Kristjan Raua preemiad
22. mail anti Tallinna Raekojas pidulikult üle järjekordsed Kristjan Raua nimelised aastapreemiad. Tegemist on ihaldusväärseima kunstipreemiaga Eestis, mida antakse välja alates 1973. aastast. Tänavu pälvisid Kunstnike Liidu volikogust ja Tallinna Linnavalitsuse esindajatest koosneva zhürii otsusel selle Jüri Ojaver aja- ja päevakohase sotsiaalse kunsti eest, milles teravust ja kunstilist mõjuvust; Tiina Sarapu novaatorliku ja installatiivse klaasikunsti eest; Mark Soosaar Pärnu Uue Kunsti Muuseumi asutamise ja vedamise eest 15 aasta jooksul ning Marika Valk Kumu Kunstimuuseumi hoone rajamise tee - projektist valmimiseni - võiduka läbimise eest. Laureaatidele sai osaks neli võrdväärset rahasummat suurusega 25 tuhat krooni ja igaühele ka Enn Johannese kujundatud medal.

Preemiad sisearhitektidele ja kunstiüliõpilastele
Möödunud nädalal andis oma aastapreemiad välja ka Eesti Sisearhitektide Liit. Ühiskondliku interjööri preemia said Hannelore Pihlak ja Kristi Lents Viimsi uue koolimaja interjööride sõbraliku atmosfääri eest. Ajaloolise interjööri preemia pälvis Uus-Meremaal sündinud Lembit Tork Fahle maja sisekujunduse eest. Näitusekujunduse preemia läks Mari Kurismaale ja Mari Kaljustele Felicien Ropsi loomingu näituse "Eros ja Surm" eest Kumus. Büroointerjööri preemia sai Taavi Aunre ja esemepreemia Tiina Mang.

Eesti Kunstiakadeemia tänavune noore kunstniku preemia määrati näituse "Töö toidab!" kollektiivile, kuhu kuulub 10 kunstiüliõpilast. Kunstikogujate Guido Sammelselja ja Armin Kõomägi asutatud 50 tuhande krooni suurune preemia on mõeldud üliõpilaste loominguliste otsingute toetamiseks lõpetamisele järgneval aastal.

Näitused Tallinnas
Vaalas näitab Kanada väliseestlasest Rutt Tulving läbilõiget oma loomingust, sealhulgas 70-80. aastate graafika paremikust. Tulvingu tollane abstraktne graafika on mõjustatud popkunstist. Viimased 15 aastat on kunstnik aga interpreteerinud liblika kujundit, mille kaudu tõlgendab ta kunstiliste vahenditega oma abikaasa, maailmakuulsa mälu-uurija Endel Tulvingu teaduslikke avastusi. Nii, nagu inimese kaks ajupoolkera pole skemaatiliselt ja funktsionaalselt päris sarnased, leidub erinevusi ka liblika kahe tiiva mustrites. 29. mail toimub Vaalas vestlusring mõlema Tulvinguga.

Hobusepea galeriis on eksponeeritud Mari Roosvalti "Analüüs" - mõtteline järg tema varasematele näitustele "Sünonüüm" ja "Fraas". Oma uurimusliku koega maaliloominguks on Roosvalt inspiratsiooni saanud nii Veneetsia biennaalidelt, Jaapani päritolu meediakunstniku Mariko Mori teosest "Wave UFO" kui maise rikkuse ja rahulolu üle mõtisklemisest.

Hop galeriis on Mervi Kurvineni, Kati Nulpponeni ja Maria Nuutineni näitus "Amazing Animal". Soome ehtekunstnike rühmitus tegutseb aastast 2001 ja on pühendunud ehteinstallatsioonide loomisele. Töötada meeldib soomlastele eelkõige konsteptuaalses võtmes - ja inimkeha on nende mänguväljak. "Amazing Animal" on elustiil, ütlevad rühmituse liikmed - aga see ei ole sarnane diivani ostmisega. See on hoiak - kaunistada plastikpissuaar pärlite ja hõbedaga, või teha portselanist õrnade lillemaalingutega kehakaitseid, või religioossete motiividega nõelapatju.

SEB Ühispanga Galeriis saab vaadata Ivar Kaasiku näitust "Over the rainbow". Viimased 15 aastat Saksamaal elanud ehtekunstniku haridusega Kaasik näitab traditsioonilises stiilis õlimaale ja esitab läbi oma loomingu hulga küsimusi. Näiteks mõtiskleb selle üle, kas vikerkaaretagusel maal võib leida oma õnne - või miks otsib ta motiive oma maalidele internetist.

Haus Galerii näitab kunstniku 95. sünniaastapäeva puhul mahukat ülevaadet pallaslase Erich Pehapi loomingust. Näitus sai teoks tänu Sven Mansbergile ja Erko Ennokile, kes otsustasid sõjakeerises Eestist lahkunud ning Soomes, Rootsis ja Kanadas tegutsenud kunstniku pärandi kodumaale tagasi tuua. Pehapi looming on väga vaheldusrikas - siin on akte, autoportreid, linnavaateid, popilikke kohvikustseene ning elegantseid figuraalkompositsioone.

Samuti saab Hausis praegu uudistada Eesti juhtivate raamatuillustraatorite ühisnäitust, mis on sündinud tänu kirjastuse Avita poolt mullu välja antud "Suurele valmiraamatule". Seda aastal 2006 ka Eesti 25 kaunima raamatu hulka valitud teost on kaunistanud Piret ja Jüri Mildeberg, Regina Lukk-Toompere, Juss Piho, Piret Raud, Tiina Reinsalu ja mitmed teised. Näitusel näeb illustratsioonide aluseks olnud piltide originaale - õigupoolest on see üsna harva ette tulev võimalus - heita pilk raamatukunsti nii-öelda esmatasandile.

Lühidalt
Deco galeriis saab vaadata korea päritolu ja juba paar aastat Eestis elava ameerika kunstniku Bonhee Ku maaliloomingut. Kastellaanimaja Galeriis on Kätlin Stahli õlimaalide näitus "Kahekõne", noor kunstnik esitab sellel oma loodusest inspireeritud tõlgendusi ja tundeseisundeid. Kullo Lastegaleriis on kesknädalast avatud huvikeskuse Kullo kunstiringide aastanäitus - näeb hästi noorte kunstnike tehtud pilte, kujusid ja disainitöid.

...välismaal
Homme avatakse Itaalias, Pratos Luigi Pecci nimelise Kaasaegse Kunsti Keskuse poolt korraldatud ja Viktor Misiano kureeritud näitus "Süvenev nostalgia". Eestit esindavad oma loominguga Mark Raidpere ja Jaan Toomik. Näitus jääb avatuks 26. augustini.

Äsja avatud kolmandal Praha kunstibiennaalil osalevad Eestist Merike Estna, Alice Kask ja Mark Raidpere, kes astuvad üheskoos läti ja leedu kunstnikega üles näitusel "Balti mütoloogiad". Septembri keskpaigani avatud Praha biennaal uurib sedapuhku kollektiivse mälu ja maalikunsti piiride küsimusi.

Eesti Kunstiakadeemia osaleb 27. maini kestval Helsingi kunstifestivalil Masters of Arts. Igakevadise näitus-festivali korraldajaks on Helsingi Kunsti- ja Disainiülikool - Taideteollinen Korkeakoulu. Tänavu kutsuti Soome noorkunstnike kõrval esimest korda oma loomingut tutvustama ka väliskõrgkooli magistrandid - EKAt esindavad teiste hulgas klaasikunstnik Kai Kiudsoo-Värv, moedisainer Kylli-Kertu Siplane ja ehtekunstnik Tanel Veenre. Martin Pärn, Hannes Praks, Reet Aus ja Sixten Heidmets viisid aga festivali raames eile läbi seminari "Noor eesti disain". Helsingis toimuvatele üritusele lisas kaalu Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni ning kunstiakadeemia rektori Signe Kivi osalemine. EKA ja TAIKi vaheline koostöö üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse osas sai alguse juba 90. aastatel, nüüd soovitakse muuta traditsiooniks vastastikune osalemine magistritööde näitustel.

Toimub
Homme peetakse Tallinnas esimene Baltimaade rahvusvaheline kunsti- ja antiigioksjon, kus muuhulgas tuleb enampakkumisele Johann Köleri "Itaalia maastik" alghinnaga 550 tuhat krooni.

Esmaspäeval, 28. mail toimub Adamson-Ericu muuseumis seminar "Naiskunstnik ja tema aeg". Tegemist on Eesti esimesi naiskunstnikke tutvustav konverentside sarjaga, kus sedapuhku kõneldakse Ann Audovast. Sõna võtavad Katrin Kivimaa, Mirjam Peil, Enn Lillemets ja mitmed teised.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Vene kaasaegne kunst Kumus
Kumus on külastajatele avatud vene kaasaegse kunsti näitus "Mälu tagasitulek". Kunstiprojekti tellis Kumu rahvusvaheliselt hinnatud kuraatorilt Viktor Misianolt juba kaks aastat tagasi - silmas peeti nii vene kunsti uusimate arengute tutvustamist kui väljapaneku suunatust vene elanikkonnale Eestis. Paraku langes aga integratsioonipoliitikat järgiv kunstiprojekt Eesti-Vene suhete halvenemise tõttu löögi alla - kuna Vene pool keeldus näitust finatseerimast, oldi sunnitud loobuma kataloogi väljaandmisest ning näitus jääb avatuks lühemaks ajavahemikuks kui muuseumipraktikas tavaks on.

"Mälu tagasitulek" hõlmab laia valikut kaasaegsetest kunstimeediatest ja esitleb Venemaal tunnustatud tippkunstnike loomingut. Näitusel on mäluga seotud mitu erinevat teemablokki ja kõige laiahaardelisem mäletamisviis kulgeb lapsepõlve ja perekonna mõistete kaudu - näiteks Vladimir Arhipovi installatsioonivormis jutustus oma kuldsete kätega isast, kes võis valmis meisterdada külmutuskapi või Aleksander Komarovi fotosari, mis võrdleb kunstniku Valgevenes elanud pere fotoalbumit tema Saksamaalt pärit elukaaslase perekonnalbumiga.

Näitused Tallinnas
Riigikogu näitusesaalis näeb Lola Liivati näitust "Keela rõõmu". Liivati näol on kahtlemata tegemist meie kunstiloo kõige staazhikama ja kompromissituma abstraktsionistiga - ta kuulub esimeste kunstnike hulka, kes 50. aastate lõpul hakkasid Eestis tegelema "läänelike" kunstistiilidega. Oma otsingute käigus katsetas ta Jackson Pollocki laadis pritsimistehnikat ja arendas üha ekspressiivsemat ja vabamat pintslitööd kuni konkreetse motiivi sulandumiseni värvi- ja vormimängudesse. Riigikogus eksponeerib kunstnik oma viimaste aastate suureformaadilisi lõuendeid.

ArtDepoos on üleval Mall Nukke kollaazhide ja ikonograafiliste kleebiste näitus "Väljavaated II". Pealkirja võib tõlgendada mitmeti - "väljavaated" kui perspektiivid ja võimalused või hoopiski iseendast "välja vaatamine". Kunstnik igatahes näeb enda ümber kangastumas pilte tarbimisühiskonna särava koore varitsevast katastroofiohust. Läbivaks kujundiks Nukke töödes on ringi kujund, mis sümboliseerib näiliselt täiuslikku ja lõplikku maailma. Vestlus autoriga leiab aset 22. mail kell 19 ja selle läbiviijaks on noor kunstikriitik Aleksander Tsapov.

Hobusepea galeriis on Marco Laimre projekt "Halb Nali", mis foto, video ja kontseptuaalsete vahenditega analüüsib asjade seisu kaasaegse kunsti mänguväljal. Laimre leiab nimelt, et käes on aeg vaadata ümber loominguga seotud kinnisideed. Muuhulgas ilgub ta üsna põhjalikult kolleegide kallal ja huvilistel on võimalik video vahendusel viibida Laimre teleloengul kõige idiootlikumatest kunstnikupositsioonidest.

Estonia puiesteel lounges UpUp saavad külastajad nüüd lõõgastuda Peeter Lauritsa fotonäituse "Viies Aastaaeg" saatel. Autori sõnul on näituse läbivaks jooneks loksumine igaviku alateadvuses ja sukeldumine muinasunne. Näituse pildikeele mõistmiseks pakub Laurits järgnevat meetodit: külastaja võiks silmad sulgeda ja kujutleda, kuidas motiivid ja kujundid kasvavad välja putukate uuristatud kõdupuust ja pudenevad omakorda tolmuks. See aga ei sega nendel piltidel õitsemast, sest lagunemine on alati millegi muu kompost.

Lühidalt
Rahvusraamatukogus on avatud köitenäitus "Undusk-Piisang-Kivihall" ja Viinistu Kunstimuuseumis Elo Järve väljapanek "Üle enda serva tagasi". Radisson SAS hotelli konverentsikeskuses näeb Laura Kallasvee fotosid seeriatest "Planeedid ja dieedid" ning "Vaheta poolt". Estonia kontserdisaali jalutusruumis saab vaadata viimast näitust sarjast "Hispaania noored maalikunstnikud", sedapuhku on eksponeeritud Alfredo J. Pardo Marti looming. Peagi tegevust alustavas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis aadressil Põhja puiestee 35 on avatud EKA vabade kunstide üliõpilaste keskkonnatundlik projekt "Töö toidab!". Tartumaal on praegu käimas puuskulptuuritalgud, mille lõpptulemusena püstitatakse Tartu Maratoni rajale 7 hiiglaslikku mütoloogia-ainelist väravat.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimuuseumis on eksponeeritud Eve Kiileri näitus "Muuseumiteater". Kunstnik esitab Eesti ja Euroopa mäluasutustes - ajaloo-, loodusloo- ja kunstimuuseumites - pildistatud fotoseeriaid. Teda on huvitanud elutu ainese eksponeerimise omapärad, muuseumides loodud kunstlike maailmade ning publiku suhted.

Tartu Kunstnike Majas on koha sisse võtnud Erik Alalooga "Parakinemaatiline fantasmagooria". Autor tsiteerib mõnuga enda kohta tehtud kriitikat, mille järgi on ta "ülbe ja ennasttäis tegelane, kes rämpsu kokku tassib ja seda kuhja ajab" - ning kutsub publikut julgelt oma eksponaatidega füüsilisse kontakti astuma. Vastutasuks lubab kunstnik pühendada vaataja oma objektidesse kätketud universumi saladustesse.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on pinhole-fotode näitus. Tatavasti pole ju pildistamiseks hädapärast muud vajagi, kui augustatud tühja purki või karpi ning valgustundlikku materjali selle sees. Üks näitusel osalejatest, Tõnu Tamm on ehitanud koguni pöörleva pildistaja, mis suudab ilma igasuguse digitaalse manipulatsiooni või montaazhita jäädvustada 360kraadise vaate ümbritsevast.

Pärnu Kunstnike Majas näeb Sirami maale ja graafikat pealkirja all "Elu ohver". Näitus puudutab muuhulgas monumenditemaatikat. "On hetki, kui tuleb sootsiumile kuvaldaga äsada, ja on aegu, kui ei jää muud üle, kui ise peaga vastu seina peksta," ütleb ka kunstikriitiku ja -organisaatorina tegutsev autor. Pole mõtet süüdistada ei ennast ega ühiskonda, vaid lihtsalt selgeks teha, kustkohast pärinevad meie hirmud ja painajad...

Narva Muuseumi kunstigaleriis on kohaliku kunstiühingu Vestervalli näitus "Labürint". Filosoofilise alltekstiga väljapanekul näeb maali, graafikat, fotot ja muidki tehnikaid.

Toimub
Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul on täna-homme tasuta ja pikemalt lahti mitmed kunstiasutused, samuti toimuvad spetsiaalsed üritused ja programmid. Näiteks Tartu Kunstimuuseumis paneb homsele Muuseumiööle punkti kosmopoliitse taustaga satiirikute Geoffrey Coheni ja Monty Cantsini "Performance`i praktiline lühikursus ehk kuidas vabaneda muuseumikompleksist".

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on homsest publikule avatud Tallinna Moemaja poolsajandale juubelile pühendatud retrospektiivnäitus "Kui kõndis mannekeen..." ja toimub kogu pere MOEPÄEV, mille raames saab tutvuda rõivaste valmistamise protsessiga ja ise meisterdada. Kadriorus paiknevad Linnamuuseumi filiaalid korraldavad aga laupäeval teemaõhtu "Kõndis kevad Kadriorus", mille käigus avatakse Tammsaare muuseumis fotonäitus "Jalutajaid ja kombeid 20. sajandi algusest", Vilde muuseumis saab näha ja katsuda ehtsaid rõivad samast ajast. Lisandub moeajalooline jalutuskäik Kustav-Agu Püümani juhtimisel, moeteemalised õpitoad ja ajastuhõnguline muusika. Mullu osales muuseumiöö-ettevõtmistes enam kui 2000 muuseumi ligemale 40 riigis.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

EKL suurkogu
9. mail peeti Tallinnas Vene teatris Eesti Kunstnike Liidu korraline suurkogu. Kuulati president Jaan Elkeni ülevaadet liidu arengutest aastatel 2004-2007, Signe Kivi kunstiakadeemiale pühendatud ettekannet, Tiina Käeseli raportit tarbekunsti hetkeseisust ja veel mitmeid meie aktuaalset kunstielu puudutavaid sõnavõtte. Märgiti, et kunstil on ühiskonnas jätkuvalt vastutusrikas roll mitte ainult filosoofilisel tasandil, vaid ka kultuuritööstuse katalüsaatorina ning kodumaise disaini ja tootmise vedurina.

Kiirendada tuleks seadusandluse väljatöötamist, mis tooks rohkem kunsti avalikku ruumi - meie kõigi elukeskkonda väärtustama. Eelkõige oli kõne all nn. protsendikunsti seadus, mis sätestaks kohustusliku protsendi avalike ehitiste eelarvest nende kunstiga kaunistamiseks. Tõdeti ka seda, et olemuslikult ei ole kunstnikkond mitte pidevat toetamist vajav ühiskonnagrupp - paljud kunstnikud võiksid olla nii tublide üksikisikust ettevõtjana kui elukestva õppe elavate näidetena eeskujuks teistelegi. Ning mõistagi tauniti kunstnike suurkogunemisel hiljaaegu Tallinnas toimunud vandaalitsemisi, mille käigus kannatas ka terve rida galeriisid ja teisi kultuuriasutusi.

Kunstnike Liidu suurkogul valiti ka uus volikogu, president ja asepresident - viimastel kohtadel jätkavad kunstirahva ülekaaluka toetuse pälvinud Jaan Elken ja Anu Kalm.

Jaapani toetus Kumule
Teisipäeval anti Kumus pidulikult üle Jaapani valitsuse kultuuritoetus meie kunstimuuseumile. Jaapani suursaadiku ja Eesti välisministri poolt 2005. aasta sügisel alla kirjutatud kultuuritoetusleping on suunatud Eesti Kunstimuuseumi uue hoone sisustamiseks tänapäevaste süsteemide ja tehnikaga, lepingu kogumaksumuseks on ligemale 4 miljonit krooni. Käesoleva aasta lõpus võtab Kumu kasutusele Sumitomo korporatsiooni vahendusel saadud audiogiidide süsteemi. Muuhulgas on need abivahendid oluliseks lüliks tulevikuprojektis "Muuseum kõigile", mis peaks muutma meie kunstivarad kättesaadavamaks ka erivajadustega inimestele. Samuti on Jaapani toetuse varal soetatud näiteks selliseid spetsiaalvahendeid kunstirestauraatoritele nagu reguleeritava temperatuuriga spaatlid ja vaakumlauad.

Kunstifestival Patareis
Tallinnas endises Patarei vanglas - uue nimega Patarei Kultuuripargis - avati esmaspäeval kunstifestival "Ahne". Festivali keskmeks on rahvusvaheline üliõpilaste kunstinäitus, mis keskendub kohaspetsiifiliselt Patarei vanglale, analüüsides seda kasvatusliku ning distsiplinaarse diskursusena. Mõtteliseks telgjooneks seejuures on Focault' teooria, mille järgi kinnised asutused nagu haiglad, koolid või vanglad on inimese arengu pöördumatud mõjutajad ning samas ka ühiskonnas aktsepteeritud ning valitsevate väärtuste ja reeglite taastootjad. Näitusest "Ahne" võtab osa üle saja fotograafia-, meedia-, filmi-, graafika- ja kunstiõpetuse üliõpilase Helsingi Kunsti- ja Disaini Ülikoolist, Duisburg-Esseni Ülikoolist, Thessaloniki Aristotelese Ülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Näitust saab Patareis vaadata 25. maini.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on noore kunsti näitus "Pomo sapiens: see on tõesti midagi". Esinevad Mihkel Kleis, Triinu Lille, Martin Pedanik, Marko Mäetamm... kokku 12 autorit. Pomo sapiens on postmodernne inimene. Näituse alapealkiri valiti aga kunstnike poolt seetõttu sellesse sisse kodeeritud võimatuse tõttu - nimelt pole selge, mis on "see", kui palju on "tõesti" ja mis võrdub "midagiga".

Hiljaaegu Kultuuritehases Polymer tegevust alustanud Non Grata Kunstikonteineris avatakse aga täna õhtul näituse "Uus laine. 21. sajandi eesti kunst" teine osa. Saab näha tegevuskunsti ja selle saadusi paarikümnelt noorelt autorilt.

Tallinna Linnagaleriis on koha leidnud Alvar Reisneri projekt "Made in", mis uurib maalivahenditega asjade seisu globaalse kapitali mänguväljal, samuti meedia, staarinduse ja reklaami temaatikat. Kunstnik ise nimetab oma väljapanekut B-näituseks. Kui B-filmid on meile kõigile hästi tuttavad, siis "B-kunst" on autori sõnul "tehtud juhuslikult ette jäänud vahenditest, viimistlusele ei ole väga palju rõhku pandud ja miksitud on vägagi erinevaid ja esmapilgul mittekokkusobivaid teemasid." Värsket B-näitust saadab Vaiko Epliku seniavaldamata muusika.

Draakoni galeriis näeb Tarmo Salini ja Siiri Minka ühisnäitust "Kohtumine". Eksponeeritud on hõredad, kuid hoolikalt tehtud väljalõiked autorite elust, milles sisaldub tühiste asjade painav tähendus. Meelte selgust ja segadust ühendavad traagelniidid, hinge tume ja hele pool. Kunstnike sõnul on neil iseendale rohkem küsimusi kui neile vastuseid.

Rotermanni soolaladu esitleb pealkirja all "Sfäärilised ruumid" Peeter Sirge digipanoraame. Tava- ja silinderpanoraamvõtetega edastatav 180kraadine vaade ruumile muudab selle liikuvaks, kõverduvaks ja väänlevaks, tekitades tuttavlikest kohtadest täiesti ootamatuid elamusi - näiteks võib ülisuurel fotol näha üheaegselt Riigikogu saali lage ja põrandat, Jõhvi kontserdimaja paistab aga hoopis lõhekalavõileivana! Samalaadseid trikke on fotograaf teinud ka näiteks Tallinna Raekoja, Kadrioru lossi ja Kumuga.

Disaini - ja Arhitektuurigaleriis saab veel täna-homme vaadata tuntud loodusfotograafi Mati Hiisi näitust. Esile tuleb nüansseeritud värvi- ja vormimäng, Eesti maastikud avanevad vaatajale isikupärase nurga alt ja vahel suisa eksootilisena näivas ilus.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis avati eile vanema põlve maalikunstniku, graafiku ja kunstipedagoogi Heldur Viirese monotüüpiate näitus. Väljas on 47 teost 60. aastatest tänavuse uudisloominguni. Monotüüpial on "Pallase" koolis küpsenud kunstnike loomingus tähelepanuväärne koht - on ju tegemist põneva ühenduslüliga maali ja graafika, vabaduse ja distsipliini, juhuse ja arvestuse vahel. Viirese monotüüpia-töödes tuleb ette nii peente värvikujundite informalistlikku voolamist ja paljunemist kui aktifiguuride tantsu ja mängu. Tunnustamaks Viirese aastatepikkust missioonitundlikku tööd Konrad Mäe Ateljee õppejõu ja juhatajana, anti talle näituse avamisel üle Tartu Kultuurkapitali Anton Starkopfi stipendium.

Haapsalu Linnagaleriis näeb Eesti graafilise disaini tipptegijate töid näitusel "Isikupära 07". Oma loomingut on välja pannud Tõnu Kaalep, Andrei Kormashov, Marko Kekishev, Ivar Sakk, Mart Anderson, Anne Pikkov ja paljud teised.

Võru Linnagaleriis on Metsanädala raames väljas kahe metallikunstniku, Ester Faimani ja Argo Männiku näitus "Arm". Kahetähendusliku pealkirja all on eksponeeritud omavahel visuaalselt seotud fotod ja neile sekundeerivad reljeefsed puitpannood. Kunstnikud valutavad südant meie looduskeskkonna pärast ning kõrvutavad valujälgi maastikus armidega inimkehal.

Toimub
Täna algusega kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi auditooriumis Priit Pärna seminar - kuuleb Edwin Carelsi sõnavõttu "Lehekülgi päevikust", vestlusringis on meister Pärn ise koos Mari Laaniste ja Andreas Trossekiga - ning mõistagi näeb filme. Linastuvad 80ndatel loodud "Kolmnurk", "Aeg maha" ja "Eine murul". Filmiprogrammi korduslinastus on samas laupäeval kell 14.

17. mail toimub Tallinnas, Mustpeade Majas kunstisalongi Allee kevadoksjon. Enampakkumine toob huvilisteni 50 teost 38 autorilt. Tuntud ja ootuspäraste oksjoniklassikute Adamson-Ericu, Arkadio Laigo, Eduard Ole, Elmar Kitse ja Evald Okase loomingu kõrval leidub üllatusi - näiteks skulptor Ferdi Sannamehe haruldane maalikatsetus ja akvarell tuntud arhitektilt Edgar Kuusikult. Maalivaliku vanim teos on Roman Nymani 1905. aastal jäädvustatud "Stroomi rand" ja uusim Ilmar Malini teos aastast 1991. Graafika osas pakutakse esinduslikku valikut Wiiraltilt, ei puudu ka Richard Kaljo ja teiste looming. Teostega saab tutvuda salongis Allee ja selle kodulehel.

Ning üks meeldetuletus - 14. maini saab esitada oma ideid Disainiaasta raames toimuvale Elu paremaks muutmise konkursile. Oodatakse disainilahendusi ja kontseptsioone, mis on innovaatilised nii oma idee, vormi ja tehnoloogia kui funktsionaalsuse poolest. Konkursil võivad osaleda kõik loova meelelaadiga inimesed, olenemata vanusest või tegevusalast - peaasi, et väljapakutavad ideelahendused muudaksid meie elu lihtsamaks, mõttekamaks ja säästlikumaks. Peapreemiaks on 100 tuhat krooni, samuti ootab huvitavamate ideede autoreid võimalik koostöö ettevõtjatega. Rohkem infot leiab Disainiaasta kodulehelt.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Kaks uut lainet eesti kunstis
Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis avati möödunud nädalal näitus "Uus laine. 21. sajandi eesti kunstnikud" - - Anders Härmi ja Hanno Soansi kureeritud mastaapne väljapanek, mis üritab välja pakkuda uue generatsiooni piirjooned. Osalevad Maria Arusoo, Merike Estna, Denes Farkas, Andres Lõo, Maarit Murka, Kristiina Norman, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Rõhk on kontseptuaalsel, kriitilisel ja sotsiaalsel kunstil, mis peaks olema ka rahvusvaheliselt konverteeritav. Samas on näitus siiski piisavalt laiapõhjaline, et püstitada küsimus eesti kaasaegse kunsti hetkeseisust.

Kultuuritehases Polymer avati samuti möödunud nädalal Kunstikonteiner - Academia Non Grata Tallinna filiaal ja uus sõltumatu alternatiivgalerii, mis hakkab ilmutama alternatiivseid vaatepunkte ühiskonnas ja artworldis domineerivatele trendidele. Nagu Kunstihooneski kannab ka uue keskuse avanäitus pealkirja "Uus laine" ja demonstreerib paarikümne autori ja rühmituse loomingut. Teiste seas astuvad üles Mila Balti, Ville-Karel Viirelaid, Andrus Joonas, Meeland Sepp, Jane Remm ja Kaie Luik. Näituse kuraatorid on Anonymous Boh ja Sandra Jõgeva. ...nii võime vist öelda, et eesti kunstimaastikku uhub praegusel hetkel vähemasti kaks uut lainet.

Langebraun lauale!
Suurgildi hoones saab vaadata Eesti Ajaloomuuseumi näitust ühest legendaarsest portselanitöökojast - ja esitletakse asjakohast kataloogi "Langebraun lauale! Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemed Eesti Ajaloomuuseumis". Langebrauni portselanitööstuses kaunistatud esemed on oluliseks osaks meie tööstuskunsti- ja disaini ajaloost - ja moodustavad seejuures lõviosa 1920.-1930. aastatel Eestis dekoreeritud portselanist. Ettevõttes tegeldi oma näo ja stiili otsingutega - tulemuseks mitmekesine mustrite valik, mis ulatus väikekodanlikust magusast kitshist kõrgtasemel stiliseeritud eesti rahvuslike ornamentideni.

"Langebraun lauale!" on mõtteline järg Johannes Lorupi klaasivabriku toodangut tutvustanud näitusele "Võsaklaasist kristallini". Väljapanek on üles ehitatud lauakatmise võtmes - Langebrauni töökojas dekoreeritud portselanserviisidega on kaetud ajastukohased kohvi- ja toidulauad.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos on Kaido Ole "Koosolek". Esteetiliselt väljapeetud hüperrealistlikus laadis töötav kunstnik asetab oma näitusel ühe laua taha erinevatesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad kodanikud - galerii seinte vahel leiab aset kujuteldav tuliste vaidluste, toetusavalduste, vasturääkivuste ja igavusest haigutavate nägudega koosolek. Ole esitab ise kõrvaltvaatajaks jäädes aktuaalseid küsimusi - võimalikud vastused jäävad aga vaataja teha.

Hobusepea galeriis avatud Marko Nautrase näituse "Olümpia" algidee põhineb 1936. aasta Berliini olümpiamängudel. Eesti võitis tollal 7 medalit - arvestades rahvaarvu oldi kõige edukam osalejamaa. Paradoksaalsel kombel aitas Hitler oma propaganda ja ülisuure eelarvega kaasa kaasaegsete olümpiamängude populariseerimisele. Muuhulgas oli olümpiaküla lähistel sisse seatud "taevalik metsanurgake", kus kõige nägusamad neiud pakkusid jumalikele atleetidele oma "maiseid võlusid". Kuidas noor kunstnik seda temaatikat lahti mõtestab, näeb huviline Hobusepeas.

Galerii-G kunstisaalis eksponeerib valikut oma viimase paari aasta töödest Eesti üks tuntumaid metallikunstnikke Rein Mets. Väljapanek annab pildi kunstniku tänastest pürgimustest, mida saab iseloomustada märksõnadega objektilisus, jõuline eneseväljendus ja dekoratiivsus.

Hop galeriis on Kaja Kits-Karmi üpris omapärase pealkirjaga isikunäitus - "Panus laustale II". Tähendab see panustehnikat laustnahale - ja just see nahaliik on olnud aastaid kunstniku lemmikmaterjaliks, kuna on pehme, kergesti värvitav ja vormitav ning põneva struktuuriga.

Galeriis Aatrium räägib noor kunstnik Peeter Ora pealkirja all "Les elles" naistest. Tegemist on intiimse näitusega, kunstnik annab vaatajale justkui lugeda kilde oma päevikust. Temakesed maalidel on kas lahti riietunud või riietatud ning ümbritsetud kunstniku kirjutatud luulest....

Galeriis 008 on Adeele Sepa näitus "First sight". Noor fotograaf Valgamaalt jäädvustab loodust varajastel hommikutundidel ning mahajäetud majade salapärast elu.

...ja midagi tõsisemat. Maarjamäe lossis saab vaadata Eesti Ajaloomuuseumi näitust "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast". Näitusel kajastatakse sündmusi aastatel 1987-1988 - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning mis pani aluse Eesti taasiseseisvumise protsessile.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimajas avanes möödunud nädalal Valeri Vinogradovi näituseprojekt "Kultuuriuudised", mille pressiteade sisaldab hulganisti sõnu - peamiselt "bla-bla-bla" ja "bla-bla-bla-bla-bla" - sekka ka mõned sisukamad nagu "diskursus", "intellektuaalne ekstsess" ja "indiviid". Millega oma loomingus intellektuaalse irooniaga mängida armastav Vinogradov siis publikut kostitab, tuleks uurida juba Kunstimajas kohapeal.

Y galeriis eksponeerib Erki Kasemets oma eriskummalisi rõivaid, mis kõik on märgid mingist ajast ja tegevusest - näiteks europarlamendihoones värvitud pintsak või nööpe täis õmmeldud rõivaesemed. "Riie seob endasse inimese valikuid, ideaale ja võimalusi, ümbritsevat elu ja käesolevat aega. Kui kõik organid vananevad ühesuunaliselt ja pöördumatult, siis rõivaste abil saab pealispinda pidevalt refreshida-restartida," ütleb kunstnik selgituseks.

Samuti saab siin praegu näha Kaarina Ormio näitust "Chinoiserie, baltiquerie". Kui esimene sõna tähistab eksootilistel ettekujutustel põhinevat innustust hiinapärasest, siis paralleeltermini leiutas kunstnik Läänemeremaade jaoks. Ormio töö põhineb reisidel, mille käigus teostab ta printsessiks riietatuna erinevaid performance'eid. Vastavaid kostüüme ja dokumentatsiooni siis näitusel näha saabki.

Tartu Tampere Majas on idamaade mõjutusi, popkultuuri ja psühhedeelilisi visioone miksiva Toomas Altnurme ehk Pomshiva näitus "Uuestisünd".

Eesti Rahva Muuseumis on valminud koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga kaks näitust. "Karbid ja küübid: kiri, muster, ornament" avab vanade puust panipaikade kaunistamise tagamaid. Eesti tekstiilikunsti vanameistri Ellen Hanseni näitus aga pakub vaipade, nende kavandite ja värskelt valminud filmi vahendusel võimaluse heita pilk kunstniku loomeprotsessile.

Pärnu Linnagaleriis saab vaadata Ilmar Kruusamäe aktimaale pealkirja all "N-aine". Kunstnik ise ütleb, et kui suure hüperrealistliku portree loomiseks kulub mitmeid kuid, siis aktimaal on nagu sportliku trenni tegemine.

Võru Linnagaleriis on tunnustatud noore hüperrealisti Maarit Murka näitus "Ulli-elo". Tegemist on eklektilise väljapanekuga, mis kunstniku sõnul inspireeritud tema praegusest eluseisundist - korraga kümne asjaga tegelemisest. Ja nagu ikka, kasutab ta tööde algallikana näiteid, muljeid, fantaasiaid ja foobiaid oma elust.

Narva Muuseumi kunstigaleriis on näitus "Vaikelu", mis avab natüürmordi arenemislugu läbi romantismi, realismi, impressionismi, kubismi, ekspressionismi, sümbolismi ja sürrealismi. Kõik näitusel väljas olevad tööd pärinevad muuseumi enda kunstikogust. Narva linnuses saab vaadata veel Anne Testut' näitust "Eurooplased lauas". Prantslannast fotograaf viis üheksakümnendate aastate algul viieteistkümnel Euroopa Liidu maal läbi omamoodi perekondlike õhtusöögikommete inventuuri.

...internetis
KUNSTIKESKUS.EE 24h galeriis saab pealkirja all "Tüdimuse mõnu" näha läbilõiget Liina Siibi viimaste aastate töödest - kunstnik huvitub oma loomingus eelkõige inimesest ja tema keskkonnast ning laseb end seejuures inspireerida filmikunstist. Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel on avatud lavastuskunstniku töö eri tahke tutvustav virtuaalnäitus "Kunstniku mäng".

...välismaal
Austrias Burgau linnas veel viimaseid päevi avatud kunstibiennaalil "European Masters of Modern Art 2007" esindab Eestit graafik Benjamin Vasserman. Temalt on väljas kolm digitaalset graafilist lehte sarjast "Diagnoosid". Kokku osaleb 60 kunstnikku 33 riigist, esindatud on kirev valik kaasaegseid kunstistiile ja -tehnikaid.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios