Non Grata tegutseb Tartus
Enne jaanipäeva Tartus Pärna tänava endises pärmitehases avatud NG Tartu loomingulise üksuse Raudtünn galeriis "Ferrodrum" saab avalöögina vaadata näitust "Art Brut".

Non Grata võrgustikku kuuluv loominguline üksus hakkab osutama "ühiskondliku ravi teenust Emajõe Ateenas". Veel lisavad korraldajad, et "meetodid saavad olema eri valdkondade ja generatsioonide sümbioos, kultuuriaktivism, plahvatus ja radikalism, loominguline brutaalne orgasm ja ühiskonna tohtrite ja imeravitsejate koos- ja selgitustöö avalikus ruumis, näitusetegevus ja loominguline kvaliteedikontroll". Üksuse administratiivjuhiks on Mari Sööt, kunstiliseks juhiks Peeter Allik, kvaliteedikontrolli komisjoni kuuluvad Al Paldrok (kujutav kunst), Märt- Mattis Lill (muusika) , Lemmit Kaplinski (semiootika), Meelis Friedenthal (teoloogia), Priit Ruttas (lavakunst).

Nunovilt ja pabersavi Setumaal
Juba kolmandat suve toimub Värskas Setu Talumuuseumis tekstiili- ja keraamika-workshop, mille raames erinevate kunstierialade professionaalid katsetavad ebaharilikke materjale ja tehnikaid ning rikastavad oma kogemustepagasit. 27. juunist - 6. juulini toimuva ürituse keskmes on nunovilt (juhendaja tekstiilikunstnik Liz Clay Inglismaalt, assisteerivad Liisa Kallam ja Liisa Tomasberg) ning pabersavi (juhendaja keraamik Annika Teder). Rõhku pannakse ka piirkonnale omaste traditsiooniliste käsitöötehnikate ning rahvakunstile omase ornamentika kasutamisele.

Workshop lõpeb keraamika põletusega muuseumi savikoja puuküttega ahjus (ahjumeister Aivar Rumvold), viimasel päeval toimub tööde presentatsioon muuseumi territooriumil. Workshopi korraldajaks on Eesti Tekstiilikunstnike Liit, projektijuhiks Monika Järg. Varasematel aastatel on loominguliselt kokku segatud selliseid asju nagu keraamika ja setu pits (2007) ning potitreimine ja pakutrükk (2006).

Eesti kunstnikud panevad kanadalaste mobiilid helisema
Eesti kunstnikud Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõs esitavad nädalavahetusel Kanadas, Edmontonis ürituse "The Works Art & Design Festival" raames oma installatsiooni "Päev ilma mobiilita". Aastast 1986. peetav festival kõrvutab digitaalkunsti, uusmeediat ja disaini traditsioonilise visuaalkunstiga.

Arpo ja Kranna-Rõõs kutsuvad Edmontoni linnarahvast loovutama oma mobiiltelefonid üheks ööpäevaks olema osa ühisest suurest installatsioonist. Kunstiteose panevad tööle helistajate kõned, mida oodatakse (kohaliku aja järgi) alates kella 21.00 28. juunil kuni kella 21.00 29. juunil. Kodueestlased saavad noorte kunstnike projekti panustada helistades numbritel 530 28 666, 530 28 220, 530 28 707, 530 28 082 ja 530 28 239. Kunstnike tegemistest Kanadas saab lugeda mobiilipaev.blogspot.com

Näitused Tallinnas
17. augustini saavad Kumu külastajad uudistada kaasaegse kunsti galerii suveprojekti "Koht, mis paneb liikuma / Struggle in the City". Linn kui kunstikeskkond esitab väljakutseid ja seab piiranguid, paneb samaaegselt suhestuma, toime tulema ja tegutsema. Kohta käsitletakse näitusel sümboolse suurusena, tööde valik hõlmab erinevaid tegevustikke ning linnaelule iseloomulikke situatsioone. Näitusele on koondatud erinevad lähenemisviisid; on spetsiaalselt Kumusse loodud projekte, muuseumi kogudesse kuuluvaid kunstiteoseid ja silmatorkavaid töid jooksvast kunstielust. Esinevad Kaido Ole, Maarit Murka, Raoul Kurvitz ja mitmed teised.

Vabaduse galeriis on 16. juulini vaadata ühe meie tuntuima graafik Maret Olveti "Abstraktne kujund kui sümbol". Tema looming peegeldab kõike seda, mis eesti graafikakunstis viimasel nejal aastakümnel on toimunud. 1960. aastaile iseloomulikust suure üldistusjõuga, ent detaile rõhutavast figuraalsest laadist on tänaseks kasvanud välja suurte, ülimalt lihtsustatud abstraktsete kujunditega graafika, mille tunnusjoonteks kujundlik selgus, suurejooneliselt lihtne kompositsioon ning elurõõmus värvimeel. Lisaks vabaloomingule on Olvet panustanud Eesti kunst ka raamatuillustraatori, plakatisti, kujundusgraafiku ning ekslibristina.

Hobusepea galeriis saab 7. juulini imetleda klaasikunstnik Mare Saare "Fragiile". Kunstnik rõhutab oma töödes materjali materjali haprust ja õrnust ning seeläbi ka inimese haavatavust. Autori sõnul sündiski tema esimene fragiil soovist väljendada kunstiliselt oma haigetsaamist ja solvumist - et siis peale emotsioonidele kuju andmist juba vabanenuna edasi minna... Alates 2001. aastast töötab Mare Saare Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti professorina.

Draakoni galeriis on 12. juulini Ilme Rätsepa isiknäitus "Kolmainsus". Moelooja taustaga kunstniku jaoks on kolmainsuseks oma teadmise transformeerimine visuaalsesse keelde: teadmine-protsess-tulemus. Oma töödes on ta end inspireerida lasknud kultuuriajaloost, mütoloogilistest ja arhailistest märkidest ja viidetest.

EKA galeriis on 7. juulini Sarah Son-Theroux' maalinäitus "Impressions Of Estionia: Landscapes". Fulbrighti stipendiumi toel siia maalima saabunud ameerika kunstnik on lasknud end kaasa haarata ülerahvastamata Eestimaa looduse mitmekesisusest ja leidnud siit "vana Euroopa tunnet" koos märkidega erinevatest ajalooperioodidest. "Ma loodan, et see näitus, mis hõlmab pikka perioodi detsembrist 2007 kuni juunini 2008, toob nähtavale maastiku muutumise jahedatest talvetoonidest lopsaka roheluseni, suve koos oma kõrvetava päikese ja pikalt hõõguva õhtuvalgusega ning ka kummaliselt muutliku merevalgusega kaugetel saartel sellel laisal, ritsikalauluga aastajal," ütleb kunstnik ise.

Lühidalt
Hellemani tornis Müürivahe tänaval on pealkirja all "Ihtüoos" eksponeeritud Billeneeve poolsada fotot.

Välismaal
Kreekas, näitusepaigas (Old Ice Chambers) Thessaloniki sadamas on 28. septembrini avatud koostöös kunstikriitikute organisatsiooniga AICA avatud rahvusvaheline näituseprojekt "NO BORDERS (Just N.E.W.S.*)". Esindatud on 22 kunstikooli erinevatest Euroopa riikidest - 29 neis koolides hariduse omandanud kunstniku loominguga. Eestist osaleb Merike Estna.

Mare Tralla osaleb Ljubljanas toimuval rahvusvahelisel grupinäitusel "Natural Relations". Näitus küsitleb nende tegevuste ja suhete mõttekust (või mõttetust), mis determineerivad nii sotsiaalset kui looduskeskkonda. Üritus on temaatiliselt seotud oktoobris toimuva 14. rahvusvahelise kaasaegse kunsti festivaliga "City of Women".

Internetis
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel on avatud teatrikavandite albumi kAVAnd internetiversioon www.tmm.ee/kavand. Tegemist on muuseumi rikkalikke kogusid tutvustava väljapanekuga, milles sisaldub140 kavandit 77 kunstnikult. Albumi koostas Seidi Raid, teostas Wolk Kadi Pajupuu kujunduse põhjal.

Sinimustvalge kunst Tartus
Tartu Kunstimajas 6. juulini avatud väljapanek "Sinimustvalge eesti kunstis" esitleb aastatel 1922-2008 loodud kunstiteoseid, mille läbivaks elemendiks Eesti rahvuslipp ja selle värvikolmkõla. Ligemale 50 taiest avavad kunstnike vaatenurki eelkõige sellistele teemadele nagu omariiklus, rahvuslik identiteet ja kodumaa-armastus. Vaal galerii koostatud rändnäituse esimene osa kuulub Eesti Vabariigi 90. juubelit tähistavate näituste hulka.

Väljapanek võimaldab heita pilku sellele, kuidas kunstnike lähenemised on erinevate riigikordade ja valitsevate ideoloogiate tingimustes teisenenud. Näitusel on (osaliselt reprode abiga) taastatud Aleksander Vardi poolt 1938. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse maalitud 10-meetrine pannoo. Näeb Jüri Arraku, Olav Marani ja Kaljo Põllu sinimustvalgeid vihjeid sisaldavaid töid 60. aastatest. Krestomaatilisteks näideteks 90ndate rahvuslikku identiteeti (taas)mõtestavatest töödest on Raul Meele, Leonhard Lapini ja Rene Kari tööd. Juba 21. sajandil loodud teosed polemiseerivad eelkõige rahvusriigi rolli üle kaasaegses ühiskonnas - uuemast kunstist on näitusel esindatud Tanja Muravskaja, Kaido Ole, Ly Lestbergi ning Laurentsiuse looming. Ei puudu väliseesti kunstnike teosed, milles trikoloori on kasutatud peamiselt rahvusromantilises vaimus.

Viinistu - Eesti kunstisuvepealinn
Homme kell 15 avatakse "Pidulik kunstisuvi Viinistul". Meie suvise kunstielu üheks keskuseks kujunenud Viinistu on seekord magnetina ligi tõmmanud 75 Eesti kunstniku teoseid - teiste hulgas on esindatud Evald Okas, Andres Tolts, Peeter Ulas, Enn Põldroos, Ado Lill, Peeter Laurits, Leonhard Lapin, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Virge Jõekalda, Tiiu Pallo-Vaik, Evi Tihemets, Rein Kelpman, Vano Allsalu, Maarit Murka, Rait Prääts.

Näitus Viinistu Kunstimuuseumis on avatud 6. augustini iga päev 11.00-19.00. Kunstisuve korraldajaks ning üldkujunduse autoriks on Sirje Eelma, helikujunduse tegid Tamur Tohver ja Külliki Valdma. Avamisel annab moeetenduse Triinu Pungits & grupp, oma õueinstallatsioone esitlevad Kristiina Tuubel ja Loit Jõekalda.

Eesti kunst välismaal
Kieli Linnagaleriis on 10. augustini avatud rahvusvaheline ekspositsioon "Piirielud. Kaasaegne kunst Helsingist, Peterburist ja Tallinnast" ("Borderlives. Zeitgenössische Kunst aus Helsinki, St. Petersburg und Tallinn"). Kuraatorid Ritva Röminger-Czako ja Andreas Wovinckel on valinud Tallinnast osalema Marco Laimre, Marko Mäetamme, Mark Raidpere, Ene-Liis Semperi ja Jaan Toomiku. Aacheni Ludwig Forumist saabunud väljapanekuga kaasneb ka inglis- ja saksakeelne kataloog, mille Eesti-poolsed materjalid on komplekteeritud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses.

Rauma Kunstimuuseumis on avatud järjekordne Rauma biennaal, millel Eestit esindavad Minna Hint, Jasper Zoova ja Krista Leesi. Tegemist on kaasaegse kunsti üritusega, mis korjab üles uusi tuuli Läänemere regiooni kunstis alates 1985. aastast. Seekordse, Janne Koski ja Henna Paunu kureeritud biennaali teemaderingi iseloomustab kuuekümnendate aastate üks hitt-märksõnu "flower power". Biennaali patrooniks on Soome kultuuriminister Stefan Wallin.

Prantsusmaal Reimsis on 12. juunist avatud noorte kunstnike näitus "L'art en contemporain Europe". Väljapaneku panid kokku 24 kunstiajakirja eri riikidest, sealhulgas kunst.ee, kes valis Eestist esinema Kristina Normani ja Raul Kelleri. Norman demonstreeris varem Berliini biennaalil esitletud teost "Geeniuse väli", Keller lõi kaks kohaspetsiifilist heliinstallatsiooni. Näituse toimumispaik - Pommery shampuse tootja lossi hiigelkeldrid - ning korraldajate heldekäeline toetus projektide teostamisele ning kunstiajakirjade osalus tagas Eesti-poolse kuraatori Heie Treieri hinnangul keskmisest tugevama ja väga ühtlase tasemega kunstinäituse sünni.

8. juulini toimub Sloveenias, Ljubljanas eesti noore kunstnike näitus "Doings or Not". Kavas on ka videoprogramm ning Eesti ja Sloveenia noorte kunstiprofessionaalide sümpoosium, millel käsitletakse kunsti artikuleerimise ja interpreteerimise küsimusi. "Doings or Not" tegeleb kunstniku tööga, selle rolli ja tähendusega kaasaegses ühiskonnas ning uurib, kas kunstniku ülesandeks on osutada, viidata, näidata, tõlgendada, tegutseda või veel midagi muud. Eksponeeritud tööd kutsuvad muuhulgas vaatajat mõtlema kunstitöö taga olevast masinavärgist, mõtestama galerii ja linnaruumi piire. Seistakse silmitsi olukorraga, kus kinnitusmaterjalist on saanud eksponaat ning kuulda on transpordikasti suletud kunstniku kaeblemist. Osalevad Art Security, Maria Arusoo, Liisi Eelmaa, Minna Hint, Johnson & Johnson, Krõõt Juurak, Triinu Lille, Erkki Luuk, Marge Monko, Kristina Norman, Alvar Reisner, Fideelia-Signe Roots, Jaanus Samma, Reimo Võsa-Tangsoo ja mitmed teised. Projekti kuraatorid on Margit Säde ja Laura Kuusk.

Kunstiteadlaste aastapreemia Anne Unterale
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastapreemia 2008 pälvis Eesti Kunstimuuseumi graafika osakonna juhataja Anne Untera näituse ja kataloogi "Maarjamaa rokokoo. Gottlieb Welte" eest. EKÜ juhatuse hinnangul tõi Kadrioru kunstimuuseumis korraldatud rahvusvahelise tasemega näitus olulist lisa siinse kunstiajaloo 18. sajandi lehekülgedele, lubades Eestis üsna vähe, peamiselt portselani ja Põltsamaa-vaadete maalijana tuntud Gottlieb Weltel näidata oma tõelist palet - ehtrokokoolikku säravat talenti. Tallinnast läks näitus edasi kunstniku sünnilinna Mainzi. Eesti Kunstiteadlaste Ühingusse kuulub ligi sada professionaalset kunstiajaloolast, ühing annab välja perioodilist teadusajakirja "Kunstiteaduslikke uurimusi".

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis on 1. augustini avatud Ado Lille näitus "Nude alive". Kümmekond maali ja joonistust on inspireeritud sensuaal-erootilist lähenemist viljelenud prantslase Pierre Louys' luulest. Lill jätkab oma töödes õrna erootika ja jõulise abstraktsionismi kooskõlastamist ning katsetab värvide mõjujõudu.

Tallinna Kunstihoone galeriis on 13. juulini üleval kahe noore klaasikunstniku -
Kairi Orgusaare ja Kati Kerstna - ühisnäitus "Läbivaade". Kerstna veekaleidoskoopidena mõjuvad klaasikihtidest kaevud loovad virvendusi ning mitmekordseid peegeldusi, neisse saab sisse vaadata ning neist saab läbi vaadata. Orgusaare sürreaalsed, laest rippuvad pikad vingerdavad vormid on omamoodi Platoni varjuderiigi metafoor - ka nende puhul mängib valgus ja vari esmast ning emotsionaalselt tugevaimat rolli. Erilist esiletõstmist väärib seejuures kunstniku puhumistehnikas objektide suurus.

Tallinna Linnagalerii on 6. juulini Ville-Karel Viirelaiu projekti "Uus maailmakord" päralt. Kunstnik opereerib majanduslike ja poliitiliste märksõnadega, võtab arvesse soojeneva kliima ja kerkiva veetaseme maailmameres, superriikide kapriisid ja religioonidevahelised konfliktid... ning lisab: "Maakera ümiseb. See ei ole minu isiklik kujutelm ega väljamõeldis, vaid teaduslikult kinnitatud fakt. Ta tõesti ümiseb ja viimaste aastate jooksul on see ümin mutunud intensiivsemaks ja kurjakuulutavamaks."

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis on pealkirja all "Hullumeelsus" 13. juulini eksponeeritud EKA fotograafia magistrantide looming. Projekti lähtekontseptsiooni on kunstnikud tõlgendanud väga erinevalt, teoste loomisel on muuhulgas kasutatud alternatiivse litsentseerimise ideid, remake'i ja sahtlipõhjast leitud kavandeid. Nii lapsepõlvest pärit kui ka kaasaegse eduühiskonna survel tekkinud hirme aitavad leevendada interpassiivne taevavaade saadetuna Claydermani liftimuusikast, kaasaskantav puhkemoodul ning muuseumi ajutine raamatupood. Osalevad Vincent Chevillon, Liina Guiter, Laura Kuusk, Helen Melesk, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Berit Teeäär, Anna-Stina Treumund, Sandra Urvak ja Reimo Võsa-Tangsoo. Näituse kuraator on Denes Farkas.

Galeriis Aatrium saab 2. juulini näha Marje Murusalu metafooridest kubisevat foto- ja videoprojekt "Zona". Tööstustsoon, mis on korraga tavaline kui ka teistsugune, igav ja ligitõmbav, manipuleerib nii ümbritseva maastiku kui ka tsooniga seotud inimestega. Murusalu nimetab tsoonideks manipuleerivaid keskkondi ja objekte ning mõtiskleb, kellele need suunatud on ja mismoodi nad mõjuvad.

Mujal Eestis
Koguva Kunstitalli suvenäitus toob vaataja ette Piret Rohusaare maaliloomingu. Kunstnik on kujutanud õilsaid veine nagu elusolendeid hurmavate rooside seltkonnas. Rohusaare käekirjaks on spontaansed värvikooslused ja vahenditu skitseeriv pintslitöö, elurõõmsad intensiivsed pahtlitõmbed. Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on Rohusaar "võimeline materialiseerima meeleoluhetki ja jäädvustama elamusi, mis tulevad kingitustena siis, kui loobume igapäevaelu ratsionaalsest piiritletusest ja lubame enda juurde tulla muusikal, väga heal veinil armsate sõprade ringis või lihtsalt rõõmul kellegi olulise lähedusest".

Toimub
Täna toimub juba kolmas KUMU ÖÖ festival, mis tervitab 20. juunil Eestimaale jõudvat suve seekord ka suure välilava avamisega Kumu sisehoovis. Välisartistide nimekirja veab Briti ambient-staar the ORB, üles astuvad 21. sajandi Janis Jopliniks tituleeritud hulluse ja geniaalsuse piiril kõikuv Berliini videokunstnik ja muusik Plannigtorock, Norra laulja ja lugudekirjutaja Susanna, Islandi indie-ime Mugison, üle-võlli lähenemisega Briti tantsupunt They Came From the Stars I Saw Them, erinevate klaveritehnikatega eksperimenteeriv saksa pianist ja helilooja Hauschka (Volker Bertelmann), Leedu trip-hop-punt Fusedmarc ja veel paljud muud. Kumu ÖÖ kordaminekuks on ühendanud jõud üritustesarjad Jazz'n'Motion (BDG) ja Hea Uus Heli ning loomulikult Kumu Kunstimuuseum.

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti kunstnikeperest on lahkunud plakatist, raamatuillustraator ja teatrikunstnik Alfred Saldre (1923-2008). Raamatuillustratsiooni alal kujunesid Saldrel viljakamaiks aastad 1950-70, mil ilmus põhiosa tema poolt ilmekas ja hoogsas stiilis lahendatud illustratiivse saatega raamatuid. Alates 1960. aastaist kujunes välja tema isikupärane ja ekspressiivne stiil karikatuuri ja sharzhi alal. Vahest kõige väljapaistvamaks tegevuseks Alfred Saldre mitmepalgelises loometöös sai plakat - lisaks isiklikule loometegevusele pani ta aluse ka 1973. aastast toimunud plakati ülevaatenäitustele "Eksperimentaalplakat" (hiljem "Autoriplakat"), mille tähtsust eesti plakati üldilme uuenemises ja tänapäevastumises on raske üle hinnata.

Vabad kunstnikud küpsevad Tartus ja Kumus
10. juunil toimusid Tartu Kunstimuuseumis ja Ateena Kultuurikeskuses TÜ maali eriala bakalaureusetööde hindamised, Tartu Kunstimajas aga magistritööde kaitsmised. Bakalaureusetööde (Maria Ader, Katrin Paomets, Randel Saarma) puhul on noori autoreid köitnud teemad, mis ootuspäraselt seotud kultuurilise ja sotsiaalse eneseleidmisega; leidub nii põrkumisi kui samastumisi globaliseeruvas kultuuriruumis levitatava noortekultuuri ja meelelahutusmaailma ikoonidega.

Maalimagistrid - 2005. aastal avatud magistratuuri esimesed lõpetajad - esinevad igaüks oma kujuneva käekirja raames. Eda Lõhmuse maailm on rikas hallikas-valgete pooltoonide poolest, tema maastike graafiline struktureeritus ning varaküps kurbloolisus võib meeldida või mitte, kuid morbiidsete, eepiliste saagade jutustajana on Lõhmusel takti pildivälja mitte üle koormata. Maris Palgi näitab Ilmatsalu vaateid ja muud "linnalähedast maad" kujutavaid stseene. Andrus Raag on oma "Re"-sarjale andnud elulise, kuid samas elitaarse ambitsiooniga mõõtme - olla abstraktne ja realistlik sama raamjutustuse kontekstis. Helina Loid-Kudu "Säästa mind" on maalitud Tartu vana anatoomikumi ruumides, sealne sõnatu äng ja ruumimälu trügivad kaasautoriks.

Kumus on avatud on EKA lõputööde festivali TASE '08 raames avatud kunstiakadeemia vabade kunstide magistritööde näitus. Osalevad Laura Kuusk, Marge Monko (fotograafia), Tõnis Kenkmaa, Ilmar Kurvits, Maris Vahter (graafika), Riin Kranna-Rõõs (interaktiivne multimeedia), Herlet Elvisto (maal), Edith Karlson, Jass Kaselaan, Johnson ja Johnson, Pamela Weiss (skulptuur) ja Leen Võrno (stsenograafia). EKA galerii juhataja Maarin Ektermanni sõnul on "jätkuvalt populaarsed sotsiaalkriitilised probleemikäsitlused ning uurimuslikud kunstiprojektid, lisaks kohtab reaalsuse-fiktsiooni miksimist, poeetikat, absurdi ja seda kõike loomulikult uue meedia võimalusi (ja vastutust) kasutades". Raul Kalvo kujundatud näitus jääb avatuks 22. juunini.

16.-19. juunini saavad aga huvilised osa Tartu Näituste messikeskuses (Kreutzwaldi 60) toimuvatest Tartu Kõrgema Kunstikooli avalikest diplomitööde kaitsmistest. Asjakohast näitust "Lend N? 2008" on võimalik külastada 16.-21.06 ja 25.-28.06 (10-17). Tänavu on diplomande kokku 46, diplomitöid hindab erialapõhine Eesti ja välismaa ekspertidest koosnev komisjon.

Eesti tekstiilikunsti ja -tööstuse murrangulised ajad
Vabaduse galerii näitab 25. juunini Elna Kaasiku näitust "Viru Vill - Kreenholmi Manufaktuur. Ajapiirid". Eesti silmapaistvamaid tekstiilikunstnikke vaatab tagasi kodumaise kangatööstuse ajaloole, sidudes tervikuks fotoinstallatsiooni ja omaenda kujundatud tekstiilid, mille materjaliks Kreenholmi puuvill.

Kui veel mullu oli 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur üks Euroopa suurimaid tekstiilitööstusi, siis täna töötavad vabriku kangasteljed viimaseid päevi. Mis saab eesti tekstiilikunstist, kui kaovad kodumaised tootjad? Viimasel aastakümnel on oleme kaotanud Keilas, Sindis, Pärnus ja Narvas tegutsenud kangavabrikud, mis andsid tööd oskustöölistele, teostasid meie tekstiilikunstnike kujundatud kangaid ning olid noorte tekstiilikunstnike praktikabaasiks. Kas Kreenholmil oleks mingeid lootusi saada Põhjamaade unikaalseks tootvaks tööstusmuuseumiks? Üksikud näited on Euroopas olemas... Ja milline saatus ootab selle taustal väikesi eesti disainerifirmasid - nende hulgas kunstniku enda teostusfirmat Viru Vill?

Igasuvine "Mees ja naine" Pärnus ja Viljandis
Viljandis ja Pärnus on augusti lõpuni avatud järjekorras juba viieteistkümnes rahvusvaheline näitus "Mees ja naine". Tänavune väljapanek on kureeritud Mark Soosaare poolt teemal "Teine elu". Pärnus näeb näitust endises kohas, Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10), Uue Kunsti Muuseum Viljandis tegutseb aadressil Linnu 4.

Sedapuhku annavad tooni tahes või tahtmata inimese ja keskkonna vahelisi suhteid vaagivad teosed; muuhulgas keevitas Soome skulptor Miina Äkkijyrkkä Viljandis vanade autode osadest kokku muljetavaldavaid lehmi, Valgevene kujur Valentina Ljahhovitsh andis uue elu äravisatud kööginõudele, Saksamaalt Saaremaale elama asunud Rainer Kühnle muutis vanade põllutöömasinate detailid raudlilledeks ning Eesti kujur Tiiu Kirsipuu äratas uuele elule ühe kaubakeskuse tagahoovi heidetud mannekeenid. Prantsuse kunstnikud Annick ja Pierre Debien lõid aga Pärnu lahe kaldalt leitud puunottdest võlumaailma, mida tasub vaatama minna nii lastel kui nende vanematel.

Eesti oma ungari kunstnik Hausis
Haus Galeriis on 1. augustini avatud heategevuslik näitus Ernö Kochi (1898-1970) loomingust. Aastatel 1926-41 Eestis tegutsenud ungari päritolu graafiku loominguline pärand on leidnud tee siinsete muuseumide kogudesse, Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde on asutatud Ernö Kochi allfond eesmärgiga edendada Eesti ja Ungari kultuurialast koostööd. Käesolev väljapanek sisaldab nii teoseid EKM kogudest kui neid, mis on kõigile huvilistele müügis (ostuga toetatakse eelnimetatud fondi).

Kochi Eesti-perioodi kunstiloomingust moodustavad olulisema osa linnavaated ja tööstusmotiivid; tema realistlikus laadis jäädvustused meie linnasüdametest omavad täna olulist tähendust ka ajaloodokumendina. Meeleolukad on samuti kunstniku pildid Eesti taluhoonetest ja loodusobjektidest; aastal 1939 telliti temalt ka riigivanema Konstantin Pätsi paraadportree.

Näitused Tallinnas
22. juunini on Hobusepea galeriis võimalik osa saada Alice Kase uusimast maaliloomingust. Suure süvenemisvõime ja põhjalikkuse poolest tuntud ning mõne aasta eest Konrad Mäe medali pälvinud noor kunstnik esines viimati 2005. aastal sealsamas Hobusepea galeriis nimetutest joonistustest koosnenud nimetu näitusega. Võrreldes aastatetagusega on Alice Kase maalid kaotamas neile siiani omistatud ängi ja raskust, detailide varasem valikuline põhjalik läbimaalitus on asendunud visandlikkusega. Jäänud on vaid veel pisut "narmendavad" (A. Härm) ja lõhestunud inimkehad.

Vaal galeriis on 1. juulini Alvar Reisneri "Extra & Ordinary". Kunstniku sõnul kõigub tema näitus kahe maailma vahel, ühtpidi tavalise ehk esteetilise fantaasiakunsti, absurdimaigulise maalimaailma ja teistpidi reaalsete tegude ehk siis millegi konkreetse ära tegemise vahepeal.

Tänasest kuni suve lõpuni võib Maarjamäe lossi pargis näha projekti “Vabaduse monument”, millesse on panustanud ligemale kakskümmend Eesti Kunstiakadeemia skulptuuritudengit. Vabaduse monumendi problemaatika on viimaste aastate Eesti kultuurielus olnud üks kõige meelihaaravamaid teemasid, mis pakkunud huvi kitsast kunstivallast oluliselt laiemal tasandil. Noorte kunstike jaoks on vabaduse teema tähendusrikas nii abstraktses kui konkreetses mõttes - see puudutab igaüht ning on ideena seotud meie kõigi mineviku, oleviku ja tulevikuga. Juba uue vabariigi ajal sündinud kunstnikepõlvkond tõlgendab enamasti tõsist, isegi paatoslikku vabaduse-teemat pigem kerges ja iroonilises võtmes. Projekt on osa Eesti Ajaloomuuseumi näitusest "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki".

Adamson-Ericu muuseumis on tänasest publikule avatud Ahvenamaa kunstniku Kjell Ekströmi akvarellinäitus "Läbikumav". Kunstnikku lummab põhjamaine kargus, veteväljade avarus ning valguse ja vaikuse lõputud variatsioonid. Samas süüvib ta vaimustunult eksootiliste kultuuride, lõõskava kuumuse ja troopilise lopsakuse värvielamustesse.

Lühidalt
16. juunini on Viinistu Kunstimuuseumis avatud Lilian Mosolaineni näitus "Rõõmusõnumitoojad".
Draakoni galeriis saab 21. juunini nime all "Kollase süütuse suudlus" näha Tartu Ülikooli maalimagistrandi Nadezhda Tshernobai esimest isikunäitust.
Kastellaanimajas on 22. juunini eksponeeritud Kanadas elava ja tegutseva Eha Luige "33 kunstiloomingulist aastat välismaal".

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis tutvustab noor soome kunstnik Sanna Varis oma installatsiooniga "Elutuba" üht vana legendaarsest Joensuu kõrtsi - rääkides loo inimestest, keda see ajalooline koht kokku toob, sotsiaalsest mitmekihilisusest, lugudest, mida seal kõneldakse ja kogu valitsevast atmosfäärist.

Pärnu Linnagaleriis näitab 19. juulini oma loomingut Edela-Eesti koolkond - ehk Inge Ting, Baka, Billeneeve, Andrus Joonas, Flo Kasearu, Aivar Kurvits, Toomas Kuusing, Kaarel Kütas, Piret Loover, Mila Balti, Katrin Piile, Pusa, Remo Randver, Alar Raudoja, Katrin Rüütli, Siram, Jasper Zoova, Liivi Tantaal ja Ville-Karel Viirelaid. Erinevaid, peamiselt Pärnu ja Viljandi tausta ja seostega kunstnikke ühendavaks jooneks on "ühistegevus, protsessikeksus, suurvormid, iseseisev mõtlemine ja loodusseaduste arvestamine ainsate seadustena".

Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhis saab 30. juunini vaadata kaheksa Salzburgi kunstniku loomingut. Oma väljapaneku "Salzburg ART MIX" on sealsesse kujutava kunsti ühendusse kuuluvad autorid pühendanud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale.

Viljandis Kondase Keskuses saab 7. septembrini vaadata iseõppijast Pihkva kunstniku Taisija Shvetsova maalinäitust "Armastusega Tasja...". 1937. aastal sündinud kunstnik jäi 1945. aastal orvuks, 1951. aastast elab Pihkvas ning on töötanud erinevates koolides vene keele ja kirjanduse õpetajana. Esmalt katsetas Shvetsova perekonnaliikmete, sugulaste ja sõprade portreteerimisega, seejärel hakkas maalima vene ajaloo ja kirjanduse, piibli ja oma reisimuljete teemadel. Tema esimene isiknäitus Pihkvas oli pühendatud poetess Anna Ahmatovale. Kondase keskusesse oodati ka Venemaal elanud eestlase Martin Koppase naivistlikke eesti kirjanduse ainelisi puuskulptuure, kuid Venemaa Kultuuriministeerium keeldus viimasel hetkel Pihkva muuseumile kuuluvate tööde lubamisest Eestisse.

Lühidalt
Pärnu Kunstnike Majas on 21. juunini eksponeeritud Vivian Schotowsky hõbeehted Eesti ja Uus-Meremaa merekividega.
Hiiumaal Sõru muuseumis saab juuli lõpuni uudistada Liia Lüdig-Algvere rahvariiete-teemalisi akvarelle näitusel "Küidulkõndija... küiduskõndija.

...ja üks kurb kunstiuudis
Oma 85. sünnipäeva künnisel lahkus maalikunstnik Ülo Teder. Sündinud Võrus, õppis ta Treffneri gümnaasiumis Tartus, teenis Saksa sõjaväes, oli Vorkuta vangilaagris, õppis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades maaliõpingud 1952. aastal ERKI-s. Pidades mitmeid ameteid, oli Teder maalijana romantilise tunnetusega. 1960. aastatel riivas tedagi abstraktse laadi levik, kuid lähedasemaks jäi talle siiski looduslähedane kunst. Nii kuulub Üle Tederi loomingus keskne koht maastikule, andes õlimaali kõrval ilusaid saavutusi ka akvarellis ja pastellis.

Gerhard Richter Kumus
Miro näitusega staarikaliibriga kunstnike nimekirja avanud Kumus saab tänasest külastada näitust "Gerhard Richter. Ülevaade" (avatud 17. augustini). Gerhard Richter (1932) on Sigmar Polke ja Georg Baselitzi kõrval üks rahvusvaheliselt tuntumatest Saksa kaasaegsetest kunstnikest. Saksa Välissuhete Instituut (ifa) eksponeerib Eestimaal 27 Richteri iseloomulikumat tööd. Kunstniku enda tehtud valikut võib käsitada kui retrospektiivi in nuce, sest see kujutab endast läbilõiget Richteri loomingu kõikidest faasidest alates 1960. aastate fotorealismist kuni 1980.-90. aastate abstraktse ainekäsitluseni.

Gerhard Richteri suur ja tegelikult ainus teema, mis eksisteerib erinevate motiivide, stiilide ja kunstiajalooliste tsitaatide taustal, on lõppkokkuvõttes ikkagi maalikunst ise, mille keelt ja vahendeid Richter oma nii heterogeenselt avalduvates tegutsemisfaasides ikka jälle uuesti usutleb. Selles peegeldub tema umbusk kunsti stilististiliste, aga ka sisuliste köidikute vastu, umbusk, mille juured peituvad tema isiklikus eluloos. 1961. aastal, siirdudes Dresdenist Düsseldorfi, ei vahetanud Gerhard Richter mitte ainult sotsiaalset ja poliitilist miljööd, vaid ka oma kunstniku-keskkonda. Ta hülgas Düsseldorfis Ida-Saksamaa sotsialistliku realismi maalitraditsioonid ning asus kahekõnesse hilise informaalse maalikunsti (L´Art Informel) ja tekkiva popkunstiga.

Maalikunsti võrdlusfiltrina kasutab Gerhard Richter selle vastasmängijat tegelikkuse kujutamisel fotograafiat. 1962. kasutas ta fotot esmakordselt maali lähtematerjalina. Sellest alates kogus ta süstemaatiliselt fotosid oma maalide aluseks. Nii on tekkinud isiklikest ja avalikkuses ilmunud fotodest 1945. aastast kuni tänaseni terve arhiiv, mis sisaldab ajalehe väljalõikeid, amatööride momentvõtteid ja isetehtud pilte. Seda esitleti 1972. aastal esmakordselt kui iseseisvat teost "Atlas". Sellest fotovaramust valib Gerhard Richter motiivid, mida ta suurendab või kujutab lõikudena oma maalidel. Nii osutab pilt tänu ülesvõtte ebateravuse täpsele edasiandmisele, et see pärineb fotograafiast, ning tunnistab ausalt, et põlvneb massimeedia või amatöörfotograafia banaalsest maailmast. Maalikunst kui ajend ilmneb siin vaid ähmaselt, sest, tõlkides fotograafiat maalikunstiks, redutseerib Richter värvid ühtlaselt hallideks toonideks. Seeläbi vabastab ta maalikunsti objektist, mis hajub 1960. aastate lõpus Richteri "hallides piltides" täielikult halli värvi ? hall tähistab Richteri jaoks indiferentsust ja eimiskit. Hiljem pöördub kunstnik värvide juurde tagasi ning tema 1980. aastate abstraktsetes maalides kohtab taas terviklikku mitmekihilist maalimist.

Kumu pälvis järjekordse rahvusvahelise tunnustuse
31. mail anti Itaalias, Vicenzas EKM peahoonele Kumu kunstimuuseumile üle Dedalo Minosse auhind tunnustusena arhitektuuri ja sisulise tegevuse ühendamise eest. Arhitektide ja inseneride rahvusvahelise ühendus (ALA) poolt nii institutsioonile kui arhitektile väljaantav auhind väärtustab arhitektuurse töö kvaliteeti ning tellija panust visiooni loomisel, avatusel, paindlikkusel ja pühendumusel heale disainile.

Tänavu valis 69liikmeline rahvusvaheline auhinnakomisjon välja 500 uut silmapaistvat arhitektuurset objekti kogu maailmast: teatreid, koole, elumaju, kirikuid, ärikeskusi jm. Neist premeeris zürii 25 ehitist ja institutsiooni, teiste hulgas näiteks BMW peamaja Münchenis Saksamaal, Justiitspaleed Arezzos Itaalias, kardiokirurgia keskust Sobas Sudaanis. Kumu pääses sellesse nimistusse ainsa muuseumina, pälvides lisaks ka Vicenza Linnavalitsuse preemia.

Meenutusnäitus uhiuues galeriis
Tallinnas, aadressil Lootsi 4 on avatud uus näitusepaik - TamGalerii -, mille eesmärgiks on näidata eesti kunsti paremikku, tutvustades juba kindla positisiooni omandanud vanemate kunstnike kõrval ka noori talente. Avalöögiks on meenutusnäitus ühest legendaarsest väljapanekust - "Pilte rännakust keelatud avangardi. Saku 73". 30. augustini (K-L 12-19) avatud näitusel on eksponeeritud kokku 32 teost ning esindatud kõik 11 kunstnikku, kes esinesid üheskoos ka 35 aastat tagasi - Jüri Arrak, Vello Vinn, Malle Leis, Silvi Liiva, Raul Meel, Aili Vint, Marju Mutsu, Tõnis Vint, Mare Vint, Toomas Vint ja Leonhard Lapin.

""Saku 73" ühendas need noored kunstnikud, kelle kaasaegse metafoorse kujundlikkuse otsingud sulasid ühte püüdega väljendusvahendeid võimalikult pingestatult, spetsiifikast lähtuvalt ja täpselt kasutada. Nende töödes võis leida kontsentreeritud ja sellele ajale omast konsekventset väljenduse tendentsi, mis oli endale eesti kunstis teed rajanud kogu eelmise kümnendi vältel. See oli esteetiliselt hoolega kaalutletud ja nõudlik väljapanek," kirjutab näituse kohta kunstiteadlane Mai Levin.

Vive Tolli kalurid Kihnus
Kihnu muuseumis on 31. augustini avatud Vive Tolli Kihnu-teemaliste piltide näitus "Pliiatsiga pildistatud". Natuurist tehtud joonistustel on kujutatud olustikupilte, stseene saarerahva elust, justkui kaamerasilma läbi nähtud inimtüüpe ja objekte, millest on aimata ka kunstniku sooja suhtumist kujutatusse. Näitus tähistab kunstniku 80. sünnipäeva; juubeliaasta raames toimuvad Viive Tolli isikunäitused veel Kunstihoone galeriis ja Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Kihnus eksponeeritud joonistused valmisid tänase Eesti graafika grand old lady kunstiinstituudi-suvedel. Realistlikult ja täpselt paberile pandud dokumenteerivad hetkejäädvustused said ühtlasi algmaterjaliks Tolli diplomitööle - ofordis teostatud sarjale "Kalapüük Kihnu saarel" (1953). Saareelu jäädvustamine oli realistlikus eesti kunstis populaarne teema 30ndate teisest poolest kuni 60ndateni. Vive Tolli: "Kalurite teema oli sel ajal üldse moes, minule sai rannakülade ja saare elu kujutamine kuidagi eriliselt südamelähedaseks. Samuti oli see üks võimalus, kuidas vältida poliitilisi teemasid."

Näitused Tallinnas
ArtDepoo galeriis avatud üks tänavustest Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitustest - "Perfektne ring". Kuraatorid Mara Koppel-Ljutjuk ja Toomas Tõnissoo ei piiranud kunstnike fantaasiat töö suuruse, materjali, teema ega tehnika osas - ülesandeks oli seatud üksnes loomeimpulsside valamine tondo-formaati, värskendades samal ajal suhet maali alustega ning maalikunsti ajalooga tervikuna. Tavapärase ristküliku kitsendavast nurklikkusest väljusid ja ringi kvaliteete uurisid Mall Nukke, Mari Roosvalt, Tiina Tammetalu, August Künnapu, Aili Vint, Tiit Pääsuke, Minna Hint, Maarit Murka, Kaarel Kurismaa, Sirja-Liisa Vahtra, Jaan Elken, Evald Okas jpt. "Perfektne ring" jääb avatuks 5. juulini.

SEB Galeriis näitab Toomas Altnurme ehk Pomshiva oma loomingut pealkirja all "Metafüüsika seitsmes dimensioon". Oma sürreaalseid ja abstraktseid kujundeid täis pikitud digimaalidega on Pomshiva vahendajaks metafüüsilise ja tavamaailma vahel, avades uksi teistesse reaalsustesse. Taustaks elektroonilise muusika värelevad helirütmid, mõjuvad tema pompöössed ja psühhedeeliliselt kirevad pildid vaatajale omamoodi värviteraapiana.

Hop galeriis on Ulvi Haagenseni näitus "Antipoodid/Antipodes". Haagensen nimetab end joonistavaks skulptoriks - traadi, terase, paberi või tushi vahendusel kujundab ta oma nägemusi argipäevast. Vastavatud näitus Hop galeriis arendab edasi teemasid, mis seotud sellega, kuidas me vaatame ja mida seejuures näeme - kunstnik esitab nägemuse võimalikust tagurpidi-kohast, kus üleval on all, hiigelsuur on imepisike, sees on väljas... Mõttearendusele lisab vürtsi asjaolu, et Haagensen on sündinud ja õppinud Austraalias ning seega ka ise "antipoodlane".

Fahle kohvik-restoranis pakutakse juuli lõpuni vaimutoiduna Anna Litvinova-Merilo näitust "Tour de Force". Peterburi päritolu kunstnik lõpetas EKA maali eriala 1998. aastal cum laude, ühena üsnagi vähestest põlvkonnakaaslastest armastab ta joonistada ja maalida natuurist. Käesolev väljapanek toob vaataja ette pilte loomingulistelt reisidelt Marokosse, Ameerika Ühendriikidesse ja Mehhikosse.

Würthi Kunstigaleriis on 11. juulini avatud isikupärast sürrealistlik-religioosset lähenemist viljeleva Einar Vene maalide näitus "Inimene ja inimene". Vene pildid edastavad tema mõtisklusi inimesest - mehest, naisest, lapsest ja Loojast ning Looja ja loodu suhetest.

Tallinna Keskraamatukogus saab 30. juunini vaadata Eesti kunstnike teoseid, mis osalesid 8. ja 9. rahvusvahelisel köitekunsti biennaalil Prantsusmaal (Biennale Mondiale de la Reliure d'Art). Alates esmasesinemisest 1999. aastal. on edukas osavõtt saanud eestlastele traditsiooniks - viimaselt biennaalilt, kus osales enam kui 800 autorit üle maailma, tuli Eestisse kolm auhinda: Rutt Maantoale, Ella Summatavetile ja Tiiu Vijarile.

...ja mujal Eestis
Oma suvehooaega on alustanud Evald Okase Muuseum Haapsalus. Ka tänavu on muuseumis eksponeeritud esinduslik näitus vanameistri enda loomingust, seekord ülevaade kunstniku loomingust alates aastast 1936 kuni tänaseni. Juulikuus toimub juba kuuendat korda nüüseks rahvusvaheliseltki tuntuks saanud Kuuma Klaasi Sümpoosion "Klaasiaeg" koos juurdekuuluva näitusega. Lisaks on tulemas moekunstnike ja Lõuna-Eesti noorte maalijate näitus ning korraldatakse maali- ja graafikakursusi neile, kes ei raatsi piirduda üksnes teiste loomingu imetlemisega.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 27. juunini vaadata Sally Stuudio õpilaste näitust "Muinasjutud". Väljas on kümnekonna 15-19 aastase kunstnikuhakatise maalid, installatsioonid ja videod. Vanad tuntud muinasjutud - "Pöial-Liisi", "Tinasõdur" "Alice imedemaal", "Lumivalgeke", "Kuri hunt ja 7 kitsetalle" - seostuvad noorte töödes kaasaja ja aktuaalsete probleemidega ning omandavad uue näo ja tähenduse.

Tartu Ülikooli raamatukogu kohviku fuajees on 3. juulini avatud näitus "Sisekujunduse seitsmekümnendad". Kujunduskunstnike Liidu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös valminu väljapanek esitab ülevaate 1970. aastate ühiskondlike ehitiste interjööridest Eestis.

Jõhvi linnagaleriis ning teistes näitusepaikades saab 30. juunini vaadata Tõnis Laanemaa, Peeter Musta, Kristiina Ago, Krista Sokolova ja Kadri Toomi näitust "Meie ja mina". Õlimaali, graafika ja fototrüki valdkonda kuuluvate taieste esitlust toetab Taavi Laatsiti muusika.

Paide Vallitornis näeb Uno Roosvalti Norra-ainelisi teoseid pealkirja all "Põhjamaine". Ühe tänases Eesti maalikunstis järjekindlamalt maastikumaali viljeleva kunstnikuna avab Roosvalt oma piltidel põhjamaise looduse karge, kuid värvika ilu.

Narva linnuses saab augusti lõpuni uudistada loodusfotode näitust Soomest. Kalervo Ojutkangas, Jorma Luhta, Hannu Hautala, Tauno Kohonen ja Hannu Huttu näitavad pealkirja all "Jäätunud horisont" varahommikusi idülle, öist tähistaevast ja virmalisi, humoorikat pildiseeriat karuga ning mõistagi talvise kodumaa looduse ilu.

Kuressaare Raegaleriis saab 10. juulini näha soomlaste Matti Kurki ja Nagashila näitust "Päevaaeg". Budistliku taustaga kunstnike meditatiivse koega looming mõjutab vaatajat leebel moel. Leonhard Lapini sõnul on nende tööd "tüüned, sisaldades endas nii vaikust kui lihtsust". Mõlemad mehed on Vaba Kunstikooli (Vapaa Taidekoulu) taustaga; Kurki juhatas aastail 1991-98 kunstikooli Maa, kus töötasid õppejõududena ka mitmed Eesti kunstnikud.

Kuressaares Ajamaja galeriis on 13. juunini lahti Aira Rautso maalinäitus "Lummus".

Uut kunstikirjandust
Eesti Kunstimuuseumi andis Adamson-Ericu muuseumi samanimelise näituse (avatud 8. juunini) põhjal välja kataloogi "Iluraam - raami ilu". Teemat on põhjalikult lahanud Eesti Kunstimuuseumi spetsialistid, aidates paremini mõista tööde ja raamide nõuetekohase säilivusega, vormistamise tehniliste võtetega ja hooldusega seotud probleeme ning hinnata kunstiteoste lahutamatuteks kaaslasteks olevaid iluraame. Koostajad Alar Nurkse, Sirje Säär ja Ülle Kruus, kujundaja Inga Heamägi.