Tardunud hetked Vabaduse galeriis
Eile avati Vabaduse galeriis Hille Palmi skulptuuride näitus "Tardunud hetked". Kunstniku ülimalt poeetiline figuratiivne laad keskendub inimkeha väljenduslikkusele. Ta on loonud palju naisfiguure, kujutades naise erinevaid elustaadiume, noorust ja emadust ning püüdnud jäädvustada arhetüüpseid kujutelmi inimese seotusest suurte tsükliliste muutustega looduse ringkäigus. Ka sel näitusel näeb Palmi emotsionaalselt mõjuvaid, väärismaterjalis teostatud torsosid ja fragmente.

Samas leidub pronksi ja marmori kõrval ka näiteks klaasmosaiiki meenutavaid kehandeid, mille algmaterjal on korjatud Tallinna tänavailt möödunud kevade pronksiöödele järgnenud laosest. Purustatud bussiootepaviljonidest olid saanud üleöö säravad klaasikildudest kuhilad - ning inimesed, niisama vaikseks jäänud nagu kogu Tallinn neil hommikutel, aitasid kunstnikul materjali kokku koguda. Läbipaistev epoksüüdvaik ja skulptoritöö jäädvustasid need kurvad hommikud tähenduslike kunstiteostena - mosaiiksete naisfiguuridena.

Skulptuuride dünaamika ja kujuri suhe oma töösse jääb Hille Palmi puhul enamasti modernistliku kunstikäsitluse raamidesse. See on 1970. aastaist alguse saanud traditsioon ja kool, mis arendati eesti skulptuuris välja süvenedes puhtesteetilistesse vormiotsingutesse ja pop-kultuurist arendatud kujundlikkusse.

Soome mehed ja nende kehad Kunstihoone galeriis
Tallinna Kunstihoone galeriis avatakse täna õhtul kahe soome kunstniku - Heikki Mäntymaa ja Heikki Portaankorva - näitus "Esinev mees". Väljapanek on osa suuremast projektist "Mehe keha" - ehk teisisõnu Tartu Kunstimajas eksponeeritud ühisnäituse "Kaks" teine pool. Näituse avamisel toimub Heikki Mäntymaa performans.

Võiks öelda, et mehel on tuhat nägu ja vaatamata sellele peab ta jääma iseendaks. Näitus polemiseerib ka selle üle, kuidas me üldse vaatame mehekeha, iseäranis alasti mehekeha - sest Euroopa kunstiajaloos on mees olnud vaataja (ja looja) rollis ja naine, eriti veel alasti naine objekti ehk vaadatava rolli.

Mäntymaa on tegevuskunstnik ja fotograaf, kelle zhanriks on autoportree ning peamiseks väljendusvahendiks tema enda keha. Portaankorva on maalikunstnik ja realist - tema tööd baseeruvad vahetul kogemusel ning on maalitud otse elust. Kaks Heikkit on töötanud koos enam kui kaheksa aastat, seejuures on Mäntymaa on olnud Portaankorva lemmikmodelliks.

Tallinnas tasuks sel nädalavahetusel vaadata...
Riigikogu Kunstisaalis saab praegu vaadata Sirje Eelma graafikat ja Rait Präätsa klaasskulptuure näitusel "Ühes majas". Eelma ja Prääts on abikaasad, kes teineteise kunstnikuelu näevad paratamatult lähivaates - nii on neil tänaseks toimunud sama nime all juba mitu ühisnäitust. Sirje Eelma mitmete tehniliste võimalustega rikastatud sügavtrükilehtedel võib nautida nii värviharmooniaid kui oskuslikult valitud motiive. Rait Präätsa unikaalses autoritehnikas klaasobjektid on omamoodi hübriid klaasimaalist, vitraazhikunstist ja skulptuurist. Autori maalijakogemused, suurepärane kaasaja- ja huumoritunnetus ning vabameelsed jalutuskäigud maailma kunstiklassikas on ulatanud käe arvukatele, vaid autorile teada olevatele eksperimentidele.

Hobusepea galeriis mõtiskleb Raoul Kurvitz oma väljapanekuga "Sambasõdade aegu" inimese eraelu ja ühiskondliku elu sünkroniseerumise üle, kirjeldades oma näituse tekkelugu kui fenomenalistlikk sensoorset komandeeringut. Eelpoolnimetatud komandeeringu "järel- ja kaasmõjud ning ühiskonna jõupoliitikast tingitud pained on Kurvitza mõrkja huumoriga kaetud maalidel transformeerunud samavõrd painavaks, kõikjaleulatuvaks ning lämmatavaks mälupiltidega põimunud parketiviirgude kogumiks".

Maxit Estonia kontorikompleksis Peterburi teel näeb Inga Heamägi "12 litot aastaist 1999-2007". Ekspositsiooni keskmes on Itaalia-teemalised teosed, mille ainestik talletus kunstniku mällu ja visanditesse Mazzano Romano külalisateljees töötades. Heamägi on värvilise litotehnika järjekindlamaid ja taidurlikumaid rakendajaid eesti nüüdisgraafikas.

Lühidalt
A-Galerii seifiruumis saab alates eilsest vaadata Katrin Amose näitust "Sahteldused".
Galerii 36 on avatud ruumikujundaja taustaga Mariann Hakki akvarellide näitus.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja galeriis saab tutvuda Margus Tamme ja Liisi Eelmaa näituseprojektiga "Veri ja au". Väljapanek tegeleb eestluse identiteedi ja ajalooloome temaatikaga, portreteerides kahte persooni, kelle tegevus on paigutatav nähtuse "outsider art" alla - Harri Koori ja Jüri Hennot. Koor on iseõppinud puutöömeister, kes on kodukülas loonud metsavendadele ja vabadusvõitlejatele pühendatud skulptuurigruppe ning rahvuslik-militaarseid installatsioone, kasutades selleks valdavalt leidmaterjale ning olmejäätmeid. Henno on kirjastaja ning visionäärne kirjanik, kelle viimaste aastatkümnete suurtööks on 3640 värsist koosneva müütilise Kalevipoja Tarkuseraamatu kirjapanemine. Arhiivimaterjalide, esoteerilise kirjanduse ning rahvaluule uurimise kõrval on tema tähtsaimaks infoallikaks isiklikult läbikogetavad ilmutused.

Pärnu Kunstnike Majas asutati 19. aprillil Pärnu Loomeliit, mis hakkab ühendama järgmiste loomealade loovisikuid: kujutav kunst, rakenduskunst, lavakujundus, audiovisuaalne kunst, lavakunst, kirjandus, muusika ja arhitektuur. Liidu eesmärgiks on toetada Pärnu "loovisikute kultuurilist loovust ning kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist". Asutamiskoosolekul volitati mittetulundusühingu Pärnu Loomeliit juriidilist asutamist ette valmistama Andrus Kallastu, Mari Kartau ja Teet Kask.

Narva Muuseumi kunstigaleriis saab pealkirja all "Subjektiivne reaalsus" vaadata kohaliku kunstiühingu "Vestervalli" traditsioonilist aastanäitust. Väljapanek on kantud olevikulise otsingu teemast. Igal kunstnikul on oma vaade ümbritsevale ja nii annabki näitus ülevaate väga erinevatest maailmadest.

Kuressaares on Ajamaja galeriis eksponeeritud Marja-Liisa ja Kimmo Pulli ühisnäitus " Meri, mäed ja valgus", kultuurikeskuse saalis Kuressaare Ametikooli kunstilise kujundamise eriala õpilaste tööd.

Toimub
Tartu Kunstimuuseumis peetakse täna algusega kell 11 ettekannete päeva "Teisel pool merd. Pagulaskunst Rootsis". Käsitlusele tulevad teemad haakuvad muuseumis avatud Eerik Haameri retrospektiiviga; Haameri elu ja loomingu kõrval keskendutakse tema kaasaegsetele Karin Lutsule, Herman Talvikule ja Arno Vihalemmale. Esinevad Mai Levin, Tiiu Talvistu, Reeli Kõiv, Kersti Koll ja Ene Asu-Õunas. Teemapäev on sissejuhatuseks suurele Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Kunstiühing "Pallas" ühisprojektile, mis tegeleb Eesti pagulaskunstiga laiemalt.

25. aprillil toimub Tallinnas Kultuurikatlas ja 30. aprillil Tartus Sadamateatris järjekordne, ent mitte kunagi korduv "Cabaret Derrida". Kahevaatuseline üritus "ühendab endas maiuspalu nii peojanulisele rokkijale kui kõrgkultuuri gurmaanile, pakub nii moodi kui muusikat, nii show'd kui huvitavaid ideid". Teemaks on on seekord "Äärmused ja erinevused", esinejateks teiste hulgas revolutsiooniline kollektiiv Kap Bambino (electro-punk) Prantsusmaalt, tehno- ja helikunstnik Robin Fox ning hinnatud pianist ja avangardmuusik Anthony Pateras Austraaliast, kohalikud all-girl grupid Miip ja Plixid ning obskurantliku kirjanduse esihääl Erkki Luuk.

Kaasajastatud kabaree kehastab elukestvat protsessi, mis pakub juhuslikul ja kordumatul hetkel ühist baasi erinevatele kunstnikele ja muusikutele, kes on piisavalt avatud tegutsemaks ka väljaspool klassikalisi kultuurivorme. Erinevad loojapositsioonid, erinevatele meeltele suunatud sõnumid - video, multimeedia, muusika, performance, mood - ühenduvad suurvormiks, saavutavad mõjuvõimsuse, mida nad üksikutena ei suudaks.

Tartus Y galeriis kohtub 29.aprillil huvilistega Jaapani kunstnik Mamoru Tsukada, kes alustas oma fotograafikarjääri töötades koos nägemispuudega inimestega. Kunstnikku lummas see, kuidas pimedad loovad enesele "kujutise" visuaalsest maailmast läbi kompimise, haistmise ja kuulmise. Üritustesarja "Y kohtumine" eesmärgiks on tutvustada MoKSis resideeruvate eripalgeliste kunstnike tegemisi.

Orlan Kunstihoones
Teisipäeval avati Tallinna Kunstihoones prantsuse ühe tuntuma nüüdiskunstniku, skandaalse kuulsusega Orlani näitus "Postidentiteedi strateegiad". 1947. aastal sündinud kunstnik elab ja töötab ta Pariisis, Los Angelesis ja New Yorgis.

Multimeediakunstnik Orlani on läbi tema loomingu huvitanud naise identiteet ning selle uurimiseks, loomiseks, lõhkumiseks, taasloomiseks on ta kasutanud oma keha. Laiema tuntuse saavutas ta performansikunstnikuna, eelkõige lastes end 1990ndatel ilukirurgia-operatsioonide käigus reaalselt lõikuda ja õmmelda. Ilukirurgia ehk St. Orlani reinkarnatsiooni seeriale eelnes barokiseeria, milles kunstnik defineeris ennast (aga ka naist laiemalt) läbi kunstiajaloo, eelkõige XVII sajandi barokikunsti kaudu. 1990ndate lõpust kuni tänaseni on ta tegelnud identiteediotsingutega traditsionaalsete kultuuride väärtuskriteeriumide kaudu.

Tallinna Kunstihoones on väljas ligemale 40 tööd, alustades barokisarjast, peatudes ilukirurgial ja keskendudes endahübridiseeringuga sotud töödele, vahepeatusena on esitatud ka valik Orlani lavastatud filmiplakatitest. Näitus valmib koostöös Michel Reini galeriiga, kuraatoriteks Eugenio Viola (Itaalia) ja Reet Varblane (Tallinna Kunstihoone).

Eesti kunstiklassika Kondases, Kondase looming Kumus
Kondase Keskuses saab näitusel "Eesti kunstiklassika Kondases ehk Viljandimaaga seotud kunstnike maalilooming" näha Johann Köleri, Tõnis Grenzsteini, Konrad Mägi, Peet Areni, Villem Ormissoni, Juhan Muksi, Lepo Mikko jmt. teoseid. Kui mõne autori puhul piirdub seos Viljandimaaga vaid sünnifakti või seal veedetud lapsepõlveaastatega, siis enamasti tähistab see sealmail kunstnikuna elamist ja töötamist. Näitus on sissejuhatus mahukale teemakäsitlusele Viljandimaaga seotud kunstnikest - nimelt täitub järgmisel aastal sada aastat esimesest kunstinäitusest Viljandis (1909. aasta veebruaris toimus Landesgymnasiumi ruumides Karl von Winkleri isiknäitus).

Käesoleva väljapaneku puhul on tegemist kolme osapoolega vahetusnäitusega - kui Kondase Keskus tutvustab Eesti Kunstimuuseumile ja Viljandi muuseumile kuuluvat kunstiklassikat, siis Tallinnas, Kumus ekponeeritakse parajasti Viljandi muuseumile kuuluvaid Paul Kondase teoseid. Nimelt on Kumu kunstimuuseumi 4. korruse projektiruumis avatud näitus "Maasikasööjad. Paul Kondase naivistlikud maalid".

Paul Kondase (1900-1985) isikupärane pildimaailm lubab teda nimetada üheks eesti huvitavamaks naivistiks. Naivismi olulisemaks kriteeriumiks on teatavasti mitteprofessionaalsus ja sellest tulenev vahetu kujutamisviis. Kondase tööd on küll enamasti lustlikud, kuid mitte lapsemeelsed. Isegi klaaride nägudega maasikasööjail, kes esmapilgul näivad pelgalt maiad ja elevil, särab lähivaatlusel kuratlik helk silmis. Kondase maalid, nagu naivistidel sageli, on innukalt jutustavad. Kuigi neil võib kohata kummalisi tegelasi ja tavatuid seoseid, on tema piltidega väga lihtne kontakti saavutada. Paul Kondas oli paljude huvidega mees. Ametilt kooliõpetajana kirjutas, lavastas ja kujundas Kondas ka teatrietendusi lastele, mängis mitmeid pille ja juhatas kooli orkestrit. Luuletas, tegi fotosid, rajas parke, ehitas silla ning oli pühendunud jahi- ja kalamees. Maalimisega hakkas ta tõsisemalt tegelema pensionieas. Kondase nime võib leida 1984. aastal Londonis välja antud "Maailma naivistliku kunsti entsüklopeediast".

Tallinnas tasuks sel nädalavahetusel vaadata...
EKA galeriis näeb näitusel "Arhitektuursed maastikud" arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala üliõpilaste maastikualast loomingut aastatest 2000-2008. Eksponeeritud on töid, mis tegelevad põhiliselt hoonetevahelise avaliku ruumiga linnades, aga ka tööstuspiirkondades ja väiksemates asulates. Maastikuõppe osa arhitektide ettevalmistuses on pidevalt kasvanud, käesolevast sügisest käivitub ka vastav magistriprogramm. Näituse pidulik tutvustamine toimub 25. aprillil kell 18.00 urbanistika päevade raames. Linnalabori eestvedamisel avati ka maastikunäitusega haakuv katuseaed kunstiakadeemia sissepääsu kohal.

Tallinna Linnagaleriis on Maike Londi näitus "Sirquit Garden". Tegemist on heli- ja valgusinstallatsiooniga, kus heligeneraatoriteks on miniatuursed ja visuaalselt atraktiivsed analoog-ostsillaatorid, mis reageerivad valguse muutumisele ja üksteise helidele. Installatsioon on inspireeritud loodusest, kus viibides inimene mõjutab ümbritsevat keskkonda, olemata ise teadlik oma sammudest. Maike Lond on lõpetanud Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia erialal ja töötanud siiamaani põhiliselt eksperimentaalmuusiku ja installatsioonide loojana Hollandis, samuti olnud kaasategev ka mitmetes teatriprojektides Kanuti Gildi SAALis.

ArtDepoos avatakse täna kell 19 viktoriaanliku pungi mõjutustega kunstnikeduo Fienden näitus. Rootsis tegutseva kunstirühmituse loojad ja tuumikliikmed Max Norman ja Christian Saldert esitlevad Eestis esmakordselt oma maali-, graafika-ja videoloomingut ning T-särkide kollektsiooni. Kunstiprojekti "Fienden" (tõlkes "vaenlane") asutasid kunstnikest sõbrad õppides Stockholmi Kuninglikus Kunstikolledzhis. Luues valusalt otsekoheste ja propagandistlike sloganitega T-särke, soovisid nad end lahti rebida traditsioonilise maali kammitsaist, et kommunikeeruda publikuga vahetumal ja odavamal moel. Ent traditsioonilisemaid kunstimeediume ei ole nad siiski hüljanud - nii näeb Artdepoos ka nende neopopi mõjutustega maale.

SEB Galeriis astuvad professionaalide kõrval igal aastal ühel korral oma töödega üles ka harrastajad, lisades tuntud loojate maailmanägemisele oma vaatenurga. Nii avati eile galeriis Ruhnu saare sadamakapteni Priit Kapsta fotonäitus "Ruhnu pildid". Väikest saart keset Liivi lahte, kus võõrustatakse sõbralikult kõiki külalisi, on Kapsta jäädvustanud aastail 2005-2007. Tema fotosilm näeb merd ja maad, päikest ja tuult, üksikut ankrut liivarannal, näeb õhku ja hingamist - reaalsust ja poeesiat.

Eesti Ajaloomuuseum avas eile väljapaneku "Tule ja mõõgaga - 800 aastat muistse vabadusvõitluse algusest". 1208. aastal tungisid Võnnu mõõgavennad koos läti liitlastega esimest korda Ugandisse, 1227. aastal alistus võõrvõimule viimane vaba Eesti maakond Saaremaa. Käesolev on esimesi ülevaatenäitusi antud teemal ning avab Eesti ajaloo ühe murrangulisema perioodi sündmused ning selle tausta. Näituse koostasid Jaak Mäll, Ivar Leimus ja Linda Kaljundi, kujundas Jaana Ratas.

Kumu kunstimuuseumi hariduskeskuses avatakse täna näitus "Kiri Miro juurest". Näituse "Joan Miro maastikud" kunstiharidusprogrammi raames kirjutasid koolilapsed loovtekste kunstniku teose "El Sol" põhjal - kirja kirjutamine tähendas osalejaile "reisimist" teose maastikul - ebatavalises unenäomaailmas - ja kohtumist ühe teose tegelaskujuga.

Lühidalt
Draakoni galeriis on lahti ühisnäitus "KUNST@TLU", millel 16 Tallinna Ülikooli kunstiosakonna tudengit esitlevad oma loomingut video- ja fototöödest lauamänguni.
Viinistu Kunstimuuseumis avatakse homme Eva Jänese maalinäitus "Teekond Egiptusesse".
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on välja pannud Ants Eskola (1908-1989) 17 maali, millel kunstiandega näitleja on kujutanud oma elutee erinevaid aegu.

Mujal Eestis
Tartus Y galeriis on Merilyn Püssi kureeritud Tallinna ja Tartu kunstitudengite ühisnäitus "Oluline mahakustuv". Korraldajad avavad näituse tagamaid: "Meie informatsioonivahetusele on sisse kodeeritud loomulik kadu. Infovoolust jääb järele mälestus, hetk pudeneb. Üks valik selle paratamatuse vastas seistes on melanhoolia, teine on ümberkonstrueerimine, pudeneva lahtimängimine nii, et midagi kaotatust tuleks tagasi. See on loogiline reaktsioon olukorras, kus me mäletame, et oleme millegi kaotanud, aga ei mäleta enam, mis see on."

Narva Muuseumi Kunstigaleriis saab vaadata Austria kunstnike näitust "Salzburg ART MIX", millel osaleb kaheksa Salzburgi kujutava kunsti ühendusse kuuluvat autorit. Kunstnikud on oma väljapaneku pühendanud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale.

Toimub
Tulemas on Haus Galerii kevadine kunstioksjon, mis toimub traditsiooniliselt kolmes osas. 21. aprillil on enampakkumisel eesti moodsa kunsti klassikasse kuuluvad teosed. Imposantseim on sellel oksjonil ehk Aili Vindi meremaalide sarjast pärinev suureformaadiline "Wenatchee järv", ent ka tööd Jüri Arrakult, Toomas ja Tõnis Vindilt, Olav Maranilt, Andres Toltsilt, Rein Tammikult ja paljudelt teistelt. 22. aprillil toimuvad Haus Galeriis eesti vanade meistrite graafika ja joonistuse oksjon ning vanade meistrite maalioksjon. Pakkumisele tulevad tööd nii baltisaksa päritoluga Düsseldorfi professoritelt ja "Pallase" suurmeistritelt kui sõjajärgsete kümnendite nimekaimatelt kunstnikelt.

PÖFFi animafilmide festival Animated Dreams alustab koostöös EKA animatsiooniosakonna ja Kumu auditooriumiga kord kuus animafilmide näitamist sarjas "Animateek". Eesmärgiks on tuua kunstiline animatsioon laiema publiku ette ka festivalivälisel ajal ning kutsuda igaks ürituseks kohale mõni tuntud välismaine animarezhissöör oma loomingut esitlema. Sarja avaseanss toimub 22. aprillil kell 18 ning siis on külaliseks Soome animarezhissöör Katariina Lillqvist, kes näitab muuhulgas oma uhiuut nukufilmi "Uurali liblikas". Film pälvis Tampere lühifilmifestivalil parima Soome animafilmi preemia ja tekitas intrigeeriva sisu (marssal Mannerheim, homosuhe jne.) tõttu sealses meedias ägeda diskussiooni.

Kanuti Gildi SAALis toimub 22.-23. aprillil sümpoosion, mille teemaks kunstniku vastutus ja kvaliteet kunstis. Ehkki luubi all on eelkõige tantsukunst, leiab sellelt põnevat mõtlemismaterjali kindlasti iga piirideta kunsti austaja.

Konkurss
MTÜ Kunstihariduse Ühing ja Eesti Rahva Muuseum korraldavad Eesti Vabariigi 90. juubelisünnipäeva tähistamiseks üleriigilise laste kunstikonkursi "Armastan Eestimaad!". Osaleda võivad kõikide Eesti lasteaedade lapsed ning üldhariduskoolide 1.-9. klasside õpilased. Teemadena nähakse Eestimaa loodust ja ajalugu; Eestimaa inimest, kodu ja perekonda; laste mänge ja Eesti muinasjutte ning muistendeid.

Eesti Rahva Muuseum pakub konkursil osalevatele kunstiõpetajatele ja õpilastele võimalust tutvuda tasuta püsinäitusega "Eesti. Maa, rahvas, kultuur" ja vabariigi aastapäevale pühendatud näitusega "Eesti uhkus. Tehtud Eestis". Parimad konkursitööd eksponeeritakse 2008. aasta oktoobrikuus paralleelnäitustena Tartus, Eesti Rahva Muuseumis ja Tallinnas, Kullo Lastegaleriis; valitud tööd säilitatakse Eesti Rahva Muuseumi fondides. Konkursi tähtaeg on 1. juuni 2008.

EKA uue hoone võidutöö selgunud
8. aprillil avalikustati Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone konkursi võidutöö - "Art Plaza", mille autoriteks SEA + EFFEKT (Tue Hesselberg Foged, Uffe Leth Laurssen, Karsten Gori, Sinus Lynge) Taanist. Võitnud kavandi järgi kerkib senise hoone asemele 16-korruseline klaastorn koos avaliku väljakuga. 43 meetri kõrgune ehitis kerkib akadeemia krundi Tartu maantee ja Kivisilla tänava poolsesse nurka. Ehitise sisemus kavandatud spiraalsena, katusele tuleb aed ning projekti elluviimisel kujuneb ka uus avalik väljak nii linnarahva rõõmuks kui kunstiprojektide läbiviimiseks. Uue õppehoone ehitusmaksumuseks prognoositakse umbkaudu 700 miljonit krooni ning see loodetakse valmis ehitada aastaks 2011, kui Tallinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Huvi ligemale pool aastat väldanud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse vastu oli märkimisväärne, tähtajaks laekus 96 ideekavandit paarikümnest riigist, sealhulgas ligemale kakskümmend tööd Eestist. Konkursitöid hindas rahvusvaheline zhürii, kuhu kuulusid Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Signe Kivi, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees ja arhitekt Indrek Allmann, arhitekt ja EKA emeriitprofessor Veljo Kaasik, EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan professor Mart Kalm, arhitekt Ülar Mark, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, arhitekt Roger Riewe (Riegler Riewe Architects Pty. Ltd., Austria), EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Jüri Soolep ja arhitekt David Zahle (Bjarke Ingels Group, Taani).

Parimate autorite vahel jagati vastavalt paremusjärjestusele 2,4 miljonit krooni, millest esikoha võitja sai ühe miljon. Auhinnafondi finantseerisid Kultuurkapital, Tallinna linn ja EKA, konkursi korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös kunstiakadeemiaga. Näitus konkursitöödest on väljas Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Kristina Norman Berliini biennaalil
5. aprillil avati Saksamaal 5. Berliini kaasaegse kunsti biennaal (bb5) üldpealkirjaga "When things cast no shadows" ("Kui asjad ei heida varje"). Adam Szymczyki ja Elena Filipovici kureeritud rahvusvahelises ekspositsioonis osaleb Eestist Kristina Norman (s. 1979). Ülemöödunud aastal esindas meid 4. Berliini kaasaegse kunsti biennaalil Jaan Toomik.

Üks tänase maailma kunstielu tähtsündmusi toob Berliini linnaruumis paiknevatesse ekspositsioonipaikadesse hulganisti eri rahvusest ja põlvkondadest kunstnikke. Biennaali üritusteprogramm on jagatud päevaseks ja öiseks. Päeval näeb enamasti spetsiaalselt biennaaliks valminud uusteoseid ligi poolesajalt kunstnikult, öine programm annab lisa kokku 63 erineva ürituse näol. Kristina Normanilt on biennaali öisesse programmi pealkirjaga "Mes nuits sont plus belles que vos jours" ("Minu ööd on ilusamad kui sinu päevad") valitud 2003. aastal valminud diafilm "The Field of Genius" ("Geniaalsuse väli"). Omalaadne diapositiivide reana vaadeldav (pseudo-)õppefilm tõukub mõjuka füüsiku ja astrobioloogi Paul Davies'i teooriatest ning räägib inimkonna saavutustest läbi Albert Einsteini isiku. Normani teos kantakse ette Treptowi pargis asuvas Archenholdi observatooriumis, kus Albert Einstein pidas 1915. aastal esimese avaliku loengu relatiivsusteooriast.

Normani filmi "The Field of Genius" presentatsiooni 25. mail kell 20 saadab Paul Davies'i eksklusiivne loeng. Teadlane räägib teadusest kui kõige usaldusväärsemast viisist hankida maailma kohta uusi teadmisi ja usust kui kaasaegse teaduse eraldamatust osast. Samuti esitletakse Berliinis projektiraamatut "The Field of Genius", mille tekstid on eesti, inglise ja saksa keeles.

Tekstiilikunstnike aastapreemiad jagatud
Hop galeriis on Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate näitus. Aasta Tekstiilikunstniku preemia pälvis sedapuhku Aet Ollisaar, kes lisaks aktiivsele näitusetegevusele on armastatud ja pühendunud pedagoog ning Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja. Noore Tekstiilikunstniku preemia sai eriala kõlapinda laiendava tegevuse eest Marta Kisand, eripreemia aga Ene Pars, kes on oma töödes arendanud tõeliselt disainerlikule tasemele lapitekitehnika. Aasta Parimaks Tekstiiliteoseks on Elna Kaasiku ajalehtedest taaskasutuse teel valminud pabervaipade sari "Kirjad". Eesti tekstiilikunstnikud annavad oma aastapreemiaid välja alates aastast 1996; ettevõtmist toetavad Eesti Kunstnike Liit, Kultuurkapital ja Lühikese Jala Galerii.

Kalju Suur Narvas
Narva linnuses saab 28. aprillini vaadata staazhika ja legendaarse fotograafi Kalju Suure väljapanekut "Päevapildid". Tegemist on hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud mehe ei rohkem ega vähem kui 140. isiknäitusega! Sedapuhku on vanameister välja pannud fotod viimasest laulupeost, Neeme Järvi juubelist, portreed eesti kultuuritegelastest ja loomulikult humoorikad jäädvustused elust enesest.

Kalju Suur on teinud põhiliselt kultuuriteemalisi päevapilte ja portreid, viljelenud akti- ja reportaazhifotot - olles muuhulgas laulva revolutsiooni vabatahtlik reporter. Tegutseb alates aastast 1978 vabakutselise fotograafina, osalenud saja viiekümnel rahvusvahelisel näitusel, andnud välja üle kahekümne fotoalbumi oma loomingust, pälvinud riigilt elutööpreemia ja Valgetähe IV klassi ordeni.

Tallinnas tasuks sel nädalavahetusel vaadata...
Hobusepeas on Tanja Muravskaja Ja Marge Monko ühisnäitus. Kunstnikke seob protest ja valmisolek meeleavalduseks. Muravskaja töö keerleb kahe monumendisõja - Pronkssõduri ja Vabadussamba - narratiivi ümber "nagu liblikas mürgiste õite kohal". Töö intriig keerleb materjalide ümber - "venelaste oma on eesti rahvuskivist paest moodustatud hunnik ja eestlastel klaasitükkidest kuhil". Muravskaja sõnumiks on, et kõik patriootilis-natsionalistlikke funktsioone teenivad monumendid on mõttetud ja ebavajalikud atribuudid, mis vajaduse korral muudetakse pimedate jõudude tööriistaks.
Monko protesteerib oma fotograafilise esseega kunstniku asendi üle praeguses Eesti Vabariigis. Järelduseks on see, et "agressiivses neoliberaalses ühiskonnas jääb kunstnikule, kes popstaari mõõtu välja ei kanna, vääramatult marginaali tähtsusetu positsioon".

NG Kunstikonteineris on kunstniku, kriitiku ja aktsionisti Sirami (Mari Kartau) näitus "Karmabilanss". Autor selgitab: "Ilmselt kõik on kuulnud midagi karmavõlgadest. Ilmselt ka sellest, et kui meil on mingi eelarve, peaks see olema balansis. Kuna meil on praegu kapitalism, siis me peame sellega arvestama." Ning jätkab: "Karma ülesmaalimine on üks viis seda hallata. Protsess iseenesest on nii pikk ja süvenemist nõudev, et selle käigus oled sa sunnitud hakkama armastama oma karmat ja kõiki teadaolevaid, kes sellega seotud on."

Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) on välja pandud kaks näitust - Eesti kunstnike 16 originaalillustratsiooni H. C. Anderseni muinasjutule "Vankumatu tinasõdur" (ajalehe "Eesti Ekspress" annetus keskusele) ning Eesti illustraatorite esimene kevadnäitus, millega pannakse alus uuele traditsioonile.

Fahle kohvik-restoranis näeb Priit Pangsepa õlimaale aastatest 1989 - 2006. Pangsepp on Kursi koolkonna üks asutajaliikmetest, elab ja töötab Viljandis. Kunstniku käekirja iseloomustab sümbolite sürrealistlik kujutamine, figuurid ja kujundid tema maalidel on enamasti nihestatud proportsioonidega.

Lühidalt
Estonia kontserdisaali jalutusruumis saab praegu vaadata Rein Mägari akvarellinäitust "Mängiv vesi".

Mujal Eestis
Pärnu Kunstihallis näeb pealkirja all "Alles" Mark Raidpere uudisloomingut - nelja videoinstallatsiooni, millest ühega käib kaasas ka fotoseeria. Fotograafia vallas alustanud Raidpere on tänaseks ka üks Eesti tuntumaid videokunstnikke, kes muuhulgas esindanud riiki Veneetsia biennaalil. Oma praeguses loomeperioodis tunneb kunstnik huvi eelkõige ühiskondlike protsessida vastu - tema uuemad tööd on fokusseeritud avaliku sfääri, ühiskondliku formatsiooni ja kaunite kunstide omavahelistele suhetele. Samas leiab poliitiliste ja kontseptuaalsete seoste kõrval ka poeetilisi ning esteetilisi toimeaineid.

Pärnu Linnagaleriis on NonGrata taustaga aktsioonikunstniku Billeneeve maalinäitus "Myrin!". Billeneeve tegeleb oma kunstis suuresti autobiograafilise naisekeha käsitlusega, seda nii maalis, kehakunstis kui performansis.

Kuressaare Raegaleriis saab alates homsest vaadata Erki Meisteri maalinäitust "Alasti tunded". Ajamaja galeriis on veel nädalajagu väljas Jan Tammiku maalid.

Toimub
Täna kell 17 esinevad Vaal galeriis prantsuse/jaapani kunstnikud Eric Cordier ja Satoko Fujimoto performansiga "Ruderal" - peale pikemat vaheaega näeb Eestis taaskord kaasaegset rahvusvahelisel tasemel kehakunstietendust.

Kumu auditooriumis esilinastub täna kell 17.30 EKL tellimusel valminud Igor Ruusi dokumentaalfilm maalikunstnikust ja joonistajast Uno Roosvaltist.

Kumus avatud näituse "Reis maale. Etnograafilised tüübid fotos" raames toimub 18. aprillil algusega kell 11 seminar "Reis maale. Etnograafiline konstruktsioon fotos ja filmis". Keskendutakse ajaloolistele ja kaasaegsetele aspektidele etnograafilises representatsioonis, kogumispraktikatele ning keskkonna tähendusele rahvusliku identiteedi kujunemises. 20. aprillil kell 15 toimub Kumu pärastlõunate sarjas kohtumine näituse kuraatori Liina Siibiga.

Eesti kunsti invasioon Prantsusmaal
Üleeile avati Tours´i lossis (Chateau de Tours) Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus "Plaisirs de l'imagination". Kuraator Eha Komissarov on meie kunsti hetkeseisundit kajastama valinud järgmised kunstnikud: Denes Kalev Farkas, Johnson & Johnson, Erki Kasemets, Kiwa, Arne Maasik, Marge Monko, Karl Nagel ja Tiiu Rebane, Kristina Norman, Kaido Ole, Priit Pärn, Urmo Raus, Tõnis Saadoja, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Jaanus Samma, Liina Siib ning Jasper Zoova. 16 erineva kunstniku või rühmituse poolt loodud teoste hulgas on nii maali, graafikat, skulptuuri ja installatsioone kui fotosid.

Kuraatori sõnul on näituse teemaks kujutluse jõud ja asend nüüdiskunstis, mis on üldisem ja ei lähtu kaugeltki kitsalt rahvuslikest omadustest. "Võtsin selle idealistliku unelma meie väljapaneku motoks arvestusega, et kõigi aegade kunstnikud tajuvad midagi samalaadset oma töid luues," selgitab väljapaneku kuraator Eha Komissarov.

Läbi aegade suurima Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäituse Prantsusmaal korraldas vabariigi 90. juubeli puhul Eesti Suursaatkond Prantsusmaal koostöös Kumu kunstimuuseumi ja Tours´i linnaga.

Kanada eesti kunstnikud Kastellaanimajas
Eesti kunsti ei tehta ainuüksi Eestis. Kastellaanimaja Galeriis saab praegu vaadata Maarja Merivoo Parro kureeritud Toronto Eesti Kunstnike Koondise maalinäitust "Eklektika". Näib, et sündimas on traditsioon - 12 aastat tagasi esineti näitusega samas paigas.

Esimene eesti kunstnike näitus Teise maailmasõja järgses Ameerikas toimus aastal 1951 Kanada Käsitöö Gildi ruumides. 17 osalenud kunstniku hulgas oli ka Eduard Viiralt. Legendaarse Pallase kooli õpilastest jõudsid "uude maailma" näiteks Benita Vomm, Arville Puström-Uus, Eric Pehap ja Helmi Kalm, Tallinna Kõrgemas Kunstikooli taustaga kunstnikest Karl Pehme, Richard Sööt ja Ene Falkenberg - kui nimetada ainult mõningaid.

1956. aastal loodud EKKT liikmeskond on heas mõttes kirju - liikmete stiilid, nägemused, teemad ja tehnikad moodustavad põneva kunstitunnetusliku spektri. Hetkel on koondise nimekirjas 81 tegev- ning 22 toetajaliiget - peale Kanadas resideeruvate kunstnike ka Rootsi, USA ning Eesti elanikke - seejuures ka võrdlemisi palju noori kunstnikke. EKKT on korraldanud väga palju näitusi mitmel pool Kanadas ning välismaal, oluliseks peetakse eesti kunsti populariseerimist. Ühingu esimeheks on alates aastast 1991 Mai R. Vomm-Järve.

Vasarely graafika Tallinnas
Lõuna-Ungaris Pecsis sündinud, kuid alates 1930. aastatest Prantsusmaal elanud ja tegutsenud Vasarely on läinud kunstiajalukku op-kunsti rajajana; tema ideed on mõjutanud nii moe-, reklaami- ja filmitööstuse kui disaini arengut. Näitusel Ungari Instituudi galeriis on väljas nii klassikalisi must-valgeid op-kunsti esindavaid tööd, hilisemaid illusionistlik-kineetilisi kompositsioone kui värvilisi variatsioone geomeetrilistest kujunditest.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis on Laurentsiuse näitus "Arm". Näituse pealkiri on kahemõtteline - vaataja otsustada jääb, kas tegemist on pigem armu või armiga. Laurentsiuse trashi, graffiti, popi, campi ja kitshi sugemetega tööd segavad kultuuriruumist tuttavaid kujundeid, kõrvutades püha ja madalat, kõrg- ja popkultuuri. Tuntud tsiteerija ja parafraseerijana on ta Vaala toonud sugemeid nii Ameerika popkunstniku Robert Indiana kui ikoonilise fotograafi Robert Mapplethorpe`i loomingust - näha saab nii surnupealuud kui okaskrooni, püüdlikult maalitud lilli ning needitud metallraame.

Vabaduse galeriis näeb Marje Üksise näitusel "Nõnda ma lähen" mullu ja tänavu valminud poeetiliselt kujundlikke sügavtrükitehnikas teoseid, mille antiikkuldsed ja -hõbedased pildikeskkonnad on ajuti ilmestatud pealemaalitud värviliste aktsentidega. Marje Üksine on eesti modernistliku graafikatraditsiooni väärikamaid esindajaid, tema teoseid leidub muuhulgas sellistes nimekates kunstikollektsioonides nagu Tretjakovi Galerii, Aachen Ludvig-Forum ja New Orleansi Kunstimuuseum USAs. Erinevates graafilistes tehnikates teostatud tööd on olnud läbi aastakümnete ühtaegu detailitäpsed, elegantsed ja sügavalt poeetilised.

Draakoni galeriis näeb Tõnis Kenkmaa isikunäitusel "Kärasi Sessioon" ideekavandeid teemal "elu võimalikkusest maal". Kunstniku sõnul püüab ta 3D graafika ja arhitektuuriliste mahtude abil visualiseerida uusasuka mentaliteeti ja ebaproportsionaalsusi linna- ja maaelu vahel.

Draakoni keldrisaalis on Teija Kotipalo ja Almondi Esco ühisnäitus "Mõrv saab teoks". Tegemist on sügavalt isikliku mõtisklusega teemal "olla või mitte olla". Teadmine, et ei olda üksi, võib päästa inimese elu. Kui sama teadmisega suudetakse lohutust pakkuda veel kasvõi ainult ühelegi inimesele, on väljapanek autorite silmis ennast juba sajakordselt õigustanud.

Lühidalt
Viimsi Koduloomuuseumis näitab August Künnapu näitusel "Naerukuu aprill"oma aastatel 2001-2008 maalitud kassi- ja koerapilte.
Viimsi Püha Jaakobi kirikus on maikuu keskpaigani eksponeeritud Siim-Tanel Annuse reljeefmaalid.
Deco galeriis on pealkirja all "Fauni pärastlõuna" väljas Lilian Mosolaineni maalid.

Välismaal
Standardi disaineri Katrin Soansi loodud tugitool "Sheff" võitis Leedus rahvusvahelise mööblimessi Furniture 2008 raames toimunud konkursil teise preemia.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas on praegu avatud Heikki Mäntymaa ja Heikki Portaankorva ühisnäitus "Kaks". Maalikunstnik Portaankorva tööd põhinevad tähelepanekutel ümbritsevast maailmast. Kahte meest ühendab koostöö ja sõprus - esimene neist on teisele ka modelliks. Nende loomingu sisuks on on mehe suhe oma kehaga, tema töö ja erinevad rollid, aga samuti enesevaatlus ja sisemine elu; väljapanek Tartus hõlmab ka mehe suhet ümbritseva keskkonna ja vastassooga. Mõned teosed võivad tunduda vaatajale äärmiselt realistlikud, aga tegelikult on neil vähe pistmist dokumentaalsusega - kujutatu on pigem hoolikalt välja mõeldud, lavastatud ja poseeritud. Mäntymaa on fotograaf ja performansikunstnik, kes kasutab enda keha töövahendina.

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis eksponeerib Peeter Krosmann näitusel "Õige aeg" õlivärviga paberile maalitud väikeseformaadilisi etüüde ja tushijooniseid.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on väljapanek pealkirjaga "Tartu on p... linn ja siin vohab p...kunst". Osalevad Enn Tegova, Rauno Thomas Moss, Maris Palgi, Kristiina Viin, Martin Vaher, Martiini, Kaspar Jassa, Jane Remm ja Mariliin Kindsiko. Näituse lähtepunktiks on mitmesugused tõdemused - näiteks asjaolu, et "sõdade ajal on Tartus kõvasti p... tehtud arhitektuuriga", sotsrealism, mis "tartlasi eriti ei kottinud", "koomikuterühm" Visarid, Navitrolla, Kursi koolkond ja "totaalnonsense-intriigid" Tartu Kunstnike Majas.

Pärnus Endla teatrigaleriis saab näitusel Anu Kalmu uuemat graafikat. "Itinerarium" on kunstilise päeviku vormis ülevaade ajast, mille kunstnik veetis New Yorgis - ühe sügise ja talve lugu. Pildid on teostatud lihtsas koopiatrüki tehnikas.

Pärnu Linnagaleriis saab nime all "Konn kaevus" kaeda Flo Kasearu video- ja maalinäitust. Kasearu mõtlemine on kontseptuaalne, aga mitte ülearu konstrueeritud - siin on piisavalt ruumi intellektuaalseks ja esteetiliseks fantaasialennuks; temaatika on ulatuslik - leiab kommentaare Eesti kuvandi, Pärnu jõmmide, telesõltuvuses vanaema, ühiskondlike struktuuride reglementeerituse ja kaasaegse kunsti identiteedikriisi kohta.

Haapsalu Linnagaleriis saab vaadata kahe Haapsalu Kunstikooli lõpetanud noore kunstniku, Andres Väiko ja Ramon Tohveri "Eleegiaid õlitamata õitele". "Oleme maalinud visuaalseid ballaade, oode ja sonette põhimõttel, et kõik mida teeme, esitab oma loo vaatajale ise, et iga maal ja objekt sellel on võimeline rääkima, laulma või tantsima oma enda visuaalset jutustust", selgitavad autorid.

...ja üks kurb kunstiuudis
Eesti kunstielu on tabanud raske kaotus. 29. märtsil suri tunnustatud maali-ja videokunstnik, Eesti Kunstiakadeemia kauaaegne rektor (1995-2004) ja Eesti Kunstnike Liidu esimees (1989-1992) Ando Keskküla. Keskküla lõpetas ERKI disainerina 1973. aastal ja sööstis meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse SOUP´69 koosseisus. Jahedad, hüperrealistlikus laadis maalitud maalid tööd talle kiire tunnustuse ja maalikunsti uuendaja maine. Järgnevatel aastakümnetel kujunes Keskkülast interdistsiplinaarse ja meediakunsti ning üldse uue ja radikaalse apologeet Eesti visuaalses kunstikultuuris. Kunstniku teoseid leiab EKMi, Tartu Kunstimuuseumi ja Kölni Ludwigi Muuseumi kogudes. 1999. aastal esindas Ando Keskküla koos Peeter Pere ja Jüri Ojaveriga Eestit Veneetsia biennaalil.