Reede, 19. juuni 2009

Mitmetahuline Õun Kumus
Kumu kunstimuuseumi suures saalis on avatud Juta Kivimäe kureeritud esinduslik näitus "Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal". Ülo Õuna (1940-1988) looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Kuraatori sõnul on ta mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii skulptori loodud portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus. Ülo Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikkus. Ta pakkus eesti suletud ja kitsas kultuuriruumis sedavõrd palju skulptuuriga seni seondamatuid uusi võimalusi, et publikul oli võimatu ükskõikseks jääda. Ta teosed tekitasid näitustel nii kirglikku poolehoidu ja imetlust kui ka põlastavaid vastaseid.

Õuna loomingus leiab käsitlemist inimese subjektiivsem vaimne olemus. Võiks öelda, et ta fikseeris sügavalt inimlikke seisundeid, mida seni polnud eesti skulptuuris keegi üritanudki portreteerida. Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks.

Näitust saadavad filmid, ajastuomased fotod ja autori joonistused. Vähegi eesti kultuurieluga kursis olevale vaatajale pakuvad paljud Ülo Õuna portreed äratundmisrõõmu - esile astub terve plejaad tuntud kultuuriinimesi Veljo Tormisest Juhan Viidinguni. Näituse kujundaja on Isabel Aaso-Zahradnikova, graafiline kujundaja Tuuli Aule. Väljapanek jääb avatuks 1. novembrini 2009 ja sellega kaasneb ka pereprogramm "Õuna rajal".

Elken kaevub madratsitesse ja faktuuridesse
Draakoni galeriis saab 4. juulini vaadata Jaan Elkeni 6 uut maali pealkirja all "Tagasi reaalsusesse". Kunstnik selgitab oma positsiooni: "Tean et töötan juba aastaid süsteemis, kus vaid ise tean millal töö valmis on, kui mitu sessiooni ja füüsilist ekstaasi on tarvis aistinguliselt krobelise faktuuri valmiskaalumiseks. [...] Ma ei pea kommunikatsiooni siin Eestis tõenäoliseks, kus isegi haritud inimesed on visuaalselt kirjaoskamatud, ja vähestest kirjaoskajatest loeb eelarvamustevabalt maalikoode vaid käputäis. [...] See universum, mille loomisega ma ametis olen, peab ideaalis olema piisavalt anonüümne, piisavalt isetekkeline, ja palangulise kaose taltsutan ning neutraliseerin ma mittemidagiütlevaks, mittemidagireetvaks suhkruveeks. [...] Kuid enesepaljastust ei tule, ei madratsitel (mida seekord ei ole), ega madratsiriide alt paljastuval vooderdusvatiinil. Võõrast DNA-d, seda on siin küllaga: veri, sperma, uriin, higi, punase veini ja kohvi plekid jmt. [...] Vajan realiteedist pärinevat impulssi, kõik mis juhtub pildipinnal on reaalsus - realiteet, igasuguse realiteedi kujutamine kahemõõtmelisel pinnal on abstraktsioon ja tinglik, seega vahet tegelikult ju ei ole.

Puugravüüri paraad
Eesti Lastekirjanduse Keskuses on 10. juulini avatud Ernst Kollomi (1908-1974) teoste väljapanek, mis ajendatud soovist meenutada silmapaistvat eesti graafikut-raamatumeistrit ning üht 19.-20. sajandi armastatuimat graafikatehnikat - puugravüüri. Kollom oli 1930. aastatel Hando Mugasto ja Arkadio Laigo kõrval meie ksülograafiatraditsiooni alusepanijaid. Tema tööde paremikku iseloomustab karge, tõsine, veidi soomelikult romantilise värvinguga realism ning jõuline väljenduslaad. Aastatel 1930-40 kujundas ja osalt ka illustreeris Ernst Kollom ligemale 250 trükist s.h. tuntud raamatusarju nagu "Nobeli laureaadid" ja "Looduse" romaanivõistluse raamatud. Sõjajärgsetel kümnenditel jätkas ta illustreerimist, samuti lõi linnavaateid. Eesti puugravüürikoolkonna eripära tuleb ilmsiks ka Kollomi eksliibristes, millest paljud kuuluvad selle zhanri klassikasse.

Samuti saab Lastekirjanduse Keskuses praegu vaadata veel kahte näitust: Henno Arrak eksponeerib valiku eksliibriseid, postmarke, illustratioone ja muudki; Aide Leit-Lepmets näitab illustratsioone oma veel ilmumata lasteraamatule "Väikeste loomade ja inimeste unelauluraamat".

Näitused Tallinnas
A Galeriis saab 22. juunini vaadata näitusel "Arseni Mölder - 90" meie eakaima ehtekunstniku loomingut - tema miniatuursetes vormides saavad kokku puidumeistri, skulptori ja metallikunstniku oskused ja ideed. 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis oma kunstiõpinguid alustanud Mölder töötas peale hariduse omandamist peaaegu pool sajandit (1946-1994) Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis korralise õppejõuna, sealhulgas aastail 1968-89 metallehistöö kateedri juhatajana (praegu emeriitprofessor).

Haus Galeriis saab 24. juulini uudistada USA-s elava eesti kunstniku Arno Arraku töid pealkirja all "Õhtumõtisklus". Viimase paari aasta jooksul valminud tööd on teostatud ainulaadses akvarell-monotüüpia tehnikas. Kunstnik jätkab unenäoliste maastikuvisioonide teemat talle omasel meditatiivsel moel, lemmikmotiivideks taevas ja maa, pilved ja õhtuvalgus. Arraku sõnul on näituse inspiratsiooniks olnud "paljud meditatsioonid Oregonis ookeani kaldal istudes, jälgides taeva liikumist ja muutumist, samuti Eestimaale omased kauakestvad ja emotsionaalsed loojanguvärvid."

ETDM tutvustab oma klassikute-sarjas 30. augustini tänavu 80. juubelit tähistanud kauaaegse Kunstiakadeemia keraamikaõppejõu Evi Mardna loomingut. Tugeva sotsiaalse närviga kunstniku tähelepanu on keskendunud figuraalplastikale; humoorikad, kohati groteskigi kalduvad keraamilised skulptuurid omandasid erilise vaheduse ja üldistusjõu laulva revolutsiooni päevil. Esinduslikuks vahekokkuvõtteks Mardna loomingust oli tema näitus "Kõigi maade proletaarlased, põgenege!" Okupatsioonide Muuseumis 2004. aastal. Juba alates oma diplomitööst (1954) on kunstnikule väga oluline olnud ka Oskar Lutsu "Kevade" temaatika - kirjatud "punslieli" pudelitest keraamiliste jeekimiteni.

Rahvusraamatukogus on 2. juulini eesti kunstnike köitekunstinäitus, mis keskendub Eesti Entsüklopeediakirjastuse vastilmunud raamatule Eesti rahvakultuur (autoriteks Ants Viires ja Elle Vunder, kujundaja Angelika Schneider). Näitusel osalevad EKA nahakunsti osakonna õppejõud, meistrid, tudengid ja vilistlased, kokku ligemale 40 kunstnikku.

EKA galeriis on 3. juulini avatud noorte disainerite rühmituse PaperDolls kohaspetsiifiline interaktiivne näitus; muuhulgas tutvustatakse uusi tooteid, millega minnakse esinema Poola disainifestivalile Gdynia Desing Days 2009.

Tehnoloogiapargi Küberneetika Maja galeriis (Akadeemia tee 21B) saab augusti keskpaigani uudistada Valli Lember-Bogatkina akvarelle näitusel "Oli ja on".

Mujal
Tartus Y galeriis on 4. juulini vaadata Rauno-Thomas Mossi näitus "Wie im billigen Porno". Näituse moodustavad neli maali, mille kõigi puhul on aluseks ja inspiratsiooniks gay-porno-tööstuses ekspluateeritud mehekujundi kasutamine ja müük selle eripärastes poosides ja värvides. Väljapanek on rõõmus ja kerglaslik, hümn lodevusele ja seksuaalsusele, lubavad korraldajad.

Kuressaare linnuses on 3. augustini eksponeeritud Piret Rohusaare maalid. Oma loomingus tugevasti muusikast mõjutatud kunstniku sõnul on näituse sisuks värvid, rütmid ning maalid sellest, mis jääb muusikute, kuulajate ja muusika vahele.

Kuressaares Ajamaja galeriis näitab 19. septembrini oma loomingut soome kunstnik Liisa Björn, kes õppis aastail 1994-1998 Eesti Kunstiakadeemias maali; praegu on ta Hyvinkää linnas kohaliku kunstikooli õppejõud ning kunstiõhtukooli rektor. Björni maalilaad on mediteeriv, kunstnik tunneb suurt huvi mütoloogia vastu.

Reede, 12. juuni 2009

Taset näeb nii Toompeal ja Riia mäel...
Toompeal Rüütelkonna hoones on 21. juunini avatud (T-P 12-18) EKA lõputööde festival TASE 09. Festivali avapauguks oli ERKI moeshow 30. mail. TASE 09 annab avalikkusele võimaluse tutvuda korraga kogu Eesti Kunstiakadeemiast väljuvate noorte värske loomingulise potentsiaaliga - näitusel osalevad kõik sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud doktorid ja magistrid ning osakondade valikul ka bakalaureusetudengid - kokku ligemale 90 noort kunstnikku. Eraldi tähelepanu väärib, et esmakordselt on külastajatele tutvumiseks välja toodud ka Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonnas valminud teoreetilised lõputööd, mis eksponeeritakse koos valiku EKA kirjastatud värskemate trükistega nn raamatutoas, kus külastaja saab soovi korral jalga puhata. Lisaks on välja pandud ka EKA kauaaegse partnerülikooli Kuvataideakatemia tudengite poolt spetsiaalselt sel puhul loodud tööd. Näituse kujundaja on Raul Kalvo, teostus Kaarel Narro, graafiline disain Erkidisainilt.

Näituse toimumiskoht Rüütelkonna hoone on Eesti kunstielus märgiline koht - pikki aastaid oli maja Eesti Kunstimuuseumi peahooneks, 2007. aastal toimus siin Noorte Kunstnike Biennaal. Lähiaastateks - Eesti Kunstiakadeemia vana hoone lammutusperioodiks ning uue maja ehituse ajaks - jääb Rüütelkonna hoone EKA vabade kunstide teaduskonna peakorteriks.

Tartu Kõrgem Kunstikool omakorda avab lõpetajate diplomitööde kaitsmistega seoses Riia mäel (Riia 11) Tartu suurima kunstigalerii "Noorus". 15. juunil esitletakse galeriis 2008. aasta parimate diplomitööde kogumikku "Lend 2008". Lõputööde näitus jääb lahti 31. juulini, galerii aga edaspidi egutsema regulaarselt. Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii eesmärgiks on tutvustada kooli osakondade ja tudengite töid ja tegemisi. Aastaplaanis on ka mitu rahvusvahelist näitust, mida korraldatakse koostöös partnerkoolidega Euroopast.

...kui Viltuses majas ja Kunstimajas
Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajad näitavad 28. juunini oma töid Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigaleriis ja Tartu Kunstimajas. Maarja Nurk esitas lõputööks 4 suureformaadilist abstraktse ekspressionismi võtmes loodud maali "Statisti oivaline etteaste"; Raido Kikas näitab must-valgelt maalitud pikseldatud kaadreid võitluskunsti-teemalisest arvutimängust; Anna Hõbemäe "Amor pedum" pakub sukapoe vaateakende inventarist inspireeritud dekoratiivsete kujundite paljunemise rõõmsameelse loo; Kerli Kurikka hingedega koosseisvad neli maalipaari "Õnnelik siga, loll Sokrates" on eksponeeritud kui paokil raamatud, kuhu vaatajat siiski piiluma kutsutakse; Liisi Örd näitab abstraktseid maale sarjast "Ruumi sünergeetika". Magistrant Veiko Klemmeri suuremahulise näituseprojekti "Kui kevadele järgneb sügis" päralt on Kunstimaja 2. korruse näitusesaalid. Professor Jaan Elkeni sõnul on tegu võimsalt komponeeritud maalisarjaga, mida saadab pulseeriva heliga videopilt - läbivateks teemadeks "tuleviku maailmad".

Noored kunstnikud kemplevad tekstiga
Tallinna Linnagaleriis on 28. juunini vaadata Eleriin Ello ja Marje Murusalu näitus "TEXT OFF". Tegemist on lõpetusega nende 2007. a. alanud projektile, mis hõlmas näitusi "Text Me" EKA galeriis ja "Text Me Again" Y-galeriis. Ettevõtmine algas galerii kuraatori Anders Härmi sõnul noorte kunstnike "võitlusest" tekstilise vastu kunstis, eesmärgiks oli teha "humoristlik näitusetriloogiaga kunsti ja teksti vahelistest suhetest; kriitiku, publiku ja kunstniku omavahelistest suhetest; autoriõigustest. Idee oli esialgu kantud ühisest arvamusest, et kunsti tuleks mõista ilma seletava tekstita."

Protsessi käigus muutus iroonia tekstipõhise lähenemise suhtes tekstiga mängimiseks, teksti ja teose vaheliste suhetega manipuleerimiseks. Selle käigus lahknesid ka kunstnike hoiakud - seetõttu esitavadki nad oma varasemate mõtete edasiarendusi nüüd juba eraldi, kaardistades ühtlasi ka kogu protsessi, mis selliste vastuoludeni viis.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on 22. juunini Maido Jussi ja Helen Meleski ühisnäitus. Autorite sõnul on "Track01/Track02" kogum erinevatest lugudest, mis rulluvad lahti vaatajate peades ja näitusesaalis. Galerii kuraatori Elin Kardi sõnul tegelevad Melesk ja Juss eelkõige suurema pildi kokkupanekuga läbi isiklike narratiivide visualiseerimise ja reprodutseerimise.

Hop galeriis on 22. juunini Margit Maldi näitus "Vorm läbi tule". Kunstniku huviorbiidis on ühelt poolt igapäevane tarbeese ning teisalt mäng materjali ja tehnoloogiaga ehk eksperimenteerimine. Neid seob põletusviis keraamikapõletusahjus, mida läbib elav tuli.

SooSoo galeriis näeb 26. juunini EKA disainitudengite Karin Luugi ja Kerttu Laane töid, mida tänavusel Milano mööblimessil (21.–27.04.2009) saatis nii tootjate kui ajakirjanduse huvi. Laane mõte põimida kaitsemaagilised vöökirjad toolipõhjadeks on teostunud KIRIKERGODES. Taburettide kõlav nimi tuleneb kahest sõnast - omavahel on liidetud KIRI ehk muster ja KERGO, mis tähistab võru murdes madalat istet või järi. Käsitööna valmivad kergod on dekoratiivsed ja praktilised: tänu omapärasele tekstiililahendusele on istumispinna all panipaik, kuhu saab hoiustada näiteks ajakirju. Luuk on oma kollektsiooni "Mine metsa" loonud inspireerituna tänapäeva ühiskonna murettekitavast tubasest eluviisist ning tõsiasjast, et tänased lapsed tunnevad üha vähem huvi neid ümbritseva looduse vastu. Kollektsiooni kuuluvad vildikatega värvitav tapeet ning loomakujulised padjad.

SEB galeriis näeb 27. juulini Marju Bormeistri töid pealkirja all "Ma elan Eestimaal". Eksponeeritud on seeria jõulises laadis natüürmorte, teemaks seejuures lihtsad kodused asjad, ning värvikirkaid maastikuvaateid. Läbi loomingu on Marju Bormeistrit saatnud armastus monotüüpia kui tehnika vastu ning see on selgelt äratuntav ka tema maaliloomingus - kiire, hoogne protsess, spontaansus, millega kaasneb teatud korratus, värskus ja vaba maaliline struktuur.

Kastellaanimaja Galeriis saab 22. juunini tutvuda Soome kunstniku Peter Borotinskij maalidega näitusel "Paints and printings". Borotinskij lemmikuiks on Soome väikesaared ja sealse elu põhiväärtused - täpsemalt paadikuurid, vanad paadid ja õdusad majakesed ning ikka ja alati tuulevaikne meri.

Mujal
Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis saab 28. juunini kaeda Marko Kompuse näitust "Homaarid parmupilliorkestrile".

Pärnu Keskraamatukogus on 5. juulini eksponeeritud Tartu kunstniku Jaan Luige graafika ja skulptuurid. Kujud on teostatud keraamikas ja pronksis, graafika digiprindis. Luige looming on ajendatud erinevatest märkidest ja sümbolitest, mida kunstnik vabalt käsitleb ja tõlgitseb.

Võru Linnagaleriis on lahti Eesti Ajalehtede Liidu fotonäitus "Eesti pressifoto 2008". Zhürii valis 93 uudisfoto ning 97 olemusfoto seast üleriiklikus kategoorias parimaks Liis Treimanni foto "Kriis Lätis"; maakonnalehtede uudisfoto kategooria võit läks Ants Liigusele. Lisaks võidutöödele ja nominentide piltidele leiab näitusekülastaja teisigi põnevaid fotosid ja äratundmist 2008. aastale tagasi vaadates. Samuti saab linnagaleriis praegu vaadata kohaliku Avatud Ateljee aastanäitust ja Anna Litvinova-Merilo maalide ja joonistuste väljapanekut.

Narva Muuseumi Kunstigaleriis on 24 kohaliku kunstniku väljapanek "Narva ruum". "Igapäevaelu tasandil tajume ruumi kui tegevusvälja. See on elu oluline vorm, tihedalt seotud aja, liikumise ja mateeriaga. Kunstnik oma nägemusega on osa maailmast, kuid vaba isiku ja loojana. Kunstnikul on oma seisukoht ümbritseva tegelikkuse suhtes ja ta väljendab seda värvide, piiride, terviklikkuse erinevates vormides," selgitavad korraldajad. Samuti näeb galeriis praegu Leho Rubise maale India teemadel pealkirjaga "Meelemustrid" ning kohaliku tekstiilikunstniu Natalja Kapajeva juubelinäitust "Minu maailm".

Toimub
9.06.2009 toimunud Eesti Kunstiakadeemia Nõukogu koosoleku otsusega valiti EKA emeriitprofessoriks legendaarne tekstiilikunstnik ja disainer ning rahvakultuuri propageerija Anu Raud.

Alates 9. juunist pakub Kumu kunstimuuseum lisaks ülevaatele kunstimaailmas toimunust ja toimuvast ka võimalust külastada Kumu katuseterrassi ning nautida kaunist vaadet vanalinnale ja merele.

Reede, 5. juuni 2009

Kunstnikud paljastavad ennast Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones ja galeriis ArtDepoo on 5. juulini avatud Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus 2009 "Enesepaljastus / Self-exposure". Näituse läbiv idee ja eesmärk on suunata kunstnikke ennast paljastama - olgu vaimses, füüsilises, sotsiaalses või puhtkunstilises tähenduses. Ühtlasi on tegemist arutlusega kunstnikuks olemise ja kunstniku rolli üle muutuvas maailmas, eriti aga Eesti Vabariigis aastal 2009. Kas meie kunstnikud soovivad ja julgevad paljastada ennast uut moodi, põhjalikumalt, ropumalt, siiramalt? Või siis paljastub hoopis see, et polegi midagi paljastada - on üksnes eesti kunst "tuntud headuses"? Oma personaalse järelduse saab iga vaataja teha kohapeal.

Igatahes leiab näitusel kunstniku kõnelemas ihualasti oma kollektsioneerimiskirest (Fideelia-Signe Roots), eksponeerimas salakirge ilusate naisejuuste kammimise suhtes (Andro Kööp), paljastamas oma raskes skulptoritöös vormunud mehekeha (Hannes Starkopf) ja end aeroobikaga vormi ajamas (Kai Kaljo). Rait Rosin paljastab kafkalikult mõjuvas videos luhtunud katse asuda tööle infoliini operaatorina. Noor kunstnik Nadezhda Tshernobai on armastatud juhendajale Jaan Elkenile pühendanud ei midagi vähemat kui altari, Markus Kasemaa müüb reklaami joonistatud figuuridele - just samamoodi, nagu sportlased ehivad oma rõivaid sponsorite logodega. Tiiu Kirsipuu ja Terje Ojaver avavad oma installatsioonides (nais)kunstnikuks ja inimeseks olemise talumatut kergust.

Esinejate hulgas on nii lugupeetud maaliklassikuid nagu Peeter Mudist, Enn Põldroos ja Tiit Pääsuke kui noorema põlvkonna kompleksivabu loojaid. Oma lemmiku leiab näituselt nii intellektuaalse kui kehalise, visuaalse kui verbaalse ekshibitsionismi huviline. Näituse kuraator ja kujundaja on Vano Allsalu.

Herald Eelma juubeldab ja muutub
Vabaduse galeriis tähistab näitusega "Muutumised" oma 75. juubelit Herald Eelma, üks meie graafikakunsti raskekahurväelastest. Eksponeeritud kakskümmend mustvalget ja toonjoonistust interpreteerivad "eluslooduse struktuuride kujundi muutumist looduse tsüklilisuses".

Herald Eelma vabagraafiline looming avardas 1960.-1970. aastail oluliselt meie rahvusliku graafikakunsti väljendusvahendeid. Eelma on virtuoosne joonistaja, kelle pildid lähtuvad enamasti konkreetsetest koodusmotiividest. Olles oma joonistustes ajuti natuuritruu, ajuti aga arendades taotluslikku eskiislikkust ja lõpetamatust, kontseptualiseerib ta lihtsaid loodusfragmente, andes neile oma loomingus filosoofiliselt sügavama tähenduse. Herald Eelma on loonud ka arvukalt raamatuillustratsioone, sealhulgas Eesti ja Põhjamaade kultuuriruumis väga olulistele teostele nagu A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" (puugravüürid 1964-1967), Fr. R. Kreutzwaldi, Jaan Krossi ja Selma Lagerlöfi teostele ning Soome rahvuseeposele "Kalevala" (1985). Näitus Vabaduse galeriis jääb avatuks kuni 24. juunini.

Ede Kurrel - eesti ehtekunsti raudvara
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on praegu avatud näitus "Liblikapüüdja Ede Kurrel", mis tähistab kunstniku 100. sünniaastapäeva. 1931. aastal Riigi Kunsttööstuskooli metalli- ja portselanimaali eriala lõpetanud Ede Kurrel oli meie kutselise ehtekunsti pioneer. Tema naiselikud ja elegantsed vääriskivide või emailidega ehted on vana hea klassika - nende kompositsioon on viimase kui peensuseni läbi mõeldud ning kuldtopaas, akvamariin, safiir või rubiin istutatud kuldraami või oksüdeeritud hõbeda taustale just nii, et kivide kaunis helk pääseks maksimaalselt mõjule.

Merike Alberi kureeritud väljapanek esitab läbilõike kunstniku loomingust tervikuna, eksponeeritud on nii ETDM-i kui Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluvaid kui perekonna valduses olevaid taieseid. Näituse avamisel andis Eesti Metallikunstnike Liit üle ka Ede Kurreli nimelise aastapreemia - seekord Ketli Tiitsarile Hop galeriis toimunud näituse "Koduigatsus" eest.

Poeetilis-müstiline klaasikunst Saksamaalt
ETDM-i trepigaleriis on 28. juunini Saksa klaasikunstniku Gerhard Ribka "Nädalad kui päevad". Ribka viljeleb valatud klaasi ja pate de verre tehnikaid, kombineerides klaasi sageli metalli, paberi jt. materjalidega. Tunnustatud spetsialistina on ta restaureerinud vanade katedraalide vitraazhe Inglismaal ja Saksamaal ning loonud ka uusi. Kunstnik elab Lõuna-Baierimaal ning töötab klaasikateedri juhatajana Neugablonz'is, õppeasutuses nimega Berufsfachschule für Glas und Schmuck.

Gerhard Ribka poeetilise ja tundliku loomingu allikaks on nii kogetud situatsioonid elust kui enda sisemuses peituvad lätted. Muinasjutulised ja ebamaised klaasfiguurid on enamasti ilma riieteta, vaid kohati on lisatud mõned üksikud abstraktsed detailid ja sümbolid, seelikud või kroonid. Näituse "Nädalad kui päevad" peategelane, kes on lahkunud paradiisist omaenese vabal tahtel, satub alguses erilisse aeda, kus ajal ei ole mõõdet. Ühel hommikul leiab ta rohul lebamas alasti naise, kes on inimeseks muutunud lind, kuna ta kaotas oma tiivad...

Joonistustriennaal kestab
Maikuus joonistustriennaali "Manu Propria" raames peetud joonistamismaratoni tulemuste ja dokumentatsiooniga saab 14. juunini tutvuda EKA galeriis. Rotermanni galeriis saab 12. juulini vaadata Andri Ksenofontovi kureeritud väljapanekut arhitektide joonistustest. Viinistu kunstimuuseumi galeriides saab 24. juunini uudistada Loit Jõekalda ja Tiiu Pallo-Vaigu kureeritud väljapanekut "Joon ja värv - kontrastid ja kooskõlad".

Kuldjala tornis ja Kodulinna Majas on 21. juunini eksponeeritud Sally Stuudio kunstikooli õpilaste joonistuste näitus "24H linnaruumis". Näitusetööd kajastavad noorte erinevaid kogemusi Tallinna linnaruumis läbi ühe päeva - must-valgetel piltidel tulevad mängu arhitektuur, liiklus, ametnikud, turistid, töölised, märgid, reklaamid ja muu.

Galeriis Aatrium esinevad praegu oma joonistustega Ave Avalo, Kärt Hammer, Eero Ijavoinen, Kristjan Kittus, Mari-Liis Laanemaa, Triinu Lille, Valli Lember-Bogatkina, Merike Trubert-Sule, Sirja-Liisa Vahtra, Eveli Varik ja Kristin Väin.

Hetkel on joonistustriennaali näitused avatud veel Rahvusraamatukogus, Kuku klubis ja kohvikus, Kunstihoone õuel, Soome Instituudis...

Noor kunst saab toetust
EKA tänavuse Noore Kunstniku preemia pälvis fotograafia osakonna bakalaureus Sigrid Viir läbimõeldud ja selge kunstnikupositsiooni järjekindla arendamise eest. Viir keskendub oma teostes teiste teemade hulgas üksikisiku ja teda ümbritsevate sotsiaalsete raamide ning kogukondlike protsesside uurimisele kunstiliselt põnevas vormistuses. Tema kunstnikukeel mängib meisterlikult isikliku ja ühiskondliku sõnumi piirialadel, selgitab zhürii, kuhu kuulusid EKA kunstiteaduse instituudi professor Katrin Kivimaa, Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre ning sõltumatu kunstniketandem Johnson&Johnson.

Preemia väärtuses 15 tuhat krooni on mõeldud noore ja paljutõotava vabade kunstide teaduskonna bakalaureusetaseme lõpetaja edasise professionaalse loomingulise karjääri toetamiseks. Tänavuse preemiafondi tagasid ärimehed Armin Kõomägi, Sven Mansberg ja Indrek Prants.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis on 13. juunini võimalus imetleda Laurentsiuse aka Lauri Sillaku maaliseeriat "Mapplethorpe´i kallad". Tegemist on jätkuprojektiga juba varem Vaal galeriis eksponeeritule ning tugineb see kuulsa fotograafi Robert Mapplethorpe´i lillefotodele. "Seekord valisin "modelliks" teise, veelgi parema kalla, ja erinevalt eelnevast seeriast on muutunud ka piltide formaat, lisandunud on suurtele lilledele ebamugavalt väikesed klaasist vaasid. Tegu oleks justkui testiga - milline vaas on parim, milline suurus on optimaalsem..." selgitab kunstnik.

Tallinna Kunstihoone galeriis on 21. juunini väljas Benjamin Vassermani uuemad digitrükid pealkirja all "Dignoositud tagasitulek". Kunstiteadlase Vappu Thurlow' sõnul on Vasserman "ainulaadne kunstnik, kes ei rahuldu materiaalse ega sotsiaalse reaalsusega, millest võib leida iga teise kunstniku loomingu lähtekoha, vaid ta loob selle reaalsuse." Benjamin Vasserman osaleb ka aktiivselt rahvusvahelistel graafikafestivalidel ning on pälvinud mitmeid preemiaid.

Raja skulptuurigaleriis on 7. juunini Georgi Markelovi puuskulptuuride näitus "Lilled Emale". Äsja 80. sünnipäeva tähistanud kunstnik esineb sellel ruumiinstallatiooniga, mis koosneb ei rohkemast ega vähemast kui 6000 puidust (mahagon, saar, pärn jne.) lilleõiest.

Hop galeriis on 9. juunini Krõõt Nõmmela EKA tekstiili eriala magistritöö näitus "Minu India ehk elustiilikollektsioon "EstIndi"". Kunstniku eesmärgiks on kaasaegse põhjamaise diaini ja india kireva värvi- ja mustrikultuuri sümbioos, sinna juurde veel taas- ja uuskasutuse põhimõtete rakendamine.

Okupatsioonide Muuseumis saab 28. juunini vaadata väljapanekut "40 aastat ERKI lõpetamisest - 1969". Esinevad Mari Aakre (mood), Annelie Joandi, Luule Maar, Urmas Orgusaar, Eve Vetemaa (nahakunst), Enn Johannes, Heino Müller, Lia Tüür, Raili Vinn (metall), Ene-Mai Luur, Helle Videvik, Krista Virkus (keraamika) ja Tiia-Lena Vilde (klaas).

Assauwe tornis saab sügiseni vaadata viie tuntud eesti kunstniku graafikat Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kunstikogust. Voldemar Kangro-Pool (1889-1943), Evald Okas (s. 1915), Aleksander Mildeberg (1902-1977), Rein Raamat (s. 1931) ja Eduard Einmann (1913-1982) on oma töödel kujutanud teatri- ja muusikainimesi (Artur Kapp, Aleksander Arder, Tuudur Vettik, Mart Saar, Ants Lauter, Jüri Järvet, Paul Pinna jt.)

Lühidalt
Hobusepea galeriis on 8. juunini Hurraa Berlini, Carmen Lansbergi, Urmas Muru ja Kaido Ole ühisnäitus "Comechacha".
Deco galeriis saab 13. juunini vaadata Tiia Elkeni graafikat pealkirja all "Kink".
Viimsis, Rannarahva Muuseumis on praegu avatud Seaküla Simsoni, oma loomingus isikupärast ja kohati ropuvõitu huumorit viljeleva skulptori 50. juubelile pühendatud näitus.
Tam Galeriis on 27. juunini lahti Tallinnas resideeruva Austraalia päritolu kunstniku Mathew Halpini lõbusalt irooniline isikunäitus "Valel pool voodit".

Mujal
Tartus Y galeriis on 13. juunini Andrus Raagi ja Irina Krivonogova ühisnäitus "Kosmos ja Maa. Floora või fauna? Postmutatsioon." Kunstnikud lähenevad läbi huumori fantaasiakunstile (fantasy art) - seejuures seda zhanri mitte naeruvääristades, vaid lihtsalt heast tujust. "Esitleme oma töid nagu nad on ja ei hakka heasoovlikule näitusekülastajale hämama sotsiaalsetest valupunktidest ja teistest reaalsustest, mida meie tööd ei representeeri," lubavad kunstnikud.

Lühidalt
Jõhvi linnagaleriis on kuu lõpuni eksponeeritud Lia Kanguri pastellmaalid pealkirjaga "Kompott II".

Toimub
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia pälvisid Andres Kurg ja Mari Laanemets arhitektuurset keskkonda väärtustava diskussiooni taaselustamise eest näituse ja raamatuga "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972-1985" (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008). Ühingu esimesteks auliikmeteks nimetati Heini Paas ja Boris Bernstein.

Pärnus stardib täna kell 18 kunstifestival B3. 9. juunini vältav ettevõtmine kaasab kolme Balti riigi, täpsemalt kolme sõpruslinna - Jelgava, Shiauliai ja Pärnu - kunstnikke. Programmi on sedapuhku haaratud ka Pärnus traditsiooniliseks saanud linnamaalijate sümpoosion ja skulptuuripäevad. Kohalikest kunstnikest osalevad Rait Pärg, Üllar Kallau, Andrus Joonas, Siram, Jasper Zoova, Pusa ja Piret Looveer.

8. juunil kell 18 toimub Kultuurikatlas Hans-Gunter Lock'i publikuosalusega interaktiivne performans "InterAktoRaadioDistsi-plinaarsus". Osalevad veel Liina Vedler ja Allan Tõnissoo (maal), Rait Rosin (video) jmt.