Soome kunsti kuldaeg Kumus
Kumus avati eile näitus "Soome kunsti kuldaeg. Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust". Kahe naabermaa muuseumide pikemaajalist koostööprojekti sisse juhatava väljapaneku avas Soome president Tarja Halonen. Näituse kuraator on Tiina Abel, väljapaneku ja kataloogi kujundas Tiit Jürna. Kataloogi esitlus toimub Kumus täna kell 12.

Soome kunsti kuldaeg jäi aastaisse 1880-1905/1908. See algas prantsuse realismi-naturalismi jõudmisega soome kunstnike loomingulisele silmapiirile - selle eeskujul võeti omaks tegelikkuse tõepärase kujutamise idee ning juurdus vabaõhumaali praktika. Põhjamaise looduse karge ilu ja lihtrahva elu kõrval huvitusid soomlased Prantsuse sümbolistide eeskujul samuti lihtsustavast vormikäsitlusest ja inimese hingemaailmast. Aastail 1890-1900 põimus soome kunstis rahvuslikkuse idee Venemaa poliitilise surve vastu suunatud mässumeelsusega. Reisiti Karjalasse, mille loodus, rahvakunst ja -luule, samuti arhailine elulaad esindasid kunstnike arvates algupärast soomlust.

Lõppes soome kunsti kuldaeg aga 1905. aasta üldstreigi ja 1908. aastal Pariisis avatud soome kunsti näitusega, mille arvustustes valitsesid kriitilised noodid. Nii osutab näitus ka soome kunstikultuuri rahvusvahelisele palgele, selle seotusele Lääne-Euroopa kunstielu ning sajandivahetuse moodsate kunstiliikumistega. 114 teost Turu Kunstimuuseumi kogust loovad nimetatud perioodist soome kunstis mõjusa ülevaate. Autoritest on rahvusvahelise tuntuse mõttes küllap kaalukaimad Axeli Gallen-Kallela, Albert Edelfelt, Eero Järnefelt, Pekka Halonen, Hugo Simberg ja Magnus Enckell. Soome kunsti kuldaeg tõi kunstiareenile ka andekad naiskunstnikud - Kumus on neist eksponeeritud Helene Schjerfbecki, Maria Wiiki ja Elin Danielson-Gambogi loomingut.

Eestlaste gaasitoru Veneetsias
14. septembrist 23. novembrini toimuval Veneetsia 11. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil "Out There. Architecture Beyond Building" esindab Eestit 30 tuhande kroonise peapreemia pälvinud Maarja Kase, Ralf Lõokese ja Neeme Külma projekt "Gaasitoru". Tugeva poliitilise varjundiga projekt näeb ette gaasitoru rajamise Venemaa ja Saksamaa paviljonide vahele.

Ideekavandite võistlusele laekus 9 tööd, teise preemia pälvisid töö "Peatus" autorid Eve Kask, Signe Kivi ja Andrus Kõresaar ning kolmanda projektiga "Veealune Veneetsia" Villem Tomiste, Mihkel Tüür ja Urmas Oja. Ideevõistluse korraldasid Eesti Arhitektide Liit, Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 11. Veneetsia arhitektuuribiennaal keskendub asukohaspetsiifilistele installatsioonidele ja manifestidele ning arhitektuurile keskkonna- ja maastikukeskselt. Näha saab ka eksperimentaalarhitektuuri kogu maailmast rõhuasetusega tänapäevase praktika eksperimentaalsematel aspektidel.

Eskapistid vabaduse väljakul
Tallinna Kunstihoone galeriis avatakse täna kell 18 fotokunstnike Toomas Kalve, Madis Katzi, Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Herkki Erich Merila ja Madis Palmi näitus "Eskapistid!". Projekti kuraator Peeter Laurits: "Tavaliselt defineeritakse eskapismi pagemise kaudu. Liikumine ühest kohast teise on aga pagemine ainult ühest kaarest nähtuna, vastaskaarest kutsutakse seda hoopis liginemiseks. Kui me pöörame selja sellele, kust eskapistid ära tulevad ja fokusseerume piirkondadele, mille suunas nad liiguvad, võime eskapiste pidada ka avangardiks või maadeavastajateks."

Väljapaneku raamiks on illustratsioonid August Jakobsoni muinasjutule "Virmalised". Näituse avamisega algab ka tänavune "Sotsia" festival.

Kuusiku Vabadussõja monumendid
Rotermanni soolalaos on eksponeeritud "Edgar Johan Kuusiku Vabadussõja monumendid" - Eesti ühe tuntuima arhitekti 120. sünniaastapäevale pühendatud väljapanek. Kuusik on paljude tuntud ehitiste - näiteks Tallinna kunstihoone (1934, koos Anton Soansiga) ja Ohvitseride Keskkogu kasiino (1939-1947, praegune kaitseministeeriumi hoone Sakala tn. 3) autoriks. 1937. aastal võitis E. J. Kuusik Tallinna kunstimuuseumi konkursi, tema projekti järgi otsustati püstitada ka Tallinna raekoda - mõlemad projektid jäid siiski teostamatau.

Monumendid moodustavad Kuusiku loomingus omaette teema. Arhitekt osales mitme kavandiga Vabadussõja monumendi konkursil 1931. aastal, kus tema ja arhitekt Elmar Lohu ühine kavand pälvis II preemia (I preemiat välja ei antud).
Kaitseväe kalmistule on Kuusik projekteerinud lisaks tuntud Vabadussõja mälestusehitis-mausoleumile (1928, hävitatud) ka kindral Johan Undi ja Vabadussõja juhtide mälestusmärgi (1933, taastatud) ning kalmistu monumentaalse väravaehitise (1938).

Näitused Tallinnas
ArtDepoos avas Kiwa peale kolmeaastast pausi näitusetegevuses oma uue personaalväljapaneku "High on nothing". Tegeleb see kunstniku sõnul "jämemateeriast lähtuva spekulatiivse olematusekategooria instrumentaliseerimisega". Kunstikriitik Anders Härmi sõnul on "kontseptualismi ja minimalismi tühjusest, kuivusest ning kuulist end pilve tõmmanud näitusega". Kindlasti on väljapaneku tähendusruumi oluliseks osaks ka Kiwa isik, kes on Härmi sõnul "kabaree Derrida konferensjee, eesti anti-filoloogia esiatleet, Olematute Bändide Festivali makarov (kaliiber: 9×18mm PM), nihilistlik helilääts, Igavene Alaealine ja ex-popkunstnik". Kiwa artist talk toimub 4.aprillil kell 17, moderaatoriks Maria Juur.

Tallinna Linnagaleriis avati eile Maria Arusoo näitus "Mon(k)ey. Mon(k)ey. Mon(k)ey". Kunstnikunime Marusoo all tegutsev Arusoo (s. 1983), kes on õppinud Tartus, Tallinnas, Oslos ja Berliinis, teab täpselt, et enese tõestamiseks peab olema mitte ainult hea, vaid ka seksikas, geniaalne, briljantne, imeline, karglema nagu puuripandud ahv ja suutma ennast hurmava naeratuse saatel müüa. Sponsorite leidmiseks ning galeristide tähelepanu pälvimiseks jääb sellest sageli väheseks. Kogu inimühiskond näib üha rohkem rabelevat ja tõmblevat selle nimel, et olla tuntud, rikas ja edukas. Mis jääb siis kunstnikulgi muud üle, kui pugeda narrikostüümi, haarata võidukalt banaan ja ees terendava edu nimel edasi rebida.

Hobusepea galeriis on ühisnäitus "Keppi ja keeksi / Cock and Cookies". Kutsutud osalejatega noorte kunstnike ja disainerite näituse korraldajaks on Siiditrükikoda Sssprint, näitusel osalevad Tõnis Kenkmaa, Marko Nautras, Jaanus Samma, Helin Tikerpuu, Kadri- Maria Mitt, Kaarel Nõmmik, Kaarel Vahtramäe, Kärt Ojavee, Hanna Tiidus, Paul Kuimet, Virge Loo ja Pille Jüriso. Avatud ateljeena tegutseva trükikoja eesmärgiks on propageerida siiditrükki ja tutvustada tehnika erinevaid võimalusi. Ateljeesse katsetama on oodatud kõik huvilised, nii professionaalid kui algajad.

EKA galeriis on skulptuurinäitus "Akadeemiliselt avatud ehk kohtumised iseendaga". Enam kui kahekümne tudengi tööde lähtealuseks oli ülesanne illustreerida skulptuuris mõnd lugu, mis on neid lähedalt puudutanud.

SEB Galeriis saab vastavalt igakevadisele traditsioonile näha Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilaste näitust - seekord pealkirjaga "Mälumaastikud". Noorte autorite töid on inspireerinud lapsepõlv, mälu ja mälestused, isiklikud läbielamised ja Eesti Vabariigi 90. sünnipäev.

Välismaal
Riias Läti Arhitektuurimuuseumis on Eesti saatkonna Riias ning Eesti Arhitektuurimuuseumi korraldusel avatud kaks näitust - Eesti Vabariigi Riia saatkonnahoone arhitektuurikonkursside tööd 1938. ja 2008. aastast. Viimatinimetatud konkursil osales 24 tööd (Riias on neist väljas 11 projekti), võitsid Lembit-Kaur Stöör ja Ülo-Tarmo Stöör ning Heidi Urb võistlustööga "Teele". - 5 premeeritud tööd ning väike valik ülejäänuist. 1938. aastast on eksponeeritud 10 konkursiprojekti Riigiarhiivist.

Riia Disaini- ja Kunstikoolis on 18. aprillini avatud Baltimaade köitekunsti valiknäitus Scripta manent III "Maailma parim asi". Osalevad 51 Eesti, 10 Läti ja 1 Leedu köitekunstnik.

...ja mujal Eestis
Tartus Y galeriis on Soome tekstiilikunstniku Jenni-Juulia Wallinheimo näitus "Pretty cripple". Kunstnik küsib, miks ei võiks puuetega naiste unelmad sisaldada miljonäre ja mullivanne - ning mille alusel arvatakse, et puuetega inimestele on sobilik pakkuda ainult hingelisi, hardaid kogemusi, aga mitte hollywoodi-stiilis elamust.

Toimub
Niguliste kirikus täna kell 19 toimuvat Andrus Kallastu autorikontserdiga "Valgus ja vari" kaasneb Sorge perfoormans.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi avatud disainistuudios valmistatakse homme näituse "2nd Skin" raames korgipuust ehteid.

Tartu Kunstimuuseumis leiavad seoses Eerik Haameri loomingu suurejoonelise ülevaatenäitusega Riina Neeme juhendamisel aset maalilaupäevad täiskasvanutele. Esimene üritus neljaosalisest sarjast leiab aset homme, sissejuhatuse teeb näituse kuraator Reeli Kõiv.

Tartu Kõrgem Kunstikool koostöös Eesti Disaini Keskusega korraldab Tartus Athena Keskuses 31. märtsil disaini olemust tutvustava seminari "Disaini võimalused Eestis". Tasuta seminaril esinevad graafiline disainer Kristjan Mändmaa, tootedisainer Martin Pärn, strateegiline disainer Kristjan Jagomägi ja disainiaasta projektijuht Ruth-Helene Melioranski. Toimub ka paneeldiskussioon teemal "Disain kui Lõuna-Eesti võimalus?".

...ja üks kurb kunstiuudis
18. märtsil lahkus jäädavalt silmapaistev vanema põlvkonna maalikunstnik ja kunstiõpetaja Harri Pudersell. 1922. aastal Tartus sündinud kunstniku varasem loometee oli tihedalt seotud Kõrgema Kunstikooliga "Pallas" (õppis aastatel 1943-1944), seejärel Tartu Riikliku Kunstiinstituudiga, mille ta lõpetas 1950. Järgmisel aastal kutsuti Pudersell Tartu Kunstikooli maali õpetama - selle õppeasutusega jäi ta seotuks terveks poolsajandiks aastaks, sealhulgas rea aastaid direktorina. Harri Puderselli loominguline pärand hõlmab põhiliselt maastiku- ja lillemaali, vähem natüürmorti. Pallase maalikoolile omane valgusküllus ja väljapeetud tonaalsus viitavad järelimpressionistlikule vabaõhumaalile või vahetule realismile. Võerahansu õpilasena oli kunstnik tundlik loodusevaatleja.

Kontinentaalne alateadvus Kumus
Kumus on kaasaegset kunsti ja soome-ugri maailma siduv uus näitus - "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus". Soome-ugri vabariigid Komi, Marimaa, Mordva ja Udmurtia Venemaa kirdeosas osutavad endale kui soome-ugri maailmale, moodustades omaette kultuuriregiooni. Eesti on säilitanud nii kultuurilised kui ka poliitilised sidemed oma hõimurahvaste ja nende pealinnade Sõktõvkari, Joshkar-Ola, Saranski ja Izhevskiga - ometi on käesolev nelja riigi kaasaegse kunsti näitus esimene omataoline. Väljapanek sisaldab uusi töid komi, mari, mordva ja udmurdi kunstnikelt, samuti leedu, soome, ungari ja eesti autoritelt - viimastest on esindatud Mark Raidpere, Eve Kask ja Signe Kivi. Näituse idee autoriks on rootslasest kuraator Anders Kreuger.

Pealkiri "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus" viitab tõsiasjale, et mõni ala ja rahvus on tavateadvusest justkui pagendatud, kaasaegse kultuuri vaimselt kaardilt kustutatud - kultuurilisse alateadvusse surutud. Lisaks peitub nimes väike vihje soome-ugri intellektuaalide üldteada huvile kõige psüühilise vastu. Näitus põhineb ulatuslikul kultuurilisel uurimustööl ja tutvustab muuhulgas selliseid silmapaistvaid isikuid soome-ugri lähiajaloost nagu Kuzebai Gerd, Valentin Kolumb, Vasili Nalimov ja Stepan Erzia.

Suurnäitus Eerik Haameri loomingust
Tartu Kunstimuuseumis on avatud Eesti kunsti ühe suurkuju Eerik Haameri loomingu näitus pealkirjaga "Kahel pool merd". Haameri (1908-1994) sellised tähtteosed nagu "Pime", "Põud" ja "Noor ema" on ammu saanud krestomaatiliseks osaks eesti kunstiloost. Tema esimese, ilmasõja-eelse loomeperioodi jooksul loodud figuraalkompositsioonid Saaremaa ja Ruhnu randlaste elust kõnelesid üldinimlikel teemadel ja evisid harvaesinevat sügavust.

Käesolev näitus tahab pilti Haamerist avardada - sest peale Rootsi põgenemist 1944. aasta sügisel kestis kunstniku aktiivne loometegevus veel peaaegu viiskümmend aastat. Selle poolsajandi jooksul näeme erakordselt suurt mitmekesisust nii temaatikas kui loomelaadides - helgeid Ruhnu-ainelisi mälestusmaale, Rootsi ja Norra kalurite elu kujutavaid töid, värvikat dekoratiivset realismi, monumentaalseid maale Lapimaa loodusest. Karakteerseid lõunamaa tüüpe esitavad Hispaania ja Portugali reiside ainelised maalid 1960. aastate algusest on peaaegu samaaegsed näiliselt abstraktsete, loodusdetaile lähivaates kujutavate lõuenditega. 1970. aastate alguses saab Haamerile omaseks sotsiaalkriitiline realism, mis peegeldab võimendatud groteski võtmes muutusi Rootsi ühiskonnas ja näitab ühtlasi ka kunstniku süvenevat identiteedikriisi.

Tartu Kunstimuuseumi Viltuse maja kolme korrust hõlmava suurnäituse valikusse on mahtunud poolteistsada maali, millest lõviosa pärineb Rootsi erakogudest. Näituse kuraatoriks on Reeli Kõiv.

Kunst korgist
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on avatud rahvusvaheline näitus "2nd SKIN. Korgipuust ehted". Korgitamm on vahemereäärne igihaljas puu, mille "teine nahk" uueneb ja on valmis koorimiseks iga üheksa aasta tagant. Inimese "teine nahk" on aga ehe - identiteedi ja sotsiaalse staatuse väljendaja, elu sümboolne vahendaja. Nii ristuvad Tarbekunstimuuseumis need kaks tasandit 28 osaleja nägemuses ja eripalgelistes töödes. Eestist osalevad kutsutud ehtekunstnike seas Kadri Mälk ja Tanel Veenre, külalistudengite hulgas Tõnis Malkov EKAst.

Rahvusvaheline rändnäitus on sündinud Portugalis - korgitootmise kodumaal. Traditsiooniliste kasutusvõimaluste (näiteks veinipudelikorgid) kõrval püütakse seal nüüdsel ajal korgile kui materjalile kunsti ja disaini kaudu lisaväärtust anda. Projekti elluviijad: ESAD (Escola Superior de Artes e Design), Matosinhos ja DesignLocal, Santa Maria da Feira. Näitusega kaasneb põhjalik kataloog.

Auhinnatud EKAs
EKA galeriis avatud uste päeva puhul eksponeeritud näitus "Auhinnatud" annab ülevaate erinevate teaduskondade üliõpilaste ja õppejõudude nopitud auhindadest nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil. Nimekiri, millesse kuulujaid tasub kindlasti edaspidigi silmas pidada: Indrek Sirkel, Greta Koppel, Pia Ehasalu, Maarja Niinemägi, Ivo Pottsepp, Sandra Savelli, Jaanika Pajuste, Bruno Lillemets, Linda al-Assi, Marita Krull, Maris Pill, Kadri Kruus-Laurimaa, Katre Haav, Martinus Daane Klemet, Matti Adoma, Eeva Käsper- Lennuk, Anu Arm, Ivan Sergejev, Raili Keiv, Anna-Maria Einla, Tiina Sarapu, Riho Tiivel, Pavel Sidorenko, Kristel Külljasten, Kaspar Paas, Kirill Safonov, Alvar Reisner, Kristiina Uslar, Tõnis Saadoja, Kärt Ojavee, Raili Nõlvak, Jaanika Terasmaa, Piret Paal, Hula, Ülle Jehe, Martin Tago, Tõnis Malkov, Kertu Tuberg, Alvin Järving, Marten Kaevats, Merit Kask, Mihkel Kaevats, Peeter Vihma, Ülo Kaevats, Martin Sookael, Jaan Evart, Eerik Kändler, Hendrik Väli, Erko Rundu.

EKAs õpetavate ja õppivate kunstnike, kunstiteadlaste, disainerite ja arhitektide rahvusvaheliselt hinnatud taset tõestav väljapanek jääb avatuks 25. märtsini.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis avatud näitus "Nostalgia - maastikud, linnavaated, natüürmordid" tutvustab Märt Bormeistri loomingut - monotüüpiaid, õlimaale ja akvarelle - läbi viie aastakümne. Pühendunud traditsioonilise maalikunsti viljelejana ei ütle Bormeister oma loominguga vaatajatele rohkem, kui ise näeb - tema koloriit on tagasihoidlik, kohati kuiv ja detailipeen, kompositsioon kindlakäeline. Bormeister (1916-1991) alustas kunstiõpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis ja lõpetas need Tartu Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas" Aleksander Vardi käe all. Teise Maailmasõja päevil tegutses kunstnik Eesti kunstnike kollektiivis Jaroslavlis. Eestisse naasnult asus ta tööle Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, kus kujunes tähelepanuväärseks tema tegevus õppejõu ja metoodiliste õppematerjalide väljatöötajana.

Toompeal Riigikogu kunstisaalis näitab Virge Jõekalda valikut oma viimaste aastate graafikaseeriatest "Minu aed", "Metsik aed" ja "Paradiisiaed".

Arhitektuuri- ja disainigaleriis eksponeeritakse Kujunduskunstnike Ühenduse ja Arhitektuurimuuseumi koostöös valminud väljapanekul "Sisekujunduse seitsmekümnendad" paremikku Eesti 1970. aastate avalike hoonete sisekujundusest -alustades 1972. aastal valminud Viru hotelli uudsete interjööridega ning lõpetades 1980. aasta olümpiaks valminud ehitiste (linnahall, purjespordikeskus, postimaja, lennujaam jt.) sisekujundustega. Näitus põhineb omaaegsetel fotodel ja slaididel, eksponeeritakse ka originaalmööbli näidiseid.

Galeriis 008 saab vaadata Mall Nukke näitust "Ringlused. Kollaazhid". Näituse keskne kujund - ring - on väljapääsmatuse, kinnisuse ja rutiini sümbol. Kunstnik on inspiratsiooni ammutanud seltskondlikus elus nii olulistest "ringkondadest" ja kaasnevast ettemääratud elustiilist ("nagu orav rattas"), mõisted "elutee" ja "karjäär" on tema töödes aga omandanud abstraktse mustri kuju.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn. 73 saab märtsikuu lõpuni uudistada väljapanekut "Jänesed ei vilista. Kaasaegne lastekirjanduse illustratsioon Saksamaal". Saksa kaasaegsete pildi- ja lasteraamatute kunstiline tase on viimasel ajal pälvinud suurt rahvusvahelist tunnustust ja tähelepanu. Lisaks nimekatele klassikutele on sellel Goethe Instituudi ja Troisdorfi Burg Wissem Bilderbuchmuseumi koostatud näitusel esindatud valik noorte kunstnike töid - see võimaldab heita pilgu ka uusimatele suundadele saksa illustratsioonikunstis. Näitusel on välja pandud kokku 65 tööd 13 kunstnikult - akvarellidest kollaazhide ja digitaalsete eksperimentideni.

Lühidalt
Kaarel Kurismaa näitab galeriis SooSoo pealkirja all "Polüfooniline" oma maaliloomingut ning installatsioone, millest varaseim - "Lõvisammas" - valmis 1973 aastal.
Hop galeriis avati eile Kai Kiudsoo-Värvi ülestõusmispühade-meeleoluline näitus "Sinule", kus on eksponeeritud 14 klaaspilti Ristiteest - kunstniku siiras pühendus Kristuse passioonile.
NG Kunstikonteineris on Toomas Kuusingu ja Heikki Leisi graafikanäitus "Vastasseis", milles tekkivat sümbioosi kirjeldamaks on "realism ja sümbolism, hullus ja geniaalsus, naivism ja pedantsus vaid vähesed märksõnad".

Välismaal
Saksamaal Aachenis, Ludwig Forumi näituseruumides on maikuu lõpuni avatud rahvusvaheline ekspositsioon "Piirielud. Kaasaegne kunst Helsingist, Peterburist ja Tallinnast" ("Borderlives. Zeitgenössische Kunst aus Helsinki, St. Petersburg und Tallinn"). Kuraatorid Ritva Röminger-Czako ja Andreas Wovinckel on valinud Eestit esindama Marco Laimre, Marko Mäetamme, Mark Raidpere, Ene-Liis Semperi ja Jaan Toomiku. Näitusega kaasneb mahukas kataloog, mille Eesti-poolsed tekstid on kirjutanud Johannes Saar, Andreas Trossek, Maria-Kristiina Soomre, Eero Epner ja Marko Mäetamm.

Eesti disaini ülevaatenäitus "Disain tuleb külla" alustab ringkäiku Türgis - möödunud nädalal avati väljapanek peaminister Andrus Ansipi poolt Istanbuli uues kultuuri- ja kaubanduskeskuses IstinyePark. Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi koostöös sündinud rändnäitus tutvustab Eesti disaini arengulugu alates kunagise Lutheri vabriku toodangust kuni tänaste, alles teostamist ootavate ideedeni.

Rootsis, Skellefteas esineb Museum Anna Nordlander'i avanäitusel "The Space Between" teiste kunstnike hulgas ka Mark Raidpere.

...ja mujal Eestis
Tartus Ateena Kultuurikeskuses on Ago Teedema tööde näitus pealkirjaga "Maalid". Tartu Kunstimuuseumis restauraatoriametit pidaval ajaloolase haridusega iseõppinud kunstnikul on maalijana seljataga juba kahe aastakümne pikkune tegevus. Teedema looming keerleb igapäevaelu eredalt elamuslike hetkede ümber; kui varem leidis kunstnik inspiratsiooni peamiselt Supilinnast, siis nüüd tõmbab teda üha sagedamini linnast välja loodusesse.

Pärnu Kunstihallis esitleb Non Grata näitusel "Art of the Invisibles - Nähtamatute kunst" oma viimaseid aktsioone New Orleansis, Floridas, Kentuckys, New Yorgis, St. Louisis, Söulis ja Berliinis. "Non Gratat tuntakse tema eetikast: primitiivsuse, anonüümsuse ja eksperimentaalse kollektiivse sünergia positsioonist. Rühma esteetilised ja provokatiivsed väljakutsed on elavad koodid, füüsilised tekstid, millede ortograafia ning lugemine sõltub paljuski vaataja avatusest ja interpretatsioon on vastuvõtja intellektile vastav." Nii seisab näituse pressiteates. "Surnud konventsionaalse kunsti seisukohast on ta kehastanud kohutavat ja ebaisikulist mentaalsust, mis paljastab kiivalt varjatud kuivuse diskursuse."

Kuressaare Raegaleriis on Seto Ateljee-Galerii "Hal`las Kunn" korraldatud näitus "Peko helü", Kuressaare Kultuurikeskuse saalis Vabadussõja võidusamba ideekavandite näitus.

Sula-aja vaba kunst Kumus
Kumus on elsponeeritud näitusesarja "Arhiivid tõlkes" jätjekordne väljapanek ""Vaba kunsti" töötuba Moskvas 1957". Nimetatud aastal Nõukogude Liidu pealinnas toimunud VI ülemaailmne noorsoo- ja tudengifestival kujunes suurejooneliseks sissejuhatuseks Hrushtshovi sula-aja muudatustele - ning propagandaürituse kõrval tahes-tahtmata ka reaalseks kultuurivahetuseks Läänega.

Nii mõneski mõttes sai üritusest lääneliku moodsa elu õppeplatvorm. Levis dzässmuusika ja õpiti rock'n'roll'i tantsusamme. Üheks erutavamaks sündmuseks kujunes paljudele kohtumine abstraktse kunstiga, mida eksponeeriti nii suurel rahvusvahelisel näitusel erinevate riikide väljapanekute hulgas kui ka avatud kunstistuudios. Rahvusvahelisel kunstiseminaril tärkas aga esmakordselt Nõukogude Liidus sotsialistliku realismi ajastul tõsine, peaaegu tsenseerimata diskussioon abstraktsionismi ja realismi pooldajate vahel. Eesti kunstiajalukku on Moskva festivali teema importinud Lola Liivat (tollal Makarova), kes leidis ennast abstraktsionismis ning on tänaseni selle suuna veendunud esindaja.

Kumu näitus räägib suure poliitika varjus juhtunud isiklikest lugudest, kunstnike omamüütidest ja nende muutumisest poliitiliseks aktiks. Justkui "ajaloolise eksitusena" toimunud festivali sündmusi rekonstrueerivad fotod, dokumendid, pressikajastused ja filmilõigud. Näituse kuraatoriks on Kädi Talvoja, kujundas Laura Kõiv.

Tali Eesti Pangas
Eesti Panga kunstigaleriis saab maikuu lõpuni vaadata Andres Tali loomingut. Mitmekülgne kunstnik - graafik, raamatukujundaja, videokunstnik - ja Eesti Kunstiakadeemia professor üllatab oma panga-näitusel vaatajat astudes esile fotokunstnikuna, kes ehitab enda ja mineviku vahele oskuslikult silda läbi vanakraamipoodide akende väljapanekute. Kunstniku sõnul tunneb ta juba pikemat aega huvi 40 ja 50. aastate esteetika vastu, antud juhul aga kitshi-võtmes ning tehes teadlikke laene 50. aastate fotoklassikast.

Nõukogude perioodil oli Tali üks väheseid kontseptualistliku suunaga graafikuid terve NL mastaabis. Postmodernismi tulek aitas kunstnikul avastada endas poeedi ja romantiliste kujundite iroonilis-fantastilise initsieerija. 90ndate lõpust alates on Tali tegelenud palju irooniliste enesevaatluslike pihtimustega.

Klassivahed Hobusepeas
Hobusepea galeriis avati kesknädalal Sandra Jõgeva ja Kaarel Sammeti ühisnäitus "Seisused". Kunstnike sõnul kujutab näitus endast omamoodi pseudomonumente Eesti kaasaja ähmaste piiridega ja varjatud seisustele, kelle esindajaid kohtab linnades, alevikes ja külades iga päev. Jõgeva ja Sammeti näitus on omalaadne monument ühiskonna praegusele arenguetapile, üleminekuperioodile, kus paljud üritavad näida paremate, rikkamate ja edukamatena kui nad tegelikult on; on leppinud olukorraga või kaotanud igasuguse lootuse ühiskonda nö. tagasi pääseda.

Seisused kaotati Eesti Vabariigis juba 1920. aasta Põhiseadusega, ometi räägitakse ka tänases Eestis varakapitalistlikult järskudest seisusevahedest, klassi- ja kastiühiskonnast. Kunstnikud leiavad, et Eesti on vaimselt lähemal Ida-Euroopale kui Lääne-Euroopale ning klassiteadlikusest ei ole siin palju märke. "Prole" ja "pööbel" on tugeva negatiivse hinnanguga sõnad ning edukultus on vaieldamatu ja vaesus häbiasi. Seetõttu on raske hinnata, millisesse klassi kuulub näiteks mujal vaieldamatult keskklassi liikmeks olev, aga siin madalalt tasustatud, vaesepoolne kooliõpetaja.

Raamimise kunst Adamson-Ericus
Adamson-Ericu muuseumis saab vaadata väljapanekut "Iluraam - raami ilu". Väljapanek koondab vaatajate tähelepanu kunstiteose vormistamise traditsiooniliste võtete arengule. Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni hulgas on küllaga töid, mille originaalne raam kannab harukordset informatsiooni kunstiteose algsest vormistusest ning oma ajastu maitsest ja hinnangutest. Sobilik ja õige raam võib anda teose esteetilisele terviklikkusele lisaväärtust ning samas hoiab ja kaitseb taiest mehaaniliste kahjustuste eest.

Nii ongi Adamson-Ericus eksponeeritud maale, graafikat, pastelle ja neid ümbritsevaid iluraame 17. sajandi lõpust kuni käesoleva ajani, Tallinnasl tegutsenud meistri Ernst Wilhelm Londiceri (1655-1697) loomingust Jaak Arro ja Laurentsiuse loominguni. Samuti on EKMi restauraator-konservaatorid Sirje Säär ja Alar Nurkse koondanud näitusele huvitavat teavet Eesti kultuuriloos oluliste meistrite, töökodade ja teoste vormistamise traditsioonide kohta.

Kuldnõel Riina Põldroosiles
Tänavuse Kuldnõela -Eesti moeloojate ihaldatuima, juba 10. korda välja antud auhinna - pälvis Riina Põldroos. Võidu tõi talle õhtutualettide kollektsioon "Rongad ja luiged". Zhürii esimehe Edward Kösteri sõnul peeti silmas ka Põldroosi pikaajalist tööd vaid talle omase kunstnikukäekirjaga ajatu klassika disainimisel.

Näitused Tallinnas
Vabaduse galeriis näitab pealkirja all "Tuntud uus ja tundmatu vana" oma loomingut Malle Leis. Värsketel õlimaalidel ning akvarellidel ilmuvad kunstniku loomingule tunnuslikud botaanilised motiivid seekord välja kollastes pildiruumides. Mitmed taiesed meenutavad oma meelelaadilt 1970. aastaid, mil Leis kujunes tollase suletud Eesti kunstiavangardi üheks juhtfiguuriks. Aastakümnete jooksul on ta muuhulgas maalinud portreid eesti kultuuriinimestest - isegi neil leidub kunstniku "firmamärgiks" saanud botaanilisi fragmente. Küllap just selle ilu- ja loodusläheduse tõttu on Malle Leisile kuulunud läbi aastakümnete ka Eesti kunstipubliku siiras poolehoid.

ArtDepoo galeriisse on Hanno Soansi kureeritud Dmitri Gerassimovi näitus "4,67775 m2". Fotograafiatudeng debüteerib seeriaga A4-formaadis joonistustest, mis kehastavad loomingulise protsessi pidevust läbi umbes aastase tsükli. Traditsiooniline artist talk leiab aset täna kell 17.

Välismaal
Riias, Riga Art Space'i Intro-galeriis on avatud Kaido Ole ja Tõnis Saadoja pealkirjata ühisnäitus. Eesti kontseptuaalse fotorealistliku maali praeguste tipptegijate loomingut seob lisaks puhtformaalsetele sarnasustele nagu ajalik-narratiivne dimensioon ja null-tasandi pintslikäsitlus ka asjaolu, et Saadoja on Ole endine õpilanee.

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstimajas avati eile Valev ja Kalli Seina näitus "Sunni märk". Üks autoritest tegeleb maalimisega ning teine klaasi ja valgusega. Kahe koos elava inimese tööd on tehtud sisemise sunni ajel, näitus on märk sisemisest sundusest ja sundivatest märkidest.

Y galerii näitab praegu Marje Murusalu ja Eleriin Ello EKA galeriis eksponeeritud näitusega "Text Me" haakuvat väljapanekut "Text Me Again". Noored kunstnikud räägivad kontseptsiooni seotusest visuaaliga ja püüavad hajutada piire kunstiteose ja tavapäraselt lisanduva nähtut seletava, tüüpiliselt A4 formaadis kirjutise vahel.

Rael Arteli projektiruumis Tartu Linnaraamatukogus avati paari päeva eest Dovile Tumpyte kureeritud kohaspetsiifiline näituseprojekt "Valge küüliku järel: kohtumine tavalisega". Projektis osaleb 12 leedu noorema generatsiooni kunstnikku, kes on enamiku teoseid loonud spetsiaalselt näitusepinna ruumilistest omadustest lähtudes.

Pärnu Linnagaleriis tutvustab oma projekti "21. sajandi aabits" Piret Räni. "Kas me tahame, et armastus oleks asi nagu telefon? Kas me tahame, et hellus oleks müügiartikkel? Kas me tahame osta inimlikku kaasaelamist oma muredele ja rõõmudele? Kas me peaksime olema pidevas vahekorras, et tänapäevases kommertsmaailmas õnnele ligilähedalegi jõuda?" Selliseid ja veel palju teisigi küsimusi esitab Räni oma kommertskultuuri pilava aabitsaga. Samuti saab Pärnus näha ka tema seeriat "Hello, Friend, Are You Impotent?", milles kunstnik kombineerib dokumentaalfotot ning e-postkastidesse potsatavaid elundipikendusüleskutseid.

Lühidalt
Tartu Lastekunstikooli galeriis on NonGrata taustaga aktsioonikunstniku Billeneeve maalinäitus "Myrin!".
Pärnus Endla Teatrigaleriis mõtiskleb Andres Koorti oma maalinäitusel "Kogu AEG" aja ja ruumi suhete üle.
Uue Kunsti Muuseumis on avatud käsitleb Riin Pallon näitusel "Mehhanismid "enesesse vaatamise ja sealt teiste leidmise teemat, Katrin Rüütli tööd räägivad valikutest ja otsuste tegemisest ning vabadusest ise otsustada.
Võru Linnagaleriis on Anton Aunma näitus "Pühendusega Reedale". Tartu Kunstikooli taustaga Aunma maalib maastikke, linnavaateid, natüürmorte ja akte.

Toimub
Homme algusega kell 18 stardib Kanuti Gildi saalis "Made in Estonia" nime kandev vähemasti 5tunnine kunstimaraton, mis peaks tooma lavale kümneid kunstnikke, kel sooviks valada oma loomingut vahelduseks välja mitte galeriiseinte vahel, vaid hoopiski lavalaudadel.

Tartu Kunstikool ootab 19. märtsil algusega kell 12 kõiki huvilisi lahtise uste päevale. Esmakordselt korraldab kunstikool seejuures noortekonkursi, mille võitja pääseb ilma eksamiteta kunstikooli õppima. 20. märtsil algusega kell 11 peetakse avatud uste päeva Eesti Kunstiakadeemias. Akadeemiat tutvustavad ja asjalikku infot jagavad rektor Signe Kivi, akadeemiline prorektor Andres Tali ning teaduskondade dekaanid. Toimub Leonhard Lapini loeng kompositsioonist, pakutakse tudengi suppi, saab osaleda joonistusstuudios jne.

Tallinnas kinos Sõprus toimub 17.-23. märtsini filminädal "Art In America", mis keskendub Ameerika kaasaegsete kunstnike elust rääkivatele filmidele. Korraldajate sõnul on eesmärgiks näidata filme, mis shokeerivad, inspireerivad ja pakuvad unustamatuid kinematograafilisi mälupilte. Seitsme päeva jooksul linastuvad nii dokumentaal- kui mängufilmid, mis räägivad teiste hulgas näiteks Jackson Pollocki, Andy Warholi ja Robert Mapplethorpe'i elust ja loomingust. Filmide eel esinevad teemakohaste lühiloengutega Hanno Soans, Harry Liivrand, Raivo Kelomees, Rael Artel, Marco Laimre ja Madis Palm.

Eesti esimene skulptuuri-ja installatsioonigalerii
Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna majas Raja tn 11A avati veebruari viimasel päeval Eesti esimene skulptuuri-ja installatsioonigalerii "RAJA". Projekti ellukutsujaks on EKA skulptuuriprofessor Villu Jaanisoo ning selle näituseprogramm on tihedalt seotud skulptuuriosakonna külalisõppejõudude resideerumisprogrammiga - Eestis lühiajaliselt töötavad õppejõud esinevad isikunäitustega, tutvustamaks siinsetele tudengitele rahvusvahelisel tasemel skulptuuri ja installatsioonikunsti.

Galerii avanäituse "Üürikorter / Apartment For Rent" kuraatoriks on Berliinis elav ja töötav hollandi kunstnik Anneke Eussen, esinevad Kadri Allekand (EE), Tiago Bom (ES), Vincent Chevillon (FR), Elsa Dessards (FR), Eike Eplik (EE), Adele Jeandupeux (FR), Jekaterina Kultajeva (EE), Maigi Magnus (EE), Kadri Metstak (EE), Kristin Orav (EE), Sabrina Peer (AT), Rene Reinumäe (EE) ja Berit Talpsepp (EE). Näitus jääb avatuks 21. märtsini, galerii on lahti esmaspäevast reedeni 12.00-16.00.

Kaido Ole küsimused
Draakoni galeriis on Kaido Ole "Küsimused". Kunstniku sõnul vaheldub kõik, mis elus juhtub, rütmiliselt nagu sisse- ja väljahingamine. Mingil hetkel inimene rabeleb eesmärgi nimel "üritades pingutada nii palju kui võimalik ja uskudes nii palju kui võimalik", järgmisel hetkel aga võib langeda kahtluste ja kõhkluste küüsi.

Ole enese tegemisi saadab terve kõhkluste plejaad. Liigagi sageli on valikute rohkus ja valikuvabadus illusoorne, valikud on tegelikult kellegi poolt juba tehtud, vastusevariandiks saab olla linnuke kas "jah" või "ei" lahtris. Kunstnik ilmselt ei otsi tegelikult probleemidele ja küsimustele vastuseid, pigem on eesmärgiks ümbritsevast ohtlikuna tunduvast illusoorsest valikute paljususest hetkel olulisem välja sõeluda. Kas siis iroonilise kõrvaltvaatajana või mitte, on Ole kõik vaevava lõuenditele korjanud, vaataja küsimusi tekitava kogusumma ette abitult seisma jättes.

Näitused Tallinnas
Täna kell 18 avatakse Tallinna Linnagaleriis Margus Tamme ruuminstallatsioon "See oli parim pidu. Ja ma ei käinud seal". Kunstnik ütleb saateks:."See oli pidu, kus piiriks oli taevas. See oli pidu, kus nähtamatu käsi tantsitas kõige tugevamaid, kõige ilusamaid ja kõige kohanemisvõimelisemaid. Maailm kuulus meile. See pidu on nüüd läbi. Majandus langeb ja ressursid lõppevad, jõed ajavad üle ja meri tõuseb, et uputada ülekuumenenud majandus. Rock'n roll on läbi. Otsas. Ka meie väike afterparty siin väikses riigis, see väike pidu, mis algas siis, kui suured peod olid juba lõppemas, kui Thatcher ja Reagan olid juba pillid kotti ja kõrvad pea alla pannud." Näituse arhitektiks on Argo Peever, teostajaks Kaarel Narro. Muusika: Luarvik Luarvik feat, Roomet Jakapi "Might is Right".

Vaal galeriis avas eile oma väljapaneku õuduskunsti viljelev noor maalikunstnik Sirli Hein. Hein ammutab inspiratsiooni õudusfilmide ja -juttude maailmast - näiteks Stephen Kingi loomingust - ent samuti omaenese fantaasiamaailmast. Tulemusena on iga tema pilt kui lühijutt, kus süzhee ja tegelased räägivad enda eest: oma matuseeinet sööv surnu, lapselast hauas külastav vanaema, vikatiga Claudia Schiffer. Samas on õõvastavad episoodid kantud lõuendile detailirikkalt ja kirgastes värvides, ka töödest läbi kumav huumor ei lase neil liiga hirmsana paista.

EKA galeriis on avatud Marje Murusalu ja Eleriin Ello näitus "Text Me" - humoorikas käsitlus pildi ja teksti vahelistest suhetest. Noored kunstnikud räägivad kontseptsiooni seotusest visuaaliga ja püüavad hajutada piire kunstiteose ja tavapäraselt lisanduva nähtut seletava, tüüpiliselt A4 formaadis kirjutise vahel. Nii kasvab ka maalist välja tekst ning formaalne "kontseptsioonikirjeldus" saavutab tööst olulisema koha, hõlmates ruumi, mis traditsiooniliselt kuulub teosele.

Estonia Talveaias on Nahakunstnike Liidu korraldatud näitusel "Paikkond" eksponeeritud 32 autori tööd vaipadest kaasaegsete installatsioonideni. Kõik osalevad kunstnikud said ette kindla suurusega (50x50 cm) tööpinna, mille piires loodi naha erinevaid väljendusvõimalusi kombates isikupärased kunstiteosed. Märksõnadeks olid seejuures koht, paik, oma nägu ja olemus. Meenutagem, et professionaalseid nahakunstnikke on Eestis koolitatud juba 91 aastat.

Eesti Inimarengu Aruannet 2007 hakkavad illustreerima laste joonistused. Eesti Koostöö Kogu sel puhul korraldatud joonistusvõistlusele "Minu Eesti" laekus enam kui tuhat pilti osavõtjatelt vanuses 6-18 aastat. Võidutöö "Ema ja isa pesupäeval vestlemas" autoriks on 12-aastane Kehtna koolitüdruk Loreida Punga. Joonistusvõistluse töid hinnati 5 teemavaldkonnas: "Milline on Eesti 10 aasta pärast", "Minu pere", "Elu on ilus", "Mis koolis toimub" ning "Oleme ju sarnased - hoiame kokku". Zhüriisse kuulusid Marika Valk, Andres Tolts, Annely Köster, Liisa Past, Piret Tamm ja Juhan Kivirähk.

Lühidalt
Itaalia kunstniku ja Brera kaunite kunstide akadeemia professori Alessandra Angelini ning Eesti Kunstiakadeemia koostöös sündinud näitusel "The Tree of Wonders from Italy" SooSoo galeriis eksponeeritakse innovatiivseid interpretatsioone tööstusliku puitmaterjali kasutusest.
Eesti Rahvusraamatukogus on avatud näitus "EESTI GRAAFIKA 1900-1940".
Ungari Instituudi galeriis on kaks näitust: Timea Anita Oravecz kritiseerib oma töödes tarbimisühiskonna ilminguid; Margot Kase graafiliste lehtede seeria "Kodu" käsitleb sisemise ja välise ruumi ühtsust, analüüsides selleks keha, rõiva, kuuse, püstkoja ja maja omavahelisi seoseid.
Deco Galeriis saab praegu vaadata Valli Lember-Bogatkina akvarelle näitusel "Kuumas Kuubas, sügisel Soomes".
Kastellaanimaja Galeriis näitavad Leedu kunstnikud Albertas Krajinskas ja Jurate Bucmyte pealkirja all "Unustatud Kura laht" sealse piirkonna erilisest hõngust ning olulistest rahvakultuuri- ja loodusobjektidest inspireeritud maale ja joonistusi.

Välismaal
Giedre Bartelt Gallery Berliinis näitab alates eilsest pealkirja all "Estonia" Ly Lestbergi fotoloomingut, mis pühendatud meie maaelule ja -inimestele.

EKA Avatud Akadeemia esineb rahvusvahelisel väljapanekul "Memento" Belgias, Bilseni lossis. Tegemist on programmi Grundtvig koostöönäitusega, millel saab näha 2aastase õpikoostööprojekti käigus loodud kunsti- ja disainiobjekte. Rahvusvaheline ühisprojekt osutab erinevate kultuuride koosolemise võimalikkusele läbi kunsti. Avatud Akadeemia väljapanek koosneb kujunduskunsti ja vabade kunstide üliõpilaste meistriklassides valminud töödest teemadel "T-särk kui sõnum", "Mälukest" ning "Siin- ja sealpool ust".

...ja mujal Eestis
Tartu Kunstnike Maja uues Monumentaalgaleriis on Andres Sütevaka maalinäitus "Passioon". Kunstnik jätkab oma vahemerelises koloriidis suureformaadiliste ekspressioonide sarja. Sütevaka ei jäta vaatajat ka seekordsel näitusel ükskõikseks. Äärmuslikest värvikontrastidest kumab kirg, armastus ja elujanu, kubavad korraldajad.

Haapsalu Linnagaleriis saab uudistada möödunud sügisel EKA galeriis eksponeeritud retrospektiivnäitust "60 aastat esimesest professionaalsest moediplomist Eestis". 1947. aastal andis Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut välja diplomi Leida Klausile, kellest sai seega Eesti esimene diplomeeritud moe- ja kostüümikunstnik. Lisaks tema lõputööle on eksponeeritud ka teiste aastatel 1948-1950 lõpetanute moeillustratsioonid ja teatrikostüümikavandid. Vaatamata sügavale Stalini-ajale järgisid diplomandid valitsevaid moesuundi ning kombineerisid moemaailma raputanud Christian Diori New Looki oskuslikult rangete ideoloogiliste piirangutega. Just tollal said tuule tiibadesse mitmed tulevased tuntud kunstnikud ning õppejõud, kes panid aluse professionaalsele moekunstile Eestis. Tänaseks on moe-eriala lõpetanuid kogunenud ligemale 250.

Jõhvi Linnagaleriis ja kontserdimaja kohvikus "Mozart" saab vaadata klaasikunstnike Kalli Seina ja Inga Koppeli ning fotograafi ja loodusemehe Fred Jüssi ühisprojekti "Ehe elu ehe". Autorite sõnul pole tegu niivõrd kunstinäitusega, kui vaheülevaatega nende kulgemisest eheda elu otsingutel - fotod ja esemed on lihtsalt mõtisklus olemise üle. Näituse läbivaks kujundiks on liblikas. Fred Jüssi on aastate jooksul pildistanud üles autode tuuleklaasidel oma otsa leidnud liblikaid, habrastest liblikatiibadest sündinud mõtted elavad edasi Inga Koppeli klaasesemetes. Kalli Seina ehted on aga loodud mõeldes teekaaslastele, kes elasid kohati valusat, aga ilusat ja ehedat elu.

Pärnu Linnagaleriis on iseõppijast kunstniku Mati Luhtjärve näitus "Mälu hetked".

Toimub
Täna kell 15 kohtub Tallinna Kunstihoones publikuga Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse "Vabaduse väljak" kuraator Heie Treier. Vestlust juhib Harry Liivrand. "Vabaduse väljak" esitab kunstnike uusimat loomingut ja kõnetab selliseid teemasid nagu Eesti omariiklus, võim riiklikul ja isiklikul tasandil, hingeline vabadus, kunstniku positsioon ühiskonnas, noortekultuur, kinnisvara, perekond jne.

ArtDepoos toimub täna kell 18 artist talk, kus Stina Murakas-Kasemägi tutvustab põhjalikumalt oma viimaseid päevi lahti olevat näitust "Pudrupüha". Vestlust juhib kriitik Ave Randviir.

Draakoni galerii keldrisaalis 10. kuni 15. märtsini iga päev 12.00 kuni 18.00 EKA interdistsiplinaarsete kunstide osakonna performansid "Ajutine igiliikur".