Kristjan Raua preemiad jagatud
Tänavused Kristjan Raua preemiad pälvisid Sirje Helmele Kumu kunstimuuseumi eduka käivitamise ja vedamise eest; Ilmar Kruusamäe portreede sarja "Ilmari inimesed" eest; Anu Põder isikunäituse "Super" ning osalemise eest näitusel "Skulptuur räägib: võim ja vabadus"; Nora Raba isikunäituse "Värvides on väge" eest Kunstihoone galeriis

Kistjan Raua nimeline aastapreemia on vanim ja ihaldusväärseim kunstipreemia Eestis; seda antakse välja Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna Linnavalitsuse poolt eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud kunstisündmuste eest. Viimasel kümnendil on preemia pälvinud teiste seas Tõnis Vint, Kaido Ole, Mai Levin, Marko Mäetamm, Andres Tolts, Sirje Runge, Mare Vint, Liina Siib, Silvi Liiva, Olga Terri, Kai Kaljo, Jüri Ojaver jpt.

Kunstihoones vaadeldakse religioone
Kunstihoones käsitleb religiooni ja demokraatia suhteid Ilja Sundelevitshi ja Reet Varblase kureeritud näitus "Obscurum per obscurius". Vaatluse alla on võetud religioonidevaheliste potentsiaalsete ja reaalsete konfliktide küsimused järgmistes valdkondades: inimese usk ning religioon kui süsteem, religioonide paljusus ühes kultuuriruumis ning religioossete tunnetega manipuleerimine - kas siis konsumeristliku ühiskonna huvides või võimu saavutamiseks vaenulike stereotüüpide tekitamise kaudu.

Kolm suurt religiooni, mis on praeguses Lääne tsivilisatsioonis esindatud, kipuvad olema autoritaarsed ja totaalsed: iga usund arvab (kaldub arvama), et on ainuõige ja et tal on ainukesena õigus representeerida inimese ja jumala suhet. Nende vahel valitseb nii teoloogiline kui ka sotsiaalpoliitiline konflikt.

Kuraatorid leiavad, et sõnavabadust saab täielikult ellu viia ainult sekulaarse mõttelaadi raamistikus. Demokraatlik ühiskond peaks püüdlema selle poole, et lükata tolerantsi piire võimalikult laiaks, vältides samal ajal vastuseisu oma kodanike kultuuriliste ja religioossete hoiakutega. Kuivõrd on demokraatlikus ühiskonnas üleüldse võimalik aktsepteerida üksteise suhtes vaenulikke religioone? Ja vastupidi: kuivõrd tohib demokraatlik ühiskond sekkuda väljakujunenud normidesse? Kuidas on võimalik neid konflikte lahendada? Kes otsustab, kus algab võõra usu totalitaarsus teises kultuuriruumis?

Näitusel osaleb 31 kunstnikku 14 riigist; Eestit esindavad Anu Juurak, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Raul Meel, Tanja Muravskaja, Terje Ojaver, Jüri Ojaver, Daniela Anna Rodgers ja Paul Rodgers, Liina Siib ja Jaan Toomik.

Hobusepea galerii 5aastane
Hobusepea galerii tähistas eile oma viienda tegevusaasta täitumist kataloogi "Hobusepea galerii 2003-2007" esitlusega. Nimetatud ajavahemikus on galeriis toimunud 105 näitust, näitustel ja nendega kaasnevatel üritustel on osalenud 395 kunstnikku ja autorit; näitusi on külastanud 98 tuhat vaatajat. Galerii prioriteetideks olid nii avamise hetkel kui täna kaasaegse kunsti non-profit näitused, eesti tippkunstnike sooloprojektid ning eelkõige noorte kunstnike loomingu tutvustamine. Näitusetegevus Hobusepea galeriis saab võimalikuks paljuski tänu Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Kunstnike Liidu toetusele. Vastilmunud kataloogi koostas ja toimetas galerii kuraator Elin Kard.

Disainfestival Haapsalus
Homme kell 14 avatakse Haapsalu Linnagaleriis ja Haapsalu kultuurikeskuses aset leidev festival HGDF (Haapsalu Graafilise Disaini Festival) 2008. Rahvusvahelisel konkurss-näitusel "Isikupära/Individuality '08" Haapsalu Linnagaleriis esinevad teemal "Energia" loodud autoriplakatitega nii rahvusvahelise klassi tegijad (Anastassia ja Alexandra Faldina, Dmitri Kavko, Uwe Loesch, Will Holder jmt.), kohalikud kujundusgraafika tipud kui noorema põlvkonna esindajad. Graafilise disaini tänapäeva-tehnoloogiast tulenevalt on osalejad saatnud näitusele üksnes failid ning kõik näitusele valitud originaalteosed teostati digitaaltrükis.

Konkurss-näitusel "Tänapäeva Eesti plakat" näeb laekunud 170 teosest valitud 10 parimat. Korraldajate sõnul on üllatuslikult mitmekesises valikus peale "maatõu" esindatud äratuntavalt viited hollandi, shveitsi ja vene neokonstruktivistlikule koolkonnale. Peale peale festivali lõppu alustab näitusekomplekt Euroopa-turneed. Kell 16 algab konverents "Visuaalkommunikatsioon", mille raames käsitlevad graafilise disainiga seotud probleeme Ivar Sakk, Kristjan Mändmaa, Mart Anderson ja kujundusgraafik Matthias Kreutzer Hollandist.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis on avatud Sirja-Liisa Vahtra näitus "3,14". kirjutab ühte lauset juba 2006. aasta juunikuust alates. Tollasel Linnagalerii näitusel "Õ><Ö" kirjapandud lauseosa tegeles nö. visuaal-lingvistiliste eksperimentidega maalivormis ja samal aastal peetud Hobusepea galerii näitus "Igapäevane leksika" jätkus poolelijäänud sõnalt, kaasates eskperimenti Kazimir Malevitshi ja Sigmund Freudi. Seekord on Vahtra kaasanud "külalisesinejaks" op-kunsti staari Bridget Riley, kelle lainetavatele ja vibreerivatele must-valgetele matemaatilistele triibuvoogudele nõjatudes on ta geomeetrilisi kujundeid ümber pöörates "voodri väljapoole keeranud".

Siim-Tanel Annus tegi esimese näituse ja performansi oma koduaias 1980. aastal. Üritusest kujunes igasügisene traditsioon - ühtlasi alternatiiv valitsevale sovetlikule kunstipoliitikale. Möödunud aasta augustikuus toimus aias uuendatud näitusehoone - endise kasvuhoone ja juurviljahoidla - avamispidu ja maalinäitus ligemale 200 külalise osavõtul. Eile avas kunstnik järjekordse lühiajalise maalinäituse "Kasvamise võlu" (avatud 1. juunini kella 12-21). Näituse nimi on kõige otsesemalt seotud eksponeeritavate piltide ja ümbrusega, kus see toimub - kasvuhoone-talveaias kasvavad viinamarjad, ürdid, lilled, salatid, kurgid, tomatid. Maalidel on oksad, kasvud, põimuvad puuvõrad ja väänkasvud. Kevadine looduse energia kandub taimedelt piltidesse ja vastupidi.

Eesti Panga Kuppelgaleriis avati eile Sirje Runge isikunäitus "Tükid" - tükid kunstniku elust aastatest 1969-2007. Näeb nii unustatud töid kunstnikutee algusaastaist, mis tõid Rungele rahvusvahelise tuntuse, kui värsket loomingut aastast 2007. 27. juunini avatud näitust saab seoses Eesti Panga kuuga külastada ilma eelregistreerimata (K-R 12-17).

Tallinnas, Viru, Sauna ja Väike-Karja tänavate vahelises kvartalis endises kinos "Helios" saab 12 juunini vaadata kuue noore ehtekunstniku ühisnäitust "Mission Impossible". EKA magistrandid Merle Kasonen, Kristiina Kibe, Marita Krull, Eilve Manglus, Maarja Niinemägi ja Kertu Tuberg on hoidunud kammitsemast end traditsiooniliste materjalide, vormi- ja funktsionaalsuse nõuetega. Nii on näitusel eksponeeritud muuhulgas nii nahast, leidobjektidest ja patineeritud materjalist ehteid kui liivainstallatsioone.

Galeriis SooSoo saab näitusel "Arukalt 2005-2008" tutvuda EKA tootedisaini ja tekstiilidisaini osakondade ning Eesti Infotehnoloogia Kolledzhi inimkesksele tulevikudisainile pühendatud ühisprojektiga. Tulevikutooted on teadlikud inimese kohalolust, keeruline kasutajaliides pole enam esikohal ning tehnika on varjatud. Targad esemed suudavad keskkonda ja selles toimuvat reaalselt hinnata ja vajadusel ise protsesse juhtida, olgu selleks siis tekstiil või interjöör.

Hop galeriis saab vaadata EKA klaasikunsti osakonna magistrandi Merle Bukoveci 6 klaasist "vesiobjektist" ning sisepurskkaevust koosnevat näitust "Voolujooned". Tiina Sarapu juhendatud magistritöö teoreetiline osa "Vesiobjektid klaasikunstis" käsitleb vee kasutamist koosluses klaasiga kunstiteoste materjalina.

Lühidalt
Tallinna Linnagaleriis on eksponeeritud Taavi Piibemanni projekt - olemuselt kunstniku "loominguline paus".
EKA galeriis näeb 2 uut näitust: Eesti Kunstiakadeemia ja Milaano kaunite kunstide akadeemia ühisprojekti "Keha" ning Margus Kiisi väljapanekut "Naine - eluheidik".

Mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas on avatud Katrin Rüütli näitus "Fassaad". Kunstniku lähtepunktiks on arusaam, et modelleeritud tehiskeskkond hakkab võimutsema ürgse ja loodusliku üle. Simulatsioon muutub reaalsemaks kui reaalsus ise, meie elu on muutunud vaatemänguliseks. Tasakaal fiktsiooni ja reaalsuse vahel on paigast ära.

...ja üks kurb kunstiuudis
Lahkunud on üks Eesti mainekamaid ja armastatumaid tekstiilikunstnikke Helen Kauksi (1950-2008). Kunstnik sündis Läänemaal Noarootsis, õppis Tartu Kunstikoolis ja ERKIs, töötas Mistras vaibakunstnikuna, õpetas maalimist Eesti Kunstiakadeemias. Õpilased mäletavad teda intensiivne ja jõulise õppejõuna. Omanäolise käekirja ja intensiivse loometööga saavutas Helen Kauksi tunnustuse oma vaibaloomingule nii Eestis kui kaugemal. Helen Kauksi oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Disainerite liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige.

Kumu valiti Euroopa aasta muuseumiks
17. mail pärjati Dublinis Iiri Rahvusmuuseumis Kumu kunstimuuseum tiitliga "Euroopa Muuseum 2008". Auhinda annab välja Euroopa Muuseumi Foorum, mille tegevust toetab Euroopa Komisjon. Lisaks sellele pälvis Kumu direktor Sirje Helme publikupreemia parima presentatsiooni eest.

Kohtunikekogu kinnitusel mõjutas valikut muuseumi roll Eesti rahvusliku identiteedi kujundamisel. Kumu kunstimuuseum on suurepärane näide mitmetahulisest muuseumist, kus on ühendatud kaasaegne arhitektuur külastajatele suunatud sisulise tööga. Painduv lähenemine iseloomustab suurepäraselt muuseumi ja kunsti ühtsust, ekspositsiooni ja korraldusliku töö sujuvust. Autasu pälvimisel mängisid suurt rolli ka muuseumi kogud, mis esindavad Eesti kultuuripärandit laiemas Euroopa kultuurivõrgustikus.

Kunstimuuseumidest jõudsid lõppvooru peale Kumu veel Glasgow Kelvingrove`i Kunstimuuseum, Ungari Kunstimuuseum, Luksemburgi MUDAM Kunstimuuseum, Espoo Moodsa Kunsti Muuseum ja Bury Kunstimuuseum. Eesti muuseumidest on eelnevatel aastatel jõudnud lõppvõistlusele ning pärjatud kvaliteedisertifikaadiga Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumi.

EKA näitab taset ja lööb varsti kopa maasse
22. maist 22. juunini hõlvab mitmed pealinna näitusepaigad festival TASE '08, mille sisuks Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitused, meistriklassid ja ERKI Moeshow. Festivali eesmärk on värskete arhitektide, disainerite ja kunstnike tutvustamine, eesti kunsti- ja disainihariduse väärtustamine ühiskonnas ning noortele kunstnikele hüppelaua loomine ettevõtjate ja laiema üldsuse hulgas.

EKA lõputööde näitused annavad kompaktse ülevaate käesoleva aastakäigu loomingulisest potentsiaalist; uudiseks on tänavu Avatud Akadeemia poolt korraldatavad tasuta meistriklassid, mis propageerivad elukestva õppe põhimõtteid kunstivallas. ERKI Moeshow traditsioon ulatub aastasse 1982 - aasta eripäraseima moesündmusena pakub see noortele disaineritele võimaluse astuda üles oma kõige ekstreemsemate ideedega ning leida oma loomingule moemaastikul kõlapinda. Festivali kava ja info on saadaval internetilehel www.artun.ee/tase

27. mail algusega kell 14 korraldatakse aga EKA uue maja toetuspäev. Muuhulgas on plaanis loengud uue hoone arhitektidelt ning laat, kus võib leida kunsti ja muid põnevaid asju, mis lammutamisele minevatest tööruumidest lagedale ilmuvad. Õhtul on EKA aulas pidu, kus esinevad Muusikaakadeemia muusikud.

Kadriorg peab sünnipäeva
Kadrioru kunstimuuseumis avatakse täna kell 17 näitus "Kadriorg 290. Loss ja tema lugu". Põhja-Euroopa ühe kaunima barokkansambli ajalugu ulatub aastasse 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas selle rajamist koos itaallasest arhitekti Niccolo Michettiga. Hiljem hakkas see teadupoolest keisrinna Katariina I auks kandma Kadrioru nime. Seejärel on Kadriorg üha võõrustanud Vene tsaare ja keiserliku perekonna liikmeid ning pakkunud suvist peavarju Eestimaa kindralkubernerile. Eesti Vabariigi loomise järel tegutses hoones Eesti Kunstimuuseum (1921-1929); 1930ndate aastate alguses kujundati see ümber riigivanema residentsiks. Pärast II maailmasõda taas kunstimuuseumiks saanud loss renoveeriti 1990ndatel ja taasavati Kadrioru kunstimuuseumina 2000. aastal. Ka täna on Kadriorg märgilise tähtsusega - üks Tallinna visiitkaarte ning võimu ja vaimu kohtumispaik.

Näitus "Loss ja tema lugu" toob autentsete esemete, dokumentide, kunstiteoste, plaanide ja piltide abil vaataja ette lossi ajaloo kihistused ning möödunud sajandite hõngu ja koloriidi. Näitusega kaasneb harivate ekskursioonide ja loengute sari, juulis esilinastuv dokumentaalfilm ja aasta lõpus ilmuv rikkalikult illustreeritud raamat Kadrioru lossist.

Ungari kunst ja Mäetamm Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis avati eile nimeka Ungari maalikunstniku ja skulptori Balazs Kicsiny näitus "Kus ja millal?" ning Ungari Instituudi galeriis ungarlase ühisnäitus Marko Mäetammega. Kicsiny jõulise kujundikeelega tööd käsitlevad identiteediprobleeme iroonilisest vaatenurgast ja käibetõdesid küsimärgistades. Esimene näitus koosneb kahest vaimse ja füüsilise ruumi suhetele keskendunud installatsioonist ja ühest videost. Ungari Instituudis eksponeeritud Kicsinyi töödtegelevad kohamääratlemise suhtelisuse ning sellest tulenevate orienteerumisprobleemidega nii vaimses kui füüsilises ruumis, teisalt aga lineaarse ja tsüklilise ajakäsituse vastuolulisuse temaatikaga. Marko Mäetamm tutvustab oma seni eksponeerimata töid, mille märksõnad on samuti vastakad: hea ja halb, kinnine ja lahtine, kodu ja klaustrofoobia, mõnu ja õudus, armastus ja vihkamine.

Kicsiny ja Mäetamm on varem koos esinenud VI Balti Kaasaegse Kunsti Biennaalil Szczecinis (Poola), samuti on mõlema tööd on äratanud tähelepanu Veneetsia biennaalidel.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis avati eile Tanja Muravskaja näitus "Nemad, kes laulsid koos". Tegemist on mõttelise järjega kunstniku varasemale Linnagalerii näitusele "Positsioonid". Muravskaja mõtiskleb rahvuse, riigi ja rahvusriigi olemuse ja tähenduse üle siin ja praegu, tänases poliitilises situatsioonis. Paraadfotodel astuvad esile Laulva revolutsiooni eestvedajad, vabadusvõitlejad ja riigiisad Jüri Adams, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Tunne Kelam, Mart Laar, Marju Lauristin, Ülo Nugis, Mart Nutt, Lagle Parek, Edgar Savisaar, Enn Tarto ja Heinz Valk. Külastajat ootab ka kasutusvalmis vaba mikrofon oma mõtete ja tunnete väljendamiseks.

Lühidalt
Hop galeriis saab näha EKA klaasikunsti osakonna magistrandi Anneli Paloveeri näitust "Olemise võlu ja valu" - kümmet kõrgreljeefselt graveeritud kerakujulisest objekti, mis inspireeritud liblikatest ja Hiina kameeklaasist.
Galerii 008 avas Minna Hindi näitusega "Vestlus vs puudutus" esmaspäeval uue galeriipinna Hellemanni tornis Müürivahe tänaval.

Mujal Eestis
Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses on Martin Vaheri ja Triinu Lille graafikanäitus "Remiksid". Vaher tegeleb puulõiget imiteeriva linoollõikega, "ühendades keskaegse stilistika ja tänapäevased teemad: mungad läptopidega tundi andmas, Burger Kingi kuningad, daamed ehitustöödel". Triinu Lille sobitab erinevaid kujundeid kokku digitaalgraafikas - motiivideks näiteks koer ja hobune sillal ning tüdruk kosmoselaevas.

Lühidalt
Tartu Linnaraamatukogus on maalikunstnike Ove Büttneri ja Tiina Vilbergi ning graafik Tiit Rammuli ühisnäitus "Sisene!".

Toimub
Käimas on festival "Diverse Universe 2008 - Performance Explosion", mis toob kaasa üle 50 live-aktsiooni Pärnus, Tallinnas ja Helsingis. osalevad 30 esmakordselt Eestis viibivat ja esinevat tegevuskunstnikku Okeaaniast, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast, Aasiast, Ida-, Lõuna- ning Lääne-Euroopast, Skandinaaviast, lisaks neile kümned Eesti performansikunstnikud rühmitustest Non Grata, Avangard, Cnopt ja Rubens. 18.-30. maini kestev "plahvatusteseeria" haarab NG Kunstikonteineri, Tallinna Kunstihoone ja Kumu auditooriumi, Pärnu Kunstnike maja, Tammiste Hooldekodu ja Helsingi Kaablitehase, lisaks aktsioonid linnaruumis ja transpordivahenditel. Festivali programm ja lähem info www.hot.ee/diverseuniverseiv

26. mail kell 19 esilinastub Kumus Juta Kivimäe ja Tõnu Virve film "Monument", mis arutleb selle üle, miks me vajame monumente ja kuidas on neisse suhtutud Eestis ja aja tõmbetuultes. Filmiloo keskmes on üks kõigile tuntud, (kuri)kuulus ning palju segadust ja pahandust põhjustanud monument (1947), mille autoriteks Enn Roos ja Arnold Alas.

...ja kurvad kunstiuudised
Eesti kunstnikeperest on lahkunud Nikolai Guli (1936-2008). Leningradi oblastis elanud ingerlaste perekonnast pärit Guli jõudis sõja-aastail Eestisse, kus lõpetas Tartu Kunstikooli ja ERKI (1962). Tema säravas, valgusküllases koloriidis teostele kuulus tähelepanuväärne koht meie 60.-90. aastate näitusepildis; harmoonilisest elutundest kantud figuurikompositsioonid ning kunstiinimeste portreed jäävad püsima 20. sajandi teise poole eesti maaliklassikasse. Nikolai Guli oli ka teenekas kunstiõpetaja, olles Tallinna Laste Kunstikooli rajajaid ning 1975-1980 selle esimene direktor, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõud aastail 1968-1994.

Samuti on lahkunud raamatugraafik ja kirjakunstnik Sylvia Lieberg (1933-2008). Tema raamatukujundusi iseloomustab hea kompositsioonitunnetus ning lopsakas, isikupärane ja kalligraafiliselt viimistletud kiri. Liebergi laadi maitsekas pidulikkus sobis eelkõige klassika ja kunstiraamatute kujundamiseks, samuti on oma stiilses shriftikesksuses köitvad tema plakatid, kutsekaardid ja muu tarbegraafika.

Punalipuline Eesti kunst Soomes
Turu Kunstimuuseumis on avatud Eesti Kunstimuuseumi kogudel põhinev stalinistliku realismi näitus "Punaste lippude all". Kumu esimene arvestatav välisnäitus uurib tollast romantilist kunstikontseptsiooni. Väga lühidalt öeldes kujutab Stalini-aegne kunst endast propagandat, provokatsioone, sotsialismi ja Nõukogude süsteemiga kohastumist läbi ajaloo võltsimise ja müstifikatsioonide. Nii on ka selle näituse teemad seotud Teise maailmasõja, uue Nõukogude Eesti ehitamise, Stalini isikukultuse, töökangelaste ja väikekodanliku perekonnaidülliga. Tollastel kunstiteostel kajastub lavastatud reaalsus, milles sisu oli konfliktis tegeliku reaalsusega. Ühel kohaliku punase kunsti ikoonilisel taiesel, Roman Treumani ja ja Viktor Karruse maalil "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) rõõmustavad õnnelikud traktoristid uudiste üle kõrgematest põllumajandusliku tootmise normidest. Tegelikkuses elasid eestlased kolhoosides ning kannatasid nälga ja viletsust.

Kui enne sotsialistlikku realismi mõisteti Lenini sõnu "kunst kuulub rahvale" inimeste õigusena osaleda kunsti loomises ja selle nautimises, siis hiljem tähendus muutus ning Nõukogude kunstnikele sai kohustuslikuks teha kunsti, mis oleks kergesti mõistetav ja meeldiks massidele. Stalinistliku massikultuuri mõju oli Nõukogude elus märgatav kuni rezhiimi viimaste päevadeni. Selle mõtteliseks teljeks oli sotsrealistliku propaganda suurim saavutus: jutustus tavalise inimese suurest õnnest hea riigi kaitse all...

Turus on välja pandud üle saja kujutava ja tarbekunsti taiese ning veerandsada propagandaplakatit; ühtki neist ei ole varem välismaal näidatud. Näituse kuraatoriteks on Eha Komissarov Kumust ning Kari Immonen ja Susanna Luojus Turu Kunstimuuseumist. Turust liigub väljapanek edasi Rootsi, Malmö Kunstimuuseumi.

61 maalikunstnikku Rotermannis
Tänavune Maalikunstnike Liidu aastanäitus "Äratus!" avatakse täna kell 17 Rotermanni soolalaos. Seekordse väljapaneku idee sai alguse meie kunstiklassiku Johan Köleri maalist "Ärkamine nõidusunest", mis on esimesi sotsiaalsel teemal töid eesti kunstis. Eesti Vabariigi juubeliaastal tundub selle töö meenutamine igati ajakohane. Igal ajastul on põhjust mõtiskleda tõsisemalt oma suhtest tegelikkusega, väljendamaks oma identiteeti eestlase või eestimaalasena.

Kokku esineb Mare Joonsalu ning Tiiu Talvistu kureeritud näitusel 61 kunstnikku. Lõpliku valiku töödest tegi zhürii, kuhu kuulusid lisaks kuraatoritele Mari Roosvalt, Ado Lill ja Kädi Talvoja.

Põldroosi müüdid Draakonis
Draakoni galeriis on Enn Põldroosi näitus "Müüdid", mis koos äsja Hobusepea galeriis avatud "Lühijuttudega" tähistab vanameistri 75. juubelit. Kui viimasel näeb uudisloomingut, siis "Müüdid" koondab Eesti ühe esimaalija pilte ajavahemikust 1993-2007. Kunstnik teeb sümboolse kummarduse kunstimuuseumites "kohatud" jumalannadele ning nende saatjatele-loojatele Botticellile, Tizianile ja paljudele teistele.

Audiogiidid Kumus
Kumus on nüüd võimalik tutvuda eesti kunsti püsiekspositsiooniga audiogiidi vahendusel - põhjaliku ja mugava ülevaate saab kaheksakümnest tähtteosest. Audiogiidi on 50 krooni eest võimalik laenutada eesti, vene, inglise ja soome keeles, programmi kestuseks on ligikaudu kolm tundi.

Kogu süsteem on võrreldav igapäevaselt kasutatavate mp3-mängijatega, millele salvestatud klippe saab saalides kuulata vastava märgistusega tööde juures. Heliklipp kirjeldab teose valmimisaegset Eestit, mõtestades lahti kujutatut ning andes ülevaate kunstniku värvikast elust ja loomingust. Sealjuures on audiogiidi kasutajal võimalik ise valida, millise tööga ta soovib tutvuda. Helilõike on võimalik korrata, tagasi ja edasi kerida, samuti teha pause.

Näitused Tallinnas
Arhitektuurimuuseumi ruumes avati eilse Tallinna päeva puhul Jüri Ojaveri installatsioonidest ja Karin Hallas-Murula fotodest koosnev väljapanek "Lammutatud Tallinn 1991-2008". Kuigi paljude lagunenud puitmajade lammutamine on olnud möödapääsmatu, on samas kadunud linnapildist ka hulganisti korralikke ja kobedaid maju - viimase kümnendi jooksul on Tallinnas antud välja üle tuhande lammutusloa. Lammutamises on alati midagi fataalset ja kurba, eriti kui lammutatakse elumaja, kellegi kunagist kodu. Ent pole halba ilma heata - lammutajate üheks lemmikpiirkonnaks kujunenud kesklinnas on avanenud hulganisti uusi põnevaid (läbi)vaateid...

Marco Laimre kureeritud ja Kultuurikatlas tegutsev Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avas 9. mail oma hooaja näitusega "Oi!EMO". Selle raames on võimalik viibida tõenäoliselt põhjamaade väikseimas kontserdisaalis (kaks kohta), teha enesest polüfooniline portreefoto, seigelda jutustaja labürindis, valmistada piraatrõivastust ning otse loomulikult jälgida pilte ning heli- ja videoinstallatsioone. Näitus annab korraldajate sõnul hea võimaluse arutleda nii Oi! kui ka EMO faktori üle kaasaegses kunstis (neid mõisteid võiksid popkultuuriga vähem kursis olijad tõlkida lihtsalt kui Tere! ja EMOTSIOON). Osalevad Iti Kasser, Maido Juss, Johannes Säre, Dom Skhatanas, Shawn Pinchbeck, Mia, Kristjan Parve, Madis Luik, Reimo Võsa-Tangsoo, Sulo Kallas.

Vabaduse galeriis on Berliini graafiku ja akvarellisti Peter Heyni ning maalikunstnik Marju Bormeistri ühisnäitus "Kohtumine". Läänemere-äärne loodus on kutsunud kunstnikke looma impressionistlikke etüüde maastikest ja iseloomulikest valguselamustest. Heyni ja Bormeistri kohtumine leidis aset Usedomi saarel, mis on olnud läbi aegade Saksa vabaõhumaalijate üks lemmikpaiku. Näitus kutsub ühtlasi märkama asjaolu, et traditsiooniline vabaõhumaal ehk plenäär on lausa aastakümneid jäänud teenimatult kusagile Eesti kunstimaastiku serva taha...

Galerii Aatrium võõrustab norralase Rune Guneriusseni fotonäitust "in relation". Kunstnik pakub vaatajale maakunsti sugemetega hoolikalt komponeeritud stseene - ülesrivistatud telefonid kaljudel, shokolaadikarude paraad rannaklibul, lendavad toolid...

Lühidalt
Kastellaanimaja Galeriis näeb Helje Eelma digitehnikas pilte näitusel "Pühitsetud maastikud".
Galeriis SooSoo näeb Martin Kaarese esimesel isiknäitusel mobiiltelefoniga pildistatud fotodest inspireeritud maale.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimajas kõiki kolme galeriid hõlmav Porvoo Kunstnike Liidu näitus "Punane". Vahetusnäituse raames astuvad üles Susanna Bagge, Ylva Holländer, Maikku Huovila, Janne Kaitala, Satu Kalliokuusi, Harri Leppänen, Nelli Nio, Ulla Repo, Anitta Ruotsalainen, Paula Salmela, Sirkka Tapio, Aino Ulmanen, Jarmo Vellonon ja Sari Vuorenpää. Oma kunstilise vastuse annavad tartlased Soomes 22. mai - 22. juuni, kui Porvoo Taidehalli vallutavad "Tartu värvid".

Academia Non Grata kolleegium valis Eesti mõjukaima alternatiivse kunstiõppeasutuse uueks rektoriks ameeriklase Ernest Truely. NewYorgis elav ja tegutsev Truely on sündinud 1966. aastal ja astus oma uues ametis tegevusse alates maikuu keskpaigast.

Lühidalt
Haapsalu Linnagaleriis näeb Kaili-Angela Konno näitusel "Nimeta aeg" tema suureformaadilisi maale ja väikesi puulõikeid.

Välismaal
Mark Raidpere osaleb oma väljapanekuga Poolas toimuval festivalil "Photomont in Krakow 2008".

Trükised
Ajakirja kunst.ee raamatukogu-sarjas ilmus äsja Katrin Kivimaa "Kinnitused ja vastuväited: Tekste kunstist, pildikultuurist ja kirjutamisest 1995-2007". Rikkalikult illustreeritud raamat sisaldab kogutud artikleid nii 1990. aastate eesti kunsti kohta, mida iseloomustas identiteedipoliitiliste ja kriitiliste suundumuste esilekerkimine, kui ka kunstiteadust ja visuaalkultuuri puudutavaid tekste, intervjuusid ja raamatuarvustusi. Autor pöörab erilist tähelepanu kehakunstile ja feministlikele teostele, kuid laiemalt huvitab teda ühiskonda ja subjekti kriitiliselt lahkav kaasaegne kunst. Käsitletud kunstnike hulka kuulvad Mare Tralla, Raoul Kurvitz, Marco Laimre, Alice Kask, Andrus Joonas, Marko Mäetamm, Kai Kaljo jpt. Praegu EKA Kunstiteaduse Instituudis saada olev trükis jõuab peatselt ka raamatupoodidesse.

Toimub
Pühapäev, 18. mai on rahvusvaheline muuseumipäev ning Eesti Kunstimuuseumi kõigis filiaalides on sissepääs kõigile külastajatele tasuta. ETDM rõõmustab huvilisi Saksa kunstniku Karl Fritschi näitusest inspireeritud avatud ehtestuudio, loenguga "Asteekide ja maiade religioonist" esineb Tartu Ülikooli võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar. Tasuta külastusvõimaluse ja päevakohaste eriprogrammide ning sündmustega rõõmustavad kultuurihuvilisi ka paljud teised näituseasutused üle Eesti.

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti kunstnikeperest on lahkunud ehtekunstnik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leili Kuldkepp. Kuldkepp sündis Penuja vallas Viljandimaal 1931. aastal. Talulapse loomulik vaist ja kodust kaasa saadud väärikus saatsid kunstnikku läbi elu ja loomingu - metsad, sood ja linapõllud on kodeeritud tema ehtekunsti, sirgeselgne hoiak tema elukäsitlusse. Legendaarse õppejõuna juhendas professor Kuldkepp EKAs 33 aasta jooksul lugematul arvul üliõpilasi ja rajas tugeva koolkonna. Tema pani aluse ka sepakunsti õppele kunstiakadeemias, tajudes eesti sepise unikaalsust maailma kunstipildis.

Kuldkepi loomingut on pärjatud nii Eestis kui välismaal, muuhulgas on ta oma töödega esindatud Barbara Cartlidge'i koostatud raamatus "20. sajandi ehtekunst". Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes säilitatakse üle poolesaja Leili Kuldkepi töö tema mahukast loomingulisest pärandist. Erakordsed on eesti ehtekunsti kullafondi kuuluvad figuraalsed kivimodelleeringud - nimelt võttis ta kasutusele kodumaised mineraalid, töödeldes neid kui vääriskive. Kõik ehetes kasutatud kivid on kunstniku enese lihvitud - nii tume läbikumav moorion, oonükskaltsiit, must obsidiaan, õrnvalge kaholong kui Saaremaalt pärit ofiokaltsiit...

Põldroosi lühijutud ja lähenev juubel Hobusepeas
Hobusepea galeriis avati kesknädalal Enn Põldroosi "Lühijutud", mis koos 12. mail Draakoni galeriis avatava näitusega "Müüdid" tähistab kunstniku lähenevat juubelit. Kui Draakonis tulevad ekponeerimisele teosed aastatest 1993-2007, saab Hobusepeas ülevaate Põldroosi möödunud ja käesoleval aastal valminud maalidest. "Lühijutud" toob vaatajani kogumiku igapäevastest ja olmelistest lugudest. Inimestest, kes jäänud hätta toimetulekuga iseendaga või siis pigem neid ümbritsevad inimesed ja ühiskond nendega. Läbi tänaval kohatud inimeste jälgib ja analüüsib Enn Põldroos isiklike väärtushinnangute muutumist.

Toomik Oberhausenis auhinnatud
Jaan Toomiku 12-minutiline mängufilm "Armulaud" (2007) pälvis 54. rahvusvahelise Oberhauseni lühifilmide festivali korralduskomitee preemia. Toomiku rezhissööridebüüti tõsteti esile kui kui "häirivat filmi, kus näidatakse väheste ja täpsete stseenide kaudu inimese pühendumishirmu ja -ängistust". Filmis mängib peaosa varemgi Toomiku videotöödes esinenud Alar Sudak, kunstnikunimega Elaan.

Esmakordselt 1954. aastal toimunud Oberhauseni festivali peetakse üheks mainekamaks ja vanemaks lühifilmide foorumiks maailmas - sellest on osa võtnud paljud tuntud Euroopa ja Hollywoodi filmilavastajad alates Werner Herzogist ja Roman Polanskist ning lõpetades Martin Scorsesega. Toomiku lühimängufilmi esitas Oberhauseni võistlusprogrammi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Kokku esitati seekordsele festivalile 5840 lühifilmi; korraldajad valisid nende seast välja 132 linateost 47 riigist, mis konkureerisid neljas erinevas võistlusprogrammis.

Vaba riik ja kuldne kodu
Mikkeli muuseumis on eilsest avatud Baltimaade Konservaatorite VIII konverentsi saatev näitus "Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.-1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine". Väljapanek keskendub kahele Nõukogude Eestile suurimat kontrasti pakkunud teemale - poliitilistele märkidele ja kodukultuurile.

Näituse esimene osa "Vaba riik" toob vaataja ette materjali, mis Nõukogude okupatsioonivõimu silmis oleks võinud olemata olla ning mille peidikutest väljatoomise eest oleks saanud karistada. Teine osa, "Kuldne kodu" tutvustab ennistatud lasteraamatuid ja mänguasju, daamirõivaid ja majapidamisvahendeid, kunstiteoseid ja albumeid, samuti seltside ja korporatsioonide elust jutustavaid esemeid. Tiina-Mall Kreemi kureeritud näitus on avatud ka veebiaadressil http://ennistatudeesti.virtuaalmuuseum.ee. Laupäeva õhtul toimuval filmiõhtul "Vaba riik" linastuvad vabariigi 20. sünnipäevaks valminud ja 90. sünnipäevaks restaureeritud filmid "Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 10", "Relvastatud rahvas", "Ringkäik Sõjamuuseumis", "Võitluses sündinud, rahus kasvanud" ja "Au langenuile".

Kolm uut näitust ETDMis
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on eilsest avatud koguni 3 uut näitust. Pealkirja all "Metrosideros robusta" näeb tunnustatud saksa ehtekunstniku, ehtekunsti pahaks poisiks ja Sõrmuste isandaks hüütud Karl Fritschi taieseid. Väsimatu eksperimentaatori looming kompab klassikalise ja uue ehte piire, tema vormikäsitlus on tahtlikult robustne, peaaegu lapselik - seejuures kasutab traditsioonilisi materjale ja tehnikaid nagu kuld, hõbe, vääriskivid ja valutehnika. Kunstnik ise on öelnud, et vahel tahaks ta käsitseda kulda samamoodi kui plastiliini.

Metrosideros robusta on tugeva raudmürdi ladinakeelne nimetus - see on puu, mis alustab oma elu epifüüdina teise puu okstel. Epifüüt mürdi juured sirguvad maapinda ja lõpuks muutub see peremeespuust sõltumatuks. Ka Fritschi varasem looming läbis sarnase protsessi - tema ehted kätkesid endas juba valmis ehete manuseid. Ajaga on tema looming muutunud järjest värviküllasemaks ja imelisemaks.

Cancion de Barro "Savi laul" toob meieni Nikaraagua keraamika. Kujundirohke ja värviküllase vormimängu juuri võib otsida eeskätt kultuslikku iseloomu kandvast Kolumbuse-eelsest keraamikast. Konkistadooridel ja nende järglastel õnnestus kohalik keraamikatraditsioon pikaks ajaks välja suretada -alles 1976. aastast peale, kui Nikaraagua keskpank asus käsitöölisi toetama, sai võimalikuks ka unikaalse lõppviimistlusega keraamika renessanss.

ETDMi trepigaleriist leiab Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud väljapaneku - eepose "Kalevipoeg" 24 nahkköidet teostatuna 17 eesti nahakunstniku poolt alates 1930ndatest kuni 2004. aastani. Muuseumi püsiekspositsioonis on võimalik lisaks näha veel 4 "Kalevipoja" köidet.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis näeb Toomas Vindi näitusel "Maastik kui ikoon" viimase paari aasta jooksul valminud maale. Vindi metafüüsilised maastikud on ühtlasi intiimseks sissevaateks üksindusse. Mitmed tööd näitavad juba oma pealkirjas välja üksiolemist, hüljatust, hüvastijättu ja kõiksusetaju. Meeleolu tugevdab salapärane valgus horisondil ja üksik puu keset lagendikku.

ArtDepoos on kahe sõbra ja mõõtekaaslase, eestlase August Künnapu ja lätlase Andris Vitolinshi ühisnäitus "Kaks värvilist maailma" ("Two Colourful Worlds"). Esimesel ühisel paarisnäitusel rulluvad publiku ees lahti kunstnike erksavärvilised ja mängulised omamaailmad. Künnapu 1930ndate must-valgetest fotodest inspireeritud maalidel on inimese kõrval uurimisobjektiks ka ruum ja elukeskkond. Ka Vitolinshi maalid põhinevad fotodel, kiirates positiivset energiat ja rütmi. Tema piltidel leiavad kujutamist masinad, kraanad ja tehasehooned.

Galeriis SooSoo esitleb täna kell 18 avataval näitusel oma loomingut disainer Raul Erdel. Tema paindvineerist tööde peamine sihtrühm on lapsed - objektid pakuvad neile võimalust aktiivselt liikuda, õppida ja mängida. Samas võib mõnigi Erdeli mänguvahend olla ka eriskummaline sisustuselement kodudes, kus põngerjaid veel ei ole või lapsed juba suured.

Lühidalt
Linnagaleriis avatud näitusel "Linnagaleriis" suhtub Marju Ago galeriiruumi kui avaliku linnaruumi laiendusse ning tegeleb selles ümbritseva urbanistliku keskkonna ja selle mõjude temaatikaga.
Galeriis 008 näeb Sasha Tsyganovi segatehnikas (kollaazh, õli) töid näitusel "Night Train Memories".

Mujal Eestis
Tartus Y-galeriis on Kaisa Eiche, Madis Katzi, Marja-Liisa Platsi, Taavi Piibemanni, Toomas Thetloffi ja Kalev Vapperi "Asjad, millest ei räägita". Autorid otsivad "kujundliku kunstikeele võimet käsitleda teemasid, millest kirjas-sõnas ei saa rääkida, millest räägitakse liiga palju, millest ei taheta ükskõik millistel põhjustel rääkida või mille sõnalis-keeleline käsitlemine on võtnud enda kanda juba rohkem informatsiooni, kui algses sõnumis oli".

Endla Teatrigaleriis näeb Lauri Sillaku (Laurentsiuse) töid kahest seeriast, millest esimene on inspireeritud Henry Moore'i skulptuurdest, teine Robert Mapplethorpe'i kallasid kujutavast lillefotost.

Pärnu Linnagaleriis on 7 noore Eesti naiskunstniku näitus "Naine - masin või loom". Näeb maali, joonistust, videot ja installatsiooni. Kunstnikele tundub, et moodne noor Eesti Naine klassifitseerib ennast tihtipeale masina või loomana. Nii katsetavad Lilian Sokolova, Mai Sööt, Krista Sokolova, Mariliin Kindsiko, Kristiina Viin, Jane Remm ja Margit Lõhmus muuhulgas omal nahal selliseid rolle nagu tõuloom, armas loomake, sünnitusmasin, katsejänes, vahend kunsti loomiseks... Pärnu Linnagaleriis on praegu üleval ka kaks fotoväljapanekut - Sulev Õitspuu "Sulevalgus" ja Mare Iknojan "Pikk jalutuskäik...".

Paide Vallitornis saab praegu vaadata Eesti esimese õuduskunstniku, noore maalija Sirli Heina loomingut. Heina omanäoline laad sisaldab humoorikat ja kentsakat vaatenurka õudusfilmidest ja -juttudest teada-tuntud klassikalistele teemadele ning detailipeent vormikäsitlust.

Lühidalt
Tartu Lastekunstikooli galeriis on kuu lõpuni avatud kooli õpilastööde näitus "Pintsli ja südamega".

Toimub
Niguliste muuseumis saab täna avatuna imetleda 15. sajandi lõpul Lübeckis, Hermen Rode töökojas valminud peaaltarit. Toimuvad nigulapäeva-ekskursioonid, millel keskendutakse põhjalikumalt altarile ja kiriku nimipühakule - Pühale Nikolausele Myrast.

Jaan Toomik Riias ja Oberhausenis
Täna avatakse Riias (ja jääb avatuks 15. juunini) Jaan Toomiku loomingu ulatuslik ülevaatenäitus "Neredzamas perles" ("Nähtamatud pärlid"). Väljapanek laotub Riia vanalinnas paikneva uhiuue näitusepinna Riga Art Space ligemale 1500 ruutmeetrile ja keskendub peamiselt Toomiku viimaste aastate videoloomingule. Samuti saab näha kunstniku uuemat ja seni avalikult esitlemata maaliloomingut.

Toomiku esimese Läti-näituse kuraator on Ieva Kulakova.Ilmumas on temaatiline kataloog, kus Jaan Toomiku loomingut analüüsivad Viktors Freibergs, Ieva Kulakova ja Alina Zubkova. 21. mail leiab Riga Art Space'is aga aset kontsert, kus nii mõnelegi Jaan Toomiku videotööle helitausta loonud Rainer Jancis esineb koos Jan Thobeni ja Derek Shirley'ga Berliinist.

Muuhulgas näidatakse Riias ka Toomiku esmakatsetust filmirezhissöörina - 12-minutilist lühifilmi "Armulaud" (peaosas Elaan), mis valiti hiljaaegu välja ka tänavusele mainekale Oberhauseni lühifilmifestivalile Saksamaale. Toomiku film linastub Oberhausenis 7. mail.

Starkopfi preemia Kasemaale
Tartu Kultuurkapitali poolt väljaantava 20 tuhande kroonise Anton Starkopfi stipendiumi pälvis tänavu Andrus Kasemaale pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest. Kasemaa kandidatuuri esitas Adamson-Ericu muuseum. Starkopfi stipendium määratakse skulptorile või skulptuuriprojektile, silmapaistvale kunstiõppejõule või elutöö eest kõigis eespool nimetatud kategooriates isikule, kelle looming on rikastanud Tartu ja Eesti kunstipilti.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on igakevadine noore kunsti näitus - seekord Kiwa kureerimisel ja pealkirja all "1 reaalsus 1 error". Näitusele koondatud tööd uurivad reaalsuse ja irreaalsuse vahekordi kultuuris, sealhulgas meedia mõju ümbritsevale reaalsusele ning selle tagajärgi ühiskonnale. Kuraatorit huvitab "viga" selle kõige laiemas tähenduses - viga kui kultuuri või süsteemi lahutamatu osa. Nii on "1 reaalsus 1 error" omamoodi vigade muuseum, mis esitab näiteid reaalsuse allhoovustes tekkivatest veatüüpidest - tajuviga, käitlemisviga, ökoviga, mõtlemisviga, spekulatsioon jne.

Draakoni galeriis näitab pealkirja all "Päikeseta maa" oma uuemaid suureformaadilisi söejooniseid Maie Helm. Oma näituse iseloomustamiseks on kunstnik laenanud Viivi Luige arutluse. /.../ See valgusest pimedusse kukkumine ja pimedusest valgusse tõusmine käib sel maal pidevalt. On nagu kõikeläbiv rütm või pulss. Tõenäoliselt on see mõjutanud eestlaste keelt ja mõtlemist ning nende kaudu ka maa ajalugu ja inimeste saatusi palju tugevamini kui paljud nähtavad ja käegakatsutavad asjaolud. /.../

Rotermanni soolalaos saab vaadata väljapanekut arhitektuurimälestiste kaitsest läbi arhitekt tänavu 80. juubelit tähistava Fredi Tompsi töö ja loomingu. Esitatud on valik projekte ja fotosid, mis hõlmavad enam kui viit aastakümmet - Vabaõhumuuseumi ja Lahemaa rahvuspargi loomisest kuni linnuste ja mõisate restaureerimiseni. Muinsuskaitse ametkondliku töö kõrval on Fredi Tomps jõudnud tegeleda ka etnograafilise taluarhitektuuri uurimisega. Mõisaansamblite restaureerimine on arhitekt Fredi Tompsi loomingus kesksel kohal tänaseni.

HOP galeriis saab alates tänasest näha Eesti ühe arvestatavama sõjajärgse raamatugraafiku ja kirjakunstniku Paul Reeweere mälestusnäitust. Välja on pandud põhiliselt kunstniku perekonna valduses olevaid käsikirjalisi raamatukavandeid ja sarjamärke, kuid ka trükitud raamatuid. Reeweere (1918-1978) mahukasse loomepärandisse kuuluvad omaaegse raamatugraafika tippteostena näiteks William Shakespeare´i "Kogutud teoste" (1959) ja sarja "Suuri sõnameistreid" (1957) kujundus, samuti rohkesti eesti kirjanike teoseid.

Lühidalt
Non Grata Kunstikonteiner esitleb nime all "Tee kadunud linna" Andrus Joonase maale ja videoid.
Eesti Rahvusraamatukogu fuajees on avatud Airi Luige maalinäitus "Siid".
Deco galeriis näitab pealkirja all "Ando ja Signe külastavad Moulin Rouge`i" oma kunstikatsetusi ajakirjanik Paavo Kangur.
Tallinnas Kodulinna Majas avatakse täna Pärnu tuntuima autsaiderkunstniku Aivar Kurvitsa isiknäitus "Ajaloos sees ning ajaloost väljas".

Mujal Eestis
Tartus Athena Kultuurikeskuses on Anne Parmasto maastikumaalide näitus "Arizona taeva all". Eelkõige abstraktsionistina tuntud ja tunnustatud Parmasto eksponeerib sedapuhku kolme Ühendriikides veedetud kuu jooksul valminud värvierksaid, realistlikus laadis maastikke - kõikehaarava looduselamuse muljeid. Neid maale vaadates peaks äratundmisrõõm valdama ka filmisõpru, sest just selliste kumavate taevalaotuste all mäletame ratsutavat kauboisid või indiaanlasi, hobuste kapjade alt tõusva tolmu kohal kõrgumas lillades-oranzhides toonides hambulised mäestikud.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on Lembit Küütsi näitus "Taust peab olema roll", millel kireva erialase ja elukogemusliku taustaga kunstnik näitab oma suuremaid õlimaale. Näituse selgituseks ütleb ta muuhulgas järgmist: "Teadvuse tumedate tagamaade hämarad tungid kajastuvad isikute ühiskondlikus olemises. Tungid on ürgsed ja hävimatud - kultuur ehk õpitu on katkev. Teadvustmata tegevuse valikud on õpituga häiritud. ... Kunst osaleb tajumatu-nägemusliku (subreaalse) maailma toomisel tajutavasse tegelikkusesse. Pilt muudab vaimsed toimingud meeleliselt tajutavateks."

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatakse täna Tiiu Kirsipuu väljapanek "Maa ja taeva vahel". Sellel saab näha tuntud kunstniku pooltsada fotojäädvustust kuulsast inkade "kadunud linnast" Machu Picchust Peruus. Pildimaterjalile on vahelduseks laamavillast vaipadega - inkade käsitöö. Näituse helipildid pärinevad Arvo Urbilt. Täna avatakse samas teinegi uus väljapanek - "Linnu elu", mis ühendab Sven Zaceki ülesvõtted ning Mark Soosaare videod händkakkude elust.

Uue Kunsti Muuseumis saab praegu vaadata ka näitust "Lotte maailm" Eesti kaasaegse animafilmi superstaari ja laste lemmiku, koeratüdruk Lotte elust ja tegevusest. Lisaks eksponeeritud joonistustele on näituse osaks filmiprogramm.

Lühidalt
Tartu Kunstimajas on Inna näitus "Youtube, Youporn".

Toimub
8. mail algusega kell 10 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis ABCDisaini seminar "Disaini roll tootearenduses". Seminaril antakse ülevaade tööstusdisainerite ja inseneride koostöövõimalustest ja -meetoditest, esitades erinevaid tähelepanuväärseid edulugusid. Juhtivad asjatundjad avavad oma kogemusi disaini rakendamisest operatiivsel tasandil selgelt piiritletud tootearendusülesannete raamis.

Tunnustatud Eesti disainiprofessionaale ühendav MTÜ Eesti Disaini Instituut ootab osalema kõiki ettevõtete juhtimises, arenduses või turunduses tegutsevaid inimesi. Peaesinejaks on professor Kalevi Ekman, Helsingi Tehnikaülikooli prorektor, kes oma ettekandes "Design Factory. Tuleviku tootearendus" räägib koduülikooli loovast ja erinevaid distsipliine ühendavast integreeritud tootearendusest.