorte Eesti kunstnike loomingut, mis kõnetab aktuaalseid teemasid ja suundumusi. Kuna Artishok on eelkõige tegutsenud kunstikriitika-blogina, moodustavad näituse teise osa iga eksponeeritava teose kohta kirjutatud (ja varem avaldamata) tekstid - kokku 10 korda 10. Korraldajate sõnul ei püüta kunstnikke ühtsete kontseptsioonide alla koondada või "põlvkonnaks" kängitseda. Vastupidi, Artishok taganeb isalikust kuraatoripositsioonist ning jätab egotripi kunstnikele - igaüks neist astub üles rõhutatult autonoomse üksusena, tema päralt on üheks päevaks kogu galerii ja kirjutav kriitika.

Osalevad kunstnikud:
10.07 Tanja Muravskaja
11.07 Liisi Eelmaa
12.07 Noolegrupp
13.07 cnopt
14.07 Billeneeve
15.07 Mihkel Kleis
16.07 Sirli Hein
17.07 Maris Palgi
18.07 Minna Hint
19.07 Jaanus Samma

Kirjutajatest löövad kaasa Elnara Taidre, Maria-Kristiina Soomre, Ave Randviir, Anneli Porri, Andreas Trossek, Margus Kiis, Indrek Grigor, Kati Ilves jt. Näituse meeskonna moodustavad Maarin Mürk, Margus Tamm ja Raul Kalvo. Väljapanekuid on võimalik külastada eelnimetatud päevadel kell 12-21.

Eesti kunst Neevalinnas
Peterburis Maneezhi Kunstikeskuses on 15. juulini avatud I Balti Kaasaegse Kunsti Biennaal, mis esitleb enam kui 100 kunstniku loomingut 10 Läänemere-äärsest riigist. Näituse peakuraatori Tatjana Jurjeva sõnul ei esita kunstnik oma töödes mitte ainult enda, vaid ka oma riigi ja ühiskonna hingelist seisundit ja (aja)lugu. "Hoolimata meie rahvaste erinevast temperamendist, karakterist ja kunstilistest eelistustest on kunst taaskord riikidevahelise bürokraatia kiuste kultuuriinimesed kokku viinud. Diplomaatia rohujuure tasandil on võitnud," ütleb ta näituse kataloogi sissejuhatuses.

Eesti ekspositsioonis esinevad Maarit Murka, Sven Saag ja Markus Kasemaa ning Eesti Litograafiakeskus (koosseisus Kadri Alesmaa, Toomas Altnurme, Peeter Allik, Laurentsius, Kadri Kanglilaski, Mall Nukke, Jasper Soova, Jaak Visnap, Merike Estna, Reiu Tüür, Marko Mäetamm). Keskus on näitusele välja pannud spetsiaalselt selleks otstarbeks teostatud värviliste litograafiate seeria.

Tarbekunsti terveks suveks
Eesti Tekstiilikunstnike Liit saab tänavu 15aastaseks. Sel puhul avatakse täna kell 17 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis liidu aastanäitus "Mitmus", mille deviisiks on "kõik, mis nakkab ja külge hakkab" ning märksõnadeks mood, paanika ja viirus. "Märgistame, armistame, muudame värvi, kuju ja suurust. Paneme ühiskonna empaatiavõime proovile," lubavad tekstiilikunstnikud. 7. septembrini avatud näitusega kaasneb ka slaidiprogramm - võimalikult paljude Eestis tekstiilikunstnikena tegutsevate autorite loomingut tutvustav kollaazh. 22. augustil 2008 toimub tarbekunstimuuseumis ka asjakohane seminar - "15 aasta tendentsid tekstiilikunstis meil ja naabritel".

Samas avatakse täna ka eesti geomeetrilise vaibakunsti küllap kõige tuntuma tegija Peeter Kuutma kavandite näitus. Kuutma on enam kui kolmkümmend aastat tegelenud pindpõime tehnikas vaipade loomisega, sealhulgas sisustustekstiilidega konkreetsetele ruumidele - harilikust elutoast Toompea lossini välja. 70. aastatel kavandas Peeter Kuutma eesriideid Tallinna, Pärnu ja Viljandi teatritele ning moodsaid trükikangaid, mis kaunistasid mitmeid restorane ja baare Tallinnast Narvani; suurejoonelisi vaipu on ta pühendanud Eestimaa linnadele. Seekordne väljapanek koondab vaataja tähelepanu justnimelt guashi, õlipastellide ja vahakriitidega maalitud ideekavanditele ning annab aimu loomeprotsessist, mille käigus küpsevad kunstniku monumentaalsed vaibad.

Eilsest on Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis lahti ülevaatlik näitus "Kann", mis keskendub sellele üsnagi proosalisele, ent kirevat mitmekesisust pakkuvale tarbeesemele. Leidub neid ju vägagi erinevaid - näiteks vee-, tee-, kohvi-, koore-, morsi-, piima- ja soustikanne. Kanne on tehtud nii klaasist, portselanist, keraamikast ja metallist kui plastmassist. On maalingutega ja ühevärvilisi, olemuselt talupoeglikke ja saksikult peenutsevaid, suuri ja tibatillukesi, kunstniku poolt loodud ainueksemplare ja vabrikus valmistatuid. Vanim 12. oktoobrini avatud kannunäitusele jõudnud ese pärineb XVI sajandist ja kuulub Tallinna Linnamuuseumi tinakannude kollektsiooni.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 21. juulini eksponeeritud Kostas (Konstantin) Gaitanzi isikunäitus "Post". Leedu kunstnikku huvitab kõik, mis mahub dualistlike, loodust ja tehnoloogiat, reaalset ja virtuaalset vastandavate märksõnade alla, olgu nendeks siis tehisintellekt, pseudoevolutsioon, kübermaailm või geenitehnoloogia. Gaitanzi ise nimetaks enda tegevust mitte maalimiseks, vaid pigem kahedimensiooniliste lameobjektide loomiseks. Ammutades inspiratsiooni Jaapani neopopkunsti superflat-suundumusest, mis kasutab väljendusvahendina animatsioonile omast kujundikeelt segatuna pseudoinfantiilsusega, lisab Gaitanzi eelpoolnimetatule annuse irooniat. Ühtlasi leiab kunstnik, et kaasaegse kultuuri ja kunsti diskursuses oleks sobiv asetada modernistlik kunst ja sellega kaasnev pigem traditsioonilise käsitöö valdkonda...

ArtDepoo galeriis saab vaadata Elis Saarevälja ja Aneri Kärkkäineni ühisnaitust "Sad Sack". Mõlemad kunstnikud esindavad maailmavaateliselt punk- ja popkultuuri konservatismi, mis segab vasakpoolsust ja eskapismi kokku austusega kunstiajaloo traditsioonilise esteetika vastu - estetiseerivad nad aga, nagu pealkirigi viitab, luuseri-temaatikat. Näitus jääb avatuks 2. augustini.

Välismaal
Riia kunstihoones on 13. augustini avatud varem Kollase Huntmehena tuntud kunstniku Andrus Joonase näitus "Aledoia. Tee kadunud linna".

Galeriis Saltbodan (Loviisa, Soome) saab näha Eesti maalikunstniku Kristringi uuemat loomingut, mis on sündinud sealsamas Loviisas kunstniku resideerimisprogrammi ajal. "Kas paigal ja kohal on oma muster ja iseloom, mis mõjutavad kohalike inimeste elurütmi, väärtusi ja hoiakuid ning vastupidi?" - sellise küsimuse on kunstnik püstitanud nii iseendale kui vaatajale.

Mujal Eestis
Haapsalus, Evald Okase muuseumis esinevad Francis Picabiale pühendatud näitusel "Tartu poissmaal" Mihkel Ilus, Kiwa, Veiko Klemmer, Peeter Krosmann, Rauno Thomas Moss, Peeter Ora, Riho Pärn, Andrus Raag ja Hando Tamm. Avatud 8. augustini.

Haapsalu Linnagaleriis on 31. juulini võimalik vaadata moekunstnik Anne Metsise näitust "1/2-sada armsat asja". Tegemist on 50. sünnipäeva tähistava autori tagasivaatega elule ja kunstile - ja eelkõige muidugi moekunstile.

Vaal galerii koostatud ja varem Tartu Kunstimajas eksponeeritud väljapanek "Sinimustvalge eesti kunstis" on nüüd 28. juulini vaadata Narva Muuseumi Kunstigaleriis. Näitus esitleb aastatel 1922-2008 loodud kunstiteoseid, mille läbivaks elemendiks Eesti rahvuslipp ja selle värvikolmkõla. Ligemale 50 taiest avavad kunstnike vaatenurki eelkõige sellistele teemadele nagu omariiklus, rahvuslik identiteet ja kodumaa-armastus.

Endla Teatrigaleriis on 29. augustini Bruno Sõmeri juubelinäitus - juulikuus oma 85. sünnipäeva tähistavalt kunstnikult on väljas mahukas väljapanek, mille märksõnadeks looduslähedus, värv ja faktuur. Näituse avamisel esitletud Alar Raudoja koostatud kataloog annab ülevaate kunstniku loomingu paremikust alates aastast 1943, koondades autoritehnikas akvarelle, kollaazhe, söejoonistusi ja linoollõikeid.

Kuressaare kultuurikeskuses näitavad Laila Talunik ja Mariliin Kindsiko oma maale 2. augustini avatud näitusel "Magus mittemidagitegemine"; samas saab praegu vaadata ka väljapanekut "Eesti Piirivalve 1922-2007".

Võru Linnagaleriis on 7. augustini Inna Grincheli näitus "Ring looduses".

Mängu mõte Kumus
Tänasest on Kumus sarja "Arhiivid tõlkes" raames avatud Anu Allase kureeritud näitus "Mängu mõte". Näitustesarja eesmärk on tõsta esile Nõukogude perioodi eesti kunsti otsesemalt või kaudsemalt mõjutanud raudse eesriide taguseid sündmusi ja nähtusi, keskendudes piiratud hulga allikate kaudu levinud Lääne kunsti ideede "tõlkimise" ja muutumise protsessile siinses kontekstis. Uue näituse fookuses on eelkõige 60. aastate lõpp ja 70. aastate algus - aeg, mil ühtaegu kulmineerusid eelneva kümnendi jooksul küpsenud erinevad revolutsioonilised ideed Lääne üliõpilaskonna hulgas ja vabanemismeelsus Idabloki riikides, kuid poliitiliste sündmuste mõjul tekkis kohe ka tagasilöök, pöördepunkt lootustes ja hoiakutes.

1960ndate teisel poolel kerkis eesti kultuuris häppeningide kõrval esile popkunst, samas tekkis intensiivne arutelu eksistentsialismi üle ja levis hipiideoloogia. Paralleelselt kunstnike korraldatud aktsioonidega tegeldi tollal "mängu" ja "mängimise" ideega intensiivselt ka eesti teatris; kui esimeste puhul tähendas mäng eelkõige ümbritseva teravamat tajumist, tegelikkuse nihestamist, mängu objektidega, siis teisel juhul keskendus mäng inimese maskidest vabastamisele. Ühtmoodi taotlesid mõlemad suuremat "autentsust", spontaansust, tegelikkusetunnetust ja sidet ümbritseva eluga.

Sel perioodil eesti kunstis sündinud lühiajalise häppeningide laine kõrval ja vahel on näitusel välja toodud mõned siinsete aktsioonide paralleelnähtused, võimalikud eeskujud ja kaudsemad analoogid Ida-Euroopa ning Lääne kunstis.

Kirg ja valu Tartus
Täna kell 16 avab Tartu Kunstimuuseum järjekorras juba 10. (muutuva) püsiekspositsiooni Eesti kunsti klassikast. Seekordne kannab pealkirja "Kirg ja valu" ning tugineb kahe tuntud kunstikollektsionääri - Mart Lepa ja Rene Kuulmanni - kogudel. Neist esimene, Eesti suurima erakogu omanik, alustas oma kogumistegevusega 1961. aastal, Kuulmanni kollektsioon sai alguse aastal 1988.

Käesoleval näitusel esitavad mehed enda vaate eesti kunsti viimase saja aasta loole - seega ootavad vaatajaid Kristjan Raua, Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Karin Lutsu, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse, Aleksander Vardi, Endel Kõksi, Tiit Pääsukese, Jaan Toomiku, Peeter Lauritsa ja paljude teiste kunstnike tööd, mida tavapäraselt muuseumis näha ei saa. Järgmise aasta veebruarini avatud näituse kureeris Reet Mark.

Kunst katapulteerub Haapsalus
Haapsalu linnuses on avatud kolmapäevast pühapäevani vältav kunstinädal "Kultuurikatapuldid", mis koondab erinevaid näitusi ja tegevuskunsti. Avalöögiks sai Viida Pääbo-Juse 1939. aastal Itaalias valminud rahvusromantilise pannoo esmaesitlus Eestis. Haruldane taies jõudis kodumaale Lõuna-Rootsi Eesti Maja annetusena Eesti Rahva Muuseumile. Asjale lisab tähendust fakt, et kunstnik on nimeka Rootsi-Eesti raamatuillustraatori Ilon Wiklandi ema.

Linnuses saab vaadata mitmeid näitusi, mis omandavad siin uusi kohaspetsiifilisi tähendusi - muuhulgas ootavad külastajaid Jüri Ojaveri installatsiooni- ja Jaan Toomiku videolooming, Erik Alalooga kineetilised tööd ning Laurentsiuse pannoo "Love graffity". 5. juulil toimuva tegevuskunstipäeva juhatab sisse Linnar Priimägi oma käsitlusega Olev Subbi loomingust; sellele järgnevad performansid linnuse hoovil ja siseruumides. Oma reljeefmaalide näituse "Kasvamise võlu" keskel korraldab etteaste ka legendaarne tegevuskunstnik Siim-Tanel Annus.

Eestlaste suvine akvarellipuhang Soomes
Soomes Kuusankoski kultuurikeskuse galeriis avati eile eestlaste suvine suurnäitus "Vesivärvisild". Oma töödega esineb tervenisti nelikümmend kuus kunstnikku, keda ühendab huvi akvarellitehnika kaasaegsete võimaluste vastu - õlg-õla kõrval igipõliste akvarellistidega ka "külalisesinejad" teistest kunstivaldkondadest. Osalejate hulgas on Leonhard Lapin, Mari Roosvalt, Ilmar Kruusamäe, Jüri Kask, Tiiu Pallo-Vaik, Jüri Arrak, Malle Leis ja hulk teisi tuntud tegijaid. Erinevaid kunstnikepõlvkondi esindavad ühelt poolt kogenud vanameistrid Enno Lehis ja Valli Lember-Bogatkina, teisalt tõelised 21. sajandi kunstnikud nagu Lii Pähkel või Albert Gulk. Ei puudu ka Eesti-vene koolkonna maalijad Slava Semerikov, Oleg Võssotski, Anatoli Triboi ja Sergei Minin. Väljapaneku kuraatoriteks on Jaan Elken ja Tiiu Pallo-Vaik ja see jääb avatuks juuli lõpuni.

Näitused Tallinnas
Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab 31. juulini vaadata peatselt oma 80. sünnipäeva tähistava eesti graafika grand old lady Vive Tolli raamatuillustratsioone näitusel "Suur suislepapuu". Väljapanek võimaldab põgusalt tutvuda kunstniku elutööga selles valdkonnas - märksõnadeks on siinkohal "Pille-Riini lood", "Alice imedemaal", "Mees, kes teadis ussisõnu", "Lauluema Mari", Under ja Tuglas... Samas on avatud ka Juss Piho isiknäitus "Sünnipäevaüllatus", millel eksponeeritakse töid Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikogust, samuti erinevatelt näitustelt saabunud ja keskuses vahepeatuse teinud töid.

Hop galeriis on 22. juulini Tartu Kõrgema Kunstikooli 15. tegevusaastat alustava tekstiiliosakonna näitus "Koosolek". Ekspositsioon on koostatud lähtudes seostest ja vastuoludest üliõpilaste ja vilistlaste loomingus, omavahel suhtlevad disaini-suuna asjalikud ja realistlikud projektid ning visuaalse alltekstiga mängivad autoritekstiilid. Tegijate lood visualiseeruvad läbi märkide ja materjali puudutuse.

Kastellaanimaja Galeriis saab 28. juulini näha kunstnikepaari, emeriitprofessorist maalikunstniku Ants Viidalepa ja kunstipedagoogi ning graafik-akvarellisti Eve Viidalepa ühisnäitust "Üürike aeg". Ants Viidalepa maalide teemad ja pildilood ulatuvad lapsepõlveaegsesse kodulinna Paidesse, lisaks portreid ja maastikke lähemalt ja kaugemalt. Eve Viidalepp pakub vaatamiseks akvarelle iiristest alapealkirjaga “Antiikne iludus”.

Välismaal
Läbi juulikuu avatud I Moskva Rahvusvahelisel Noore Kunsti Biennaalil "Seis! Kes tuleb?" esindab Eestit Tanja Muravskaja. Noor kunstnik osaleb Darja Põrkina (Venemaa) kureeritud põhiprogrammis oma fotoseeria ning videoga möödunudaastaselt isiknäituselt "Positsioonid".

Mujal Eestis
Narva Muuseumi Kunstigaleriis avati eile Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Üle piiri minek". Kunstnikud katsetavad hea ja halva maitse piiri ületamist, kompavad ühiskondlike tabudega seonduvad kitsendusi ning üritavad lõhkuda väga isiklikke ja kunstispetsiifilisi raame. Töödega on esindatud Andres Tolts, Mari Roosvalt, Sorge, Ove Büttner, Mall Nukke, Erki Kasemets, Maire Koll, Mara Koppel jmt. Näitus jääb avatuks 18. augustini.

Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas Raekoja platsil on 13. juulini avatud "Valik Tartu Ülikooli maali eriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetajate töödest". Maali osas on ekspositsiooni raskuskese TÜ lõpetajate töödel, kusjuures bakalaureuste kõrval on käesoleval aasta väljas ka esimeste kutsemagistrite looming. TKK lõpetajate seas paistavad tugevate ja eriilmeliste töödega silma nahadisaini lõpetajad, interaktiivsust lisab meedia ja reklaamikunsti osakond. Samuti võib siin näituse kuraatori Indrek Grigori hinnangul leida väga häid töid skulptuuriosakonna lõpetajatelt, omanäolisi ja huvitavaid taieseid aga maalingute, tekstiili ja mööbli osakonnast.

Pärnu Kunstnike Majas on 19. juulini vaadata Üllar Kallau maalid ja installatsioonid.

Toimub
2.-6. juulini toimub Võrus Tamula rannas rahvusvaheline liivaskulptuurifestival "Võro liivaliin 2008", mille raames loovad liivakunstnikud Portugalist, Ungarist, Shveitsist, Venemaalt, Eestist ja mujalt 10 üleelusuurust liivaskulptuuri. 13. juuliks tekivad liivakujud ka Taevaskojas, Rõuges, Suur-Munamäel, Kubijal ja Piusal. Eestit esindab Kalle-Priit Pruuden, kes on tuntud ka lume- ja jääskulptorina.

Liivalinna kuraator Henry Timusk: "Liiv on väga tänuväärne materjal, mis võimaldab käepäraste vahenditega luua mastaapseid vorme ning jääda sealjuures keskkonnasõbralikuks. Kujud püsivad sõltuvalt ilmast 4-6 nädalat". MTÜ MaaÕhkTuliVesi poolt korraldatava liivaskulptuurifestivali avamisüritused toimuvad Võrus 6. juulil kell 12-16.

Täna algusega kell 19 käivitub Non Grata Kunstikonteineris multidistsiplinaarse üritustesarja "Global Container" kolmas peatükk. Loominguliselt vabas keskkonnas kohtuvad ja ühenduvad omavahel eri mõtteviisid, kultuurid, lokaalsed ja internatsionaalsed loovisikud, visuaalne ja heliline maailmataju, alternatiivsus ja peavool. Muuhulgas avatakse Billeneeve näitus "Mürin", performansi annavad Gert Hatsukov Eestist ning Lee Campbell ja Orion Maxted Suurbritanniast, näidatakse filme ja tehakse muusikat.