Koondatute Kunsti Keskus
23.-30. aprillini tegutseb Tallinna Postimaja II korrusel Koondatute Kunsti Keskus. Ettevõtmine annab töö kaotanud inimestele töötubade ja arutelude näol võimaluse kokku tulla ja erinevate loominguliste tegevuste kaudu endale olulisi teemasid sõnastada. Nädala jooksul toimuvates töötubades saab koos EKA tudengitega kujundada sotsiaalset plakatit, pildistada oma argipäeva, teha dokumentaalfilmi, ajalehte ja külastada Tallinna kunstigaleriisid. Toimuvad arutelud töö, selle lõpu ja kapitalismi suhetest ning kunstist kui ühest võimalikust kritiseerivast praktikast. Lisaks kohtutakse kunstnikega, kes tegelevad oma loomingus peamiselt kodanikuõiguste ja sotsiaalsete teemade uurimisega. Linastuvad video- ja dokumentaalfilmid käsitlevad nii kodanikualgatust kui alternatiivset toimetulekut linnakeskkonnas mujal maailmas.

Koondatute Kunsti Keskus on rohujuure tasandilt toimuv eksperimentaalne ettevõtmine, mis loodetavasti aitab muuta valitsevaid mõttemalle ja ennast kuuldavaks teha, selgitavad korraldajad. Oodatud on kõik, kellel ei ole tööd, kes on tööd kaotamas või on mingil põhjusel oma senisel töökohal vähe motiveeritud. Osavõtt on huvilistele tasuta, töötubadesse on vajalik eelnev registreerimine telefonil 56285680 või http://www.kkk.artun.ee - sealt leiab ka lähemat informatsiooni.

Anu Raud kinkis oma kogud riigile ja rahvale
Legendaarne tekstiilikunstnik Anu Raud pärandas oma Viljandimaal, Heimtalis asuva muuseumi kogud Eesti Rahva Muuseumile. Raua eramuuseumist on kujunenud omanäoline õppekeskus kunstiõppuritele ja -huvilistele. Anu Raud andis kinkekirja üle oma Eesti Rahva Muuseumi juubeli tähistuseks valminud gobelääni "Kogujad" ees.

Urbanistika tuleb linna
23.-25. aprillil toimuvad Tallinnas juba kuuendat korda urbanistika ja linnamaastiku päevad "Timewide: Thinking the city in deep scale". Tänavune konverents kujundab ümber linnaga seotud mõtte- ja disainipraktikaid, otsides aja sügavust ja ruumi laiust. "Mis juhtub, kui asetame oma tööd tsivilisatsioonide sünni ja surmaga seotud alusküsimuste valgusesse? Või kui alustame oma disainist mõtlemist ulatuslikest lähedekohtadest, näiteks Reini jõe orust kui riigipiire ületavast Euroopa pinnavormist," mõtisklevad korraldajad.

Üritus toob kokku rahvusvahelisi eksperte arheoloogia, urbanistika, säästva arengu, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja kunstiajaloo valdkondadest. Programm koosneb põhiloengutest, diskussioonidest ja Tallinna piirkonnas toimuvatest taktikalistest õpikodadest. Tulemas on ka doktorantide arutelu, mille käigus diskuteeritakse valdkondlikust kuvanditeooriast ja metoodikast. Urbanistika ja linnamaastiku päevade kava ning ettekannete tutvustused leiab www.urbanistika.ee Konverents toimub Kanuti Gildi saalis, on inglise keeles ja algab 23. aprillil kell 12. Osalemine on tasuta, kõik kuulajad teretulnud.

Pääsuke maalib ja kommenteerib Pärnus
Endla Teatrigaleriis avati eile ühe meie armastatuma kunstiklassiku Tiit Pääsukese näitus "Maalid ja kommentaarid". Autor räägib selle kohta järgmist. "Need tööd on tehtud selle aasta kolme kuu jooksul, mõni on küll varem alustatud aga alles nüüd järje saanud või lõpetatud. Maalitud on nad siis, kui teisiti enam olla ei saa, siis kui juba ohtlikult lähedal on aeg, mil on ükskõik, mida maalida. Enne seda siis. Nautides, mõtlemata tagajärgedele. ... Seletus on see, mis ise tahab tähtis olla, tahab hoopis, et kunstiteos seletust ennast illustreerima või seletama peaks. Õnneks on seletust raske meelde jätta ja see ununeb ruttu. Maalid peavad siis seletuste sündimisi ja suremisi kogu aeg pealt vaatama."

Ning küsib veel: "Kes tänapäeval enam teab, mis Manet´ maalil "Eine roheluses" tegelikult toimub? Mida tähendab konn seal all vasakus nurgas või mida teeb naine tagaplaanil vees? Pissib?"

Taasleitud Triik ja sots-art
Vaal galerii 30. aprillil toimuval kevadoksjonil tuleb enampakkumisele 79 teost 56 autorilt. Lisaks traditsioonilisele valikule on galerii tegevjuhi Kaire Eeriku sõnul väljas esinduslik läbilõige sotsialistliku realismi ja sots-arti kategooriatest - viimase nimekamatest esindajatest võiks nimetada Leonhard Lapinit, Ilmar Kruusamäed ja Peeter Allikut.

Haus Galerii kevadoksjonil 28. aprillil pannakse välja 110 teost 19. sajandi keskpaigast tänaseni. Haruldaseim neist on Nikolai Triigi ligi 70 aastat kadunud olnud töö "Vana aed". Uuenduslikuna tutvustab oksjonitöid aga galerii poolt koostatud DVD. 17-minutiline videoesitlus kutsub vaataja Aarne Üksküla hääle saatel väikesele jalutuskäigule läbi Eesti kunstiajaloo, räägib meie olulisematest kunstnikest ja nende seostest Euroopa kultuuriruumiga.

Näituste näitus
Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia mulluse parima näitusekujunduse eest sai Eesti Ajaloomuuseumi väljapanek "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki". Näituse kujundasid Inga Raukas, Oliver Soomets ja Anna-Maria Gramakovski, graafilise disaini tegi Tuuli Aule. Preemia põhjenduses on rõhutatud nüüdisaegselt ja oskuslikult lahendatud näitusekujundust, mis peaks eriti hästi noori ajaloo juurde tooma, nutikat plaanilahendust, mis haarab vaataja "labürinti" ja "ajaloo sisse" ning häid dokumentaalkaadreid, mis muudavad ekspositsiooni elavaks. Näitust "Eesti parimad interjöörid ja disain 2008" saab Arhitektuuri- ja Disainigaleriis vaadata veel 30. aprillini.

Näitused Tallinnas
Alates tänasest on Adamson-Ericu muuseumis Taani-Eesti koostööprojekt "2 + 2 = 5". Neli kunstnikku - Karin Röh ja Lorilea Jaderborg Taanist ning Katrin Pere ja Urve Küttner Eestist - tutvustavad igaüks oma kodumaad, lähtudes erinevatest loomingulistest ideedest. Ühisteks märksõnadeks on kontaktid, seosed, põimumised. Väljapaneku kaasaegne osa sisaldab eelkõige viimase aasta jooksul valminud teoseid. Materjalidena on seejuures kasutatud väärismetalle, merevaiku, hinnalisi ja lihtsaid looduslikke kive, mitmesuguseid tekstiilmaterjale; kunstnike loomingule annab eripära spetsiifiliste autoritehnikate kasutamine. Ekspositsiooni on kaasatud Adamson-Ericu aegumatu sõnumiga taiestest tekstiile, ehteid ja metallvorme. Taani-Eesti koostööprojekti kuraatorid on Ülle Kruus ja Kersti Koll Adamson-Ericu muuseumist, näituse kujundaja Peeter Pere.

Draakoni galeriis on 2. maini Jaan Paavle "Vabaduse silmad".
Kui ütlen: Tiibet, Shangri La
Mõtlen: Eesti, Tuletornimaa
...niimoodi riimistatult viitab autor oma näituse mõttelisele teljele ning lisab: "Tee vabadusse on iga isiksuse enese vabaduse tee, ellujäämise vaimne programm. Mitte äraelamise oma. See on võimas ja laiahaardeline, igale eraldi ainuomane suur saladus..."

Hop galeriis on 12. maini Tiina Puhkani kureeritud minitekstiilide näitus "ZOOM in". Teemaks on hoolimine loodusest ja keskkonnast, teoste mõõdud ei ületa minitekstiilile tavapäraselt 20 sentimeetrit. Näitusel osalevad Maasike Maasik, Aune Taamal, Riste Laasberg, Kerttu Varik, Monika Järg, Aet Ollisaar, Lylian Meister ja mitmed teised. "Looduskeskkonnal on otsatu võime taastuda: kes kaotajaks jääb, on inimene," mõtisklevad autorid.

Mujal
Tartu Kunstimaja suures saalis on 10. maini eksponeeritud Everyday Picture Company graafikastuudio näitus. Galerist Markus Toompere sõnul on see Rootsi stuudio juba kolmkümmend aastat pakkunud "graafilisi kujundeid, postreid, visioone, jutustusi ja tunnistusi, mis on sündinud graafilise kunsti intensiivsest armuafäärist huviga, mil moel uued tehnikad sarnanevad traditsiooniliste meetoditega tegeliku kunsti loomisel." Näitusel astuvad üles Jim Berggren, Nina Bondeson, Jan Bringevik, Kjellake Gerinder, Rolf Gustafsson, Svenrobert Lundquist, Ulla Magnusson, Nils-Erik Mattsson ja Mona Niklasson.

Tartu Kunstimaja väikeses galeriis saab 10. maini uudistada Erki Meistri pildiseeriat "Mehetapp", mis läbi groteski ja manipulatsiooni toob autori sõnul meid tagasi külaühiskonda. "Tervislikku keskkonda, kus eesti meest ei varitsenud need ohud tervisele, mis tänapäeval. Kõik kandsid rahvariideid, tegid füüsilist tööd, sõid toitu oma peenralt. Viina küll võeti, aga mõõdukalt. Piltidel on karm fiktsioon ühiskonnast, kus naised mehi julmalt ära kasutavad."

Soomes Turu linnaraamatukogu noorteosakonnas avati 22. aprillil president Toomas Hendrik Ilvese osavõtul Tartu kunstikooli koomiksinäitus "The New Kaboom". Näitus on osa Eesti Suursaatkonna, Eesti Instituudi ja sihtasutuse Archimedes ühisprojektist "Eesti käib koolis" ("Viro käy koulua"), mis käivitati käesoleval aastal erinevates Soome põhi-, kesk- ja kõrgkoolides. Turu linnaraamatukogus saab väljapanekut vaadata 31. maini, seejärel lähevad eestlaste koomiksid rändama Soome koolidesse. Koomiksikunsti on Tartu kunstikoolis aastaid juhendanud maali- ja illustratsiooniõpetaja Peeter Krosmann; näituse aitas kokku panna Janika Nõmmela Semjonov. Vaata http://art.tartu.ee/kaboom/

Toimub
Kanuti Gildi SAAL korraldab aprillis-mais koostöös Tallinn2011 ja EMTA kultuurikorraldajatega diskussiooniõhtuid kultuurimaastikus olulistel teemadel. Igalt esinejalt lühiettekanne, millele järgneb modereeritud vestlusring. 23. aprillil räägiti teemal "Kuidas kunst muudab maailma?", 24. aprillil 19.30 sellest, milline võiks olla Eesti kultuurimaastik 15 aasta pärast ning 5. mail tuleb jutuks "Euroopa kultuuripealinn - hüppelaud või euroudu?"

Toimumas on järjekordne performansifestival Diverse Universe, mis kulgeb Eestis marsuudil Tallinn - Rakvere - Tartu - Paide - Pärnu ja seejärel edasi Riia - Berliin - Basel - Toulouse - Marseille - Barcelona. Festivalil osaleb kunstnikke Jaapanist Saksa- ja Inglismaani, Eestist Group RUBENS - Sybille Neeve, Pirta, Tuul, Group C.n.o.p.t. & Tatjana Kristall, Dark Fire Angel & Co, Hans Gerhard Lock & Co. Muuhulgas äratatakse 25. aprillil Paides taas ellu Eesti esimene iga-aastane tegevuskunstisündmus "Aeg. Ruum. Liikumine". Kõigest lähemalt http://www.performance.ee/diverseuniverse/

25. aprillil 12.00- 18.00 tutvustab Põlvamaal MoKSi Avatud Stuudios oma tegemisi Julia Wandel. Muidu Hamburgis elav kunstnik töötab video, filmi ja installatsiooni vallas; Moostes resideerus ta märtsis-aprillis. Muuseas, laupäeval toimub Moostes ka Eesti rahvamuusikatöötluste festival "Moisekatsi elohelü".

Narva linnuses on 3. maini üleval ArhitektuuriAasta rändnäitus "Arhitektuur on kohal". 29. aprillil kell 14 toimub näituse seminar, kuhu on oodatud kõik arhitektuurihuvilised. Ettekannetele järgneva workshopi viivad läbi EKA arhitektuurimagistrandid.

30. aprillil algusega kell 21 toimub Tartu Kultuuritehases juba üheteistkümnendat korda üritus Mood-Performance-Tants, mis tänavu kannab nimetust "Nukutehas". Moeeksperimentidega astuvad üles 10 Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilitudengit ning 6 välisesinejat Rootsist, Lätist ning Leedust, nende kõrval panustavad projekti Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts, Noorte Teatritehas ja teised; kabareelikus kavas on omal kohal ka alternatiivsed bändid ja plaadikeerutajad.

Wiiralt avaneb kodumaal
Kumus avati eile Mai Levini kureeritud "Eduard Wiiralti pärand - Eesti Komitee kingitus", mille eellugu ulatub aastasse 2005. Nimelt siis andis Eesti Komitee Stockholmis Eesti Kunstimuuseumile üle olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist - 323 gravüüri, 919 joonistust, skitsi ja kavandit ning 84 graafikaplaati, samuti arhiivi kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute, näitusekataloogide ja tema loomingu retseptsiooni peegeldava ajakirjandusliku materjaliga. Kuigi EKMil oli - esmajoones tänu suurkollektsionääri Alfred Rõudele - juba enam kui 3500 lehte hõlmav Wiiralti-kogu ja soliidne arhiiv, tähendab Eesti Komitee kingitus väga olulist lisa muuseumi kollektsioonile.

Nüüd Kumus eksponeeritud töödest on varaseim 1925. a puugravüür "Idamaine motiiv" - Wiiralti esimene Pariisis teostatud gravüür. Aastatel 1925-1939 Pariisis loodust on haruldasi proovitõmmiseid, aga ka tõmmiseid teostest, mille plaadid on sõja-aastatel Pariisis hävinud, samuti joonistusi ja krokiisid. Tervikliku ansambli moodustavad klassikaliselt kristalliseerunud stiilis joonistused Marokost, pärit aastatest 1938-1939. Sõja-aastatel Eestis loodud üldtuntud gravüüridele - "Monika", "Eesti neiu" (1942), "Virve" (1943) - tehtud joonistusi hoidis kunstnik üsna kiivalt enesele, mis näitab, kui südamelähedased need tööd talle olid.

Saadoja Tallinna vaated Tartus
Vaal Galerii avas eile Tartus, aadressil Siili 6-39 asuvas korteris Tõnis Saadoja maalinäituse "Kodulinn Tallinn" Tartu ekspositsiooni. Tegemist on järjega kunstniku mullu novembris Tallinnas toimunud näitusele, mille eest Saadoja pälvis ka Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia.

Kohaspetsiifilise akvarellinäituse alustaladeks on kodutunne, turism ning äsja lõppenud kinnisvarabuum. Piltide vormilise teostuse on kunstnik laenanud nn Toompea tänavakunstnikelt, kes Pikas jalas ja lugematutes suveniiripoodides Tallinna vanalinna vaadetega "akvarelle" - või õigemini akvarellide koopiaid - müüvad. Saadoja poolt algselt suveniirpiltide ja postkaartide irooniana maalitud monokroomsed fotorealistlikud akvarellid on kasvanud kaheksaks erinevaks pealinna dokumenteerivaks peatükiks. Lisaks Tallinnas juba näidatud 93 akvarellile eksponeeritakse praegu ka uusi, alles lõpuni maalimata töid. Väljapanek Tartus on avatud 13. maini, iga päev kell 12 - 20. Sisse pääseb helistades uksekella nr. 39 või telefonil 56735715.

Muravskaja portreteerib Eesti vene kogukonda
Tallinna Linnagaleriis näeb 3. maini Tanja Muravskaja näitust "Lucky Losers". Näituse pealkiri viitab sporditerminile - kaotuse korral on võimalik edasi pääseda tänu kellegi teise kaotusele. Muravskaja jätkab portretistina, sedapuhku on vahendiks video. Modelliks on kunstnik valinud seitse Eesti vene rahvusest avalikkusele tuntud edukat inimest: Dmitri Klenski, Adolf Käisi, Anna Levandi, Tatjana Muravjova, Mihhail Stalnuhhini, Eduard Tomani ja Boris Tuhhi.

Kuraator Reet Varblase sõnul on Muravskaja ehitanud oma videoportreed üles Rembrandti portreedele sarnaselt. Kunstnik püstitab projekti abil küsimuse, kas Eestis, kus "kolmandiku elanikkonna emakeel (igapäevane suhtlemiskeel) on vene keel, on võimalik taastoota vene keelel (ja kultuuril) põhinevat identiteeti, mis vaieldamatult eeldab tugevat diasporaad, väljakujunenud intellektuaalset eliiti, krestomaatilisi liidreid"? Kogenud fotograafina ei suru Tanja Muravskaja portreteeritavaid kindlatesse raamidesse, vaid jätab vaatajale nende avamis- ja tõlgendamisruumi ehk portree kui sellise lõpliku konstrueerimise õiguse.

Eesti panus tshuktshi kultuuri kajastamisse Saksamaal
Müncheni Riikliku Antropoloogiamuuseumi filiaalis Oettingeni vürstilossis avati 9. aprillil näitus "Põhja-Siber - elu tundras ja Põhja-Jäämere ääres" ("Nordsibirien - Leben in der Tundra und am Arktischen Ozean"). Müncheni Antropoloogiamuuseumi rikkalikku tshuktshi etnograafilist esemekollektsiooni täiendavad ajaloolised ja kaasaegsed fotosuurendused nii muuseumi enda kui Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi fotokogust. Näituse koostas muuseumi teadusdirektor dr. Jean-Loup Rousselot ning kujundas EKA kunsti- ja kultuuriantropoloogia dotsent Kadri Viires; fotomaterjalid töötles ja kujundas EKA graafika dotsent Ly Lestberg. Näitus jääb avatuks 2010. aasta veebruarini.

Tshuktshid on väikesearvuline (u. 12 tuhat inimest) põlisrahvas arktilises Siberis, kelle traditsioonilisteks elatusaladeks on olnud põhjapõdrakasvatus ja küttimine. Seejuures on just tshuktshi naiste ülesandeks veel tänagi kogu majapidamise eest hoolitsemine, sealhulgas ajutiste telkelamute - jarangade - püstitamine, toiduvalmistamine, nahast rõivaste ja tarbeesemete valmistamine.

Kunst ühendab rahvaid ja kaunistab Paldiskit
Hobusepea galeriis on 27. aprillini loomingulise ühenduse Johnson ja Johnson näitus "Meistri kutsumine". Tegemist on vahekokkuvõttega projektist, mille eesmärgiks on läbi Paldiski linna püstitatava Amandus Adamsoni skulptuuri "multikultuurse ja multinatsionaalse elanikkonna ühisidentiteedi loomine ning otsuste langetamise protsessi kaasatud motiveeritud osaliste produtseerimine, indiviidide ja ühiskonna vahelise läbirääkimiste ruumi laiendamine, diskussiooni ja dialoogiplatvormi loomine. Valitud ja püstitatav Adamsoni skulptuur ei oleks mitte üksnes esteetiline objekt ja projekti lõppeesmärk, vaid algusest peale sotsiaalse tähenduslikkusega laetud linnaskulptuur."

Kunstnike sõnul näivad Adamsoni ateljeemuuseum ja tema isik moodustavat Paldiski kireva elanikkonna peamise identiteedikeskme ja olulise ühisosa - Adamsoni loomingut tuntakse ühtviisi hästi ning austatakse nii eesti- kui ka venekeelse elanikkonna hulgas.

14.-24. aprillini toimub Paldiski linnas EKA skulptuuriosakonna, Vilniuse Kunstiakadeemia ja Helsingi Kunstiakadeemia ühine töötuba, mis korraldatakse Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoole ühendava KUNO võrgustiku raames. Kümne intensiivse tööpäeva jooksul valmivad erinevad kunstiprojektid, mille aluseks linna geograafiline paiknemine, ajalugu ja tänane elu linnas - Paldiski kui elav organism.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis näitab pealkirja all "Pääs kitsale rajale" 13. maini oma loomingut Kristiina Kaasik. Galerist Juta Kivimäe sõnul on Kaasik Eesti silmapaistvamaid kaasaegseid maaliklassikuid, kelle sügavalt läbitunnetatud sümbolistlik maastikukäsitlus on erandlikult mõjuv ja intensiivne. "Nägemusliku valgustuselamuse visualiseerimine metafoorse maastikukäsitluse kaudu avab vaatajale kunstniku isiksuslikud ja intellektuaalsed otsingud märksa laiemas diapasoonis, kui see eesti kujutavas kunstis tavaks on." Kunstnik ise selgitab seejuures, et teda ei huvita meie aja poliitilised kitsendused, vaid inimese ajatu probleem - sisemine vabadus meis endis.

Rahvusraamatukogu fuajees ja peanäitusesaalis saab 7. maini vaadata raamatukogu kunstikogul põhinevat ulatuslikku väljapanekut "Illustratsiooni võlu", millel on eksponeeritud 150 illustratsiooni 57 kunstnikult (Günther Reindorff, Siima Shkop, Evald Okas, Edgar Valter, Ott Kangilaski, Richard Kaljo, Vive Tolli jpt.). Rahvusraamatukogu raamatuillustratsioonide kogule pandi alus 1960. aastatel, täna kuulub sellesse tervelt 9 tuhat originaalillustratsiooni, mis loodud 780 raamatule; vanim originaal pärineb 1911. aastast. Eesti Rahvusraamatukogu kodulehele on loodud ka e-kogu, kus saab näha raamatuillustratsioone 76 autorilt.

Tam Galeriis on aprillikuu lõpuni lahti omapärane projekt - kunstivahetus. Kunstnikele anti võimalus tuua näitusesaali mõni taies oma isiklikust varasalvest ning vahetada see teise tunnustatud Eesti kunstniku meelepärase töö vastu. Kunstivahetuses osalevad enam kui 40 tööga Uno Roosvalt, Jasper Zoova, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Nukke, Epp Viires, Sorge ( Margus Tiitsmaa), Markus Kasemaa, Maarit Murka, Anna-Maria Ulas, Meiu Münt, Lembe Ruben, Andres Sütevaka, Priit Pajos, Enn Tegova, Andrus Joonas, Enno Ootsing, Sirje Protsin-Petersen, Raoul Kurvitz ja Ilmar Kruusamäe. Galerii külastajatel on võimalus vaadata näitusesaali üles pandud töid ning soovi korral esitada neile ka oma ostupakkumine.

Kastellaanimajas on kuu lõpuni näitus "Art connects people and countries", mis saabus Tallinna Austriast, Viini kunstigaleriist JMA. Väljas on neljateistkümne kunstniku tööd Itaaliast Hiinani, esindatud on erinevad põlvkonnad ja lähenemised sürrealismist-sümbolismist sotsialistliku ja fotorealismini; ühendavaks on seejuures naisalge olemasolu teostes - olgu see siis naiselik vorm, figuur või mütoloogiline seletus.

Lühidalt
Galerii M näitab 29. aprillini Ervin Õunapuu loomingut pealkirja all "Fikseeritud miraazhid"; tegemist on Õunapuu esimese väljapanekuga Eestis üle viie aasta.
Maxit Estonia ruumes on juuni lõpuni eksponeeritud graafik Kelli Valgu looming; järjekorras kahekümne kaheksandal isikunäitusel näeb kunstniku kahel viimasel aastal loodud estampe, mis teostatud talle omases kombineeritud kõrgtrükitehnikas.
Rahvusraamatukogus saab vaadata filoloogi (TLÜ) ja fotograafi (New York Institute of Photography ) taustaga Tiina Gilli näitust "Pintsli asemel fotokaamera".

Mujal Eestis
Tartus Tampere Majas on 3. maini Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna tudengite disaininäitus "Nõudepeatus". Noored on kujustanud nii erinevaid lauanõusid kui mitmeid muid tarbeesemeid - näiteks pudrunuia, millega saab peale tampimist kartulipüree ka taldrikule tõsta. "Nõud on peatatud, et vaadelda nende olemas olemise ilu, osaleda tegijate rõõmus. Nõud nõuavad peatumist mõtlemiseks - kõik ei ole nii, nagu esmapilgul võiks arvata," lubavad asjaosalised.

Tampere peatänavale paigaldatava ajutise kunstiteose konkursi võitis Tartu kunstnik Markus Kasemaa projektiga, mille keskmes tema inimkõrgused nn lameskulptuurid arvutimaalide seeriast "Figuurid". Korraldajate eesmärgiks on hankida igal aastal linna kesksele jalakäijate tänavale juurde üks uus kunstiteos. Sõpruslinna Tartu kunstnikud olid 2003. aastal alguse saanud iga-aastasel projektikonkursil osalema kutsutud esmakordselt.

Võru Linnagaleriis saab 8. maini vaadata Toomas Altnurme maale ja arvutigraafikat pealkirja all "Emruntla - peatuspaik reaalsuste vahel". Maalija ja skulptori haridusega Altnurme on mitmekülgne kunstnik, kes "nimetab ennast pildikeerutajaks ning segab kokku impulsid idamaadest, popkultuurist ja omaenda meeltest. Tulemuseks on igavene mikstuur igavikulistest ja kosmilistest asjadest ning pealispindselt meile näkku säravatest linnatuledest, neoonist ja nailonist."

Pärnu Linnagaleriis saab 9. maini uudistada Rootsi kunstniku Kerstin Hedströmi loomingut. Oma objektid ja skulptuurid loob ta taaskasutades näiteks prilliklaase, CD-plaate ning sulgi. Tegemist pole aga kaugeltki rämpsukunstiga - Hedströmi käe all muutuvad jäätmedki elegantseteks ja pilkupüüdvateks taiesteks, nendivad näituse organiseerijad.

Toimub
Kumus on 18. aprill Lillelaupäev - majas kõlab muusika, näitusel "Floromaania" saab liikuda koos botaanik Tarmo Niitlaga ja õppida tundma kunstnike jäädvustatud taimi, nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad osaleda otsimismängus "Kohtumine putukaga" ning kell 15-16 oma lemmiku Kumu hariduskeskuses ka putukamärgiks vormistada.

Kunstitundide vähendamine tule all
Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseum teatasid oma juhtide avalikus pöördumises Haridus ja teadusminister Tõnis Lukasele ja riigikogu kultuurikomisjonile, et muretsevad kunstitundide arvu vähenemise pärast uues kooliseaduses.

Protestijad nendivad, et kunstiõpetus Eesti üldhariduskoolis on marginaalses seisus ning senini on räägitud pigem kunstiõpetuse tundide arvu suurendamise vajalikkusest. Uue haridusreformi kavandajad on ette näinud kunstiõpetuse tundide koomaletõmbamist gümnaasiumi astmes määrani kaks ainekursust kolme aasta peale. Samas on "visuaalne keeleoskus" rahvuskultuuriliselt sama oluline komponent kui emakeele valdamine, kunstilise intelligentsuse kasvu saavutamine peaks muutuma nüüdishariduse enesestmõistetavaks osaks, nii nagu see on mujal Euroopas. Loe lähemalt www.postimees.ee

Tali lahkab kapitalismi
Hobusepea galeriis on 13. aprillini Andres Tali isikunäitus "Das Kapital. Kritik der politischen Ökonomie". Tali kaubamärgiks on juba hea mitu aastat stituatsioonide lavastamine ja jäädvustamine, milles ta ise "keskealise valge mehena" ning seejuures veel kunstnikuna melanhoolselt ringi eksleb. Kuraator Elin Kardi sõnul aga häirivad nüüd Eha Komissarovi poolt "keskealise, hunnitu, sarmika ja traagiliselt õnnetu mehena" kirjeldatud Tali eleegilist hääbumist Karl Marx, Milton Friedman, liberaalne turumajandus ja sellega kaasaskäiv aplus.

Krampides viskleva kapitalismi visualiseerimiseks on kunstnik kehastunud liberaalmajanduse enesehävituslikuks apluseks. Ent isegi liigset ahnust välja oksendades jääb Andres Tali väljapeetult küüniliseks ning vaoshoitult elegantseks, nendib Elin Kard.

Lenin, Stalin ja hull kunstnik
Tallinna Kunstihoone Galeriis on 19. aprillini Venemaa art brut kunstniku Aleksander Lobanovi näitus. 1924. aastal väikelinnas Mologas sündinud Lobanov jäi noore mehena kurttummaks, vaimse tasakaalutuse tõttu paigutati ta hooldekodusse, kus hakkas 60. aastate alguses pärast ägedat agressiivsusperioodi joonistama. Tema kunstnikuannet märgati alles 90ndate lõpus ja rahvusvaheliselt tuntuks said eraku tööd peale mehe surma, 2003. aastal. Lobanovist järele jäänud maine vara mahtus ühte kohvrisse ning sisaldas peamiselt joonistusi ja üledekoreeritud portreefotosid temast endast.

"A. P. Lobanovi tungiajeline pildimaailm väljendab groteskselt ja äraspidiselt Venemaa vaimulaadi. Lobanovi töödes ühinevad omavahel folkloorse lubokkipildi, propagandaplakati ja psühhootilise joonistuse pildisemantika. Tema joonistuste tuumaks on kolm olulist figuuri, tema ise, Lenin ja Stalin. Need müütilised kangelased (isa, poeg ja kaitsev vaim) on kujutatud alati koos relvade ja militaartehnikaga, poseerides kas siis nn klassikalises jahistseenis või kangelaslikus lahinguolukorras." Lobanovi jaoks tähendavad relvad ühekorraga nii isiklikku võimu kui enesekaitset, on leidnud tema loomingu analüüsijad. Väljapaneku kuraatoriteks on Sigrid Saarep ja Dominigue de Miscault.

Murka teeb koerustükke
Galeriides ArtDepoo ja SooSoo on praegu avatud Maarit Murka näitus "0.43". Maalidest, videotest ja täiendavatest tekstidest koosnev installatsioon oli eelmise aasta lõpus eksponeeritud Helsingis Korjaamo galeriis toimunud samanimelisel näitusel. ArtDepoo näeb lisaks ka uusi töid.

Näituse tuumiku moodustavad fotorealistlikud autoportreed, mille valmimisprotsessi jooksul hägustas kunstnik oma tajusid - näiteks pani proovile oma tasakaaluorgani, luues kunsti 0,43 promillise joobega. Nii tegeleb Murka enda sõnul oma foobiate ja hirmudega. Maale täiendavad eksperimente kujutavad videod, mis näitlikustavad maali "Maitse" sünnilugu - selle loomisel kasutas kunstnik nimelt oma maitsemeelt, lakkudes üle värske õlimaali.

Näitused Tallinnas
Disaini- ja Arhitektuurigaleriis on 13. aprillini eksponeeritud projekt "Paast ja ülestõusmine", milles Tiina Tammetalu on ühendanud kaks erinevat autoripositsiooni, maalija ja interdistsiplinaarse kunstniku oma. Näha saab valikut aastatel 2002-2009 valminud teostest - siin on nii mulla ja põrmuga maalitud Eesti maastikke kui otsekui ülestõusmise sümbolina värske ja elust pakatav naisakt.

Riigikogu Kunstisaalis avati teisipäeval Marko Nautrase näitus "Mass". EKA graafikuna lõpetanud kunstnik jätkab praegu õpinguid samas interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuris. Ta on loonud gräffitist inspireeritud sarju, installatsioone ja videoid. Riigikogus näeb installatsiooni ja metallile prinditud rahvarohkust kujutavaid fotosid, mis üles võetud maailma eri paigus. Nautrase kontseptsioon on tõukunud Jose Ortega Y Gasseti raamatust "Masside mäss".

"Estonia" talveaias saab 3. maini vaadata Piret Rohusaare meeleolukat ja värviküllast näitust eesti jazzmuusikutest "...värvid rütmid jazz armastus...". Eesti Jazziliidu juhatuse esimehe Jaak Sooääre sõnul on Rohusaar oma töödes "osanud tabada jazzmuusika olulisemaid elemente, spontaansust, kirglikkust, liikuvust ja riskivalmidust. Paljudel piltidel on äratuntavad meie tuntud muusikud ja see äratundmisrõõm lisab näitusele põnevust."

Rahvusraamatukogu Saksa lugemissaalis saab 25. aprillini tutvuda fotoalbumitega, mis tutvustavad saksa fotograafias viimase aastakümne jooksul toimunud arenguid ning rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud kunstnike nagu nt Candida Höferi, Wolfgang Tillmansi, Jürgen Telleri jt. loomingut.

Lühidalt
Draakoni galeriis eksponeerib 18. aprillini pealkirja all "3" oma loomingut Jim.
Kunstikonteineris on kuu lõpuni Erik Alalooga kinemaatiline müsteerium "Technophobile".
Deco Galerii saab 25. aprillini vaadata graafik Vladimir Bogatkini (1922-1971) ja tema poja keraamik Georg Bogatkini (s. 1954) loomingut.
Sauel firma Remoluft ruumes näeb Avo Ermeli ja Reiu Tüüri taieseid.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis on 18. aprillini fotonäitus "Lima", millel lööb kaasa pea kakskümmend esinejat nii "uute kui vanade Tartu boheemlaste" hulgast, sealhulgas Margus Kiis & the 13 er, Martiini, Juka Käärmann, Lauri Kulpsoo, Mehis Heinsaar.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on 19. aprillini Lev Vassiljevi juubelinäitus "Kevadine", kus maalija ja graafikuna tegutsev kunstnik näitab kolmel viimasel aastal temperatehnikas valminud töid.

Pärnu Kunstihallis on kuu lõpuni eksponeeritud näitus "Southern Folk Art and American Outsider Art Collection". Väljapaneku Kalifornias elav kuraator Steve Vanoni on kogunud Ameerika lõunaosariikide rahvakunsti ja USA autsaider-kunsti viimased kakskümmend aastat. Tema kogus on üle paarisaja teose poolesajalt kunstnikult. Väljapanek Pärnus kirjeldab seda kirjut kooslust videodokumentatsioonide ja originaalteoste kujul.

Pärnu Kunstnike Majas saab 10. maini uudistada Pusa maalinäitust "Lõimumine". Korraldajate sõnul rõõmustavad Pusa maalid rahvast kirevate värvide ja rõõmsate mustritega, neid on võrreldud lasteraamatuillustratsioonide ning dekoratiivtarbekunstiga. "Pusa enda taotlused on tegelikult märksa sügavamad ning keerukamad. Ta kujutab sissevaateid universumi ülesehituse ja arengu süsteemidesse. Tõsiasi, et tema nägemuses avaldub kõiksuse infoväli ilusa, põneva ja positiivsena, on ainult kadestamisväärne."

Kuressaare Raegaleriis näeb kuu lõpuni Tartu kunstniku Sirje Protsin-Peterseni ja tema Taani päritolu abikaasa Per William Peterseni ühisnäitust "Katmata". Sirje looming on suuresti autobiograafiline, kujutades inimest, kes otsib oma kohta elus ja leiab selle pidevas muutumises. Peri töödes leidub rohkem huumorit ning ta sooviks on teha inimesi õnnelikuks.

Narva Muuseumi kunstigaleriis näitavad 25. maini oma töid Narvast pärit Jekaterina Saveljeva ja Prantsusmaalt Nancy linnast pärit Ludovic Pujol. Projekti tuumaks on mitme aasta jooksul Euroopas rännates üha uute kihistustega täienenud kollaazh fotodest ja ajaleheväljalõigetest. Kunstnike sõnul püüdsid nad kajastada meid ümbritsevat maailma läbi kujutluste, mida tirazheeritakse Euroopa massmeedias.

29. juunini jääb Narva linnuses avatuks koostöös Ungari Instituudiga valminud fotonäitus "Enamat kui safari...", mis tutvustab tunnustatud fotograafi Attila Loranti jäädvustusi hääbuvatest kultuuridest Aafrikas.

Lühidalt
Pärnu Linnagaleriis on 12. aprillini üleval Billeneeve ja Marilin Kinsigo näitus "Saakloomad".
Rakvere Teatris on fuajeenäituste hooaja lõpetuseks väljas Erki Kasemetsa "PEP" ehk "Pool Elu Prügimäel".
Jõhvi linnagalerii näitab 27. aprillini kohvikus "Mozart" Raivo Järvi graafilisi töid pealkirja all "Issanda loomaaed".

Toimub
Kultuurikatlas toimub 12. aprillil 13.00-16.00 Ernest Truely juhtimisel kiirjoonistamine - sajad poosid kestusega 5 kuni 30 sekundit esitatakse aktimodellide poolt kiire rütmilise muusika saatel, mida mängib DJ Indrek Põder. Kolmetunnise kursuse tasu on 80 krooni, kaasa tuleb võtta oma joonistustarbed, korraldajate poolt on paber.

13. aprillil kell 17 kohtuvad oma näitusel "Ühine tee" Vabaduse galeriis kunstihuvilistega skulptorid Ilme ja Riho Kuld.

Eesti Rahva Muuseumi 100. tegevusaasta juubelipidustuste raames toimub 15. aprillil 11.00-18.00 avatud uste päev "Väravad on valla!", mille raames on kõigil võimalik külastada erinevaid ERMi hooneid, saada osa ekskursioonidest näitusemajas ja kogudes, tutvuda püsi- ja juubelinäitusega jpm.

Tartu Kunstimuuseumis leiab näituse "Tulevik sünnib täna. ENSV progressiivne kunst 1958-1968" raames aset kohtumisõhtute sari "Tulevikutegijad". 16. aprill 17.30 saadakse kokku maalikunstnik Nikolai Kormashoviga, 7. mail 17.30 skulptor Jaak Soansiga. Näituse raames leiavad aset ka kaks filmiõhtut - 14. mail Ilmar Torni ja 21. mail Evi Tihemetsa loomingust.

Tartus uuritakse õnne
Tartu Kunstimaja suures saalis esinevad grupinäitusega "Palju õnne!" Minna Hint, Kadri Kangilaski, Margot Kask, Kaie Kal, Kaija Kesa, Epp Kubu, Piia Lehti, Ly Lestberg, Rauno Thomas Moss, Tanel Rannala, Lilli-Krõõt Repnau, Leho Rubis, Mai Sööt, Siiri Taimla ja Toomas Tõnissoo.

"Millisest õnnest kõneleb meie aja ühiskond? Kas riigi õnn tuleb konfutsiaanlikult enne inimese oma või vastupidi? Kas õnn on jagatud ühisosa või hoiab igaüks oma õnne enda juures varjul? Keda me usume, kui jutt käib tõelisest õnnest? Kas õnne nimel elatakse kommunistliku tuleviku vaimus või õnne elatakse siin ja praegu? Millise intensiivsusega peaks olema avalik arutelu õnnest? Kui reaalne peaks olema õnneprintsiibi rakendamine?" Nii küsivad autorid ning nendivad, et õnne fenomeni erinevad tõlgendused - näiteks sotsiaalne, metafüüsiline, absurdne ja parodeeriv, keemiline ja bioloogiline, antropoloogiline ja traditsiooniline - võimaldavad sellele teemale uurimuslikult ja mitmekesiselt läheneda.

Nahakunstnikud uurivad ja hoiavad pühadust
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on eksponeeritud rahvusvaheline näitus "Relikviaar", millel osalevad kunstnikud Eestist, Lätist, Leedust ja Rootsist, samuti Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti osakonna tudengid. Lähtudes märksõnadest "reliikvia" ja "relikviaar" (reliikvia hoiunõu) uuritakse, mida kaasaegses maailmas pühaks peetakse ja kuidas pühasid asju hoitakse, kaitstakse ning ajas edasi kantakse.

"Relikviaar kui pühade esemete hoidmise koht ei pea tingimata tähendama konkreetset eset, milles armsat ja olulist säilitatakse. Pühad võivad olla ka mõtted ja teod, mis on vormunud aja jooksul omaette väärtuseks, moodustades relikviaari, kus inimene säilitab oma "mina" maailma karmide pilkude eest. Relikviaariks võib olla ka materjali talletatud mõttetera või -tarkus, mis elus õige tee juhatab. Relikviaar võib olla ruum eneses. Või ruum looduses. Või mõistuse, inimkäte ja -meeltega piiritletud territoorium…" - nii väljendavad oma kunstnikupositsiooni näitusel osalejad.

Näituse avamisel 1. aprillil andis Eesti Nahakunstnike Liit välja ka kolm võrdset auhinda, mille pälvisid Tiiu Vijar perfektse tehnilise teostuse, materjali ilu ja omaduste oskusliku esiletoomise eest, Marje Taska idee sügavuse ja mõjuvuse eest ja Helle Kõomägi humoristliku ja värske lahenduse eest. Mae Kivilo kujundatud "Relikviaar" jääb avatuks 17. maini.

Kunstiakadeemias pauguvad uksed
Täna kell 19 avatakse kolmas Eesti Kunstiakadeemia 95. sünnipäevale pühendatud näitus - nimelt on linnade uurimisega tegelev ühendus Linnalabor ehitanud EKA galeriisse massiivse kohaspetsiifilise installatsiooni "Uksed"/"Dveri"/"Doors".

Autorid selgitavad: "Näituse objekt on kogu galeriid täitev, ustest ning neid toestavast raketisest koosnev labürintjas struktuur. Installatsiooni põhiplaan on rajatud ruudustikule. Labürinti läbivad inimesed saavad uksi avades või sulgedes keerdkäigu loogikat osaliselt muuta. ... Struktuure kujutatakse ikka rigiidse ja kandilisena, inimene on seevastu dünaamiline, pidevalt muutuv ja vabaduse poole pürgiv - seega kohtuvad installatsioonis indiviidi dünaamika ja struktuuri staatika. "Uksed" on nende kahe aktiivse interaktsiooni moment: struktuuri olemus allub osaliselt indiviidi tahtele, samas seda piirates ja vormides. ... Tänaval kõndides, poejärjekorras, töökohale konkureerides või päevalehes artiklit kommenteerides suhestume teiste linlastega ning määrame oma teel käies nii mõnigi kord ka teiste oma. Avades ukse, sulgeme tee mõnes teises suunas." Isemoodi uksi saab EKAs avada ja sulgeda 23. aprillini.

Fetishikunstikülakosti Soomest
Tallinna Linnagaleriis on 12. aprillini üleval Soome kunstniku Aurora Reinhardi näitus "Teaser". Väljapaneku keskmes on kuraator Andres Härmi sõnul "naisfetish ja selles segunenud seksuaalsuse, argimütoloogia, iha ja majanduse mehhanismid". Näitus koosneb video- ja fotoseeriatest ning skulpturaalsetest miniinstallatsioonidest, kus ei puudu omajagu õõva, aga kus on ka tubli annus vaimukat huumorit.

Reinhardi loomingu keskmes on üheksakümnendate lõpust alates olnud küsimused naise identiteedist, marginaalsusest ja teisesusest, küsimused sellest, kuidas identiteeti konstrueeritakse ja kuidas seda manipuleeritakse. Tihtipeale on ta kasutanud maskeraadi ja paroodiat strateegiatena nendest küsimustest rääkimiseks, lavastades ennast fotodel erinevates rollides, kus mängitakse naiselikkuse ja mehelikkuse piiridega ning nende vahepealolekuga.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis avas eile oma näituse Kaia Kiik - eesti kunstnik, kes elab ja töötab juba viimased 12 aastat Pariisis. Prantsusmaale suundus Tallinna kunstikooli taustaga Kaia Kiik eesmärgiga jätkata filosoofiaõpinguid.Tänaseks on Kiik seal eduka kunstnikegrupeeringu, kaasaegse kunsti keskust vedava "Rivoli 59" juhatuse liige, kel selja taga näitused mitmes riigis; käesolev väljapanek on seejuures kunstniku esimene isikunäitus Eestis. Vaalas näeb kriidikarva ja hallikaid seinalahmakaid meenutavaid töid, mille pragudest ja kihtidest paistavad välja sinna "ladestunud" esemed, taldrikutükkidest seemnete, kivististe, müntide ja võtmeteni välja. Tsemendi, kipsi, liimi- ja soolasegust omamoodi maailmu välja kraapiv Kiik töötab nagu arheoloog, kes avastab minevikku - või nagu geoloog, kes uurib kihte. See aga annab talle võimaluse uurida ka meie praegust maailma ja elu neutraalselt, justkui teaduslikust lähtepunktist, leiavad näituse korraldajad.

Kaia Kiige ja tema ateljeenaaber Pascal Foucart näitavad oma loomingut 22. aprillini ka Galeriis 008. Prantslane dekomponeerib oma töödes valgust läbi värvide, tema lähenemine valgusele on lähedane astronoomidele, kes uurivad ja analüüsivad tähtede olemust ja koostist. Võib öelda ka nii, et kunstnik otsib rütme ja vibratsioone, mis paneksid maali "laulma"; tema tehniline käsitlus on seejuures täpne ja minimalistlik

Vabaduse Galeriis on 22. aprillini skulptorite Ilme ja Riho Kulla näitus "Ühine tee". Kunstnikepaar astus eesti kunstiavalikusse ette 1960. aastate modernismilaines. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on alati pälvinud suurt publikumenu, ühtviisi meisterlik on ta nii puuskulptuuris kui marmoris. Viimastel kümnenditel loodud figuraalsetest skulptuuridest on märkimisväärne osa loodud ja jäänudki välismaale, eriti Prantsusmaale. Riho Kulla dünaamilised, barokselt mänglevas liikumises skulptuurid mõjuvad oma rikkalike struktuuride ja täpse kompositsiooniga. Tallinlastele on kindlasti tuttav tema valge "Raadiotuvi" Gonsiori tänava raadiomaja seinal.

Hop galeriis näeb 21. aprillini Maret Sarapu isikunäitust "Valgest varjust", mille keskse osa moodustavad klaasist lapitekid. Kunstnik on inspiratsiooni saanud Ameerika-reisist ning sealsest talupojakultuurist, kus lapitekkidel on oma kindel ja harjumuspärane koht. Maret Sarapu: "Midagi luues ei mõtle ma harilikult sellele, mida loodav teos rääkima peab. Ma tean, kust pärineb teose ajend, kuid ei otsusta enne teose lõpetamist, mida teos ise kõneleb. Minu enese jaoks on tulemus samavõrra uudne kui kõrvalvaataja jaoks. Kui on mingi asja tegemise tunne, tuleb see asi ära teha. Küsimused tulevad pärast."

Galeriis Aatrium saab 17. aprillini uudistada Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi kunstiharu lõputööde näitust "Avalik alastus". Noored kunstnikud räägivad oma töödes inimesest, inimsusest ja inimkonnast kõige laiemas mõistes - ning ka avalik alastusest kui piirsituatsioonist isikliku ja avaliku vahel. Erinevate kunstitehnikate palett katab maali, animatsiooni, installatsiooni, fotot, graafikat ja skulptuuri. Lõputöid on juhendanud Vanalinna Hariduskolleegiumi õpetajad Jaana Jüris, Margot Kask, Anneli Porri, Reet Reidak, Anneli Salumaa ja Kudrun Vungi.

Lühidalt
Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalis saab 30. aprillini pealkirja all "Reaalsuse killud" vaadata väljapanekut Peeter Ulase väikestest joonistustest ja eksliibristest, mis on pärit Mart Lepa kunstikogust.
Tam Galeriis on 2. maini Martin Vuksi kerge musta huumoriga looritatud fotonäitus "Patarei", mida kunagise vanglakompleksi vaadete ja meeleolude jäädvustamisel ilmestab valgusmaalingu-tehnika kasutamine.
Tallinna Tehnoloogiapargi Küberneetika Maja galeriis näeb 5. maini Maarja Vannas-Raidi loodud lasteraamatuillustratsioone.
Harjumaa Muuseumis on 10. maini mõne aja eest oma 80. juubelit tähistanud nahakunstnik Silvi Kalda isikunäitus "Uudishimu".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on 19. aprillini üleval Maris Palgi näitus "Sõda ja rahu". Palgi töödeks on argielulised vaated Ilmatsalule, endisele sovhoosikeskusele Tartu lähedal, ent teemaks midagi laiemat: "Rahuaja ja sõjaaja piir on õhuke. Kõik, mis tundus loomulik, võib olla ühel hetkel ebaloomulik. Lihtne õnn ei pruugi alati välja paista. Näituse eesmärgiks on rõhutada, et rahuaja lihtsad ja ehk ilmetudki või suisa sõjaväearhitektuuri meenutavad või lausa koledad vaated võivad olla erilised, ajutised, taganutetavad, mittemärgatavad ja nii turvalised."

Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseumis on maikuu lõpuni eksponeeritud koostöös EKA ehte- ja sepakunsti erialaga valminud mahukas näitus "Loodus on ehe, ehe on ehe". Välja on pandud ligemale 100 tööd kunstiakadeemia õppejõududelt, üliõpilastelt ja vilistlastelt, kes tegelevad oma loomingus kivi, mineraalide ja teiste orgaaniliste materjalidega. Näitusel esinevad Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Kertu Tuberg, Eve Margus-Villems, Julia Maria Künnap, Bruno Lillemets, Risto Tali, Asso Altmäe jpt.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on praegu avatud Marko Kompuse sünnipäevanäitus, kus saab näha joonistuskunsti, kirjasõna ja filmikunsti nagu Mehis Heinsaarelt, Jaan Malinilt, Martiinilt, Anna Hintsilt jt. autoritelt.

Pärnu Kontserdimajas avati 1. aprillil peamiselt linna ja maakonna maastikumaali harrastavaid kunstnikke ühendava Pärnu Kunstiklubi kevadnäitus.

Narva linnuses saab 25. maini tutvuda Eesti muinsuskaitse ümarlaua ja Eesti Ajaloomuuseumi koostööna valminud Eesti arhitektuuripärandit ja muinsuskaitset tutvustav näitusega "Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hävinenud kultuurimälestised". Halvas või avariilises seisundis on 1156 objekti - 26,3% kõigist Eesti arhitektuurimälestistest. Näitusel käsitletakse kokku 20 objekti - nende hulgas on mõisaid, elamuid ja tööstusrajatisi 18. sajandist tänapäevani. Need hooned ja rajatised on kaotanud oma funktsiooni ning seetõttu hüljatud ja lagunenud. Näituse kuraatoriteks on Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimees Mika Orava ja ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik.

Toimub
Tänase tööpäeva jooksul loovad Eve Arpo ja Riin Kranna-Rõõs Disaini- ja Arhitektuurigalerii vaateaknale rahva silme all struktuuri 30 000 ühekroonisest mündist. "Raha on aktuaalne teema, meil kõigil on oma suhe rahaga. Võttes ära kokkuleppelise väärtuse, saab müntidest kuhi ühesuguse suuruse ja kujuga metallkettaid," selgitavad autorid. Samas ei ole eesmärgiks kritiseerida valitsevat sotsiaalset ega majanduslikku keskkonda - pigem pakkuda inimestele võimalust raha uue nurga alt näha.

4. aprillil algusega kell 12 peetakse Toompeal Rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1, tuntud ka kui endine Eesti Kunstimuuseumi ajutine peahoone ja tulevane Eesti Kunstiakadeemia ajutine peahoone) maha 12-tunniseks kavandatud maratonkonverents "Kunst kui mööduv nähtus". Käsitletakse efermeersust kultuuris, sotsiaalseid süsteeme kunsti ümber kui ajutisi nähtusi, performatiivset pseodoteaduslikkust ning tegevuskunsti kui ajapõhist ja ajalikku. Esinevad Tõnis Kahu, Tristan Priimägi, Kati Ilves, Pille-Triin Männik, Diana Tamm, Uue Maailma Selts & Madle Lippus, Anneli Porri, Erkki Luuk, Anders Härm, Olematute Bändide Festival, Alo Paistik, Anu Allas, Annika Räim, Elnara Taidre, Al Paldrok & Ernest Truely. Osalejatel soovitatakse võtta kaasa omad võileivad. End ka "varivalitsuse kunstiministeeriumiks" tituleeriv ettevõtmine saab ilmselt olema halastamatu praeguses majanduslanguseaegses maailmas veelgi võimendunud väärnähtuste suhtes...