"Manu Propria" avaneb ametlikult
Täna kell 17 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis pidulikult rahvusvaheline joonistustriennaal "Manu Propria", millele järgneb fuajees algusega kell 18 performance "Metastasis", autoriteks Girlin Bassovskaja, Diana Yanson ja Malle Maltis. Rahvusvahelisel joonistustriennaalil osaleb tänavu ligemale kakssada kunstnikku 27 riigist. Traditsiooniliste ja äärmuslike lahenduste ühendamisel on kunstnike eesmärgiks avardada joonistuse võimalusi vaadates tulevikku, täiendades vahetut väljendust tehnoloogiate ja materjalidega, joonistades nähtamatut.

Juba varem, kell 11 algab Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis joonistustriennaali konverents, kus ettekandega "Joonistamisest ajavoolus" esineb Jüri Hain. Merike Trubert-Sule Tartu Kõrgemast Kunstikoolist esineb teemal "Joonistamisõpetus kunstikõrgkoolides: probleemid ja üliõpilaste arvamused". Sõna saavad veel Andri Ksenofontov, Mai Levin, Priit Pärn ja Anu Juurak, diskussioonidel osalema on kutsutud ka Dan Perjovchi (Rumeenia), Marten Spangberg, Tor Lindstrand (Rootsi), Cynthia Kukla, Sigrid Wonsil (USA), Sol Kjök (Norra), Tatu Tuominen, Helena Junttila (Soome), Dominic Wlodarek (Poola).

Joonistustriennaali töörühma kuuluvad Maie Helm, Anu Juurak, Loit Jõekalda, Andri Ksenofontov, Tiiu Pallo-Vaik, Feliks Sarv, Mari-Liis Tammi, Maria-Kristiina Ulas ja Alide Zvorovski. Triennaali näitused Rahvusraamatukogus jäävad avatuks 8. juunini.

Kristallid hämarusest
Draakoni galeriis on "Manu Propria" raames 30. maini eksponeeritud Peeter Ulase (1934-2008) isikunäitus "Kristallid hämarusest". Näituse koostajaks on kunstniku tütar, samuti tunnustatud graafik Maria-Kristiina Ulas ja kujundajaks Tea Tammelaan. Tegemist on kahe kunstniku, samas tütre ja isa loomingulise ja eksistentsiaalse kahekõnega, mille delikaatset iseloomu avavad ehk kõige paremini Maria-Kristiina Ulase sõnad: "Ma tulin Metsakalmistu hauaplatsilt, kuhu juba on maetud mu ema aga kuhu ma pole veel jõudnud matta oma isa, kelle tuhk valvab ateljeeriiulit. Koer kaasas ja reetlik reha näpus. Läksin vaatama tudengite tööde ülespanekut. Rõõmsa entusiasmiga algab tee, mis lõpeb kõrgete mändide all. Aga see, et see lõpeb täitumata unistuste, lõpetamata plaanide ja täideviimata töödega, ei võta lühikeselt olemasolult selle võlu ja millegi erksa tabamise hetkedelt erilisust. Hea on kui sellest rajast jäävad nähtavad tunnismärgid."

Kunst mängib muusikaga
Haus Galeriis avaneb 20. juunini vaatajale Eesti Maalikunstnike Liidu liikmete uudislooming näitusel "HOUSE-PARTY". Jaan Elkeni kontseptsioonil põhinev väljapanek tõukub tõdemusest, et "kunstinäitus on kunstniku pidu" - ning kui pidu, siis juba koos muusikaga. Nimelt on iga näitusel osalev kunstnik seekord pildi juurde üles tähendanud ka oma lemmikmuusikastiili nimetuse - vaatajale jääb võimalus katsetada, kas selline lisateave aitab tal kunstniku loomingu köögipoolt ja inspiratsiooni tagamaid paremini tunnetada.

Osaleb 44 kunstnikku - staazhikaima (Lola Liivat, s. 1928) ja noorima (August Künnapu, s. 1978) vahele mahub vanameistreid ning noorema ja keskmise põlvkonna autoreid (Jüri Arrak, Ado Lill, Tiiu Pallo-Vaik, Enn Põldroos, Kai-Mai Olbri, Valeri Vinogradov, Mati Kütt, Rene Kari, Rauno Thomas Moss, Vano Allsalu, Ove Büttner, Tiina Tammetalu, Einar Vene, Toomas Sarapuu, Anne Parmasto, Valev Sein, Andrus Rõuk jpt.). Ei puudu ka üllatajad, nagu Udmurtiast pärit, nüüdseks juba 10 aastat Eestis elav, äsja Maalikunstnike Liitu astunud Stanislav Antipov.

Elu melu Kadriorus
Kadrioru kunstimuuseumis avati eile uus näitus "Elu melu. Madalmaade kuldajastu maalikunst", mis esitab suurejoonelise valiku 17. sajandi Madalmaade maalikunsti Kadrioru kunstimuuseumist ja Sinebrychoffi kunstimuuseumist Helsingis - tegemist on Eesti ja Soome riigi väliskunsti kogude paremikuga.

Rangelt piiritletud zhanrilistest, rahvuslik-koolkondlikest või temaatilistest jaotustest hoiduv näitus pakub kahe kogu töid põimides meeleolukaid ekskursse Madalmaade maalikunsti hiilgeaega ning ehedat vaatamisnaudingut nii kunstiajaloos ammu tuntud kui ka alles (taas-)avastamist ootavatelt kunstnikelt, lubavad korraldajad. Teiste hulgas saab näha Soome Madalmaade kunsti kogu rahvusvaheliselt tuntuimat teost, Gerard ter Borchi maali "Naine veiniklaasiga" (u 1665), Kadrioru kunstimuuseumi unikaalseid natüürmorte, Maerten de Vosi töökoja "Kaana pulma" (u 1600) ja Hieronymus Boschi ringi kuulunud tundmatu kunstniku tööd "Kaubitsejate väljaajamine templist" (1580).

"Elu melu" kuraator on Greta Koppel, kujundajad Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste. Näitus jääb avatuks 30. augustini 2009.

Näitused Tallinnas
Eesti Panga Kuppelgaleriis on esmaspäevast avatud Siim-Tanel Annuse maalinäitus "Minu inimesed". Väljapanek on pühendatud Eesti Panga 90. aastapäevale - kunstnik on kasutanud maalide lähtekohana Eesti Vabariigi sõjaeelseid pangatähti.

Würthi Kunstigaleriis näeb 6. juunini Tiina Tammetalu töid pealkirja all "Õhk ja valgus", millel eksponeeritud sarjad "Maalides õhku ja valgust", "Suvised plenäärid" ning "Adam, Eva & Angela" on mänguliseks vahelduseks kunstniku poolt aastaid viljeldud ning omamoodi ka tema firmamärgiks kujunenud raskefaktuurilistele "Eesti maastikele".

Hop galeriis on 2. juunini noor ehtekunstniku Tõnis Malkovi näitus "Mõnikord ma tahaksin teha ehteid inimestele". Autor kajastab oma väljapanekuga ehtekunstniku loomeprotsessi "läbi juhuslikult leitud detailide, mis kõik otsivad oma naudingule ja valule eesmärki ega pea silmas kunstniku kirjutatud hetki, vaid soovi ja vabadust taasluua nende endi maailm".

Tallinna Tervishoiumuuseumis on 29. maini välja pandud kunstiüliõpilaste näitus "tõuseb/ei tõuse". Tegemist on EKA valikaine "Kunstiteose anatoomiast mehe anatoomiani" tulemusena valminud töödega, mille juhendajaks Fideelia-Signe Roots. Noorte kunstnike eesmärgiks on analüüsida positsiooni, kuhu erinevad meediatekstid on paigutanud eesti mehe.

Lühidalt
SEB Galeriis saab 5. juunini vaadata koomiksi Pesakond 15. sünnipäevale pühendatud näitust.
Galeriis 008 saab 25. maini vaadata Itaalia kunstniku Alessia Armeni näitus "Sogni urbani / Linnaunelmad II".
Deco Galeriis on praegu Ungari fotograafi Zsolt Szamody näitus "Merelt".

Mujal
Pärnu Linnagaleriis näeb kuu lõpuni Raivo Kelomehe näitust "vorm ID". Välja on pandud mullu valminud joonistusi ja maale, millel kujutatud objektid on teatud anatoomilised, samas aga reaalmaailma mittekuuluvad vormid. Tegemist on valdavalt meediakunstnikuna tuntud Kelomehe pöördumisega algseima manuaalse eneseväljenduse viisi juurde, mille sisuks on "teadvustamata tegelikkus, mis on ikka olnud kunstilise inspiratsiooni allikaks". Identifikatsioonikaardiga seostuv lühend näituse pealkirjas viitab kunstniku identifitseeritavusele tema loomingu kaudu.

Toimub
Alates 20. maist näitab Kumu Dokumentaal neljal kolmapäeval järjest filme maailmamuutjatest - hulludest inimestest pööraste ideedega. Vaatajani jõuavad lood Ukraina iganenud tervishoiusüsteemiga maadlevast inglise neurokirurgist, vaesuse ekspluateerimisest meedias, Libeeria naiste rahuliikumise triumfist ning rahvusvahelise finantssüsteemi telgitagustest. Viimaseid käsitleb 27. mail kell 18 linastuv "Lets Make Money", mille juhatab sisse Indrek Neivelt.

28. mail kell 16 tutvustab Kumu auditooriumis Ateneumi kunstimuuseumi selle direktor Maija Tanninen-Mattila. Ateneumile kuulub suurim ja olulisim Soome kunsti kollektsioon, ent ka teoseid sellistelt tuntud kunstnikelt nagu Paul Gauguin ja Vincent Van Gogh. Loeng toimub projekti "Muuseumimaailm" raames, mille Kumu algatas muuseumiaasta 2009 puhul. Projektiga soovitakse tutvustada Eesti muuseumitöötajatele, kuid ka teistele kunsti- ja kultuurihuvilistele Euroopa kunstimuuseume.

Kristjan Raua preemiad 2009
11. mail anti Tallinna Raekojas üle järjekordsed Kristjan Raua preemiad - neli võrdväärset preemiat suurusega 35 000 krooni ja Enn Johannese kujundatud medalid. Seekord pälvisid need Virge Jõekalda rahvusvahelise haardega näitusetegevuse eest, silmas pidades kriipivalt tundlikke sügavtrükiseeriaid "Minu aed" ja "Paradiisiaed"; Ülle Kruus ja Kersti Koll Adamson-Ericu Muuseumi profiiliga huvitavalt lõimuva ja põhjaliku näitusetegevuse eest, millega kaasneb heatasemeline kirjastustegevus ja tulemuslik töö publikuga; Lilian Linnaks mastaapse isikunäituse "Klassikud. Lilian Linnaks" eest Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumis, kus oli eksponeeritud kunstniku looming nii legendaarse tööstusdisainerina kui ehte- ja metallikunstnikuna; Lemming Nagel Tam Galeriis eksponeeritud ekstsentriliste assamblaazhide eest, kus maaliline kõrgtase on huvitavas vahekorras sotsiaalse satiiriga.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim ja ihaldusväärseim kunstipreemia Eestis, mida antakse välja juba alates aastast 1973. aastast. Viimasel kümnendil on selle teiste seas pälvinud näiteks Ly Lestberg, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper, Peeter Laurits, Heie Treier, Inge Teder, Peeter Allik, Jüri Ojaver, Sirje Helme, Ilmar Kruusamäe, Anu Põder. Astapreemia antakse välja Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstiteoste eest, erandina ka varem valminud tööde või kogu elutöö eest.

Muuseumiöö üle Eesti
Laupäeval, 16. mail toimub esmakordselt üle-eestiline Muuseumiöö - tervelt 100 muuseumi on tasuta avatud kella seitsmest õhtul kuni südaööni. Samal ajal peetakse muuseumiööd ligemale kahes tuhandes muuseumis üle Euroopa. Siinkohal on paslik meenutada, et 2009 on Eestis ka Muuseumiaasta.

Tänavuse Muuseumiöö võtmelauseks on ÖÖS ON ASJU! Samaaegselt ja ainult sel ööl eksponeeritakse igas muuseumis mõnda olulist ja huvitavat museaali. Lisaks toimuvad kontserdid, viktoriinid ja mälumängud, viiakse läbi haridusprogramme ja temaatilisi ekskursioone, osaleda saab töötubades. Näiteks Kumus toimuvad kell 21 hilisõhtused näituseavamised - tehakse lahti "Paul McCarthy joonistused" (V korrus), eesti kaasaegse kunsti näitus "Asjade seis" (V korrus) ja Mindaugas Navakase "Läheb raskemaks" (sisehoov). Ainult üheks õhtuks avatakse külastajatele kohvik Kumu katusel. 16. mail 11-17 toimub Kumus ka lillelaat.

Eesti Arhitektuurimuuseumis näeb alates filme, tehakse muusikat ja arhitektid segavad muinsuskaitseteemalisi kokteile. Lennusadamas toimuvad eriprogrammid, vabaõhumuuseumis simman ning Kunstihoones on südaööni avatud Eva ja Adele näitus "Stereoefekt". programmi peakoordinaatoriks on Mariann Raisma. Kogu Muuseumiöö mitmekesise programmi leiab veebilehelt www.muuseum.ee

Kumu kolm uut näitust
Muuseumiöö raames avatakse Kumus USA kaasaegse kunsti skandaalse suurnime Paul McCarthy ja õuduskirjanik Benjamin Weissmani ühiste joonistuste näitus "Quilting sessions", Eesti nüüdiskunsti hetkeseisu kaardistav "Asjade seis" ning muuseumi sisehoovis ja lähiümbruses Leedu kaasaegse skulptuuri klassiku Mindaugas Navakase suureformaadiliste teoste väljapanek "Läheb raskemaks".

McCarthy ja Weissmani joonistuste näitus on komplekteeritud maineka galerii Hauser & Wirth (Zürich, London) poolt ning see hõlmab aastatel 1997-2008 kahe mehe koostöös loodud teoseid - täpsemalt on need valminud vestluse käigus üle laua joonistusi edasi-tagasi ulatades ja täiendades. Kunstnikepaari kujundikeel on ebakonventsionaalne ja piireületav ning seda pole võimalik käsitleda maitseotsustuste- ja sündsusepõhiselt, mainivad korraldajad.

Näitus "Asjade seis" koondab tähelepanuväärsemaid kunstnikupositsioone Eesti kaasaegsest kunstist ja selle lähisfäärist. Muuseum pakub välja kohalikku klassikapotentsiaaliga kraami, toob maale piiri taga menukalt ringleva Eesti kunsti ning esitab teoseid, mis impordivad meie kunstireaalsusse siin seni vähelevinud positsioone - kandvateks märksõnadeks on seejuures kriitiline, sotsiaalne ja poliitiline. Näitusel taasesitatakse 2008. aasta kevadtalvel Tallinna linnaruumis toimunud anonüümse Vabadusplakati aktsiooni dokumentatsioon ning Kiwa Euroopa Liitu ja globaalset kapitalismi kritiseeriva 2006. a plakatiprojekti päevakajastatud kordus. Plakatiformaati miksib grafitiga Jasper Zoova. "Asjade seisu" kuulub veel näiteid Kiwa, Villu Jaanisoo, Marko Mäetamme ja Jaan Toomiku viimaste aastate loomingust, Veneetsia 11. arhitektuuribiennaali Eesti projekt "Gaasitoru" ning eesseisval Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindava Kristina Normani varasem, 2004. a projekt "Saladuslik raadio".

Navakase näitus "Läheb raskemaks" koosneb autori uuematest teostest ning on spetsiaalselt planeeritud muuseumi arhitektuuri silmas pidades - tegemist on suuremõõtmeliste, kohati lausa hiiglaslike, peamiselt roostekarva metallobjektidega

Näitused Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis on kuu lõpuni joonistustriennaali ühe näitusena avatud läti kunstniku Ilmars Blumbergsi näitus "Vihma tibutab, vihma tibutab! Ostke mõni pilt! Voldemars Irbe elu, töö ja surm". Blumbergs on eesti kunstipublikule tuttav juba ammusest ajast: esimest korda olid tema tööd Tallinnas väljas 1975. aastal plakatitriennaalil. Oma värskes näituseprojektis on kunstnik oleviku mõistmiseks kasutanud minevikku: tema projekti kangelane (ja ühtlasi ka laiem metafoor) on 1930ndate lõpul ja 1940ndate algul Riias elanud-tegutsenud paljasjalgne tänavakunstnik Voldemars Irbe. Irbe hukkus, kui Riiat pommitati 1944. aastal. Ta ei pugenud varjendisse peitu, vaid jätkas kõnniteel joonistamist.

Hobusepea galeriis avati kesknädalal joonistustriennaali "MANU PROPRIA" raames põhjamaade kunstnike näitus, millel osalevad Valgerdur Hauksdottir ja Bjorg Thorsteinsdottir Islandilt; Sol Kjok, Anna Christina Lorenzen, Rita Marhaug Norrast; Bjorn Brusewitz, Mattias Fagerholm, Cecilia Frisendahl, Susanna Kajermo, Thorsten Molander, Jaak Poom, John Rasimus, Staffan Svensson, Lars Östling Rootsist; Juha Joro, Helena Junttila, Tatu Tuominen Soomest. Näituse pealkiri "Põhjatuul" raamistab ühise nimetajana kunstnike erinevaid käekirju ja lugusid.

Vabaduse galeriis on 3. juunini Ly Lestbergi näitus "Minatuul". Autor selgitab: "Näitusega, mille materjali kogusin Itaaliast, teostub mu ammune unistus - loobuda ükskord ometi igasugusest omapoolsest Elu lavastamisest. Mulle meeldib lihtsalt kulgeda ja otsekui nähtamatuna Elu enese kättemängitud lugusid kaamerasse püüda nii, et need oleksid justkui otsekaadrid minu enese elatud elust ja emotsioonidest. Olen veendumusel, et ka kõige pöörasem kunstniku fantaasia on vaid hale jäljend juba ammu kusagil toimunust. Või toimuvast."

Lühidalt
Riigikogu kunstisaalis on juuni keskpaigani eksponeeritud Benjamin Vassermani näitus "Reaalne/väljamõeldis. Volume II"; väljas on 17 ofordi- ja akvatintatehnikas tööd aastatest 1995 - 2002.

Mujal
Tartu Kunstimajas on ajavahemikus 15. mai kuni 7. juuni üleval Tartu sõpruslinnade Tampere, Turu ja Hämeenlinna disainile ja tarbekunstile pühendatud väljapanekud. Esinevad Vesa Varrela, Juha Laurikainen, KUI Design ja Tonfisk Design.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab mai lõpuni vaadata näitust ""Vaba Tahe" ja sõbrad". Vaba Tahe on kaheteistkümne erinevatesse põlvkondadesse kuuluva tekstiilikunstniku (Peeter Kuutma, Maasike Maasik, Lea Valter, Kaire Tali, Kersti Pukk, Heli Kelt, Helen Kauksi, Kadi Pajupuu, Siiri Minka, Mari Haavel, Kertu Sillaste ja Riste Laasberg) rühmitus. Viimastel aastatel on oma näitustele osalema kutsutud ka Keraamikute Liidu liikmeid.

Lühidalt
30. maini esineb oma väljapanekuga "Immunity summary and the outside world" Y galeriis kunstirühmitus Noolegrupp koosseisus Villem Jahu ja Triinu Jürves.
Tartu Lastekunstikooli galeriis saab 22 maini vaadata eksperimentaalfoto näitust "Katse & eksitus"; esinevad Lumi Kylm, Olivia Parmasto ,Margus Kiis ja Liis Keerberg.
Pärnu Kunstnike Majas on 3. juunini Andrus Joonase näitus "Aledoia. Südamelaul".
Uue Kunsti Muuseumis saab 28. maini vaadata Juta Kübarsepa fotosid näitusel "Aurora".

Toimub
19.mail kell 18 kohtuvad Tartus Y-galeriis publikuga minifestivali vormis praegu MoKSi stuudiotes resideeruvad helikunstnik ja kriitik Jez Riley French, kunstnik ja teoreetik Ana Carvalho ning helikunstnik Simon Whetham, kes on peatunud mõnda aega Tallinnas NG kunstikonteineris.

EKAs ja Kanuti Gildi SAALis peetakse 20. kuni 23. mail joonistustriennaali raames joonistamismaraton. Joonistamismaraton uurib kaasaega, genereerib kujundeid, mis seostuvad demokraatia, globaliseerumise, pluralismi ja muu sinna vahele mahtuvaga ning populariseerib joonistamist kaasaegse kunsti kontekstis. Nelja intensiivse tegevuspäeva jooksul annavad avalikke loenguid ja viivad läbi meistriklasse rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud Dan Perjovschi (Rumeenia), Marten Spangberg, Tor Lindstrand (Rootsi), Cynthia Kukla (USA).

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti teatrikunsti on tabanud kurb kaotus - 4. mail lahkus meie hulgast teatrikunstnik ja kauaaegne Vanemuise teatri peakunstnik Meeri Säre. Säre Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954. aastal, pärast seda töötas aastatel 1954-1955 Estonias ning 1955-1957 Eesti Televisioonis, seejäral töötas aastani 1998 Vanemuise teatris (seejuures 1967-1991 peakunstnikuna). Meeri Säre lavakujunduste nimekiri on väga pikk, tema töödest enim äratasid tähelepanu kujundused Ülo Vilimaa balletilavastustele 1960-80ndatel aastatel. 1970. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse ning 1982. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse. Meeri Säre oli ka üks Tartu Mänguasjamuuseumi idee algatajatest ning ka käimalükkajatest.

Oma käega joonistatud
Suurejooneline joonistustriennaal "Manu propria" ("Oma käega"), mis täidab maikuus paljud Tallinna näitusepaigad, tegi otsa lahti. Kuku kohvikus saab vaadata Anu Kalmu joonistusi "harjutused. Märkmeid tantsutundidest" ja Kuku klubis Eesti Ekspressi nägudejoonistajana tuntud Aivar Juhansoni pilte. Mõlemad väljapanekud jäävad lahti 28. juulini.

28. juunini on avatud joonistustriennaali programmi kuuluv näitus "Arhitektide joonistused" Rotermanni soolalao galeriis. Arhitektideks peetakse siin kõiki, kes kavandavad asju ja keskkondi või dokumenteerivad. Joonistamine on loomingulise mõtlemise ja maailma mõtestamise abinõu. Suur osa eksponeeritud töödest ei ole valmistatud näitamiseks näitustel. Siin on lihtsalt sehkendusi, ülesmõõtmisi ajaloolistest majadest, talalagede maalingute koopiaid, välitöid ekspeditsioonidelt, projekte ja projektikavandite visandeid, nukufilmide täisjoonistatud makette... Tööde autoriteks on Aleksander Jakovlev, Raoul Kurvitz, Asko Künnap, Vilen Künnapu, Mati Kütt, Leonhard Lapin, Avo-Himm Looveer, Angela Orgusaar, Peeter Pere, Urmo Vaikla, Kadri Viires ja paljud teised.

Monokroomset maaliängi Tartust
Tallinna Linnagaleriis on eilsest vaadata Helina Loid-Kudu, Tartu noore maali ühe jõulisema esindaja näitus "Säästa mind". Tema hiigelformaadis monokroomsed aktimaalid kujutavad ühelt poolt haiguste metafoori, melanhooliat ja eksistentsi tumedamat poolt, teisalt aga on sellise eesti kunstis harvaviljeldud zhanri nagu meesakt uue nurga alt edasiarendaja, nendib Kunstihoone juhataja Harry Liivrand.

Kuid möödunud aastal valminud mustvalges koloriidis sarja "Säästa mind" kangelaseks on hoopis elatanud, endassetõmbunud ja kägaras naisfiguur, kellest õhkub üksindust, mahajäetust ning ängi. Maalitud Tartu ühes märgilisemas ja spetsiifilisemas arhitektuurimälestises, Vanas Anatoomikumis, annab Loid-Kudu vaatajale tegelikult kontekstuaalse ja ka emotsionaalse võtme oma tööde hämarate tähenduste lahtimuukimiseks. Surm ja sotsiaalne tõrjutus, metafüüsilised meeleolud ning maalidel hargneva jutustuse toimumispaiga kliiniline atmosfäär moodustavad kokku eriomase maaliruumi, milles hargnev draama on omamoodi kujundlik hinnang ka ülikoolilinna klassitsistlikule omamüüdile. Näitus jääb lahti 17. maini.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on 9. juunini Kiwa kuraatoriprojekt "N0 WAVE". Tegemist on galerii igakevadise noore kunsti näitusega, millel sedapuhku osalevad uue põlvkonna kunstnikud Jevgeni Zolotko, Regina Kuningas, Ott Pilipenko, Lea Tui, Barthol Lo Mejor, Leene Nola ning rühmitused Suicide Blonde ja Various Artists.

Fahle kohvik-restoranis on 1. juulini eksponeeritud Valeri Vinogradovi näitus "Bon Appetit (1998-2008)". Väljapaneku moodustab valik töid eri perioodidest ja seeriatest - metallist tööd geomeetriliste kujunditega, tekstisõnumiga pildid, poliit-satiirilised ja kontseptuaalsed teosed, maastikumaalid.

Haus Galeriis avati neljapäeval Sven Saagi näitus "Maalid". Kunstnik tegutseb nagu restauraator, kes eemaldab värvikihte ja leiab nende alt uusi ja vanu figuure, nägusid, vaateid. Nii saab ka oma mälestusi "välja kraapida" - leida sealt unustatud motiive, figuure, olukordi.

Draakoni galeriis on 16. maini Ingmar Jõgi isikunäitus "Lopergune pärl". Viidates kuulsale luuletajale William Blake´ile nendib kunstnik, et peaksime vaatama ümbritsevat maailma silmaga, aga nägema südamega. Oma töödes on Jõgi eesmärgiks seadnud muuta harjumuspärast ruumi kardinaalselt ja muuta inimesi, viies nad ajas tagasi.

ArtDepoo galeriis on praegu eksponeeritud Krista Mölderi fotonäitus "Pind/lind", mis korraldajate sõnul balansseerib "millegi piiril: silmapiiril, sees- ja väljasolemise, tasapinna ning ruumilisuse õhkõrnal (ajalisel) joonel". Nii nagu tasapinnalisest paberist saab voltimise tulemusena lind, mingi kindel kuju, nii suudab valgus, fotograafia üks alustalasid, koos perspektiiviga tekitada nende paberist volditud lindude ümber ruumi, mis aitab avada uusi tasapindu ja sfääre.

Tam Galeriis näeb kuu lõpuni Tiina Sarapu "Nõtkeid kihte" - mitmekihilisi klaasobjekte ja -installatsioone. Sarapu tõstatab küsimuse mäletamiste mõjust inimese elule ning pöördub meie lähiajaloo poole, tuues selle vaatajani klaasi esteetika, puhta vormi, värvi ja detailide kaudu.

Galeriis 008 saab maikuu keskpaigani uudistada Priit Joala installatsiooni "Piinapealinn". Installatsioon on valminud möödunud talvel spontaalselt ja kohaspetsiifiliselt just 008 jaoks - ning leiab eksponeerimist Kiwa kureeritud sarja "Minimalism 2009" raames. Sarjas on tulemas nappe töid tervelt realt loojatelt alustades Leonhard Lapiniga ja lõpetades Andres Lõoga. Kiwa selgitab: "Minimalismist rääkimisega kaasneb üks dialektiline probleem, mis on sarnane vaikusest rääkimisega. ... Rääkida vaikuses, kui hea on vaikus vaid segab vaikust ja kui vaikust ei ole, siis ei saa sellest ka rääkida.

Laululava sammassaalis saab 12. maini tutvuda Siberi ökokogukonna kunstnike maaliloominguga, teiste hulgas esineb endine rock-gruppide "Integraal" ja "Nautilus Pompilus" vokalist V. Redkin. Eelmine kord näitasid siberlased ennast Eestis aastal 2006 Rahvusraamatukogus.

Küberneetika Maja galeriis on 6. juunini eksponeeritud Ülle Meisteri akvarellid ja pastellid.

Mujal
Põltsamaal galeriis pART saab maikuu lõpuni tutvuda kunstnikepaari Urmas ja Sülli-Reet Vaino tööde näitusega "Tervendamise kunst".

Narva Muuseumi Kunstigaleriis saab mai lõpuni vaadata Roerichite perekonna - Nikolai, Jelena ja Svjatoslavi - sünniaastapäevadele pühendatud ligemale 130 reproduktsioonist koosnevat väljapanekut "Meistri universum".

Toimub
Nigulapäev, 9. mai on üks kolmest päevast aastas, mil on avatud Niguliste kiriku endine peaaltar. Eesti kunstivaramu üks pärle on valmistatud 15. sajandi lõpul Lübeckis, tuntud Põhja-Saksa meistri Hermen Rode töökojas. Niguliste altariretaabel on erakordne mitmes mõttes - tegemist on teadaolevalt suurima säilinud hilisgooti kappaltariga Läänemere-äärsetes maades ning lisaks on sel terviklikuna säilinud korpus. Nigulapäeva ekskursioonidel (kell 14 eesti ja 15 vene k.) keskendutakse altari põhjalikumale tutvustamisele ja pööratakse tähelepanu ka Niguliste kiriku nimipühakule - Püha Nikolausele Myrast.

Pärnus toimub pühapäeval, 10. mail tegevuskunstisündmus "Emadepäev". Kell 16 algava programmi juhatab sisse emade rongkäik marsruudil Lastepark-Rüütli-Koidula park-Supeluse-Nikolai, järgnevad performansid (Meeland Sepp, Billeneeve, Andrus Joonas) ja auhindade "Aasta Ema" ja "Eeskujulik Rase" pidulik üleandmine. Puhvet, vabakava, üllatusesinejad. Ürituse eestvedaja Sirami sõnul seostub sõnaga "emadepäev" automaatselt midagi nunnut ja halearmsat, aga karmis tegelikkuses peavad emad hoopis rinda pistma lugematute proosaliste probleemidega. Nüüd üritavad kunstnikud neile oma lahendusvariante pakkuda.

12. mail kell 16 esitletakse EKA raamatukogus Katrin Kivimaa raamatut "Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000". Kivimaa on Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudi juhataja ja külalisprofessor, kelle peamised uurimisvaldkonnad on moodne ja kaasaegne kunst, feministlik kunstiajalugu ja -teooria ning visuaalkultuur. Värske raamat põhineb tema 2004. aastal Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust.

Eva ja Adele Tallinnas
Rõõm on tõdeda, et muusikastaaride kõrval näeb Eestis üha enam ka rahvusvaheliste kunstitippe ja nende loomingut. Nimelt saab Tallinna Kunstihoones praegu uudistada saksa kuulsate tegevus- ja maalikunstnike, ennast "kunstimaailma hermafrodiitsete kaksikutena" defineeriva kunstnikeduo Eva ja Adele näitust "Stereoefekt". Tallinnas on väljas läbilõige nende töödest aastaist 1989-2008, mis sisaldab ligemale 30 maali, joonistust, videotööd ja skulptuuri ning üle 160 polaroidfoto.

Berliinis elavate ja töötavate kunstnike esimene performance toimus 1991. aastal - siis ilmus kaks identse välimusega ekstravagantsetes roosades kostüümides kiilaspäist, armastusväärselt naeratavat ja vaoshoitud sammul jalutavat rafineeritud tegelast esimest korda kunstinäituse avamisel publiku sekka, tõmmates endale silmapilkselt tähelepanu. Poseerides siiani meelsasti igale profi- ja amatöörfotograafile, kollektsioneerides, süstematiseerides ja arhiveerides kõiki neile saadetud fotosid tulevaste tööde lähtematerjalina, manipuleerivad kunstnikud samas meediale omaste võtetega, tootes ise pseudomeediat ja ironiseerides ajakirjanduse liialdatud kuulsustejahi üle.

Näituse kuraatori Harry Liivranna sõnul näitab kunstnikepaari looming algusest peale, et tegemist on isiklike probleemide teadvustamise, kujustamise ja lahendamisega efektses, melodramaatilises ning jõuliselt emotsionaalses kujundikeeles. Eva ja Adele puhul võib rääkida kunsti ja elu täiuslikust teineteiseks transformeerumisest, kunstitööst kui elukunstist ja elustiilist kui abjektist - sellest üleminekuterritooriumist, mis jääb kunstiteose kui objekti ja looja kui subjekti vahele. Nende näitus Kunstihoones jääb avatuks 28. maini.

Rühmitus, mis täidab ruumi
Eesti üheks mõjukaimaks kunstirühmituseks on kujunenud EKA õppejõududest koosnev RUUM 312A, kes juba alates aastast 1997 astub üles ühiste näitustega. Sedapuhku esinetakse Hobusepea galeriis 11. maini avatud väljapanekul "Koht päikese all" koosseisus Mari Roosvalt, Viivi Aavik, Rauno Thomas Moss, Jaan Toomik, Kaido Ole, Jaan Elken, Urve Küttner, Leonhard Lapin, Vergo Vernik, Hannes Starkopf, Tiiu Pallo-Vaik, Kaarel Vulla ja Aimar Kristerson. Kodumaiste näitusepaikade kõrval on esinetud Hüvinkää ja Oulu kunstimuuseumides Soomes, Vilniuse Vartai galeriis ja Saksamaal Greifswaldi Kunsthalles.

Rühmituse nimes esinev sõna ruum saab Hobusepeas sõna otseses mõttes täis ja kaetud erinevate kunstiliste tõlgendustega nii reaalsel kui vaimsel tasandil, selgitab näituse kuraator Jaan Elken. Väljapaneku telje moodustab dialoog loomulikus valguses kümbleva esimese korruse ekspositsiooni ja Hobusepea "kõhus" nähtava vahel.

Noore kreeklase autoarheoloogia
Tallinna Kunstihoone galeriis saab 3. maini uudistada kreeka kunstniku Augustus Veinoglou näituts "Snehta. Esimene teadaanne". Veinoglou on saanud oma kunstihariduse Ateenas, Edinburghis ja Tallinnas, kus ta osales 2003. aastal EKAs Jaan Toomiku interdistsiplinaarse kunsti magistriõppes. Praegu Tallinnas eksponeeritav projekt räägib kunstniku kodulinna Ateena taasavastamisest, isiklike mälestuste kogumisest, et nii nende kui selle kultuuriliselt ülirikka paiga tähenduste põhjal luua oma virtuaalne linn, konglomeraat "Snehta".

Oma projekti teostamiseks istus kunstnik öösiti autosse ning otsis neid salapäraseid paiku, mis olid talle kunagi midagi tähendanud või oleksid võinud midagi tähendada, kui ta oleks sinna varem sattunud. Ning päeviti pööras ta linnale, urbanistlikule keskkonnale selja ning otsis "kadunud aegu" mere äärest, Vahemere valgusest ning soolasest atmosfäärist. Nii võib tema väikesi joonistusi, eskiise ning nende põhjal valminud õlimaale vaadata kui päevikut - seda enam, et seda projekti saadab ka tõeline blogi. Visuaalse päeviku kõrval on ka teine kihistus - orgaanilisest ja anorgaanilisest materjalist reljeefid, kolmemõõtmelised objektid, mis lisavad isiklikule päevikule arheoloogi teaduslike märkmete formaadi.

Näitused Tallinnas
SEB Galeriis on 20. maini Agne Kuusing-Soome akvarellide näitus "Mälumustrid". Läbi tundlike ja poeetiliste akvarellide sukeldub autor isikliku mälu ja mäletamise temaatika lõpututesse sügavustesse, nendivad näituse korraldajad. Mälu on paradoksaalne - ta hoiab meeles, kuid see, mida ta meeles hoiab, tundub olevat päästmatult kadunud. Mälumustrid ja -kihistused on sügavad, faktuursed ja detailirohked, mõned asjad kerkivad eredamalt esile, mõned hägusamalt. Kuusing-Soome püüab seda kaduma määratut läbi maalide taastada - kasvõi mõneks hetkeks. Õhulistest akvarellidest kumavad läbi kunstniku vanaema jutustatud meenutused pikast ja huvitavast elust Setumaal, tema enda lapsepõlvemälestused ning reisid kaugetele maadele.

Galeriis Aatrium on 22. maini üleval Karin Laansoo ja Karolin Tampere kureeritud näitus "Moti Ragnarokum - aja lõpu poole", millel "Valhalla tütred", norralannad Monica Winther ja Kjersti Vetterstad võtavad vaatluse alla nation-brandingu ehk "ilusasse läikivasse paberisse pakitud Norra" kuvandi. Kunstnikud lähenevad rahvuslikule identiteedile, võttes aluseks skandinaavia Edda-saaga ühe osa - "Völuspa" ("Nägijatari kuulutus"). Viikingiaegadel olid völvad preestrinnad, kes tegelesid nõiakunsti ja maagiaga, kuulutades muuhulgas jumalate ja inimeste lõppu. Kaasaegses skandinaavia ühiskonnas on völvadeks karjäärinaised, kes on vabastanud end perekondlikest sidemetest ja naisterahva kohustustest selleks, et reisida mööda ilma ja jagada oma teadmisi ja tarkust.

Koomiksi Pesakond 15-aastase sünnipäeva puhul on galeriis SooSoo 16. maini avatud väljapanek, kus näeb sarjast inspireeritud teoseid 15 autorilt (Priit Pärn, Navitrolla, Herkki Erich Merila, Maarit Murka, Marko Kekishev, Mall Nukke, Mart Anderson, Hannes Võrno jmt.). 7.-9. maini toimuvad kirjandusfestivali Prima Vista raames Tartu Linnaraamatukogus ja selle harukogudes koomiksi õpitoad, kus juhendavad Pesakonna autor Madis Ots, Alar Pikkorainen ja Urmas Nemvalts.

Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis saab suve lõpuni uudistada näitust "Eesti rahvarõivas sõnas ja pildis", mis tutvustab trükiste põhjal eesti talurahvarõivaste muutumist ja taandumist igapäevasest kasutusest ning taaselustamist peorõivaina 20. sajandi algul. Näitusel on valik raamatuid, ajakirju, plakateid, postkaarte ja nende kogumeid, kus on jäädvustatud rahvariie kui identiteedi kandja. Eksponeeritakse teoseid alates 1656. aastast kuni tänapäevani, sealhulgas Adam Oleariuse, Johann Gottlieb Georgi, Friedrich Sigismundi Sterni jt. omi. Väljapanekut täiendavad Eesti Ajaloomuuseumi etnograafiakollektsioonist pärit esemed.

Lühidalt
Galeriis Ark Royal saab eilsest vaadata muidu robustsete masinate loojana tuntud Meeland Sepa väikeseformaadilist graafikat.
Ungari Instituudi galeriis saab tutvuda Robert Varady maalinäitusega, kes tegeleb oma loomingus luuletuste, matemaatika ja filosoofia küsimustega.
Deco galeriis saab 9. maini vaadata Paavo Kanguri maale pealkirja all "Puerto-rico-maania".
Raja galeriis näitavad 13. maini pealkirja all "Abandoned surfaces" oma loomingut Uku Sepisvart ja Tõnis Palkov.
Mikkeli muuseumis on näitusel "Kadunud aegade aarded" avatud uuenenud väljapanek, mis tutvustab joonistusi Briti diplomaadi sir William Hamiltoni maailmakuulsasse kogusse kuulunud Antiik-Kreeka vaasidest.

Mujal
Tartus Y galeriis on 9. maini näha Sveta Bogomolova tööd pealkirja all "Koeloomest". Tartu Kõrgema Kunstikooli meediaosakonna lõpetanud kunstnik on bioloogiahuvilisena oma fotoprojekti ainese kogunud erinevate inimeste kehamaterjaliga (karvad, küüned, sülg jne.) opereerides. Autor selgitab: "Kogutud materjalid panin bioloogilisele söötmele, kus sellest kasvav hallitusseen on iga inimesel ja ruumil erinev. Need on nagu kloonilised portreed: inimese nägu kõrvutatult hallitusega, mis on kasvanud "katsealuse" bioloogilisest ainest." Kunstniku esimesel isikunäitusel saab näha veel kadunud kummikomme, ruumi seinal kasvavaid veresooni ja inimese üleminekuprotsesse.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis saab 28. maini vaadata Peeter Vissaku fotonäitust "Kes lõunast tuleb, läheb põhja".

Toimub
3. mail kell 16 räägib Kumus näitusel "Eduard Wiiralti pärand - Eesti Komitee kingitus" Mai Levin teemal "Wiiralti klassikalisus".

5.-11. mail toimub Viimsis Rannarahva Muuseumis ning klindialustes õlimahutites Reiu Tüüri eestvedamisel kaasaegse kunsti festival "Alter Estonia Week", millel lööb kaasa kunstnikke Uus-Meremaalt, Rootsist, Leedust, Soomest ning Eestist. 7. ja 8. mail on huvilistel võimalus osaleda töötubades, mille teemadeks disain, graffiti, installatsioon ja tegevuskunst.