KUNST.EE Documental
Hiljaaegu Saksamaal, Kasselis avatud kaasaegse kunsti suurnäituse Documenta 12 ajakirjaprojektis on kutsutud ainsana Baltimaade ja Soome regioonist osalema ka meie kunst.ee. Tänavuse Documenta kuraatorid, Viini intellektuaalid Roger M. Buergel ning Ruth Noack on keskendunud kolmele omavahel tugevalt seotud teemale: "Kas modernsus on meie antiik?", "Ellujäämistasand" ja "Mida teha?" - viimane puudutab eelkõige haridust. Documenta rahvusvaheline reputatsioon on teatavasti väga kõrge - seda tuntakse kui intellektuaalset ja akadeemilise suunitlusega näitust, mille käigus publitseeritakse ohtralt tekste ja koondatakse uut infot.

Sellest hoiakust sündis ka peaväljapanekut saatev ambitsioonikas satelliitprojekt "documenta 12 magazines" - kokku valiti kunstielu aktuaalsete teemade üle arutlema ligemale sada ajakirja üle maailma. Ning ajakirjaprojekti kaudu käivitus seekordne Documenta juba poolteist aastat enne näituse avamist. Goethe Instituudi toel on toimunud jututubasid kõigis ilmakaartes ja praeguseks on ilmunud eri riikides eri keeltes tohutu hulk materjale, mis käsitlevad näituse probleeme sõltumatult selle ametlikest kuraatoritest.

Ühe elumaja lugu
Tallinna Kunstihoone galeriis on juuli keskpaigani lahti näitus "Luik, haug ja vähk". Kontseptsioon põhineb kõigile tuntud Krõlovi valmil, kus erinevad huvigrupid vedasid vankrit igaüks ise suunas ega saavutanud mitte mingit tulemust. Taolist huvide lahknevust meie ühiskonnas analüüsib ka antud väljapanek, mis on tegelikult jätkuks 30. mail Pärnu maantee 27 elumajas toimunud kohaspetsiifilisele kunstiprojektile, mis kasvas omakorda välja Anu Juuraku ja Jüri Ojaveri kontseptuaalse joonistamise kursusest Kunstiakadeemias.

Väljapanekus osalevad lisaks Juurakule ja Ojaverile Kaarel Kurismaa, Raoul Kurvitz, Kärt Maran, Risto Tali, Kertu Tuberg ja mitmed teised. Kunstihoone galeriis on videote, heliinstallatsioonide, maalide, fotode, joonistuste ja valmisesemete abil loodud terviklik ruumiinstallatsioon, mis analüüsib ühe eestiaegse elumaja kaudu kõikide analoogsete elumajade lugu - ja tegelikult meie ajalugu.

Henn Roode Kumus
Kumu pakub suviseks vaatamiseks järjekordse põhjaliku näituse - "Henn Roode - modernist saatuse kiuste". Roodet on esitletud sageli just märtrina - nõukogude süsteemi ohvrina, kes pidi veetma oma olulisemad kujunemisaastad Siberis, Karaganda vangilaagris. Arreteerimise aluseks fabritseeriti süüdistused nõukogudevastases tegevuses - tegelikult oli põhjuseks soov juurida andekamate üliõpilaste tasalülitamisega Eesti kujutavast kunstist välja igasugune Pallase-meelsus. Henn Roode jäi aga oma moodsa kunsti usutunnistusele truuks - naasnud laagrist ja lõpetanud katkenud õpingud, kujunes temast üks veendunumaid moderniste ja radikaalsemaid kunstiuuendajaid II maailmasõja järgses Eesti kunstis.

Roodet huvitasid kunstis eelkõige vormiprobleemid: värv, pind, struktuur ja kompositsioon, samuti mäng motiivi loetavusega, sujuvad üleminekud merevaadetelt või portreedelt abstraktsioonideks - ja tagasi. Paljudes maalides mängib ta nähtava ja nähtamatu piiriga, kaldudes kord siia, kord sinnapoole. Mängides lõpetamatuse mõttega jõudis ta õige mitmes töös "ohtlikult" lähedale ka puhta lõuendi ideele. Kuigi Roode näis huvituvat eelkõige vormiprobleemidest, oli tema olemisviis kunstis siiski pidev (elu)tõe otsimise protsess.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos on avatud Maalikunstnike Liidu aastanäituste seeria esimene väljapanek "Keha muutmine". Osaleb kümmekond kunstnikku, teiste seas Enn Põldroos, Tiina Tammetalu, Nelly Drell ja Maarit Murka. "Oleme oma keha valitsejad ja ka vangid. Soov suurendada rahulolu ja leppimist kehaga ja saavutada neid sotsiaalseid norme, mida ajastu dikteerib, sunnib inimest leidma erinevaid lahendusteid - ilulõikused, rasvaimu, keha armistamine, võõrkehade paigutamine, kulturism - ja ka radikaalsemaid vahendeid, nagu seda on soo muutmine." - nii avab kontseptsiooni näituse kuraator Ado Lill.

Haus Galeriis avatakse 3. juulil akvarellistide grupinäitus "Vee ja värvi võimalused". Näituse läbivaks jooneks on diskussioon akvarellmaali igivana põhiküsimuse üle: kas akvarell on kõige parem siis, kui maalimisel on kasutatud rohkem vett või hoopiski rohkem värvi - ning kuidas mängib selle kõigega kaasa puhas valge paber.

Arhitektuurimuuseumis on eilsest lahti kaks uut näitust - ülevaade Eesti 1960. aastate arhitektuurist ning näitus sama ajajärgu tunnustatud sisearhitektide Väino Tamme ja Vello Asi loomingust. Laululava ja Lillepaviljon, Televisioonimaja, kohvikud Pegasus ja Kadriorg ning legendaarne Julgete meeste baar Tallinnas on vaid mõned üksikud näited 60ndate moodsatest ehitistest. Just tollal keerati selg stalinistlikule vormilopsakusele ning Eesti arhitektuuri ning ruumikujundusse tuli uus kvaliteet. Meenutagem ka, et 1962. aastal valmis esimene suurelamu Mustamäel - vastukaaluks tüüpprojekteerimisele arenes tollane ruumikujundus aga hoopiski tugevalt isikupäraseks.

Galeriis 008 avati äsja Mihkel Kleisi maali- ja videonäitus "Commedia dell'Arte". Kleisi teatakse peamiselt avangardistliku komponisti ning süntesaatorimängijana ansamblitest Luarvik Luarvik ja Edasi, samas on ta omandanud magistrikraadi kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas. Oma maalides ja assamblaazhides kasutab kunstnik järjekindlalt "ketshupi-esteetika avangardi", popkultuuri ja plakatite visuaalset kujundistikku ning tõlgendab kolme-nelja kümnendi taguseid arusaamu avangardistlikust shokist. Oma tööde ja isikuga kehastaks Mihkel Kleis justkui mingit totaalset megamiksi popkultuuri ristteelt, kus üheks saavad Rambo, Mussolini, Superman ja paljud teised.

Disainiaasta on külas laulupeol - täna avatakse Tallinna Lauluväljakul järjekordne näitus seeriast "Disain linnaruumis", mis pakub lisainformatsiooni meid igapäevaselt ümbritsevate objektide kohta, tuues esile disaini olemust ning väärtusi. Seekord on siis tähelepanu keskpunktis Lauluväljak ise.

Noorte laulu- ja tantsupeoga käib kaasas ka suurejooneline üleriigiline õpilastööde näitus "Õuepuu". Eesti Näituste Sinises paviljonis saab näha laste ja noorte kunstiloomingut ja käsitööd paljudel teemadel ja kõikmõeldavates tehnikates. Esindatud on nii üldharidus- kui kunstikoolid, avatuks jääb väljapanek 1. juulini.

Lühidalt
Galerii-G kunstisaalis näeb Renaldo Veeberi loomingut näitusel "Läbi aja".
EKA galeriis on alates tänasest avatud Triinu Lille näitus „Kimi seiklused: pilv”.
Kastellaanimajas on rootslase Sven Holmbergi näitus "Kohtumised"..
Galeriis Aatrium saab vaadata Arsen Kljani portreekunsti..
Draakoni galeriis avatakse 2. juulil Olga Temnikova näitus "Mina tapsin Anna Politkovskaja". Muuseas, tegemist on noorte eesti kunstnike jaoks populaarse teemaga - möödunud suvel võis Haus Galeriis näha Katrin Koskaru näitust pealkirjaga "Anna Politkovskaja".

...ja mujal Eestis
Pärnu vanas Mudaravilas avatakse täna ülevaatenäitus kohalikust kaasaegsest kunstist pealkirja all "Pärnu kunst 21. sajandil". Pärnu koolkonnale on üldjoontes iseloomulik lähtumine inimesest kui kehalisest olendist, samas kui toimuv tegevus, keskkond ja muud teoste komponendid tähistavad tema vaimset ja sotsiaalset keskkonda. Osaleb kakskümmend kunstnikku, teiste seas Andrus Joonas, Anonymous Boh, Erik Alalooga, Jasper Zoova ja Mila Balti.

Võru Linnagaleriis on koguni kolm uut näitust - Ruth Treimuti keraamikanäitus "Vormimängud ummamuudu", Ilmar Vananurme fotonäitus "Mu Setoma inimesi" ning Maksim Medovi, Denis Eloshvili ja Julia Nesterovitsi fotonäitus "Ticking away the moments".

Muhumaal läheb 2. juulil lahti näitus "Muhu kunstnikud Koguva kunstitallis II". Näidatakse maali, skulptuuri, graafikat ja tarbekunsti paarikümnelt autorilt - väljas on nii vanameistrite Vive Tolli ja Arseni Mölderi kui näiteks Urmas Viigi ja Enn Tegova looming.

Välismaal
Eesti kunstnikud jõuavad vähehaaval ka jõukate välismaiste kunstiostjate huviorbiiti. Maailma ühe mainekama oksjonimaja Christie's peakontoris toimunud oksjonil "Nordic Art & Design" müüdi hiljaaegu Alice Kase joonistus 1920 naela ehk umbkaudu 44 tuhande eesti krooni eest. Maalijaharidusega Alice Kask on varem osalenud Praha biennaalil ja mitmetel teistel mainekatel rahvusvahelistel kunstinäitustel.

Homme avatakse Poolas, Poznanis rahvusvaheline näitusteprogramm "Asia-Europe mediations". Osaleb kümneid rohkem ja vähem tuntud kunstnikke nii idast kui läänest, teiste hulgas näiteks skandaalse mainega Oleg Kulik ja postsovetliku jämekoomika üsnagi isevärki kunstiks pööranud rühmitus "Sinised ninad" Venemaalt. Eestit esindab Jaan Toomik.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Disain kogub tuure
Käsoleva nädala algul selgusid Elu paremaks muutmise konkursi tulemused. Esmakordselt kõigile Eesti elanikele - olenemata vanusest või tegevusalast - suunatud konkursil oodati osalejatelt nupukaid ettepanekuid, mis muudaksid meie elu lihtsamaks, mõttekamaks ja säästlikumaks. Tööde juures hinnati elu paremaks muutmise potentsiaali, olulisust ühiskonnale, originaalsuse ja leidlikkuse taset, teostamisvõimalust ja esteetilisust.

Möödunud sügisel Disainiaasta raames välja kuulutatud konkursi auhinnafond läks jagamisele kahe töö vahel: 90 tuhat krooni pälvis Heiki Reinmanni ja Veiko Tammjärve töö "Osav Helkur". Pangakaardi formaadis helkurit on mugav rahakotis kaasas kanda ning vajadusel saab seda lihtsalt rõivaste või koti külge kinnitada. 10 tuhande krooni vääriliseks tunnistati 6-aastase Tartu poisi Kristjan Kurmi idee - puldist juhitav autokujuline lamp, mis liigub mööda seinale kinnitatud autoteed.

Disainiaasta jõudis suveks Ida-Virumaale - Narva Muuseumi Kunstigaleriis avati eile rändnäitus "Disain tuleb külla". Augustis saavad koolinoored disaini õpitoas mõelda ja disainida linna, milles nad ise elada tahaksid. 13. septembril oodatakse aga ettevõtjaid Jõhvi Ida-Viru Maavalitsuse saali ettevõtlusseminarile "ABCDisain". Seal näidatakse Eesti juhtivate disainerite Martin Pärna, Kristjan Mändmaa ja Kristjan Jagomägi edulugude varal seda, kuidas disaini teadlik kasutamine tagab ettevõttele edu ning toob tulu.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva märgi konkursi võitjaks kuulutati disainiagentuuri Velvet võistlustöö "Sünd". Sama agentuuri kavand "Sõbrad" pälvis kolmanda koha, teise auhinna sai Jaana Kooli konkursitöö "Peremärk". Võidutöö juures hinnati selle dünaamilisust ja tundlikku elegantsi. Konkursikomisjoni esimehe Andres Tali sõnul väljendab kavand "Eesti uuendusmeelsust, on kaasaegne, hästi edasiarendatav ja mänguline". Võitnud ideekavandi alusel valmivad aastapäevatrükised ja temaatiline internetilehekülg. Kokku laekus konkursile 85 tööd.

Näitused Tallinnas
Hobusepeas saab vaadata Laurentsiuse vaikelusid ja portreid. Vaataja leiab end silmitsi kunstnikule omases kerge "kiiksuga" realistlikus laadis higiste puuviljade ja surnupealuust vormitud kaasaegse ikooniga - ei puudu ka valitsev president pisaraga silmanurgas (teatavasti tekitas omal ajal parajat furoori Laurentsiuse "Arnold Rüütel pisaraga"). Autori sõnul on teda alati huvitanud ebapopulaarsed teemad - viidates siinkohal natüürmordi ja mõne teisegi kunagise juhtiva kunstizhanri taandumisele mitut masti sotsiaalse ja kontseptuaalse kunsti surve all.

Tallinna Linnagaleriis on eilsest lahti saksa maalikunstniku Benjamin Badocki "Täiuslik reaalsus". Möödunud aastal vahetusüliõpilasena meie Kunstiakadeemias õppinud Badock on ida-sakslane - pärit endisest Karl-Marx-Stadtist, nüüdsest Chemnitzist. "Endise Ida-Saksa uus maalikool" on aga termin, mille kaudu defineeritakse üht üsnagi olulist nähtust nii Saksamaa kui terve Euroopa viimase kümnendi kunstipildis. Igatahes on üsna loogiline, et näituse "Täiuslik reaalsus" keskne kujund - ehituspaneel ("die Platte") - on laenatud Ida-Saksamaa elamuehituse ajaloost. Kunstnik läheneb teemale maalispetsiifilisest vaatenurgast, iga pintsltõmbega otsatu igavuse poeetilisust üle maalides. Samas kujutab ta ka "poliitilisi dimensioone, mis kaovad formaalsete struktuuride kõikeneelavasse halli".

Kastellaanimaja Galeriis näitab nime all "Elu kui halo" oma tänavukevadist loomingut Ove Büttner. 12 suuremõõtmelist õlimaali väljendavad mitmetähendusliku sõnaga "halo" seonduvaid mõttepilte, tehnika poolelt on kandvateks märksõnadeks faktuurid, makrofaktuurid ning laseeringud.

Mikkeli muuseum tähistas möödunud nädalal oma kümnendat sünnipäeva graafikakollektsiooni ulatusliku esitlusega, samuti lisandus püsiekspositsiooni Eesti kunsti tuba. Mikkeli graafikakogu hõlmab nelisada teost 16. sajandi algusest kuni 19.-20. sajandi vahetuseni - neist 167 estampi ja joonistust on nüüd vaatamiseks väljas.

Teatris NO99 saab sügiseni uudistada Kölni Saksa Tantsuarhiivi ja Goethe-Instituudi fotonäitust "Peatatud aeg. Pildid tantsust". Tants on "kaduv kunst", mis tekib ja haihtub ajas ja ruumis - selle jäädvustamine on nii esteetiline kui filosoofiline väljakutse. 20. sajandil sündinud liikumisfoto algusaegadest peale töötavad fotograafid selles suunas, et saavutada ideaalne suhe jäädvustatava liikumise ja pildi staatilisuse vahel. Nii võib öelda, et tantsukunsti kõrval uueneb ja areneb pidevalt ka tantsufotograafia. Nüüd oma kogusid Tallinnaski tutvustav Saksa Tantsuarhiiv talletab sealset tantsu- ja balletiajalugu - arhiivi kogudesse kuulub 150 tuhat fotot ja üle 50 tuhande originaalnegatiivi.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis saab 8. juulini vaadata valikut Tartu Ülikooli maali eriala, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli lõputöödest üpris iseäraliku pealkirja all - "Krokodill sõi karu mett". Näituse kuraatoriks on Liisa Kaljula.

Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on praegu Peeter Krosmanni isikunäitus "Paabel." Näeb loomingulise vahetuse raames Läti Kunstiakadeemias teostatud maale, graafikat ja joonistusi. Teoseid iseloomustab lüüriline figuuri- ja pinnakäsitlus ning pingestatud kompositsioon. "Mulle meeldib maalida. Viimased neli kuud olen saanud maalida peaaegu et iga päev. Ma olen rahul ja õnnelik," ütleb kunstnik.

Pärnu Kunstnike Majas näeb Andrus Joonase suureformaadilisi maale ja installatsiooni "Armastus võidab hirmu". Argus on patt, ütleb kunstnik, kes nimetab ennast ka Valgeks Huntmeheks - ja räägib sellest, kuidas ta hakkas südamega nägema ja elama.

Kuressaare Kultuurikeskuse saalis on praegu avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse näitus "Akvarelli suvepidu", Ajamaja galeriis aga Tiiu Pallo-Vaigu "Maaliline maailm".

Välismaal
Möödunud nädalal Prahas avatud 11. rahvusvahelisel lavastuskunsti kvadriennaalil esindab Eestit Ene-Liis Semper mullu parima Eesti lavakujunduseks nimetatud "Kuningas Ubuga". Praha kvadriennaal on suurimaid teatrikunsti sündmusi maailmas, tänavu osaleb kunstnikke poolesajast riigist. Festivali peakuraatoriks on ameerika teatriteadlane Arnold Aronson, zhüriisse kuulub teiste seas ka Eesti teatrikunstnik Vladimir Anshon.

Austrias, Linzis, näitusepaigas nimega KunstRaum Goethestrasse on juuli lõpuni avatud rahvusvaheline näitus "anger_aggression". Eestist osaleb näitusel Marko Mäetamm, kes parasjagu esindab meid ka Veneetsia biennaalil. Helsingis Eesti Suursaatkonnas näeb skulptor Elo Liivi loomingut näitusel "Süsteemi otsing".

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Kirglik Wiiralt Kumus
Kumus on avatud uus näitus - Tiina Abeli kureeritud ja Urmas Viigi kujundatud "Kirg. Eduard Wiiralti varane looming". Teatavasti oli eesti armastatuim graafik väga viljakas ja mitmekülgne: nii kuulub tema pärandisse näiteks nelisada estampi, sadakond monotüüpiat ja tuhandeid joonistusi. Näituse nimitööks on 1929. aastal valminud ofort "Kirg". See oli periood, mil 1925. aastal Pariisi kolinud Wiiralt süüvis põhjalikult meeleliste naudingute temaatikasse ning käsitles oma loomingus nii inimlikke nõrkusi ja alateadvuse puhanguid kui sotsiaalseid pahesid.

Wiiralti kunstis on sümbolite mängu, apokalüptilisi viirastusi, võitlust lihalikkusega ja viimasele järeleandmist - ent tema kujutatud naised liiguvad justkui mehe maailmas. Iseloomult kinnise kunstniku jaoks tundub naine olevat nii langemise sümbol kui mõistatus. Nii täituvad Wiiralti pildid romantilise tundlemise asemel inglite kui meheliku õrnuse võrdkujude, moonutatud palgejoontega hullunud inimeste ja ekstaatiliste loojatega. Näitusel on võimalik vaadata ka Wiiralti teoste ainetel loodud Rein Raamatu animafilmi "Põrgu", toimuvad ekskursioonid ja mitmesugused üritused koondnimetuse all "Wiiralti suvi".

Eesti kunst välismaal...
Veneetsias ei näita praegu eesti kunsti taset ainuüksi biennaalil osalev Marko Mäetamm. Kohal on ka Kursi koolkond, täpsemalt Ilmar Kruusamäe, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp ja Priit Pajos. Nende loomingut saab uudistada kanalite linna südames asuvas näitusepaigas Galleria d'Arte III Millennio 22. juunini.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis näeb pealkirja all "Merimetsa Alkeemia" kolme kunstniku uurimust moest, riietumisest, fotograafiast ja sotsiaalsest teraapiast - esinevad Sirja-Liisa Vahtra Eestist, Otto von Busch Rootsist ja Diana Lui Prantsusmaalt. "Mood ja alkeemia on mõlemad tugevalt seotud müüdi kontseptsiooniga, neid on käsitletud kui mittetõsiseltvõetavaid praktikaid - tegevusi, millel ühiskonna silmis puudub võrreldav väärtus kujutava kunsti ja tõsiteaduse kõrval. Kuid müüt ei vastandu teadusele, see pole mustkunst ega maailma ebatõene kujutis. Müüdid on mähkinud kogu maailma oma kõikehõlmavasse võrgustikku, kus tervik ei koosne mitte fragmentidest ja teineteisest eraldatud osistest, vaid koondab kõik narratiivid ühtseks meeltega tajutavaks tervikuks. Me elame neis samamoodi nagu me veedame päevi oma riietes." Nõnda avavad autorid oma väljapaneku tausta.

Vaalas avas eile oma näituse "Kuldne kodu. Muldne kodu" Raul Rajangu. Peamiselt videos ja installatsioonis töötav kunstnik vaatleb asjadekultust ja kaubamärkide võimutsemist ning käsitleb kodu kui kinnisvarareklaamide kaudu loodud konstruktsiooni.

Draakoni galeriis on Iris Jurma "Stseenid - unes & ilmsi". Seni põhiliselt savist, kipsist ja suhkrust skulptuurseid objekte loonud kunstnik astub sedapuhku üles maalidega. Autori sõnul räägivad ta tööd inimestest, müütidest ja unest ning sellest, kuidas faktid on sageli veidramad kui fiktsioon.

Galeriis Aatrium saab vaadata Stephan Hörhammer von Wildenrath'i näitust "In God's Hand". Soome juurtega siniverelise rootsi kunstniku loomingu märksõnadeks on homoseksuaalsus, Jumal, vabadus, armastus, avangard ja värvide sümbolism.

Kunstiakadeemia galeriis on kolme möödunud kevadel samas maali eriala lõpetanud kunstniku - Riin Palloni, Katrin Rüütli ja Teija Kotipalo - näitus "Nothing against something".

...ja mujal Eestis
Tartu linna on vallutanud noor kunst. Käesoleva pühapäevani on Kunstimuuseumis ja Kunstimajas avatud tänavuste Tartu Ülikooli maalikunsti eriala lõpetajate näitus. Näeb Margit Lõhmuse maalilisi kvaliteete ja naiseksistentsialismi ühendavat sarja "Manusega mõtted" ning Helen Kikkase uusasjalikus laadis maalitud pilte ehtsatest ja virtuaalsetest kehalistest elamustest. Sarnasel lainel töötab ka Veiko Klemmer, keda on huvitanud robotlikud tundmused, represseeritud kehakeel ja vägivald individuaalsuse kallal. Nadezhda Tshernobai eksponeerib installatiivset maalisarja "Kollane suudlus" ja Jäppe Johanson autobiograafilise iseloomuga maale. Street-leveli toovad politsei ohulintide ja liiklusmärkide näol sisse Ronald Baumanni tööd sarjast "Suburban".

Küütri tänaval Athena Keskuses on 21. juunini avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli diplomitööde näitus pealkirjaga "2 algust". Muuseas, kell 13.30 peaks kunstikooli hoovis algama kunstisündmus "Vapper Kalev lõpetab kooli" - tegemist on nimelt diplomand Kalev Vapperi üritusega esitada bakalaureusetöö kaitsmine kui selline bakalaureusetöö enese pähe.

Tartu Lastekunstikooli galeriis uurib noor moekunstnik Kristina Paju koostöös fotograafide Kaisa Eiche ja Anna-Stina Treumundiga vaikust moefotograafias - täpsemalt võimalusi moes ja moefotograafias vohava tühimärgilisuse - lärmaka tähelepanuiha ja sisutühjuse - peatamiseks. Vastukaaluks on autorid loonud siis moefotosid, mis mängivad vaikuse mitmekesisuse ja ambivalentsusega... Ühtlasi eksponeerib Anna-Stina Treumund Rael Artel Gallery Tartu näitusepinnal oma Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomitööna valminud valguskastide sarja "Vaikiv dialoog" - siingi teemaks vaikus - vaikus, mis on sündinud kahe suhtleja vahel, kuid millest on teadlik paraku ainult üks osapool.

Y galeriis on Läti noorema põlvkonna ühe põnevaima maalikunstniku Andris Vitolinsi näitus "Urban+Positive". Kunstnik esitleb end kui urbaniseerumisprotsessi uurijat ning näitab, kuidas inimese mõistus, tahe ja tegevus muudavad loodust ja keskkonda. Vitolinsi lemmikuteks on tööstusehitised, konstuktsioonid, masinad ja autod - ning tema maalid ühelt poolt ülistus inimese loomingule, teisalt irooniline nostalgia kadunud modernismi- ja industriaalajastu järele.

Tartu Kunstimuuseumis on külastajatele taas avatud ülevaatenäitus "Tartu kunsti lood" - järjekorras juba kaheksas valik eesti kunstist. Väljapanek vaatleb Tartu kunsti arengulugu enam kui pooleteise sajandi lõikes siin õppinud, õpetanud või tegutsenud kunstnike ja rühmituste kaudu. Ekspositsioon algab baltisaksa kunstnike romantiseerivas laadis maalide ja vaategraafikaga omaaegsest Tartust ja jõuab kaasaega Kursi koolkonna ja TÜ maaliosakonna lõpetanute loomingu juures.

Pärnu Linnagaleriis on Priit Pangsepa maalide näitus. Pangsepa pealkirjata pildid on kui vaated kunstniku sisemaailma, sotsiaalset ega päevakajalist neist naljalt ei leia.

Toimub
Jõgeval peetakse tänasest pühapäevani juba viiendat korda toimuvat eelprofessionaalse kunsti festivali EPKF2007 alapealkirjaga "Ilus praht", millest võtab osa noori ja nende juhendajaid üle Eesti ning külalisi Soomest.

Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis toimub 20. ja 21. juunil rahvusvaheline konverents "Pildid ja Hirm" - teemaks kardetud pildid kultuuri analüüsimise vahendina. Ingliskeelse konverentsi organiseerijaks on Tartu Kõrgem Kunstikool koostöös Innove Keskuse ja Tartu Ülikooli semiootika osakonnaga.

Hirmu fenomeniga seotud kujutamine tähendab enamasti millegi avalikuks saamist. Seetõttu moodustavad pildid, eriti mitmesugused kaamerapildid huvitava kihistuse isikliku-avaliku, latentse-nähtava ja potentsiaalse-aktuaalse vahel. Pildid ise on selles mängus piirinähtuseks - justkui membraaniks, mis ühtaegu polaarsusi eraldab ja samas ka kokku viib. Konverentsi üheks teemaks on ka keele ja piltide võrdlus hirmusituatsioonis. Kui fenomenoloogias leitakse, et hirmuga keel "seiskub", siis psühhoanalüüsi vaatevinklist toimub hirmudest vabanemine just keele abil - valukohtade väljarääkimine ja teadvustamise kaudu. Mis juhtub aga piltidega samades olukordades? Kas ka pildid "seiskuvad", lakkavad hirmu tingimustes tekkimast ja olemast? Või vastupidi - kas on võimalik vabaneda hirmust piltide abil?

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Asjade seis Eesti tarbekunstis
Tallinna Kunstihoones avati mõne päeva eest ülevaatenäitus "Asjade seis 2007", mis kaardistab uuemaid suundumusi ja saavutusi meie tarbekunstis. Esindatud on nii vanameistrid kui noored loojad, kokku üle 70 autori. "Asjade seisul" osalevaid kunstnikke huvitavad eelkõige esteetilised probleemid: mis on ilus ning kuidas on ilu mõiste muutunud - vaadeldud on neid küsimusi läbi isikliku kogemuse ning rahvusliku ja sotsiaalse prisma, samuti võimu ja vaimu igipõliselt vastandlike suhete. Ja mõistagi tegelevad eesti tarbekunstnikud ka erialaspetsiifiliste küsimustega, uurides käegakatsutava materjali võimalusi, vastupanu ning tähendusi. Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan ja Sirli Põllumäe.

Välismaal
Täna avatakse Prantsusmaal Vahemereäärses Cagnes-sur-Mer'i väikelinnas, galeriis Espace Solidor näitus "Vaade Eestile", kus on eksponeeritud ligi 60 tööd kolmelt ehtekunstnikult - Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti professorilt Kadri Mälgult ning tema noorematelt kolleegidelt Piret Hirvelt ja Tanel Veenrelt. Muuseas, Cagnes-sur-Mer on linnake, kus elanud sellised kunstikuulsused nagu Auguste Renoir ja Yves Klein.

Helsingis, Soome Fotograafia Muuseumi projektiruumis on suve läbi avatud Marge Monko näitus "Uurimusi kodanlusest", mis tegeleb huvitava 19. sajandil alguse saanud nähtusega. Nimelt nägi kodanlik peremudel meest liikuva ja elujõulisena, naist aga passiivsena ning kehtestas mõlemale soole erinevad käitumisstandardid. Tingituna konfliktist jäiga rollikuvandi ja reaalsuse vahel kannatasid naised sageli hüsteeriahoogude all. Monko leiab, et tollane hüsteeria-mõjuline naisekontseptsioon on ka tänapäeva ühiskonnas endiselt elujõuline ning peegeldub eriti selgelt moe-ja reklaamifotograafias.

Punkaharjus tegutseva ühe Soome mainekama, Retretti kunstikeskuse põnevad maa-alused galeriiruumid on aga kunstiprojekti päralt, milles kolme soome autori kõrval löövad kaasa videokunstnikud Mike Marshall Suurbritanniast ja Kai Kaljo Eestist ning fotograaf Peeter Laurits. Teemaks keskkonna-arheoloogia ja meie suhe ümbritsevaga.

Näitused Tallinnas
Neljas Tallinna näituspaigas saab praegu vaadata Kunstiakadeemia traditsioonilist üliõpilastööde näitust "TASE 07". Kumus on veel paar päeva eksponeeritud maalijate, graafikute, meediakunstnike ja interdistsiplinaarsete tegijate tööd. Paljud neist on meie kunstimaastikul juba tuntud nimed - näiteks Eveli Varik, Rait Rosin, Merike Estna, Reimo Võsa-Tansgoo, Marge Monko ja mitmed teised. Sellised kunstikõrgkoolide magistrantide näitused on viimasel ajal maailma rahvus- ja moodsa kunsti muuseumides kujunemas lausa trendiks. Kuuldavasti liitus selle "klubiga" tänavu rootslaste Moderna Museet - ning Kumuski on järgmiseks aastaks EKA magistrantide näituse kuupäevad juba paigas.

Hobusepea galeriis vaatleb Fideelia-Signe Roots vanemate inimeste elu ja tegemisi näitusel "Harilik pensionär". Ise varastes kolmekümnendates, nendib kunstnik, et meie ühiskonnas valitseb noorusekultus ning vana olla on tabu. Vanainimesed paigutatakse vanadekodusse või hoiavad nad ise end elu keskpunktist eemal, pidades end liiga vanaks ja juhmiks, et maailma asju jagada. Foto-, video- ja maalivahenditega oma projekti teostades on ta leidnud aga vastu ootusi palju toredat - kasvõi seda, et pensionäridel on lahe huumorimeel ja nad teavad täpselt, mis on parajasti moes.

Tallinna Kunstihoone galeriis ja Seegi muuseumis on avatud Ilja Sundelevitshi ja Anna Altshuki ühisprojekt, mis tegeleb sõjaväebaaside olemuse ja esteetika uurimisega. Sundelevitsh on meie kunstipublikule tuttav nii juudi kultuuri festivali Ariel kunstilise juhi, ajakirjaniku kui fotokunstnikuna. Nüüd on ta võtnud uurida rahvuspargi territooriumil Võsu ja Altja vahel asuvat endist Nõukogude raketibaasi - eriti huvitab teda mahajäetud tehiskeskkonna järk-järguline muutumine looduse osaks. Moskva kunstniku Altshuki projekt käsitleb samuti mahajäetud Nõukogude sõjaväebaasi, kuid tema fotod on võetud 90ndate algul Berliini lähistel.

Lühidalt
Rahvusraamatukogu 6. korrus näitusesaalis on Tõnis Laanemaa isikunäitus. Kunstnik küsib, kus on kujutuse, kujundi mõju piir - kas mere sädelavas silmapiiris või aegruumi kuubi valges ruudus... Taustamuusika Taavi Laatsitilt.
Draakoni galeriis esitleb oma maale noor skulptor Iris Jurma, kes seni näidanud avalikkusele peamiselt savist, silikoonist ja suhkrust loodud kolmemõõtmelisi objekte.
Deco galeriis näeb Soome kunstniku Mauri Keinäneni maale.
Tallinnas Galerii-G näitusesaalis on juba avatud ja Paides Järvamaa muuseumis läheb homsest lahti Eva Jänese kaheosaline maalinäitus "Lootos, lootus, laotus".

...ja mujal Eestis
Haapsalus avas sügiseni kestvaks hooajaks taas uksed Evald Okase Muuseum. Maja ülakorrust täidab kunstniku varasem looming - alates aastast 1936. I korruse galeriis on avatud ülevaatlik näitus "Evald Okas 2000-2007. Maal ja graafika". Praegu 91aastane vanameister on käesoleval sajandil maalinud ja joonistanud peamiselt naisakte. Tema kehakontuure markeeriv joon, värvilaigud ja kunstniku valitud aksessuaarid on ühtaegu elegantsed ja ülimalt vitaalsed. Okase naisenäod vaatavad läbi aastakümnete süvenenult endasse, seltsiks mingitest teistest ajastutest pärit mälestusi, asju ja loomi. Juba kuuekümnendatel Evald Okase loomingusse ilmunud meelad naisfiguurid on kujunenud justkui kunstniku firmamärgiks - ehkki käsitluslaad on seoses aja ja kunsti arenguga muidugi muutunud.

Kihnu Koduloomuuseumis saab 31. augustini vaadata Raivo Korstniku teoseid Haus Galerii suvisel väljasõidunäitusel "Näoga mere poole". 92. aastal meie seast lahkunud Korstnik on üks neist eesti kunstnikest, kelle loomingu tõsisem avastamine seisab alles ees. Meri ja rannarahva elu-olu on igatahes olnud tema loomingus oluliseks teemaks - nii et Kihnu peaks väljapanek klappima väga hästi.

Sedakorda on paralleelselt nii Pärnus kui Viljandis avatud Uue Kunsti Muuseumi tavapärane suvine aktinäitus "Mees ja naine". Väljapanek kannab pealkirja "Lahkumine?" - on ju Uue Kunsti Muuseumi Pärnusse jäämine või mittejäämine endiselt küsimärgi all. Igatahes näeb Pärnus praegu muuseumi enda kogude paremikke - näiteks Pablo Picasso, Joel Peter Witkini, Kalev Mark Kostabi, Peeter Mudisti ja Ly Lestbergi loomingut. Viljandi ekspositsiooni lõviosa moodustab Peeter Alliku, Edward Lucie-Smithi ja Tanja Muravskaja uuem looming, lisaks kunstikülakosti Valgevenest. Viljandi uue Kunsti Muuseumis, Linnu tänav 4, näitab praegu oma loomingut ka Anna Litvinova-Merilo - Peterburis sündinud, ent siin Kunstiakadeemia lõpetanud maalikunstnik. Temalt on väljas pooleaastase Marokos elamise ajal valminud maalid ja joonistused.

Narva linnuses näeb "Vaateid Narva linnale 20.-21. sajandil". Teatavasti oli meie piirilinna uhkuseks selle ajalooline keskus, mis kujunes välja XVII sajandi teisel poolel ja säilis praktiliselt puutumatuna kuni 1944. aastani, mil see peamiselt Nõukogude lennuväe pommirünnakutega hävitati. Täna on raske ettegi kujutada sellist Narvat, kus gootika, baroki ja renessansi elementide ühendus kohaliku ehitustraditsiooniga moodustab unikaalse terviku - ning linna siluetti ilmestavad raekoja ja kirikute tornid, kivikatused ja tuulelipud. Et kontrast oleks veelgi valusam, näeb näeb mineviku-Narva vaateid näitusel kõrvuti tänaste fotodega. Samuti näeb Narva linnuses praegu koostöös Riigiarhiiviga sündinud väljapanekut "Eesti piir 1920-1946", Narva Muuseumi Kunstigaleriis on aga disainiaastale pühendatud Nahakunstnike Liidu aastanäitus "Draamat" - ehk siis disain ja raamat.

Lühidalt
Pärnu Kunstnike Maja tutvustab Sorge pilte, mis tegelevad perfoormansi kui kaasaegse rituaali ja selle maalikunsti formaati viimisega.
Võru Linnagaleriis on Võru Kunstikooli lõputööde näitus - tänavu tõmbas 4aastasele programmile joone alla 7 noort inimest.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Mäetamm Veneetsia biennaalil
8. juunil avatakse tänavuse Veneetsia biennaali Eesti paviljon Palazzo Malipieros. Teadupärast esindab Eestit seekord Marko Mäetamm oma väljapanekuga "Kaotaja paradiis". Tegemist on projektiga, mis võiks olla vaheldumisi salvestatud kataloogidesse: a) "Moodsate hädade kollektsioon", b) "Ma ju ütlesin sulle", c) "Üks hea idee" ja d) "Millal õhtusöök valmis saab, kallis?" See on projekt, mis mängib püsivalt imetlusväärse sidususega topeltmängu, kus räägitakse kõik ära ja näidatakse kõik ära ja ühtlasi ei räägita ega näidata üldse midagi.

Mäetamm on suutnud kombineerida midagi isiklikku millegi väga tavapärase ja üldisega. Isegi kui enamik meist ei lähe ega tee avalikku teadaannet selle kohta, kui eksinud ja üksikud me oma tunnetes oleme, teame me vältimatult, millele Mäetamm vihjab. Me tunnetame survet võistelda, konkureerida, me elame koos vajadusega ja läbi vajaduse õnnestuda. Me seisame silmitsi hirmuga, me näeme valu - ja me teeme kõik, mis meie võimuses, et seda eitada.

Kui kõndis mannekeen...
Tarbekunstimuuseumis on jaanipäevani üleval Anu Ojavee kureeritud retrospektiivnäitus "Kui kõndis mannekeen... 50 aastat Tallinna Moemaja loomisest". Aastatel 1957-1992 töötas kogu omaaegsele Nõukogude Liidule omamoodi stiilimajakaks olnud ettevõttes ligi 40 Kunstiinstituudi lõpetanud tarbekunstnik-moeloojat, kelle kavandatud mudeleid aitasid teostada eriharidusega konstruktorid, tehnoloogid, rätsepad ja õmblejad.

Ei puudunud ka välisesinemised ja auhinnad. Rahvusvahelise pressi arvates tegi Eesti moeloomingu omanäoliseks ja edukaks just rahvuslike elementide oskuslik kasutamine kaasaegsetes rõivakollektsioonides. Kuigi ettevõtte põhiülesandeks oli tootmiseks sobivate rõivamudelite väljatöötamine õmblusvabrikutele, jäid loominguliseks väljundiks uusi moesuundi tutvustavate kollektsioonide kavandamine kaks korda aastas toimuvatele moedemonstratsioonidele ning moelehekülgede illustreerimine ajakirjale Siluett. Tänaseks on endisest esindusettevõttest saanud peatükk Eesti moeajaloos - ning nostalgiahõnguline näitus.

Näitused Tallinnas
Eile avati Kunstiakadeemia traditsiooniline üliõpilastööde näitus "TASE 07". Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näeb 36 disainiteaduskonna tudengi loomingut - mitmeid neist on juba pärjatud rahvusvaheliste auhindadega. Disaini- ja Arhitektuurigaleriis astuvad üles arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistrandid, muuhulgas demonstreeritakse arhitektuurseid projekte Tallinna tulevasele administratiivhoonele ja Tartu Ülikooli tehnoloogialinnakule, planeeringuid Kalamaja mereäärse osa lahendamiseks ja Pakri saarte taasasustamiseks. EKA galeriis on väljas restaureerimisteaduskonna tudengite tööd, Kumus aga Mari Kurismaa kujundatud ekspositsioon vabade kunstide ja meedia tudengite teostest. Eesti Kunstiakadeemias õpib hetkel ligi tuhat üliõpilast, kellest paljud täiendavad end õppetöö vältel ka väliskõrgkoolides.

Põhja puiesteel Kultuurikatlas saab 3. juunini vaadata aga Vanalinna Hariduskolleegiumi kunstikooli lõputööde näitust "Täitsa lõpp. Ja alles algus".

Täna kell 18 avatakse Kultuurikatla taga Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi avanäitusena tutvustatav "Unemajandus". Tegu on arhitektuuri, kinnisvara ja unenägude analüüsiga Londoni metroost Moskvani ning "mitte kusagilt" Tallinna lennujaamataguse Soodevahe asunduseni. Makettide, fotode ja slaidiprogrammi vahendusel käsitleb "Unemajandus" une ja reaalsuse vahelisi nn. "vabakaubandustsoone", kujutluste ja ruumiliste paratamatuste majanduslikke konflikte. Projekti kuraatoriks on Marco Laimre.

Ja homme algusega kell 16 toimub Kultuurikatlas multiüritus "Fookus Pookus" - loomeinkubaator, mille esmane eesmärk on lõhkuda barjäär esineja ja publiku vahel. Toimuvad workshopid ja perfoormansid, kunsti- ja vanakraamilaat, meeleolu loovad tänavamuusikud, moosekandid ning NAKi liikmed. Eelkõige võib aga iga külastaja võtta endale mingi rolli - kõik spontaansed pealehakkamised on teretulnud.

Lühidalt
Linnagaleriis on ühest videost ja kolmest pildist koosnev näituseprojekt "Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007".
Draakoni galeriis avatud Jaanika Okki isikunäitus "Ideaalne pärand" räägib respekti ja uudishimuga kunstniku 83aastasest vanaemast - elukutselt südamearstist, kellele meeldib nokitseda majapidamises ja vaadata televiisorist poksi.
Ungari Instituudi galeriis näeb Eesti Kunstiakadeemia graafikatudengite ja Pecsi Ülikooli kunstiüliõpilaste ühisnäitust "ESTUNG!".

...ja mujal Eestis
Kuressaare Raegaleriis saab veel täna-homme kaeda Anne Türni keraamikanäitust "Mustrid", Pärnu Linnagaleriis aga skulptor Raimo Kuusiku näitust "Minemise mõrkjas maik".

Tartus Y galeriis on üleval Anna Lupanova fotonäitus "Hidden treasures of beauty". Narvast pärit ja Tartu Ülikoolis farmaatsia eriala lõpetanud neiu on valinud kujutamisobjektiks naise ilu erinevate nurkade alt.

Viljandis Kondase Keskuses avati äsja Läti naivismi näitus - välja on pandud pea poolsada Karlis Lusise veidrat puuskulptuuri ja Marija Luse mahedates toonides pildikesed, lisaks fotoülevaade abielupaari kujundatud kirevast ja isevärki elukeskkonnast Limbazhi maakonnas Braslava külas. Tundub, et Lätis on käes naivismi kõrgaeg - mõne aja eest toimus 120 autori osavõtul suur Läti naivismi näitus Riia "Arsenalsis", tänavu avab aga suveperioodiks sadamapiirkonnas uksed Riia naivismi muuseum.

Toimub
Täna kell 18 avatakse Kultuuritehases Polymer tegutsevas Non Grata Kunstikonteineris 3. rahvusvahelise performance'ifestivali "Diverse Universe" näitus "Aderlassenplatz". Näituse eesmärk on harjutada rahvahulki perfoormansi kui sellisega - fotodel, videotel ja objektidena ehk "modruna" ei ole see kunstiliik võib-olla nii hirmuäratav, kui elavas esituses, loodavad korraldajad. Festivali põhisisuks ongi just elavad etteasted tegevuskunstnikelt "seitsme maa ja mere tagant". Ja eesmärgiks "vana vere, väljaelamata vaenu, väljaütlemata sõna ja alateadvuse saasta väljarookimine" - ikka vana hea aadrilaskmise abiga.
Tallinnast suundub perfoormansifestivali esinejaskond Pärnu poole, kus Tammiste Hooldekodus leiavad aset mitmed workshopid. 5. juunil tehakse paralleelselt tarbekunstinäituse "Asjade seis" avamisega tegevuskunsti Tallinna Kunstihoones ja selle ümbruses, 8. juunil Tartu Kunstimajas ja 9. juunil Lahti Taidepanimos Soomes.

Disainiaasta on praegu külas Tallinna Vanalinna Päevadel - 3. juunini on kõik huvilised teretulnud uudistama Harjumäe haljasalal üles seatud väljapanekut sarjast "Disain on kõikjal", tutvuma infomaterjalidega ning pühapäeval osalema ka disainialastes õpitubades. EKA Disaini Innovatsioonikeskuse poolt korraldatav näitus rõhutab, et disain on tõepoolest kõikjal meie ümber - nii püütakse panna ka tavakasutajaid rohkem mõtlema esemete loomisprotsessile ning väärtustama loomingulisust üldse.

Vanalinna Päevade programmis on samuti pühapäevani avatud Sally Stuudio näitus "Roheline", mille eesmärgiks tõsta kunsti abil keskkonnateadlikkust - näiteks muuta nii laste kui nende isade-emade tarbimiskäitumist säästlikumaks ja süvendada uudishimu looduse suhtes. Näitust ette valmistades käisid õpilased muuhulgas uudistamas prügi järelsorteerimisjaamas, kuulasid loengut prügikultuurist ja istutasid Viimsi metskonda nimelised kuused, mille arengut nüüd aasta-aastalt jälgima ja dokumenteerima hakatakse. Praegu avatud näitusel näeb pilte, installatsioone, fotosid ja uurimusi noortelt kunstnikelt vanuses 4-18. Eriti on vaatama oodatud need lapsed-noored, kes sooviksid septembrikuust ka ise Sally Stuudios mitmekesise ja kaasaegse kunstiga kätt proovida.

Vanalinna Päevade raames näeb mõistagi kunsti päris igat sorti ja igale maitsele. Üks koht, kuhu kindlasti sammud seada, võiks olla Niguliste muuseum - seal saab praegu imetleda väljapanekut Eesti väärikamatest ja unikaalsematest kirikukelladest. Lisaks nö. elusatele kelladele on eksponeeritud ka nendega seotud esemeid, illustreerivaid fotosid ja jooniseid. Juhan Kilumetsa ja Tarmo Saareti koostatud näituse on kujundanud Liina Siib.

Kuna täna on lastekaitsepäev, saavad kõik kuni 18-aastased kunstihuvilised Eesti Kunstimuuseumi filiaalidesse tasuta. Kes kiirustab, jõuab enne õhtut ehk isegi mitu toredat näitust ära vaadata!

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios