Looming läks liikuma
Edelaraudtee AS ja Tartu Kõrgem Kunstikool korraldavad 27. märtsil marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu unikaalse kunstiprojekti LÄKS! Nimelt lähevad väljumisega 17.24 Tartust teele 12 Tartu Kõrgema Kunstikooli foto ja maali eriala II ja III kursuse üliõpilast, et esitleda loomingut, mis sündinud spetsiaalselt selle projekti jaoks. Rong seisab Balti jaamas 19.35-20.09 ning selle aja jooksul võimaldatakse kõigil teistelgi soovijatel, kes seekord rongiga reisida ei plaani, noorte kunstnike töödega tutvuda. Tagasi Tartusse jõuab kunstirong 22.32.

Idee näidata reisirongis üliõpilaste töid idanes Tartu Kõrgemas Kunstikoolis juba aastaid, eesmärgiks elavdada pahatihti rutiinseks kippuvat rongisõitu ja viia kunst avalikku ruumi, kus selle eksponeerimiseks pealtnäha kohta justkui polegi. Noortele kunstnikele annab selline projekt võimaluse tegeleda kohatundliku kunstiga, käsitleda sotsiaalseid probleeme ja murendada rutiinset mõtlemist. Edelaraudtee loodab, et "kunstikuu raames esimest korda teostuv projekt LÄKS! üllatab reisijaid meeldivalt, pakkudes kunstielamuslikku, meeleolukat ja meeldejäävat vaheldust ning et noorte kunstnike värske vaatenurk võimaldab avardada ühistranspordi kui igapäevanähtuse tähendust." Projekti juhendab õppejõud Terje Ojaver.

Tee kunsti kunsti tegemata
31. märtsil kell 12 peab EKA aulas avatud loengu noor saksa kunstnik Stefan Riebel, kes esindab üsnagi radikaalset hoiakut lähenemisel kunsti tegemisele - nimelt selle vältimist. Ka Eestisse kutsuti Riebel ettepanekuga esineda Tallinnas Raja skulptuurigaleriis personaalnäitusega. Kunstnik saabuski kohale, kuid otsustas jätta galeriiruumi kunstilisel viisil sekkumata.

Riebel selgitab: "Kunsti leiab tänapäeval peaaegu, et igalt poolt, igal ajal ja igaks otstarbeks. Kunagi varem pole olnud nii palju kunstigaleriisid, muuseume, kunstisündmusi ja nendest osavõtjaid, kui nüüd. Kultuuri masstootmine, karm konkurents, tonnide kaupa väheväärtuslikku kunsti ja majanduslik võõrandumine on meie jaoks harjumuspäraseks saanud. Näib, et kunst on muutunud suvaliseks ja liigseks, on kaotanud oma jõu ning seda kasutatakse vaid meelelahutuslikel, kompenseerivatel ja dekoratiivsetel eesmärkidel.

Unproduction Network on liikumine, mis püüab vältida kunsti tootmist ning pakub kunsti strateegiatele ja suhtlusviisidele laiemat lähenemisnurka. Selleks, et kultuurimaterjale juurde tootmata kunstimaailmas osaleda ning katkematut suhtlust ülal hoida, on välja arendatud ja katsetatud erinevaid mooduseid - neid konteksti- ja kohaspetsiifilisi meetodeid kutsutakse "Vältimise Strateegiateks"." Vt ka www.unproduction.net ja www.stefanriebel.de

Hommikumaine arhitektuur Tallinnas
Eesti Arhitektuurimuuseumis saab 26. aprillini vaadata väljapanekut "MEGACITY NETWORK. Korea kaasaegne arhitektuur". Näitusega jõuab Eestisse esmakordselt Aasia "arhitektuurihüppe" teema. Korea arhitektuur on tugevate rahvusvaheliste mõjutustega, kuid mõistel "avalik ruum" on seal mõnevõrra erinev tähendus kui Euroopas. Rotermannis esinevad kuusteist arhitekti, igaüks oma kahe parima projektiga. Kõik ehitised asuvad Koreas ning on valminud viimase kümne aasta jooksul. Näitus on koostatud Korea Arhitektuuriinstituudis, kuraatoriks Sung Hong Kim.

Innovatiivsusele orienteeritud Eesti jaoks on oluline murda välja Euroopa-kesksusest ning olla avatud ka Aasias toimuva suhtes, leiavad näituse korraldajad.

Kunstnik otsib tühja kohta
5. aprillini on Tartu Mööblimajas väljas Markus Kasemaa tööd - seni mahukaim ülevaade kunstniku seeriast "Figuurid". Kui ekspositsiooni kandvaosa moodustavad arvutimaali tehnikas loodud digitrükid lõuendil, siis mitmemeetrised PVC-õuemaalid võiksid Kasemaa arvates olla majanduskriisi ajal huvitavaks alternatiiviks aiaskulptuuridele.

Mööblimaja poolt ajutiselt kunstinäitamiseks loovutatud 388 m2 saal on hetkel ilmselt suurim näitusesaal Tartus; näituste korraldamist ei välistata ka tulevikus. Kunstniku sõnul püüab ta leida uusi huvitavaid näitusepaiku ja eksponeerimislahendusi - eesmärgiks viia kunst sinna, kus vaataja tegelikult liigub. Näiteks on antud seeria töid on varem eksponeeritud Tartu Kaubamaja fassaadil ning automaatustel, samuti virtuaalmaailmas Secondlife.

Võrus kunstikriisi ei ole
Võru Linnagaleriis avati juba traditsiooniliseks kujunenud järjekordne näituste "kolmikpakk". "Kuulmata kontserdid" pakub vaatajale Mats Õuna elavaid ja ehedaid jäädvustusi festivalist Jazzkaar ning sellistest muusikasündmustest nagu Rabarock, Paljassaare Rockfest, Rockramp ja Heamuusika festival. Teatrikunstniku haridusega Õun on lisaks kunstnikuametile leiba teeninud ajakirjaniku-, õppejõu-, disaineri- ja veel mitme muu tööga, millest markantseim on ehk matemaatika õpetamine spordikoolis. Fotograafiaga tegeleb autor tõsisemalt 2005. aastast.

Samas näitab noor kunstnik HuupI 10. aprillini oma maale alasti kirjanikest - "NAKed". Tegemist on aktimaaliseeriaga Tartu NAKlastest (Tartu Noorte Autorite Koondis). Esialgu on pildile jõudnud Contra, Aapo Ilves, Andra Teede, Vahur Afanasjev, Flo ja Priit Salumaa. Maalide kõrvale on üles seatud helisüsteemid ning nii on võimalik nautida pildile lisaks ka vastava autori tekstiloomingut.

Noolegrupp (Triinu Jürves, Villem Jahu, Harry Rull) esineb maalinäitusega "Maastik noolega". Kunstnikud selgitavad: "Oleme oma tegutsemise jooksul katsetanud mitmeid kollektiivse töötamise meetodeid, sealhulgas ka maaliloomingu puhul - mitmekesi üheaegselt maali kallal töötamist, järgemööda maalimist, juhendatavat maalimist, maali autorite vahel osadeks jaotamist jne. Seekord otsustasime esineda ühisnäitusel individuaalsete autoritena, kellest igaüks paneb välja tervikliku seeria." Kõik väljapanekud on lahti 10. aprillini.

Näitused Tallinnas
Draakoni galeriis näeb 4. aprillini Anna Shkodenko näitus "Idealistlik". Kunstniku sõnul on tema eesmärgiks luua konkreetne visioon kaasaegsest ideaalsest ühiskonnast. Samas nendib ta, et juba sõna "ühiskond" iseenest kõlab utoopiliselt.

21. märtsil avati NG Stuudiod (NG Tallinn Studios) aadressil Vana-Kalamaja 46 Patarei vangla kõrval, kunagises C.n.o.p.t kommuunis. Uude ateljeedekompleksi kolib Academia Non Grata Tallinna osakond ja NG alternatiivne vaatepunkt. Kahel korrusel paiknevad 6 stuudiot mahutavad ANG noortesektsiooni, kunstnike individuaalateljeed ja residentuuri, kus kevadhooajal tegutseb California undergroundi sümbol Steve Vanoni. Ühtlasi kuulutab Non Grata oma tegevuse Polymeris lõppenuks ja NG alustatud näitusetegevust jätkab seal edaspidi MTÜ Kunstikonteiner.

SEB Galeriis saab 17. aprillini uudistada Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaste loomingu näitus "Kunstikiindumus". Loojad on erinevad, ümbritsev on kirju ja selle isikupärane tajumine kajastub ka töödes, leiavad korraldajad. Meenutame, et 1999. aastal tegevust alustanud galerii asub SEBi peahoone (Tornimäe 2) 5. korrusel ja on avatud kõigile kunstihuvilistele.

Galeriis Aatrium saab kuu lõpuni vaadata Rita Rahu näitust "3 meetri vahel". "Just nii palju on meetreid mu magamisasemest molbertini ja kõik see, mis sellesse ruumi on mahtunud, ongi galeriisse üles riputatud," selgitab autor.

Hiljuti avatud galeriis Ark Royal (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi) saab näha Lea Tomsoni dünaamilise ja improvisatsioonilise värvikäsitlusega maale pealkirja all "Don't disrespect my la-la-llla".

Mujal Eestis
Tartu Kultuuritehases, galeriis Ferrodrum on 15. aprillini väljas noore Leedu kunstniku Lukas Eugenijus Kolmogorcevase maalid, video ja objektid. Kolmogorcevas on aastaid uurinud psühholoogliste piirsituatsioonide kujutamise võimalusi ekspressiivsetel autoportreemaalidel - teemadeks näiteks unetus, idee naervast ruumist, omaenda inimlik füüsiline süda. Tulemus on "värske nagu kurk", lubavad näituse korraldajad.

Pärnu Endla Teatrigaleriis on 17. aprillini Andres Toltsi näitus "Kontor ja tabelid". Toltsile iseloomulik tavakeskkonnast lähtuv looming on sedapuhku inspiratsiooni ammutanud büroomaailmast, kus leidubkõikvõimalikke tabeleid, teadetetahvleid, blankette ja formulare. Ametipaberite graafiline asjalikkus kohtub sürreaalse absurdiga, samas jätab kunstniku ambivalentne suhtumine inimese soovi kõike süstematiseerida vaatajale vabad käed. Endla Teatrikohvikus on 18. aprillini eksponeeritud Merike Truberti fotonäitus "Prantsusmaa - minu nägemus".

Uue Kunsti Muuseumis on avatud kahe noore naiskunstniku näitused - Berbel Läti "Midagi head" ja Pamela Peepsoni "Infinitimacy". EKAs graafilist disaini õppiv ja palju maailmas ringi reisinud Lätt näitab positiivsusest pakatavaid maale, talle sekundeerib vähemasti sama rõõmsalt Peepson oma Prantsusmaal ja Taanis valminud töödega. Viimaste autor selgitab ise: "Minu tööd on sümbioos intiimsusest ning minu lõpmatult sügavast kiindumusest väärtustesse, millesse usun enim, olgu selleks kunst, muusika, sõbrad, armastus ja loomulikult need väikesed südame alt kõditavad hetked, mis löövad hingetõmbed õrnalt värelema."

Narva linnuses saab 27. aprillini uudistada rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitust "Türgi 85 - Eesti 90. Sõprus läbi aegade". Tegemist on võrdleva tagasivaatega kahe vabariigi iseseisvuse arengusse, ekspositsioon hõlmab nii poliitilisi ja majanduslikke kui kultuurisuhteid ning sisaldab põhjaliku kronoloogia Eesti ning Türgi suhete arengust.

Toimub
Eile ja täna toimub Kumus Rael Arteli initsiatiivi Public Preparation ning EKM-i koostöös korraldatav seminar "Translocal Express. Golden Age", mis keskendub kaasaegse rahvusluse geneetilise koodi lahtimuukimisele. Seminari fookuses on ajalookirjutuse ja kollektiivse mälu ning kollektiivsete traumade rolli rahvusluse identiteediloomes ja kaasaegse kunsti võimalused selle temaatikaga tegelemisel. Loe lähemalt www.publicpreparation.com

24.-29. märtsini valmistavad tiibeti mungad Maailmafilmi festivali raames Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas liivamandalat ja tiibeti traditsioonilisi võiskulptuure ning esinevad loengute ja õpetustega. Mandala valmimist võib jälgida ka reaalajas www.erm.ee/liivamandala

Sarjas ANIMATEEK tutvustab Serbiast pärit animaator ja kunstnik Milosh Tomic 30. märtsil kell 18 Kumu auditooriumis enda ja oma loomingut inspireerinud filmitegijate animatsioone.

31. märtsil kell 18 toimub galeriis ArtDepoo ansambli Resonabilis esikplaadi "Resonabilis" esitlus. Tegemist on maailma esimese helikandjaga, millel kaasaegne muusika kõlab eesti kandle esituses. Salvestatud on soolo- ja kammerteoseid noortelt nimekatelt eesti heliloojatelt nagu Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Ülo Krigul jt. Plaadi keskmes on eesti tippkandlemängija Kristi Mühling, koos temaga musitseerivad Iris Oja (laul), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tshello).

EKA avab uksed
20. märtsil on Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev - jagatakse teavet sisseastumiskatsete kohta, korraldatakse ekskursioone erinevatesse osakondadesse, peetakse välkloenguid ning pakutakse võimalust joonistusstuudios osalemiseks. Avatud uste päev algab kell 11 infotunniga, kus akadeemiat tutvustavad rektor Signe Kivi, EKA üliõpilasesinduse esinaine Sandra Nuut ning dekaanid Marko Mäetamm, Lylian Meister, Mart Kalm ja Jüri Soolep.

Kell 14 algavad aulas EKA õppejõudude välkloengud: Lylian Meisteri "Disain ja äri - avameelselt abielust", Katrin Kivimaa "Arhiivitolmust glamuurini - kunstiteadlaseks saamine", Tõnis Saadoja "Viis aastat seitsme kuni kümne minutiga", Aulo Padari "Sisearhitektuuri õppest", Lennart Männi "Nii ja naa nahakunstist", Maris Suitsu "Muinsuskaitse - milleks, kellele ja kuidas?" ning Toomas Tammise "Glam".

EKA galeriis on avatud EKA spin-off firma Taikonaut ruumiinstallatsioon "Innovatsioon 2009", ülemises galeriis saab uudistada Avatud Akadeemia tudengite töid.

Kumus portreid igast nurgast
Kumus avati möödunud nädalal "Autoportreed. Poosid ja diagnoosid" - 17. maini avatud näitus, mis vaatleb selle traditsioonilise kunstizhanri mitmekesiseid ilminguid ja avaldumisvorme Eesti kunstis. Väljapaneku sisuks on eelkõige pinge, mis tekib eri aegadel ja eri tehnikais valminud tööde kõrvutuses, vahel ka julmalt välja pakutud kooslustes. Näituse ajaline telg on poolteist sajandit pikk- varaseim eksponeeritav maal pärineb 19. sajandi keskpaigast, värskeim foto- ja heliinstallatsioon kannab valmimisaastat 2009.

Näituse nullpunktiks on traditsiooniline kunstnikuportree pintsliga. Omaette alajaotus on sündinud töödest, mis lähtuvad sarnasuse ja korduvuse ideest. Muuhulgas leiab näituselt ka sellised sektsioonid nagu "autoportree emaga" ning "kontseptuaalne autoportree" - viimase puhul muundub kunstniku enesekujutis tihtipeale motiivist meediumiks.

Kunstnike loetelu sisaldab teiste hulgas selliseid nimesid nagu Otto Zoege von Manteuffel, Paul Burman, Ado Vabbe, Johannes Saal, Henn Roode, Ülo Sooster, Leonhard Lapin, Priit Pärn, Mark Raidpere, Jaan Toomik, Marko Mäetamm, Ene-Liis Semper. Näituse kuraator on Kädi Talvoja, eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone Fondi kogudest, Vaal Galeriilt, erakogudest ning autoritelt. "Autoportreed. Poosid ja diagnoosid" jääb avatuks 17. maini.

Naised, kes ei võta palju ruumi
Hobusepeas saab 30. märtsini vaadata Liina Siibi näitust "Naine võtab vähe ruumi". Lähtudes Eesti ajakirjanduses avaldatud arvamusest, et naine vajab igapäevaseks tööks vähem ruumi ja raha kui tema meeskolleeg, alustas Siib juhuslikult kohatud naiste pildistamist neile omases keskkonnas.

Kunstniku sõnul "sisaldub pildistatud situatsioonide valikus tõsiasi, et juhuslikkuse punkt on korraks kattunud mingi punktiga pildistajas endas, tema samastumisel tüübi ja olukorraga. ... Pildid tõukuvad unistustest ja tegelikkusest. Need vaatlevad pisiseiku erinevate naiste elust ning küsivad, mida hakata peale iseenda naiselikkusega? Tänapäeva ühiskond pakub naisele rohkem võimalusi kui kunagi varem, ent kuidas neile pakkumistele vastata, kuidas vastutada oma elu eest?" Läbi eelneva, ilmunud arvamusartikleid osaliselt illustreerides, ei positsioneeri Liina Siib siiski ennast, vaid visualiseerib pigem end hermeetiliselt taastootvat rollikuvandit.

Klaasmobiilimäng
Vabaduse galeriis näeb praegu Rait Präätsa klaasobjekte näitusel "Lihtsad küsimused". Oma unikaalses autoritehnikas on Prääts õnnestunult ühendanud klaasimaali ja sulatustehnikad ning loob nõnda lummavaid ruumilisi illusioone, mida saadab mitmekihiline, kohati mõtisklev, kohati vaimukalt irooniline tähendusmaastik. Samas on Rait Prääts nii Eestis kui rahvusvaheliselt tuntud vitraazhikunstnikuna - tema monumentaalloomingut leiab nii Niguliste kirikus ja Eesti Rahvusraamatukogus kui mitmetes sakraalhoonetes Soomes; viimane vitraazh aga valmis jõulude eel Eesti saatkonnas Tbilisis.

Vabaduse galeriis eksponeeritud arvukad klaasist "arvutid" ja "mobiiltelefonid" esindavad ambivalentseid funktsioone. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on need "ühtaegu väga töömahukad ja hinnalised kunstiteosed, mille loomiseks on rakendatud palju energiat ja kogemusi ning perfektse teostuse taganud technet ja samas esitavad nad veenvalt kaasaegse virtuaalmaailma võimalusi isoleerida inimene kui indiviid ja devalveerida tema inimlik identiteet üheainsa sõrmeliigutusega." Rait Präätsa näitus jääb avatuks 1. aprillini.

Kunst ei maksa miljonit - saab ka tuhandega
Haus Galeriis on 4. aprillini lahti väljapanek pealkirjaga "1000-5000". Galeristid on püstitanud küsimuse "Kas head kunsti on võimalik osta ka suhteliselt vähese raha eest?" - ning vastanud sellele jaatavalt, tuues päevavalgele väiksemaid, ent sisult kindlasti mitte vaesemaid taieseid tervelt realt tuntud kuntnikelt. Nimed räägivad siin enda eest - Ado Vabbe, Aino Bach, Endel Kõks, Hando Mugasto, Vive Tolli, Naima Neidre, Olav Maran, Evald Okas...

"Kunstioksjonite hinnatõusu foonil on tekkinud arusaam, et kunst on kättesaadav vaid jõukale ärimehele. Kuid tõsiasi on see, et kusagile ei ole kadunud ka näiteks arstid ja õpetajad, laiemas plaanis haritlased, kes moodustasid põhilise ostjaskonna just esimese Eesti Vabariigi ajal. Nad panid aluse väga nimekatele omaaegsetele kunstikollektsioonidele, kust pärinev kõige tagasihoidlikumgi teos tänases päevas siiski kindlat väärtust omab." Nõnda julgustavad korraldajad kunsti vaatama ja omandama neidki, kes meie kodumaiste kunstioksjonite miljonihindadest ja suurkollektsionääride särast ehk ära on heitunud.

Näitused Tallinnas
Vaal galeriis saab 31. märtsini kaeda teeneka hüperrealisti Miljard Kilgi isikunäitust "Areen". Eksponeeritud 8 õlimaali lõpetavad korraldajate sõnul "sürreaalselt väändunud kujundimaailma etapi" kunstniku loomingus. Samas on Kilgi käekiri jätkuvalt nüansirohke, pakkudes "tõlgendusi hiilivatest intriigidest kuni sisendusjõulise argirahuni - nagu iga vaataja tema visioone lahti mõtestab. Kunstniku pintslikäsitsus mõjub kohati lausa pillavalt, kui vaadelda praegu sageli domineeriva etüüdlikkuse taustal tema detailirikkust ja kompositsiooni läbitöötamise põhjalikkust."

Ungari Instituudi galeriis on maalikunstnik Zsuzsi Csiszeri näitus "Patrik näeb mulle lendamas". Zsuzsi Csiszer (s. 1972) kuulub Ungari maalijate põlvkonda, kes väärtustas 90ndatel uuesti fotorealismi. Maalimise kõrval kasutab kunstnik tihti ka teisi väljendusvahendeid (installatsioonid, objektid jne). Tema maaliseeria näib ülimalt lihtne - erinevad inimesed puhuvad seebimulle. Suuri lõuendeid täidavad kummalised, puhumisest veidraks moondunud näod, mis kunagi fotoaparaadi abil jäädvustatud. Selgub, et puhutud vikerkaarevärvilisi mulle näeb ainult väljamõeldud poiss Patrik. Selle avastuse kaudu saavad fotode otseste koopiatena näivad traditsioonilised õlimaalid mitmetasandilise tähenduse.

Väike kodumaine mööblitootja Mööblimasin on alustanud uue tootesarjaga, millesse on kaasatud erinevad disainerid. Avalöögina avati eile galeriis SooSoo näitus, kus on väljas koostöös disainer Kätlin Kaljuveega valminud muinasjutulised kohvilauad. Need on inspireeritud "eksootilistest legendidest ja vihmametsade tagusest ürgsest maailmast, põimunud osavalt moe ja erootilise mänguga."

Mujal Eestis
Pärnu Kunstnike Majas on 5. aprillini Jasper Zoova näitus "Jäätisemandala". Zoova tegeleb oma loomingus jätkuvalt massikultuuri ja isiksuse vastasmõjuga, seekord ruumilistest lasteraamatutest inspireeritud kolmemõõtmeliste maalide vormis. Teostel on kirju valik erinevatestobjektidest (mäed, matrjoshkad, kahurid, krediitkaardid, hampelmannid, teod, autod, pioneerid, haakristid, sirbid-vasarad, seebimullid, astroloogilised sünnikaardid jpm) komponeeritud "altarilaadsetesse kombinatsioonidesse, mis integreerivad ajalugu eneseanalüüsiga".

Pärnu Keskraamatukogus tähistab graafikanäitusega oma 50. sünnipäeva Eesti vahest tuntuim vabakunstnik ehk art brut stiili viljeleja Aivar Kurvits. Mitmeid raskeid haigusi põdenud iseõppijast kunstnik elab Pärnu lähedal Tammiste hooldekodus, käies igal võimalusel kunsti tegemas Suur-Posti tänava ateljees. Vaatamata elu keerdkäikudele on mees elurõõmus ja oma kunstile jäägitult pühendunud - ning tegutseb kaasaegsele kunstnikule kohaselt korraga mitmel rindel: maalib, teeb graafikat ja animatsiooni. Kunstnik Peeter Alliku sõnul teeb Kurvits "kunsti selleks, et see tegevus on tükk temast endast. Tema pildid on lähedal kunsti juurtele, need ei austa traditsioone vaid seda, mis oli enne traditsioone. Brutaalne vägi ja värvide lõõsk on Kurvitsa sõnumiks. Teadmine millegi ürgse kohalolust tema vahendiks."

Toimub
Tam Galeriis toimub täna kell 18 toimub luuleõhtu - Anatoli Strahhovi näituse "Iluideaalid" taustal astuvad üles Igor Kotjuh ja Jelena Skulskaja, kes esitavad mõlemas keeles kauneimat eesti-vene poeetide armastusluulet.

Rahvusraamatukogu fuajees luuakse täna kell 20 kohaspetsiifiline installatsioon "Sirgvool". Idee autor on Erki Kasemets, kelle maalitud joogipakenditest koosneva teose "Life-File" detailidest luuakse "sirgvoolu moodul otse publiku silme all ja osalusel". Protsessi saadab samas komponeeritud muusika. Lavastuskunstniku taustaga Kasemets on üle maalinud tuhandeid mitmesuguseid olmepakendeid ning tekitanud neist moodulpilte ja installatsioone, loonud kineetilisi objekte ja organiseerinud enda loodud "Polügoonteatri" etendusi.

Mikkeli muuseumis avatud näitusel "Kadunud aegade aarded. Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised Eesti muuseumides ja erakogudes" peab 21. märtsil kell 15 peab teemal "Kohtumine Vana-Egiptusega" loengu Sergei Stadnikov.

Tekstiilikunstnikud jagasid preemiaid
Eesti Tekstiilikunstnike Liit premeeris eile 2008. aasta parimaid tegijaid. Aasta Tekstiilikunstniku peapreemia tekstiilikunstnik Anu Raud. Kunstnikul valmis hiljaaegu Eesti Rahva Muuseumii 100. aastapäevale pühendatud vaip "Kogujad", samuti üllatas ta uue käekirjaga (autori sõnul "mulgikuue graafika") ehk nöörtehnikas humoorikate vaipadega. Aasta Nooreks Tekstiilikunstnikuks valiti Kirill Safanov, kes ähmastab piire tekstiili- ja moekunsti vahel omanäolise särava käekirjaga.

Aasta Tekstiiliteose tiitli võitis oma tööga Keret Altpere, kes veetis eelmisel aastal ühe kuu residentuuris Bretoonimaal, väikeses Saint Thelo külas. Seal veedetud aja jooksul sündis dokumentaaltekstiil, mis koondab endas Saint Thelo ja Saaremaa Mõisaküla elanike mälestusi. Teoses "Estonie-France" leidub väga isiklikke ja oluliste mälestustega seotud tekstiile, näiteks nabanööri kaitsnud marlitükke, kadunuid meenutavaid kangatükke jm.

Eraldi tõsteti esile Lylian Meistrit, kes pälvis tiitli Aasta Meister oma 1001 tikitud nõelapadjast koosneva teose eest "1001", mis on ainulaadne nii oma valmimisprotsessi kui suure haarde poolest. Preemiaid jagasid Tekstiilikunstnike Liit ja Lühikese Jala Galerii, toetasid Kultuurkapital ja Kunstnike Liit.

Loomakari Kunstihoones
Tallinna Kunstihoones avati kesknädalal Sandra Jõgeva kuraatorinäitus "Loomakari". Osalevad Jaanus Orgusaar, John Higgins (UK), Anthony Faroux (UK), Marcus Williams (Uus-Meremaa), Monica Casanova (Mehhiko), Tanel Saar, Rene Reinumäe, Toomas Kuusing, Remo Randver, Katrin Piile, Jenni Juulia Wallinheimo (Soome), Teet Raudsepp, Loore Emilie Raav, Luciana Cavalcanti (Prantsusmaa/Brasiilia), Kjetil Kausland (Norra) ja kuraator ise; kujundas Tanel Saar.

Näitusele valitud kunstnikud võtavad ette riskantseid performance'eid korraks vägivaldse võitluskunsti ümber koondunud subkultuuriga liitumise nimel; näevad hiilgust vigasuses ja üritavad läbi haiglaselt glamuurse käsitöö parandada invaliidide ühiskondlikku staatust; loobuvad tipp-fotoreporteri priviligeeritud elustiilis kunstniku oma kasuks, et tegeleda läbi valus-irooniliste fotolavastuste oma lesbilise identideediga... samuti portreteeritakse Kunstihoones kauboisid, näeb morbiidseid perekonnapilte ja palju muud.

"Inimesed kui loomakari oma karilooma instinktidega. Sisekonflikt, sest kõik tahavad loomuomaselt kuhugi kuuluda: kuuluda paremasse karja ja saavutada seal võimalikult hea positsioon. Oma nõrgaks jäänud kaaslasi välditakse ja hüljatakse, samas selle pärast kristlikku süükompleksi põdedes. ... Karjaidentiteeti kinnitatakse ning grupikuuluvust otsitakse läbi rahvuse, seksuaalse identiteedi, sotsiaalse kuuluvuse, intellektuaalsete ning moraalsete seisukohavõttude, religioossete eelistuste, esteetiliste valikute. Ning isegi füüsiliste ja vaimsete eripärade ja puuete kaudu."

Elkeni kogutud teosed Tartus
Tartu Kunstimajas saab praegu vaadata Jaan Elkeni "Kogutud teoseid". Jaan Elken: "Räägin oma maalidel aistingutest ja vaistudest, kuidas asju tajun. Need on vägagi konkreetsed. Ei midagi abstraktset, või kuivõrd on kogu kunst "abstraktne", "tinglik", "märgiline". Minu maalide faktuuride ja mikrotasandi ühtsus läbi kümnendite on olnud identne. Mis muutusi saakski ma oma maalide stilistikas planeerida, olen vaid tööriist, meedium, identne iseendaga. Rääkida minu puhul abstraktsusest on seega pealiskaudsus, ajendid ja õhustik viitavad alati konkreetsele sündmusele, kasvõi vaid psüühiliselt läbielatust pärit mälufragmendile. Usaldan pastoosse maalilise faktuuri kõrval teksti kui pildistruktuuri lahutamatut osa, see on minu uus kunstiline DNA."

Harry Liivrand: "Võib-olla peaks Elkeni maale lugema nagu rap-tekste. Ehkki Elken endiselt poetiseerib metropoli üksindust, on tema uus linnaruum nüüd agressiivsete verbaalsete sõnumite billboard. Ühe polüstilistilise maali võimalikult paljude semiootiliste tähendustega täitmisel kummitab alati kujundliku ülekuhjamise oht ning kokkuvõttes teatud hermaneutiline tühjus (ärgem unustagem, et Elkeni maalid töötavad ka verbaalsete retooriliste tekstidena ) Elken oskab aga negatiivse märgiga eklektikast teha peaaegu alati positiivse tähendusega sõnumikandja, pannes vaataja uskuma, et maalikunsti päästmine multimeedia ajastul seisnebki realistliku motiivi abstraheerimise, tohutu emotsionaalse värvijõu ja võimsate kujundite koosmõjus." Väljapanek jääb avatuks 29. märtsini.

Strakopfi pärand vaataja ees
Tartu Kunstimuuseumis avati hiljaaegu näitus, mis annab läbilõike Eesti skulptuuri ühe monumentaalseima meistri Anton Starkopfi (1889-1966) rikkalikust loomepärandist. Korraldajate sõnul kätkeb väljapanek endas erinevaid teemasid ja materjaliilu.

Anton Starkopf õppis kunsti Münchenis ja Pariisis, 1918. aastal kodumaale naasnuna rajas ta koos Aleksander Tassa, Konrad Mäe ja Ado Vabbega kunstikooli "Pallas". Starkopf töötas samas skulptuuriõpetajana 1919-1940 ja direktorina 1929-1940, hiljem Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppeala ja skulptuurikateedri juhataja ning direktorina. Starkopfi looming oli algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartustäratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.

Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis on avatud 7. juunini, sellega kaasnevad skulptuuri töötoad ekspositsiooni kuraatori Ahti Seppeti juhtimisel.

Leiba rohkem kui lilli
Draakoni galeriis on 21. märtsini meie noorema põlvkonna üha silmapaistvama fotograafi Marge Monko "Leib ja lilled". Kõik sellel rahvusvahelisel naistepäeval avatud näitusel olevad tööd - fotod, video ja tekst - käsitlevad muutuva tööjõupoliitika ja tööpuudusega seotud teemasid.

"Juulis jõustuv uus töölepinguseadus ja majanduslangus asetavad meid uude sotsiaalpoliitilisse olukorda, millest tagasiteed enam ei ole. Majanduses ja tööhõives asetleidvaid muutusi uurides olen aluseks võtnud Kreenholmi Manufaktuuri näite. Tööstuslinnaku rajamise aluseks olnud 19. sajandi utoopiale kaasaegses maailmas enam kohta ei ole. Tervet läänemaailma puudutav trend, tekstiilitootmise liikumine itta, on Narvas töötuks jätnud ligi tuhat naist. Uue tööpoliitika sõnastikku kuuluvad mõisted "paindlikkus" ja "ümberõpe" on nende naiste jaoks õõnsad mõisted olukorras, kus uusi töökohti lihtsalt ei ole. Paraadportree Narva töölisi kätlevast presidendist on fassaad, mille taga hiilib riigi abitust tööjõu- ja regionaalpoliitikast tingitud vaesus ja mis puudutab eelkõige naisi." Käes on aeg, kus vajame leiba rohkem kui lilli, nendib kunstnik.

Näitused Tallinnas
ArtDepoos saab praegu uudistada fotograaf Arne Maasiku ja kirjanik Armin Kõomäe näitust "Otsijad".Kahe mehe fotolavastus koosneb mustvalgete piltide sarjast, mille peategelasteks on üllatavaisse linnaelu hetkedesse märkamatult magama pugenud neiu ning vaikne vanamees, keda jälitab valge sportauto. Tegelased seiklevad vaikides piltidel ringi pidevas otsingus - otsides inimlikku soojust, tähelepanu, hoolivust, hoolitsust. Traditsiooniline vestlusring kunstnikega toimub 25. märtsil kell 18 ja seda juhib kunstiteadlane ja Kunst.ee peatoimetaja Heie Treier.

Tallinna Kunstihoone galeriis on 29. märtsini Jüri Kassi maalinäitus "Võnked". Kassi tuntakse eelkõige raamatukujundaja ja plakatikunstnikuna, tema 1979. aasta autoportreeline seeria "ERKI disain" kuulub eesti kontseptualistliku kunsti krestomaatiliste tööde hulka. Vastavatud näitusel on kunstnik arendanud edasi oma varasemaid ideid ja kandnud need - nagu ka varasema askeetliku värvivaliku - digitrükist akrüülmaali. Jüri Kass: "Idee oli luua lihtsa kujundi teisendamise kaudu modernistlik seeria, mis näiks samas spontaanne. Kasutasin võimalikult väheseid väljendusvahendeid, et ülepakkumist vältida."

Haus Galeriis saab 4. aprillini tutvuda Paul Luhteini 100. sünniaastapäevale pühendatud väljapanekuga. Paul Luhtein (1909-2007) on jäädvustanud end Eesti kunstiajalukku tunnustatud kirjakunstniku, raamatu- ja tarbegraafiku ning pedagoogina. Luhtein ise eelistas oma vabagraafilisest loomingust eksponeerida esmajoones estampe - paljundusgraafilistes tehnikates teostatud töid. See on ka põhjuseks, miks Haus galerii väljapaneku moodustavad hoopiski joonistused, mis valminud kunstniku Rannamõisa suvekodu lähistel aastail 1983-1987. Neis töödes lõi juba vanaldane kunstnik endiselt detaililembesena, ent varasemast mõtlikumana uusi jäädvustusi südamelähedastest paikadest.

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja väikeses galeriis on 29. märtsini Sirje Protsin-Peterseni isikunäitus "Pöördepunkt". "Pöördepunkt on võimas ja tundlik hetk, kus tabate end seisatamas ja mõtlemas. Elu ei ole sirgjoon punktist punkti ja pöördepunktid on hädavajalikud, et teha valikuid ja hinnata tõelisi väärtusi." Nii avab oma loomingut autor ise.

Tartu Lastekunstikooli galeriis näitab 27. märtsini pealkirja all "Sitsi!" oma loomingut TÜ maalikunsti magistrant Laura Põld, mulluse Viiralti stipendiumi laureaat,. Maalidest, (maali)installatsioonist ja videost koosnev näitusekomplekt on iseloomustatav sellisete märksõnadega nagu mäng, manipulatsioon, ärritus ja reaktsioon.

Pärnu Kunstihallis on 29. märtsini lahti väljapanek "EKKM prnus: When ätituuds become norms vm". Kuraatorid Marco Laimre ja Neeme Külm on tegutsenud lähtudes institutsiooni loosungist "Värske kunst rokib EKKM-s, kui väsind värk vireleb väljal!" ning toonud näituseks kokku kümmekond noort energilist kunstnikku - teiste seas esinevad Ki_Wa, nna-Stina Treumund, Laura Kuusk, Alver Linnamägi, Krõõt Tarkmeel.

Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 30. aprillini Priit ja Olga Pärna graafiliste tööde näitus "Elu ilma Gabriella Ferrita". Näha saab samanimelise, suurt rahvusvaheliselt tähelepanu pälvinud 45-minutilise animafilmi tegemisel valminud originaaljoonistusi, eskiise ja filmikaadrite suurendusi - ning loomulikult ka filmi ennast.

Endla teatri kohvikus ja Küüni koridoris on 24. märtsini võimalik vaadata fotograaf Dmitri Kotjuhi näitust "Argipäeva hetked", millega autor teeb kummarduse ajalehepiltniku ametile - eksponeeritud on nimelt aastail 2006-2007 Võrumaa Teatajale tehtud fotod, nii avaldatud kui avaldamata.

Toimub
Tartu Kunstikoolis on 18. märtsil lahtiste uste päevad. Infot saab sisseastumiseksamite kohta, tutvustatakse kooli õppekorraldust, klassiruume ja ateljeesid. Vaadata saab õpilaste tehtud töid, portfoolioid ja animatsioone. Kell 12 algava programmi kohta leiab rohkem infot www.art.tartu.ee/kunstikool

Ars Fennica Raidperele
28. veebruaril andis Soome president Tarja Halonen Kumus pidulikult üle 2008. aasta Ars Fennica kunstiauhinna, mille pälvis Eesti foto- ja videokunstnik Mark Raidpere. Mark Raidpere (s. 1975) on õppinud fotograafiat ja filmikunsti ning tegutsenud alates 1990. aastate lõpust aktiivselt kunstnikuna, esialgu paralleelselt moefotograafi tööga. Tema rahvusvaheline tähelend sai alguse 2005. aastal, mil ta esindas Eestit Veneetsia biennaalil. Pärast seda on ta tööd olnud isiku- ja grupinäitustel väljas Prantsusmaal, Itaalias, Soomes, Poolas, Inglismaal, Iirimaal, Hispaanias, Venemaal, USAs ja Türgis. Varem on Raidpere pälvinud Kultuurkapitali preemia, olnud Hansapanga (tänase Swedbanki) kunstiauhinna laureaat ning võitis mullu maineka Gilles Dusein'i kunstiauhinna Prantsusmaal ja esimese preemia videokonkursil LOOP '08 Barcelonas Hispaanias.

Ars Fennica näol on tegemist Soome ja Baltimaade suurima kunstiauhinnaga, mille suuruseks on 34 tuhat eurot. Auhinda annab välja Henna ja Pertti Niemistö kunstifond kõrgetasemelise ja isikupärase loomingu eest korraga ühele kunstnikule. Tänavu jagati Ars Fennica kunstiauhinda 16. korda ning esimest korda toimus auhinna üleandmise tseremoonia väljaspool Soomet. Ars Fennica preemia määras Mark Raidperele vastavalt statuudile välisekspert, kelleks sedapuhku oli Hiina päritolu kuraator ja kunstikriitik Hou Hanru.

Raidpere teos "Majestoso mystico" on praegu eksponeeritud Kumus avatud Ars Fennica kunstiauhinna kandidaatide näitusel; samuti on seal väljas veel Raidpere videoteosed "Pühendus", "Isa" ja "Voiceover". Eesti kunstniku kõrval kandideerisid preemiale tänavu veel Soome päritolu kunstnikud Maria Duncker, Tea Mäkipää ja Seppo Renvall ja lätlanna Katrina Neiburga.

Teistsugune Tallinn
Hobusepea galeriis on Paco Ulmani Andreas Trosseki poolt kureeritud "Tallinnas" - kontseptuaalne näituseprojekt arhitektiharidusega fotokunstnikult, kes mängib "ruumilise ja peaaegu et käegakatsutava massi(ivsuse) ja tühjuse kogemuse omavahelise vastandamisega kodusest linnaruumist pärinevate näidete toel". Autor spekuleerib mõttega, kuidas käituksid teatud piirkonnad Tallinnas juhul, kui neid tabaks ootamatu "inimuputus" - ja vastupidi, kui rahvamassid kaoks sealt, kus oleme harjunud neid nägema.

Näituse esimeses pooles on urbaansest keskkonnast sõelutud välja konkreetsed geograafilised punktid (haljasalad, tänavapinnad, platsid, ristmikud), pildistatud järjest neil punktidel liikuvaid inimesi ja seejärel koondatud ühe kujutisega piirnevasse imaginaarsesse ajavahemikku mõni üldisem inimeste liikumistrajektoor, statistiliselt väljajoonistunud liikumisjälg. Teiseks on Ulman valinud Tallinnast ja linna ümbruskonnast välja tummad "vaikelud". Korraldajad iseloomustavad seda nii: "See on väljapoole ajavoolu ladestunud ruum - sügav, fikseeritud, pinges. Siin on justkui tühi sein ees, mis piiritleb. Aeg on sama, igavene ja kestev, aga ruum on kontsentreerunud."

Muuseas, kas me ikka teame, et Tallinn hõlmab 156,3 ruutkilomeetri suuruse maa-ala, seal elab ametlikel andmetel enam kui 404 000 inimest ning pealinna keskmine asustustihedus on seega 2520 inimest ruutkilomeetri kohta?

Näitused Tallinnas
Tallinna Kunstihoone galeriis on 8. märtsini eksponeeritud Tõnu Soo personaalnäitus "Barbarkiri: kvisling". Peatselt 65. sünnipäeva tähistava graafiku, tüpograafi, ajalehe- ja raamatukujundaja väljapanek ühendab nii tema varasemat loomingut rõhuasetusega 1970-80. aastate töödel kui uudisloomingut. Soo uued tööd on Kunstihoone kuraatori Reet Varblase sõnul üllatuslikult (pseudo)arheoloogilised fotolavastused, millel on samas laiem taust. Pöörase fantaasiaga mõtlejana kogub Soo leidesemeid ja paneb neid kandma ajaloolisi vihjeid; samas ei ole kuhugi kadunud tema armastus kirja kui nähtuse vastu. Näituse kuraatorid ja kujundajad on Tiiu Pirsko ja Tõnu Kaalep.

EKA galeriis on kaks uut näitust. "Osaluskino" projektid on arvutiprogrammid, milles vaataja saab mõjutada liikuvat videopilti või helikeskkonda - ning tema sekkumine on seejuures sisulise tähtsusega. Esil on tudengite ja õppejõudude tööd kahest Eesti kõrgkoolist, kus õpetatakse interaktiivset meediat - Eesti Kunstiakadeemiast ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist. Näitus on sündinud kahe õppejõud, Chris Halesi ja Raivo Kelomehe koostöös ja kordab osaliselt varem Tartus demonstreeritut. "Osaluskino" on lahti 15. märtsini. EKA ülemises galeriis on 20. märtsini avatud väljapanek "Joon otsingutes", mis annab ülevaate Avatud Akadeemia tudengite loomingulisest eksperimenteerimisest eneseväljenduse leidmisel.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses on kolm uut näitust. Kuu lõpuni saab vaadata Elina Sildre illustratsioone lasteraamatuile ja -ajakirjadele ning valikut Edgar Valteri loomingust keskuse kogudest. Illustratsioonigaleriis on aga 5. maini suur eesti illustraatorite kevadnäitus, kus lööb kaasa 18 kunstnikku - teiste seas Kirke Kangro, Anne Linnamägi-Liiva, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Jüri Mildeberg, Viive Noor, Tiina Reinsalu ja Maara Vint.

Lühidalt
Fahle kohvik-restoranis saab 4. maini vaadata pealkirja all "Variatsioonid" Malle Leisi maale; korraldajate sõnul loob kunstnik meeleolu kevadiselt mõjuva värvimahlase lilleiluga.
Kastellaanimaja galeriis astuvad ühisnäitusega "Lend" üles kaks vanema põlve loojat - klaasikunstnik Maie-Ann Raun ja akvarellist Ene Pikk.
Würthi Kunstigaleriis saab 3. aprillini uudistada Marju Bormeisteri "Ilusat elu".
Tam Galeriis on 28. märtsini avatud läbilõikeline väljapanek Anatoli Strahhovi loomingust, märksõnadeks mütoloogilised naised ja maagilised saared.
SooSoo galeriis avati eile fotograaf Age Petersoni ja maalikunstnik Kris Linnase ühisnäitus "Jää, palun", mis on inspireeritud tajude kokkupõrke ideest ja toob vaatajani mõtiskluse meid ümbritsevast reaalusest ja reaalsusetajust.
Kullo Lastegaleriis on 21. märtsini Jaana Kooli fotonäitus "Tiibeti silmad" ja sellega kaasnev Tiibeti laste kunstitööde heategev näitusmüük, millest saadud tulu läheb Indias paiknevate Tiibeti põgenike koolidele ning noorte põgenike toetuseks.
Rahvusraamatukogus kestab sama kaua Mare Iknojani fotonäitus "Tallinna Botaanikaaia kaunis loodus".

Mujal Eestis
Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avati eile maalrist kunstniku Artur Urbeli (1902-1977) teoste näitus. 29. märtsini saab vaadata olude sunnil ametlikust kunstimaailmast väljapoole jäänud mehe lillemaale, figuraalseid kompositsioone ja maastikke.

Lühidalt
Pärnu Linnagaleriis ja Kontserdimajas näeb 29. märtsini Sütevaka Andrese kontrastsevärviliste maalide näitust "Valguse põik".
Jõhvi linnagaleriis näeb Larissa Sõduri akrüülmaale nime all "Värvipolüfoonia". Kunstiakadeemias moedisaineriks koolitunud kunstnik töötab Jõhvi kunstikoolis õpetajana.
Narva Muuseumi Kunstigaleriis saab 20. aprillini vaadata Sergei Inkatovi näitust "Lõpmatu valgus".

Välismaal
Roomas Itaalia Välisministeeriumi klubis on 13. märtsini eksponeeritud Eesti tekstiilikunst - esinevad Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliõppejõud Krista Leesi, Kadri Viires, Piret Valk ja Tiina Puhkan ning tekstiilikunstnikud Katrin Pere ja Ülle Raadik. Näituse koostas ja kujundas Kadri Viires koostöös Eesti esindusega Roomas. Huvi kultuurikoostööks on mõlemapoolne ja nii on ka Eestisse oodata Itaalia tekstiilikunsti tutvustavat näitust.

Toimub
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis on 8. märtsil kõigile naistele sissepääs näitustele tasuta, Kumus saavad naissoo esindajad sisse poole hinnaga.

Seoses majanduskriisiga on Tallinna Kunstihoone ja teised selle haldusalasse kuuluvad näitusepinnad (Kunstihoone galerii, Linnagalerii) alates märtsist avatud üksnes kolmapäevast pühapäevani. Lahtioleku kellaajad on endised: 12.00-18.00.