Kaks uut lainet eesti kunstis
Tallinna Kunstihoones ja Kunstihoone galeriis avatakse täna õhtul näitus "Uus laine. 21. sajandi eesti kunstnikud" - Anders Härmi ja Hanno Soansi kureeritud mastaapne väljapanek, mis üritab välja pakkuda eesti kunsti uue generatsiooni piirjooned. Osalevad Maria Arusoo, Merike Estna, Denes Farkas, Andres Lõo, Maarit Murka, Kristiina Norman, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Rõhk on kontseptuaalsel, kriitilisel ja sotsiaalsel kunstil, mis peaks olema ka rahvusvaheliselt konverteeritav. Samas on näitus siiski piisavalt laiapõhjaline, et püstitada küsimus eesti kaasaegse kunsti hetkeseisust. Nii selgitavad kuraatorid.

Kultuuritehases Polymer avati eile Kunstikonteiner - Academia Non Grata Tallinna filiaal ja uus sõltumatu alternatiivgalerii. Esimene võimaldab stuudioruumi loometegevuseks neile, kel pole oma ateljeed - kuid öelda oleks see-eest palju. Galerii hakkab ilmutama alternatiivseid vaatepunkte ühiskonnas ja artworldis domineerivatele trendidele - nii lubavad projekti ellukutsujad.

Nagu Kunstihooneski kannab ka uue keskuse avanäitus pealkirja "Uus laine" ja demonstreerib paarikümne kunstniku ja rühmituse loomingut. Teiste seas astuvad üles Mila Balti, Ville-Karel Viirelaid, Andrus Joonas, Meeland Sepp, Jane Remm ja Kaie Luik. Näituse kuraatorid on Anonymous Boh ja Sandra Jõgeva. ...nii võime vist öelda, et eesti kunstimaastikku uhub praegusel hetkel vähemasti kaks uut lainet.

Langebraun lauale!
Täna pealelõunal avatakse Suurgildi hoones Eesti Ajaloomuuseumi näitus ühest legendaarsest portselanitöökojast - ja esitletakse asjakohast kataloogi "Langebraun lauale! Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemed Eesti Ajaloomuuseumis". Langebrauni portselanitööstuses kaunistatud esemed on oluliseks osaks meie tööstuskunsti- ja disaini ajaloost - ja moodustavad seejuures lõviosa 1920.-1930. aastatel Eestis dekoreeritud portselanist. Ettevõttes tegeldi oma näo ja stiili otsingutega - tulemuseks mitmekesine mustrite valik, mis ulatus väikekodanlikust magusast kitshist kõrgtasemel stiliseeritud eesti rahvuslike ornamentideni.

"Langebraun lauale!" on mõtteline järg Johannes Lorupi klaasivabriku toodangut tutvustanud näitusele "Võsaklaasist kristallini". Väljapanek on üles ehitatud lauakatmise võtmes - Langebrauni töökojas dekoreeritud portselanserviisidega on kaetud ajastukohased kohvi- ja toidulauad.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos on Kaido Ole "Koosolek". Esteetiliselt rafineeritud hüperrealistlikus laadis töötav Ole asetab oma näitusel ühe laua taha erinevatesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad kodanikud. Galerii seinte vahel leiab aset kujuteldav tuliste vaidluste, toetusavalduste, vasturääkivuste ja igavusest haigutavate nägudega koosolek, millest võib osa võtta ka publik. Ainult liidritool on vaba... Ole esitab ise kõrvaltvaatajaks jäädes aktuaalseid küsimusi - võimalikud vastused jäävad vaataja teha.

Hobusepea galeriis on Marko Nautrase isikunäitus "Olümpia", mille algidee põhineb 1936. aasta Berliini Olümpiamängudel. Eesti võitis tollal 7 medalit - arvestades rahvaarvu oldi nende mängude kõige edukam maa. Paradoksaalsel kombel aitas Hitler oma natsipropaganda ja ülisuure eelarvega kaasa kaasaegsete olümpiamängude populariseerimisele. Lisaks paljudele muudele uuendustele oli olümpiaküla lähistele rohelisse metsasallu natside poolt sisse seatud "taevalik metsanurgake", kus tegutsesid kõige nägusamad neiud, eesmärgiga pakkuda jumalikele atleetidele "maiseid võlusid". Ja kui nende võlude nautimisest juhtus sündima nn. olümpiabeebi - pälvis lapsuke riikliku ülalpidamise... Kuidas noor kunstnik seda temaatikat lahti mõtestab, näeb huviline Hobusepeas.

Galerii-G kunstisaalis eksponeerib valikut oma viimase paari aasta töödest Eesti üks tuntumaid metallikunstnikke Rein Mets. Väljapanek annab pildi kunstniku tänastest pürgimustest, mida saab iseloomustada märksõnadega objektilisus, jõuline eneseväljendus ja dekoratiivsus.

Galeriis Aatrium esitleb pealkirja all "Les elles" oma õlimaale Peeter Ora. Nagu prantsuskeelne pealkirigi viitab, räägib noor kunstnik naistest. Tegemist on intiimse näitusega, kunstnik justkui annab vaatajale lugeda killukest oma päevikust. Määratlemata ruumis hõljuvad figuurid mõjuvad kujutluse või mälestusena, temakesed on lahti riietunud või riietatud ning ümbritsetud kunstniku kirjutatud luulest.

...ja midagi tõsisemat. Maarjamäe lossis saab vaadata Eesti Ajaloomuuseumi näitust "EI FOSFORIIDILE! 20 aastat fosforiidisõjast". Näitusel kajastatakse sündmusi aastatel 1987-1988 - protestiliikumist, mis muutis oluliselt rahvuslikku ühisteadvust ning mis pani aluse Eesti taasiseseisvumise protsessile.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimajas avanes kesknädalal Valeri Vinogradovi näituseprojekt "Kultuuriuudised", mille pressiteade sisaldab hulganisti sõnu - peamiselt "bla-bla-bla" ja "bla-bla-bla-bla-bla" - sekka ka mõned sisukamad nagu "diskursus", "intellektuaalne ekstsess" ja "indiviid". Millega oma loomingus intellektuaalse irooniaga mängida armastav Vinogradov siis publikut kostitab, tuleks uurida juba Kunstimajas kohapeal.

Narva Muuseumi kunstigaleriis avati eile näitus "Vaikelu", mis avab natüürmordi arenemislugu läbi romantismi, realismi, impressionismi, kubismi, ekspressionismi, sümbolismi ja sürrealismi. Kõik näitusel väljas olevad tööd pärinevad muuseumi enda kunstikogust. Narva linnuses saab vaadata veel Anne Testut' näitust "Eurooplased lauas". Prantslannast fotograaf viis üheksakümnendate aastate algul viieteistkümnel Euroopa Liidu maal läbi omamoodi perekondlike õhtusöögikommete inventuuri. Maal või linnas, üksi või pereringis, istusid eurooplased oma tavalisse söögilauda - fotograafi silma all, kuid midagi seepärast muutmata või ilustamata.

...internetis
KUNSTIKESKUS.EE 24h galeriis saab pealkirja all "Tüdimuse mõnu" näha läbilõiget Liina Siibi viimaste aastate loomingust - täpsemalt projektidest ja fotoseeriatest "Ambulatoorium", "Lla Ri Lli Ra - Kas sa ujuda oskad?", "Seanss", "Movie Posters" ja "Tüdimuse mõnu". Liina Siib huvitub oma loomingus eelkõige inimesest ja tema keskkonnast ja on seejuures tihtipeale inspireeritud filmikunstist.

Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel on avatud virtuaalnäitus "Kunstniku mäng", mis tutvustab 15 lavakujunduse makette muuseumi kogudest. Maketid on kunstniku üheks tööetapiks lavakujunduse loomisel. Näitusega soovivad korraldajad edasi anda lavastuskunstniku töö eri tahke - uurimistööd, kujutlusvõimet, mängulisust ja reaalsuse tajumist.

Toimub
Homme kell 16 oodatakse lapsi ja nende vanemaid Kadriorgu Kastellaanimaja galeriisse, kus Triin Summatavet ja Mari-Liis Tammi viivad oma ühisnäitusel "Alguses oli..." läbi toreda töötoa. Saab joonistada ja puidule fotot trükkida.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Kermikud ja pabersavi
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on Jüri, Riina, Liisa ja Jürgen Kermiku ühisnäitus "2+2". Tegemist on lapsevanematest ja nende lastest koosneva eesti kunstnikeperekonnaga, kes 90ndate algusest elab ja tegutseb peamiselt Suurbritannias. Neist tuntuim on kahtlemata perekonnapea Jüri Kermik, kes on kaitsnud doktoritöö Lutheri vabriku vineermööbli ajaloost ja töötab Brightoni ülikoolis disainiõppejõuna. Tarbekunstimuuseumis näeb temalt "Äksi" kollektsiooni toole, kokkupandavaid laudu ja valgusteid. Riina Kermikult on väljas valik varasematest monumentaalsetest nahkehistöödest ja uuemaid katsetusi, mis tõlgendavad naha faktuure ja koemustreid sellises moodsas materjalis nagu silikoon. Jürgen Kermik on oma töödes keskendunud valgusele ja loodusvormidele. Liisa Kermikult on muuhulgas eksponeeritud sari "Genderbread" - paarisvormid piparkookide valmistamiseks, milles disainer on arvestanud tavapärase koosluse poiss-tüdruk kõrval ka selliseid variante nagu kaks poissi ja kaks tüdrukut...

Tarbekunstimuuseumis on teinegi põnev näitus - nimelt eksponeerib Annika Teder oma pabersavist valmistatud monumentaalseid keraamilisi skulptuure ja objekte. Nagu nimigi ütleb, on tegu seguga savist, paberipudist ja veest - mõnus materjal kujurile, paindlik modelleerimisel ja samas põletatav keraamikaahjus. Näitus peegeldab kunstniku elufilosoofiat ja mitmekihilist kultuurikogemust - nimelt on Annika Teder innustust saanud jaapani keraamikatehnikatest ja traditsioonist.

Näitused Tallinnas
Linnagaleriis on Marge Monko näitus "Ütle mulle". Noor fotograaf on süüvinud hüsteeria problemaatikasse - kui oma eelmisel näitusel "Uurimusi kodanlusest" huvitus ta 19. sajandi naiste hulgas sagedase hüsteeria-diagnoosi seostest soorollide ja patriarhaalse ühiskonnamudeliga, siis nüüd on lähtealuseks Lacani "hüsteerilise kommunikatsiooni" mõiste. Monko otsustas Lacani teooriaid kasutada vahendina iseenda uurimiseks ning süüvis oma lapsepõlve oidipaalsetesse suhetesse. Erinevalt kunstist, mis naudib nartsissistlikult oma patoloogiaid ja sümptome ning kutsub kriitikuid neid imetlema ja pakub end varjamatult psühhoanalüütilisele tõlgendusele, võtab Monko psühhoanalüüsi töömeetodina, vahendina iseenda ja maailma uurimiseks. Ta ei tee psühhoanalüüsitavat kunsti, vaid kunsti kui psühhoanalüüsi.

Draakoni galeriis on Margus Kiisi kureeritud näitus "Elukangelased-naised". Pühendatud on see 9 täiesti tavalisele naisele, kes on teinud rasket tööd - võiks öelda, et elu ennast. Ehk kuraatori sõnul: "Sadade reeglite, keeldude ja käskude järgi üles kasvanud, oma kehaga sada kahjulikku imet teinud, suure vaevaga meest otsinud, toda kasinud, toitnud, katnud, teenindanud, sageli ka mitmes mõttes poksikotiks olnud, suure vaevaga lapsed sünnitanud, neid kasvatanud, talunud, sõimu kuulanud, keskeas tervisehädadega maadelnud - et siis lõpuks vabaduspäevad üksi ja unustatult veeta."

EKA galeriis teeb praegu ilma urbanistika õppetooli projekt "Urban Odyssey", mis esitab erinevaid urbanistlike situatsioonide ja urbanismide representatsioone kogu maailmast. 25. ja 26. aprillil peetakse EKA aulas 4. rahvusvahelised urbanistikauuringute päevad, mille teemaks sedapuhku "Research and Activism". Urbanistika on meie Kunstiakadeemias suhteliselt uus tegevussuund - ja EKA vastavat osakonda juhatab professor Panu Lehtovuori Soomest.

Hop galeriis eile avatud tekstiilitudengite näitusel "take a seat" eksponeeritakse urbanistlikke sisustustekstiile, mis on inspireeritud visuaalsest ja tehnitsistlikust linnamürast.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajees on avatud keraamik Kersti Karu 60. sünnipäevale pühendatud läbilõikenäitus kunstniku loomingust. Väljapanekut võiksid iseloomustada sellised märksõnad nagu suuremõõtmeline dekoratiivne keraamika ja figuraalplastika, lihtne ja selge vorm - kokku on väljas üle saja taiese.

Deco galeriis näeb praegu Renee Aua maalinäitust "Pildid". Tegemist on traditsioone ja maalilisi väärtusi hindava kunstnikuga - küllap seepärast pole meieni jõudnud ka mingit keerulist selgitavat teksti, mida saaksime siinkohal tsiteerida... lihtsalt veidi kunsti silmaga vaatamiseks.

...mujal Eestis
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on avatud temaatiline projekt "Tool" - esineb ligemale 20 autorit Eesti Nahakunstnike Liidust ja Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonnast. Igapäevane ja praktiline seguneb unistuste ja visioonidega - nahakunstnikud mõtisklevad oma vahendeid - eelkõige siis nahka kui materjali - kasutades tooli funktsioonide ja sümboolsete tähenduste üle.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on kolm uut väljapanekut. Leena Kuutma keraamika ja skulptuuri piirimail kõndiv "Rutiin", Karin Kalmani ja Urmas Bereczki portselanis ja savis realiseerunud "Tajuimpulssvool" ning Kursi koolkonna XIX ühisnäitus.

...maailmas
Suurbritannias, täpsemalt Walesis, Swanseas esineb näitusel "Engaging art, people and place" kümnekonna rahvusvaheliselt tuntud kunstniku seas oma teostega ka Jaan Toomik. Eksponeeritud on tema videotööd "Jaan", "Kajakad", "Tantsides isaga" ja "Kosk". Suurejooneline üritus hõlmab mitmeid ekspositsioonipaiku linna südames ja sadamarajoonis.

Toimub
Arhitektuurimuuseumis näeb 24. ja 25. aprillil filmiprogrammi maailma staararhitektidest. Veidi lähemalt: Jean Nouvel on Prantsuse juhtiv arhitekt, kelle eklektiline looming ulatub industriaalse iseloomuga korterelamutest-kontorihoonetest kuni selliste haute couture ehitisteni nagu Araabia Instituut Pariisis. Shveitsi arhitektideduo Jacques Herzogi ja Pierre de Meuroni üks tipphetki saabub kahtlemata järgmisel aastal, kui nende projekteeritud staadionil peetakse Pekingis olümpiamänge. Frank Gehry ootas oma tähetundi kaua - nüüd teame teda näiteks üliekstravagantse vormiga Bilbao Guggenheimi muuseumi kavandajana. Filmi autoriks on muuseas arhitekti sõber, kuulus rezhissöör Sydney Pollack.

Täna algusega kell 16 toimub Kumu auditooriumis seminar, mis tutvustab 80. aastate teise poole "Tallinnfilmi" sürrealistide rühmitust ning analüüsib tollast kultuurikonteksti. Rühmitusse kuulus terve plejaad tuntud filmimeistreid, kunstnikke ja karikaturiste nagu näiteks Priit Pärn, Heiki Ernits, Mati Kütt ja Hardi Volmer. Seminaril esinevad ettekannetega Maarja Lõhmus, Sirje Helme ja Margaret Tali.

Üha osana Shveitsi kunstniku Mariann Oppligeri omalaadsest näituseprojektist avatakse täna kell 18 Tallinnas, aadressil Raua 21 tema kontseptuaalne objekt. Ning pühapäeval toimub midagi sarnast Lasnamäel. Oppligeri loominguline statement on väga lihtne: "Ma näitan oma objekte avalikus ruumis. Mulle meeldivad need objektid just sellistena, nagu nad on. Ma olen kunstnik". Objektidest peaaegu et olulisemadki on just nende avamised - art openings - mis dokumenteeritakse. Ja igal avamisel peetakse kõne. Kui tänasel openingil kõneleb Benjamin Badock, siis Lasnamäel saab kuulda Jüri Ojaveri. Ja kunstnik rõhutab, et avamisele tulijad ei peagi teadma midagi kontseptsioonist - peaasi, kui nad teavad avamisest. Nii et kõik on oodatud!

26. aprillil toimuval Vaal galerii kevadoksjonil tuleb enampakkumisele nii aukartustäratav hulk - tervelt 22 - graafilist lehte Eduard Wiiraltilt kui mitmeid põnevaid leide. Üheks neist on kindlasti Ülo Soosteri maal "Kolm rohelist kadakat" - Eesti 60ndate kunstiuuendaja ja Moskva avangardi ühe liidri sümbolistlik maal. Enampakkumisele tuleb ka kaks teost Välis-Eesti kunstnikult Enno Hallekilt: üks varajane maal ning kunstniku "kaubamärgiks" olevate puidust objektide hulka kuuluv "Saag". Muuseas, mõnede käsitluste kohaselt algab Enno Hallekist Rootsi popkunsti ajalugu.

Samuti pannakse enampakkumisele väärtuslikku kraami 70-80ndatest - Lemming Nageli suuremõõtmeline assamblaazh-maal "Minu soe kott" ja Miljard Kilgi hüperrealistlik maal "Vana-Võidus". Oksjonilt on esindatud veel Ado Vabbe, Valdemar Väli, Olev Subbi, Jaan Toomik ja mitmed teised. Kokku tuleb oksjonile 88 tööd, eilsest alates saab nendega tutvuda Vaal galeriis.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Toomik New Yorgi kaubamajas
Eilsest on New Yorgi ühe suurima kaubamaja Saks Fifth Avenue akendel ja müügisaalides eksponeeritud koostööprojekt, mis põhineb eelmisel aastal Firenzes toimunud näitusel "Human Game. Winners and Losers". Ürituse eestvedajaks on üks maailma tippkuraatoreid Francesco Bonami, Eestist osaleb oma videoteosega "Isa ja poeg" Jaan Toomik.

Kunsti Valgevenest
Kunstihoone galeriis näeb kaasaegset kunsti riigist, millega meie suhtlus pole just väga elav - nimelt näitust "The Belarusian Identity cArt". Fotokunstnike Artur Klinau, Ihar Sauchanka ja Andrei Liankevichi projektile leidis ühisnimetaja valgevene kunstiteadlane Volha Hapeyeva. Kolme autori tööd moodustavad omalaadse Valgevene isikutunnistuse (ehk identiteedi kaardi) ning mõtisklevad selle üle, mida õigupoolest tähendab elada ja tegutseda selles riigis XXI sajandi algul. Projekti võtmeteos on Klinau seeria "Unenägude päikeselinn Minsk" - näeme stalinistlikku klassitsisimi, 70ndate stiilis pateetilisi loosungeid ja inglise-vene segakeeles kommertsreklaame. Ometi pole need arhitektuurifotod - autorit on huvitanud pigem linna semiootiline tasand.

Näitused Tallinnas
Riigikogu Kunstisaalis on kesknädalast vaatamiseks väljas Eve Kase näitus "Signe the Winner" ja Signe Kivi "Võimuvaibad". Kui Kaske on inspireerinud mõte võidu ja kaotuse suhtelisusest, siis mitu aastat kultuuriministrina tegutsenud Kivi sai võimuvaipade seeria loomiseks innustust otse võimukoridoridest.

Hobusepea galeriis on koha sisse võtnud Jüri Ojaveri ekspositsioon "Liputajad metsas". Tegelikult ei kuulu Ojaver nende hulka, kes üritavad odava sotsiaalsusega või lihtsalt shokiteraapiaga vaatajal vaipa jalgade alt tõmmata... Autori enda sõnul jaguneb näitus laias laastus kaheks - on lained ja on mets. Mida meie kontseptuaalsema kunsti üks lipukandjaid seekord tegelikult öelda tahab - või ei taha - uurigu huviline parem juba kohapeal! Sealsamas ümber nurga, Draakoni galeriis saab veel täna-homme näha Kadri Alesmaa ja Jaak Visnapi näitust "Inimeste elust II" ja Meiu Mündi isikunäitust "Epiloog".

Haus Galeriis on eksponeeritud Tiina Tammetalu "Suvised plenäärid". Nagu pealkirigi ütleb, näitab kunstnik oma vabas õhus valminud loodusmaale ja natuurist maalitud figuure. Haapsalu suvekodus tehtud töödest kiirgab valguse ja värvi toel rahu, helgust ja rõõmu.

Disaini- ja Arhitektuurigaleriis näeb Valeri ja Ivo Vinogradovi ühisnäitust "Springtime". Eksponeeritud on erilaadilisi objekte, millest osa valminud isa ja poja vahetus koostöös. Valeri Vinogradovi sõnul huvitas neid eelkõige materjalide laialdane faktuurivalik ja loomingu esteetika interjööris, samuti ka "reaktsioon vanaduse seniilsuse ja nooruse nahhaalsuse vahel".

Disainigaleriis SooSoo on Jaanus Orgusaare uue, ornamentidest inspireeritud mööbli näitus. Tuntud moe- ja jalatsidisainer Orgusaar on oma üheteistkümnest esemest koosneva mööbliseeria valmistanud kasevineerist laserfreesimise meetodil. Hop galeriis on noorte keraamikute Kaie Pungase ja Liisu Arro küsiva pealkirjaga näitus "Pole olemas tasuta lõunaid?". Mõtiskelu selle üle, kas elus tulebki kõige eest maksta, on galeriis võtnud taldrikute ja pokaalidega kaetud laua vormi.

Ungari Instituudi galeriis avatakse täna Hilda Kozari näitus "Jaapani kohvik". Sellist nime kandis üks Budapesti kuulsamatest kultuurirahva kohvikutest möödunud sajandi algul. Soomes elav ungarlanna Kozari ärgitab publikut oma tööde juures mõtlema lõhnade, paikade, mälestuste ja identiteedi vaheliste seoste üle.

Kastellaanimaja galeriis näeb Triin Summataveti graafikat ja Mari-Liis Tammi-Kelderi skulptuure pealkirja all "Alguses oli...". Summataveti joonistustel näeme dialoogi suure ja väikese inimese, ema ja lapse vahel. Tammi-Kelderi taiestes on päikese, tule, vee ja rooste poolt töödelnud puit kokku liimitud selliselt, et esialgsed välispinnad on saanud sisekihtideks. Sellisest sisukast materjalist on kunstnik modelleerinud portreeskulptuure.

SEB Ühispanga Galeriis on üleval Andro Kööbi klassikalises õlimaalitehnikas valminud pildid - ühisnimetajaga "Error" võtab autor kokku oma mõtisklused inimese ja süsteemi suhete üle. EKA galeriis on vabade kunstide üliõpilaste lustaka nimega näitus - "Kuldaveärt Karud". Noorte autorite sõnul esitlevad nad oma kolmeaastase tudeerimise tulemust läbi infantiilse ruumiinstallatsiooni.

Eesti Rahvusraamatukogus on kolme kunagise kursusekaaslase ühisväljapanek "Kannud, vakad ja kaheksakand" - näeb sellel nahakunstnik Sirje Keva ning keraamikute Anu Roosma ja Sirje Kuuskmanni loomingut. Samuti on rahvusraamatukogus avatud kolme raamatuköitja - Sirje Kriisa, Marje Kase ja Raivo Vahtra - näitus "A tempo liberi/Sundimatult", mis kutsub vaatama nii mängulist kui harjumuspärast suhtumist raamatusse, selle köitmisse ja kujundamisse.

...mujal Eestis
Võru Linnagaleriis saab uudistada Triinu Pungitsa ja Alan Proosa installatsiooni "mutato nomine". Tegemist on remixiga Pungitsa moeloomingust ning Proosa visuaalist ja helimaastikust. Installatsioon on interaktiivne - näitusekülastajal on võimalik keskkonda sekkuda ning selle atmosfääri teatud ulatuses muuta.

Tartus Y galeriis astub näitusega "Abstraktne maal" üles Kaunase kunstnik Vigintas Stankus. Stankuse maalid on spontaansed ja maalähedased, neile on võõrad elegantsed värviteooriad ja teaduslik semiootika.

4. aprillil toimub Tallinnas Mustpeade majas Tartu päritolu E-kunstisalongi kevadoksjon "Töö kiidab tegijat". Enampakkumisele lähevad Eduard Wiiralti "Viljandi maastik" ja Enn Põldroosi "Tartu vaade" ning veel terve rida vanemat ja uuemat kunsti, kokku 52 teost. Oksjonitöödega saab tutvuda Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvas E-kunstisalongi esinduses.

E-kunstisalongis on Piret Veski maalinäitus "13. kuu...". "Need on lood, mis on alati olemas olnud ja keegi ei tea täpselt, kust need alguse on saanud," selgitab kunstnik oma muistsest Egiptusest inspireeritud ja Tammsaare Kõrboja Annale pühendatud väljapaneku tagamaid.

Kuressaare Raegaleriis on näitus "Vennad Tegovad" - näeb Enn ja Lembit Tegova maale ja installatsioone. Narva linnuses saab aga vaadata fotonäitust Türgi esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürgi elust.

Toimub
...tuure kogub kevadine kunstioksjonite hooaeg. Haus Galeriis on sedapuhku erilise tähelepanu all kaasaegse kunsti klassika. Nimelt on ka paegu aktiivselt tegevate kunstnike 1960., 70. ja 80. aastate looming paratamatult muutumas haruldaseks, sest autorid ei soovi oma isiklikku "kullafondi" kuuluvaid taieseid müüa. Või kui, siis mõnda üksikut ja tõepoolest väärika tasu eest. 17. aprillil tuleb galeriis ArtDepoo enampakkumisele loomingut nii juba ammu klassiku nimega pärjatud tegijatelt nagu Jüri Arrak, Malle Leis ja Olev Subbi kui noorematelt nagu näiteks Tiina Tammetalu, Kaido Ole ja Marko Mäetamm.

Ületuleval nädalal toimuvad Hausis aga vanade meistrite maali ja graafika oksjonid. Maali osas on seekord rõhuasetus art deco laadil - seda selliste kunstnike näitel nagu Adamson-Eric, Johannes Greenberg, Roman Nyman ja Arkadio Laigo. Kõigi oksjoniteostega saab tutvuda nii galeriides kohapeal kui Hausi koduleheküljel.

Esmaspäeval, 16. aprillil jõuab Disainiaasta külla Pärnusse. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis avatakse sel päeval rändnäituse "Disain tuleb külla" väljapanek. 19. aprillil on aga kõigil võimalik osaleda ettevõtlusseminaril "ABCDisain" ning lapsi oodatakse töötuppa "Noorte õu".

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios