Progressiivne kunst punaminevikust
Tartu Kunstimuuseumis on avatud uus põhjalik näitus "TULEVIK SÜNNIB TÄNA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968". Liisa Kaljula, Indrek Grigori ja Tiiu Talvistu koostöös sündinud väljapanek vaatleb ja analüüsib tollast Eesti kunsti nii läänelik algallikate - 20. sajandi alguses sündinud futuristlike utoopiate ja muude modernistlike arengute - kui nõukogulike kultuuriparadigmade valguses.

1960ndate Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik on jätnud enesest maskuliinselt edasipürgiva kultuuriloolise kuvandi, nendivad korraldajad. "Siinsesse loomult pigem kammerlikku ja sissepoole pööratud kunsti tungivad sel ajajärgul jõuliselt monumentaalmaal, suureformaadiline graafika, fotograafia ja skulptuur ning päevakajalised, sealhulgas globaalsed ühiskondlikud teemad. Ametlikus näitusepildis hakkavad mõtlikke vaikelusid ja loodusmaastikke kõrvale tõrjuma suurlinn, ehitustandrid ja tehaserägastikud, kunsti objektiks saavad teadustehnilise revolutsiooni sümbolid kõrgepingeliin, reaktiivlennuk ja elektrikitarr ning rahutu ajastu kangelaseks - töötav, sportiv, vägivalla vastu protestiv karmiilmeline inimene. Ametliku progressiideega seostuvate teemade varjus lükatakse siin aga ettevaatlikult käima pöördumatud protsessid uuele ajastule sobiva vormikõne leidmiseks. Eesti noorem kunstnikkond leiab selle hetkeks üleliidulise levikuga ekspressiivses figuraalsuses, mille vene kunstikriitika on tema robustsevõitu kujutuslaadi tõttu ristinud karmiks stiiliks ning mis ametlikus kunstipoliitikas asus välja vahetama sotsrealistlikku kaanonit."

Näitusel on esindatud Efraim Allsalu, Albert Anni, Herald Eelma, Richard Kaljo, Avo Keerend, Elmar Kits, Nikolai Kormashov, Ilmar Malin, Olav Maran, Lepo Mikko, Evald Okas, Enn Põldroos, Henn Roode, Ülo Sooster, Olev Subbi, Vive Tolli, Peeter Ulas jpt. Väljapanek jääb avatuks 20. septembrini 2009.

"Pildivigad" ja fotograafia telgitagused
Tartus Y galeriis saab 6. märtsini uudistada Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna juhataja professor Peeter Linnapi kureeritud näitust "Hullud Fotod". Mitte üheski teises pilditehnoloogias ei ole õnnestumine ja nässuminek nii lahutamatult seotud nagu fotograafias, nendib Linnap - lihtsamateks näideteks on kasvõi kaadrisse jäänud sõrm, uduseks väristatud fotokujutis ja portreteeritu punaselt läikivad silmad. Ometi on hälbed kokkuleppelistest vaatamisviisidest, oskuslikust ebakompetentsist või tehnilistest normidest huvitavaks piiriolukorraks, mis lubab meil heita pilku rohketele, kuid muidu nähtamatuks jäävatele reeglitele. Sellele lisaks peaksid "hullud fotod" juhatama meid veel ühte hämarasse või vähetuntud tsooni - nimelt vaatamisharjumuste ja -viiside juurde.

Näituse pildimaterjali moodustavad koolitamata fotograafide tööd - täpsemalt ülesvõtted, mis on tehtud aastatel 1999-2005 Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia erialale astumiseks. Sama näitusekooslust on varem esitletud Portugalis ja Belgias.

Tagasi Pariisis
Pariisi Eesti Suursaatkonnas on avatud Toomas Kalve fotonäitus "Tagasi Pariisis". Eksperimenteeriva loojana tuntud ning Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonna meistrina töötava Kalve näituse saamislugu on mõnevõrra ebatavaline.

1940. aastal Prantsusmaal Crumiere, Risson ja Co Flaviaci tehases valmistatud klaasnegatiivid (mille ametlik kasutusaeg lõppes juba 1941. a. aprillis), läksid peale 1990ndate algul ühe Nõmme maja pööningult leidmist vanu kaameraid ja optikat kasutava Kalve kätte, kes nendele aastate jooksul hulgaliselt vaikelusid, akte ja fotolavastusi pildistas. Möödunud suvel jäädvustas fotograaf 36 viimasele negatiivile Pariisi motiive ning koloreeris fotod seejärel klaasnegatiivide ajastule omasel moel käsitsi. Saatkonnas eksponeeritud pildid jäävad vaadata terveks aastaks.

Koomiksimaa Eesti
ArtDepoos esitleti neljapäeval uut kodumaiste graafiliste novellide kogumiku "Narratiivsus piltides: Eesti '00 aastate autorikoomiks, osa 2". Uues valimikus on piltnarratiivid kaheksateistkümnelt autorilt või autorite kollektiivilt - teiste hulgas on esindatud Peeter Krosmann, Minna Prikk, Lilli-Krõõt Repnau, Mammut alias Martin Rästa, Tarmo Salin, Elina Sildre, Joonas Sildre, Margus Tamm, Olga Temnikova, Paco Ulman & Andris Feldmanis & Livia Ulman.

"Eesti autorikoomiksi scene on jätkuvalt fenomen, mille tunneb ära "raamidesse surumatusest", sest see ei ole "madal" tarbijakeskne kommertskultuur, ent "kõrge" galeriikunst samuti mitte", kirjeldavad uut trükist selle koostajad Andreas Trossek ja Joonas Sildre.

Näitused Tallinnas
Rahvusraamatukogus saab 19. märtsini vaadata Ove Büttneri 50. sünnipäeva tähistavat näitust "Kakskümmend aastat madonnat maalides". Väljapanek annab ülevaate maalitehnikate ja -ajaloo tundmises tugeva kunstniku loomingust, milles kerkib olulise mõttelise teljena esile piiblitemaatika.

Draakoni galeriis on 7. märtsini Jaanus Samma isikunäitus "Pargis". "Kaitsmaks imaginaarset kodumaad, asuti võitlusesse olematu vaenlase vastu. Aset leidnud lahing oli ohvriterohke. Hukkusid kõik, ka tema, kelle vaprusele ja julgusele loodeti. Olgugi, et võit oli möödapääsmatu, kardeti halvimat. Postuumselt jagatud aurahad jäävad meenutama pidevalt varitsevat ohtu." Nii selgitab kunstnik oma ekspositsiooni.

Lühidalt
NG Kunstikonteineris on praegu kaks ekspositsiooni: Meeland Sepa "Mul ei ole teile midagi öelda" ning Pusa "Niietus".
Galeriis Aatrium on 6. märtsini Oleg Mellovi suiboku-ga tehnikas akvarellinäitus "Kohtumised".

Mujal Eestis
Täna avatakse Tartu lähistel Kõrvekülas lasteaed "Päikeseratas", mille sisekujundus valmis koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga. Maaliosakond pakkus välja ruumide ja põrandate värvilahendused ja materjalid ning kaunistas ruume seinamaalingutega. Nahadisaini osakond valmistas pehmed mänguelemendid, mida saab kasutada ka istmetena. Tekstiiliosakond disainis kogu maja kardinad ning mööbliosakond mööbli. Meedia- ja reklaamikunsti osakond abistas lasteaeda logo ja siltide väljatöötamisel. TKK rektori Vallo Nuusti sõnul on tegemist uuendusliku ja vastastikku kasuliku koostööprojektiga.

Põltsamaa kunstigaleriis pART avatakse 1. märtsil kell 16 Eesti ühe tunnustatuma abstraktsionisti Jüri Kase maalide näitus "Põltsamaa polonees".

Välismaal
GO NORTH: A Space for Contemporary Art (Beacon, NY) presenteerib 8. märtsini Marko Mäetamme multimeediaprojekti "Another Day With My Family". tegemist on osaga galerii programmist, mis keskendub Eesti kunsti tutvustamisele.

Toimub
Eesti vaibakunsti "ema", rahvusvaheliselt tunnustatud tekstiilikunstnik Anu Raud korraldab 3. märtsil kell 12 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis käsitööhuvilistele meistriklassi, milles tutvustab oma uudset tehnikat - "mulgikuue graafikat". Lisainfot ja registreerida saab telefonil 4430772 muuseum@chaplin.ee.

Sarjas Kumu Dokumentaal näidatakse 4. märtsil kell 18 Iannis Smaragdise lavastatud mängufilmi (Kreeka-Hispaania-Ungari 2007) kuulsa Hispaania maalikunstniku El Greco elust. Ja nagu ikka, on filmivaatamine Kumus tasuta.

Kadunud aegade aarded Tallinnas
Mikkeli muuseumis on avatud näitus "Kadunud aegade aarded", mis tutvustab Eesti muuseumides ja erakollektsioonides leiduvaid Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelse Ameerika kultuuride muistiseid. Väljapanek pakub siinmail haruldase võimaluse näha tuhandete aastate taguseid taieseid ja fragmente, mille hulgas ei puudu näiteks Mesopotaamia kiilkirjaga savitahvlid ning Vana-Kreeka vaasimaalid.

Mida kaugemale ajas tagasi rännata, seda katkendlikumad on teadmised tolleaegsetest inimestest ning nende maailmapildist. Tänased ettekujutused vanimatest kõrgkultuuridest on pika aja vältel kokku pandud kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Samas on selge, et see on vaid mosaiik, kust jääb alati tükke puudu - paratamatult ja igavesti, tõdevad korraldajad. Ekspositsiooni tutvustamiseks peab näituse koostaja Pekka Erelt 21. veebruaril kell 15 loengu "Kadunud aegade aarded. Huvi vanade kultuuride vastu". Näitusega kaasnevad haridusprogrammid lasteaedadele ja koolidele, täiskasvanutele toimuvad iga kuu eelviimasel laupäeval "Laupäevaakadeemiad".

Uus merehõnguline galerii
21. veebruaril kell 17 avatakse Reiu Tüüri isikunäitusega "Mu põuest lilled õitsetad..." Viimsi südames paikneva Rannarahva Muuseumi teisel korrusel uus kaasaegse kunsti galerii "ArkRoyal". Galerii on nime saanud kuulsalt purjekalt, mis teenis kuninganna Elisabeth I ajal Inglise laevastiku lipulaevana - ning nagu lubavad galerii käivitajad, avanevad selle akendest "miljonivaated merele ja eesti moodsaimale sakraalarhitektuurile". Avatud saab teinegi ekspositsioon - samas läheb juba kell 15 lahti Avo Ermeli juubelinäitus "5. Ermel".

Näitused Tallinnas
Eesti Moekunstnike Ühendus näitab Hobusepeas päevakajalise ja samas igavikulise pealkirjaga väljapanekut "Eestlane olla...". Kunstnikud mõtisklevad nii rõivaste kui moefotode kaudu eestluse ja eestlaseks olemise ning meile ainuomase säilitamise üle muutuvate-segunevate identiteetide maailmas. Inspiratsiooniallikaks ja analüüsiobjektiks on seejuures nii rahvuslik käsitöö kui Eesti vanasõnad. Näituse kuraator on Anu Hint, osalevad veel Mari Aakre, Diana Denissova, Lilli Jahilo, Zoja Järg, Monika Kisand, Liivia Leshkin, Tiiu Liiv, Anne Metsis, Astra Mõistlik, Juta Piirlaid ja Marin Sild. Väljapanek jääb avatuks 2. märtsini.

Hop galeriis esineb 10. märtsini EKA taustaga noorte disainerite rühmitus PaperDolls (Marta Kisand, Virge Loo, Kadri Klampe, Hanna Tiidus ja Tuuli Antsov). Autorite ideeks on luua moekunsti uuel viisil, pööramata seejuures tähelepanu lõigete konstrueerimisele või õmblustehnoloogiale ning väärtustades täielikku loomingulist vabadust. Tulemuseks on omanäoline pabernukkude kollektsioon.

Vabaduse galeriis saab 11. märtsini vaadata Einar Vene maalinäituts "Päikesepoiss". Vene on aastate vältel arendanud talle ainuomast maalilaadi, milles sümbolistlik lugudemaailm ühendab fragmente erinevatest euroopa ja aasia kultuurikihtidest ning kristliku sümboolika ja idamaiste kultuuride ikonograafilised märgid ühinevad sujuvalt autori enda kinniskujunditega.

Raja tänava skulptuurigaleriis saab 11. märtsini uudistada ülevaatlikku näitust sealses skulptuurikeskuses erinevatel aegadel töötanud kunstnike loomingust. Osalevad Aime Jürjo, Aime Kuulbush, Anne Rudanovski, Bruno Kadak, Edgar Viies, Hannes Starkopf, Hille Palm, Ilme Kuld, Jaak Soans, Lea Armväärt, Lembit Palm, Marika Kadak, Riho Kuld, Stanislav Netchvolodov, Taivo Timmusk, Toomas Mikk ja Vergo Vernik. Näitus toimub pronksivalu kursuse raames, mille lõppedes saab samas näha ka tudengite töid.

Haus Galeriis on 4. märtsini avatud Kumu "Floromaania" satelliitnäitus, mis toob vaataja ette mitukümmend lilli kujutavat maali, monotüüpiat ja graafilist lehte. "Lillemaalid on tekitanud tõsises kunstipublikus eelarvamusi, kuid asjata - seda, et lillemaalid mõjuvad enamasti lahedate, kergete, rõõmsate, ilusate, optimistlike ja vahetutena, ei saa neile sugugi pahaks panna," leiavad näituse korraldajad. Väljapanekuga "Lilled KUMUle" õnnitleb Haus Galerii ühtlasi Eesti Kunstimuuseumi kui oma kauaaegset koostööpartnerit sünnipäeva puhul.

Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Ajaloomuuseum hakkavad korraldama ühiseid töö- ja õpitubasid ning näitusi - nii seisab 19. veebruaril sõlmitud koostöölepingus. Eesmärgiks on pakkuda üliõpilastele paremaid võimalusi õppe-, teadus- ja loometööks ning avardada õppejõudude ja teadlaste koostöövõimalusi.

Tallinna keskraamatukogus saab 27. veebruarini vaadata kahe juubilarist nahakunstniku, Luule Maari ja Kiira-Marianne Kadariku loomingut pealkirja all "2 korda 70".

Mujal Eestis
Võru Linnagaleriis on kolm uut näitust. Tekstiilikunstnik Erika Pedak jätkab kronoloogiat ja topograafiat ühendava näitusega "Kronotop" talle omaste väljendusvahenditega, mille märksõnadeks suur formaat, läbipaistvus, korduv element ning valmisesemete kasutamine. Mariliin Kindsiko, Laila Taluniku ja Anke Oksa ühisnäituse nimeks on "Magus mittemidagitegemine". Kolm optimistlikku sõpra tahavad oma väljapanekuga öelda, et "lapsed kasvavad, mehed on tugevad ja naised ilusad - elu siin Eestis on hea". Vabakutselise ajakirjaniku Õnne Pärli fotonäitus "Armastatud Afganistan" võtab vaatluse alla selle kurjamainelise riigi helgemad küljed - afgaanide väärikuse, traditsioone austava elustiili ja suurejoonelised maastikud. Näitused Võru Linnagaleriis jäävad avatuks märtsikuu keskpaigani.

Jõhvis Eesti Põlevkivi galeriis (Jaama tn 10) on avatud Eesti Rahva Muuseumi rändnäitus "Eesti uhkus. Tehtud Eestis". Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud väljapanek tutvustab kolmeteistkümmet Eesti ettevõtet ja nende tooteid kolme ajalooperioodi jooksul (Eesti Vabariik 1918-1940, Nõukogude Eesti 1940-1991 ja Eesti Vabariik 1991-2007). Jõhvis märtsi lõpuni avatud näitus siirdub sealt edasi Sillamäe Kultuurikeskusse.

Toimub
Rahvusvahelisel giidide päeval, 21. veebruaril on kõik Eesti Kunstimuuseumi filiaalid külastajatele tasuta.

Tartu Ülikooli Raamatupoes on seoses Tartu Kunstikuuga ajavahemikus 21. veebruar kuni 5. märts kunstialaste raamatute (teooria, kriitika, ajalugu, fotograafia, videokunst) näitusmüük, ühtlasi on kunstikirjandust võimalik osta tavapärasest soodsama hinnaga.

22. veebruaril algusega kell 15 toimub Kadrioru kunstimuuseumis näituse "Kadriorg 290. Loss ja tema lugu" raames avalik loeng, kus arhitektuuriajaloolane prof. Mart Kalm räägib Eesti riigipea residentsi rajamisest Kadrioru lossi, hoone ümberehitustest ja sisustusest, sellega seotud avalikest aruteludest ja konfliktidest, millest joonistuvad välja ka üldisemad 1930. aastate (kunsti)poliitika iseloomulikud jooned.

Eleonore de Montesquiou tutvustab 22. veebruaril kell 17 Tallinna Linnagaleriis oma kureeritud videoprogrammi. 4 teosest koosnev programm hõlmab mitmesugust: armeenia taustaga Artavazd Pelechian töötab visuaalsete kujunditega justkui oleksid need muusikalised helindid; Elise Florenthy video kõneleb Argentiina kollektiivsest mälust diktatuuri ajal piinatud ohvrite kaudu; Maya Schweizer on eesti kunstipublikule tuttav kevadisest religioonide konflikti käsitlenud projektist "Obscurum oer obscurius"; Nora Martirosyani video liidab Stalini ajal arreteeritud armeenia dissidendi ning arreteerimist pealt näinud noore tüdruku loo. Videoprogramm kuulub Armeenia-Eesti ühisprojekti "thisPLACEd" alla.

27. veebruaril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas muuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ühiskonverents "Industry and Modernism Revisited". Ingliskeelse konverentsi taustaks on Eesti Rahva Muuseumis 15. märtsini avatud seitsme riigi ühisnäitus "Unelmavabrikud? Tööstus ja modernism Läänemere regioonis 1945-1990", mille Eesti-osa kuraatoriteks Piret Õunapuu (ERM) ja Mart Kalm (EKA). Näitus jutustab läbi konkreetsete persoonide seitse lugu sõjajärgsest tööstusühiskonnast Põhja- ja Baltimaades.

Nimetamatu objekt ja mõtisklused maali üle
Pärnu Kunstihallis on avatud Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja näitus, erikülalistena astuvad üles Kaido Ole ja Laurentsius. Kontseptsiooni keskmes on Kasearu loodud "nimetu ja tegelikult ka nimetamatu roosa papist objekt, mis meenutades küll trammivagunit, kohvrit, triikrauda või detonaatorit, keeldub vastu võtmast täpset definitsiooni või nime meile tuttavast esemelisest maailmast."

EKA maaliosakonna akadeemiline koosseis Ole, Laurentsiuse (Lauri Sillak) ja Saadoja isikus otsustas võtta vastu Kasearu provokatiivse üleskutse maalida natüürmorti eelnimetatud nimetamatu esemega, et võrrelda üksteist "hägusal, ent ometi igikestvana tunduval akadeemilisel skaalal, mille tundmist eeldatakse kõigilt kunstnikelt ja eriti veel õppejõududelt, kuid mille defineerimine osutub sama lootusetuks ja subjektiivseks, kui roosa papist objekti adekvaatne kirjeldus või nimetamine." Natuuritruuduse ning sellega kaasnev metoodika üle juurdlevat näitust ilmestab 65 tundi dokumentatsiooni teoste valmimisest.

Kunstnik toob taiese koju kätte
Tam Galeriis on 28. veebruarini eksponeeritud sõbrapäevale pühendatud näitus, millelt soetatud tööd toob kunstnik ostjale isiklikult koju kätte. Sõprusele ja armastusele pühendatud töödega esinevad Siim-Tanel Annus, Sirje Eelma, Maarit Murka, Mare Vint, Anatoli Strahhov, Tiina Sarapu, Naima Uustalu, Toomas Kaskmann ja Mats Õun; teoste valikust leiab söejoonistusi, maale, fotosid, skulptuure ja keraamikat.

Galerii eesmärgiks on tutvustada kunstihuvilistele lisaks kunstniku loomingule ka autorit kui inimest selle taga. Näituse korraldajad nendivad, et vaid autor teab kõnelda rohkemat kui teos seda enese eest teeb. Jääb vaid lisada, et küllap on kunstnikelgi kasulik tutvuda lähemalt oma loomingu hindajate ja ostjatega.

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis avati kesknädalal armeenia-eesti ühisnäitus "thisPLACEd. Reaalne*virtuaalne*vahepealne". Kunstihoone kuraatori Reet Varblase sõnul uurib projekt "reaalsest geograafiast väljaspoole jäävaid identiteete ning ühendab välis-armeenia ning välis-eesti või õigemini Eestit kui geograafilist tervikut ja sellega seonduvat identiteeti(e) käsitlevaid kunstnikke". "thisPLACEd" püüab leida vastust küsimusele, kas virtuaalne ruum on võimeline ennast kehtestama "jätkusuutliku asustusena" ja pakkuma oma "elanikele" kindlustunnet? Mida annab suhtlemine üle maailma laiali pillutatud partneritega? Kas on võimalik leida ühiseid eesmärke ja tegelikku kommunikatsiooni, dialoogi või on see kõik ainult üks suur mäng, iseendas urgitsemine ja üksteisest mööda rääkimine?

Draakonis on 21. veebruarini eksponeeritud Agur Kruusingu "Reisikirjad 2008". nagu pealkirigi ütleb, mõtiskleb kunstnik reisimise ja reisikirjade olemuse üle ning paneb tähele nende muutumist läbi erinevate ajastute.

ArtDepoos on praegu üleval Rait Rosina "Kopli haldjad". Kunstiajaloolase Martin Jänese kureeritud näitusel näeb salapäraseid tegelasi portreteerivaid ja müstifitseerivaid maale ning koos Eestis elava saksa päritolu helilooja Gerhard Lockiga loodud kontsert-videot. Rosina sõnul kannavad eelnimetatud haldjad nahktagisid ja tossusid. "Kollased firmakilekotid on tränist pungil. Neil on närvid läbi. Nad nutavad, vaikivad, krigistavad pettunult hambaid, pobisevad omaette, pingutavad raevunult lõualihaseid, räägivad teatraalsetes poosides, naeravad hüsteeriliselt. Nad passivad tänavanurkadel põleval pilgul möödujaid takseerides. Mitmekesi koos olles tunduvad nad asjalike ärimeestena, kel selge siht silme ees. Nad räägivad eesti- ja vene segakeeles, aga selgusetuks jääb, et kellega." Traditsiooniline vestlus kunstnikuga toimub 17. veebruaril kell 17.

EKA galeriis on 26. veebruarini võimalik uudistada postproduktiivse ideebändi Inter Fenster heli-, foto- ja videokeskset rockinäitust. Tegijateks on BARON von DOM (Jarmo Nagel), Paul is a Dead Man Kuimet, Mia, Olga Logvina ja Madis on Squar Garden Luik.
Väljapaneku kuraatoriks on Marco Laimre.

EKA linnamaastike eriala magistriõppe üliõpilased näitavad kuu lõpuni TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst. 10) oma töid pealkirja all "OH! [ÕU]" ning kutsuvad kõiki ainulaadsele avastusretkele raamatukogu taga asuvasse siseõue. Osalejate sõnul võiks Tallinna igapäevast avalikku linnaruumi võrrelda juustuga, milles hoovid on justkui juustuaugud - ühest küljest tühjus, teisalt aga oluline osa keskkonnast.

Galeriis SooSoo on 5. märtsini lahti kunstnik Maria Aderi ja kirjanik chaneldior`i maali-teksti-kujundinäitus "Une Femme est une femme". Näituse keskseks teemaks on "naise fenomeni erinevad avaldumisvormid".

Rahvusraamatukogus on 21. veebruarini avatud väljapanek õpilaste joonistusvõistluse "Tallinn ja mina" parematest töödest - teemaks pealinna ajalugu, tänapäev ja tulevik noore linnakodaniku pilgu läbi. Eesmärgiks oli korraldajate sõnul aidata vene ja eesti õpilastel lõimuda ning teadvustada, et Tallinn on meie ühine kodulinn ja me kõik, vaatamata rahvusele, oleme tallinlased. Ülelinnalise programmi "Kodurahu" raames korraldatud joonistusvõistlusel osalesid nii kunsti- kui ka tavakoolide õpilased.

Lühidalt
Arhitektuuri- ja disainigaleriis saab 18. veebruarini uudistada Kadi Pajupuu näitust leiutamisest pealkirjaga "Inventuur".
Rahvusraamatukogus saab 28. veebruarini vaadata fotonäitust "Kaunis Kolumbia".

Mujal Eestis
Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledzh sõlmisid kolmapäeval koostöölepingu, mille eesmärgiks on aidata kaasa üliõpilaste ja akadeemilise personali vabale akadeemilisele liikumisele, tagada teabe ja kompetentsi vaba liikumine, koordineerida ja tõhustada sarnaseid akadeemilisi tegevusi ning käivitada mõlema kõrgkooli põhikirjadest tulenevaid või üldkultuuriliselt olulisi tegevusi ja ühisprojekte.

Tartu Lastekunstikoolis saab 27. veebruarini Enn Tegova kureeritud näitusel näha seda, kuidas "sõbralikult üksteist piilumas on nii vanad head fotograafid kui noored pahad maalijad". Osalevad Evald Veldmann, Malev Toom, Michel Walsh, Aare Puus, Priit Pajusalu, Aapo Ilves, Enn Tegova, Krista Sokolova.

Pärnu Kunstnike Majas on 8. märtsini avatud "Loomade lugu". Näituse autor Inge Ting on "ülimalt vaikne ja tagasihoidlik noor maalikunstnik", kes on tuntust kogunud mitmekordse kunstnikunime vahetamisega, tuubamängijana ansamblis Orkester ja performansikunstnikuna rühmituses Rubens.

Rakvere teatri väikeses majas on 12. aprillini üleval väljapanek "Kostüüm ja elu". Teatri peakunstniku Erki Kasemetsa korraldatud väljapanek hõlmab hulga teatrirahvast näitlejatest valgustaja ja lavastajani - selle sisuks on aga üllatuslikult mitte teatrikostüümid, vaid teatritöötajate isiklikust garderoobist pärit rõivaesemed - kostüümid elukestvast "teatrist".

Välismaal
Eesti kunstnikud Kai Kaljo ja Maarit Murka osalevad kunstifestivalil Sarajevo Winter 2009 "Organic Art Life". Festival Bosnia-Herzegovina pealinnas on avatud 28 veebruarini.

Tanja Muravskaja osaleb Belgias, Kentis avatud rahvusvahelisel grupinäitusel "Curator Curator 3. Towards Confluence". Näitusepaigas HISK toimuv Remco de Blaaij ja Kamila Wielebska kureeritud väljapanek jääb avatuks märtsi keskpaigani.

Toimub
Eesti Kunstiakadeemias toimub täna kell 12-19 keraamikatudengite traditsiooniline sõbrapäeva tassi- ja kruusimüük.

Tartu Kunstikuu raames toimub täna kell 17 Y Galeriis järjekordne üritus kriitikaseminaride ja vestlusõhtute sarjast "La Fabrique Critique". Esinevad Ants Juske (EPL), Al Paldrok (Non Grata) ja Heie Treier (Kunst.ee). Arutletakse kunstikriitika ja selle probleemide üle erinevatest vaatenurkadest. Lähem info veebist www.v6lur.ee/lafabrique

16. veebruaril kell 18 esitletakse Tallinna Kunstihoones Tõnis Laanemaa uut kunstiraamatut.

Kumu kunstimuuseum tähistab 18. veebruaril oma kolmandat sünnipäeva. Toimuvad suur kunstiraamatute erimüük ning kohtumised kuraatorite, kunstiajaloolaste ja restaureerijatega, samuti Kumu direktori Anu Liivakuga. Sünnipäevale loob lillelise tausta hiljuti avatud suurnäitus "Floromaania".

24. veebruaril tähistatakse Eesti Rahva Muuseumis EV sünnipäeva Vaike Reemani loenguga "Aja jälg vaibal. Vaiba ajaloost ja ERMi vaibakogust", seejärel toimub Anu Raua kootud vaiba "Kogujad" pidulik esitlus ja üleandmine muuseumile.

Eesti nägu
Mis nägu on eestlane? Kelle nägu on eestlane? Kas eestlasel on oma nägu? Seda uurivad Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näitusel "Eesti nägu" EKA klaasi ja graafika eriala üliõpilased Kairit Aron, Merle Bukovec, Piret Ellamaa, Kaie Irval, Liina Jäger, Kristi Kukk, Karin Link, Nestor Ljutjuk, Ott Pilipenko, Remo Randver, Ralf Rammul, Helen Unt, Mart Vainre ja Magnus Vulp. Näitus on võtnud lahata eestlase loomust kaheti: ühelt poolt uuritakse eestlaseks saamist ja olemist kultuurilis-poliitilises ja sotsiaal-majanduslikus kontekstis, teiselt poolt näidatakse eestlasele omaseid näojooni läbi antropoloogilise prisma. Tõlgenduste ning ideede paljusus kajastab Eestit oma heitlikkuses ja kirevuses.

Eksponeeritav materjal on valminud õppetöödena, juhendajaks Eve Kask koostöös Tallinna Ülikooli vanemteaduri Helen Sooväliga ning kunstiajaloolase Ott Sandrakuga. Omaette väljapanekuga osalevad näitusel Rocca al Mare Kooli õpilased ja spetsiaalselt näituse jaoks kirjutatud tekstidega 17 eesti kirjanikku: Kristiina Ehin, Mehis Heinsaar, Andrei Hvostov, Merle Jääger, Kauksi Ülle, Doris Kareva, Jan Kaus, Kalev Kesküla, Andrus Kivirähk, Sven Kivisildnik, Ülo Mattheus, Kati Murutar, Asta Põldmäe, Peeter Sauter, Karl Martin Sinijärv, Kerttu Soans ja Elo Viiding.

Lillehullus Kumus
Kumu kunstimuuseumi suures saalis avati eile näitus "Floromaania. Lillemotiive renessansiajast tänapäevani". Väljapanek tutvustab lillemotiivide kunstilisi arendusi raidkividel, kahlitel, portselanil, metallist tarbeesemetel ja lehvikutel, tikandites ja pitsides, eelkõige aga maalikunstis.

Aastatuhandeid on lilled olnud armastatud kujutamisobjekt ja kaunistusmotiiv. Lillemotiive on kujutatud erinevatel põhjustel ning nende tõlgendustes peegeldub ajastu vaim. Vanemas kunstis kandsid lilled erinevaid sümboolseid tähendusi ning vahendasid religioosseid kujutlusi Eedeni aiast ja moraalsetest väärtustest. Kunstiajaloos on olnud ajastuid, näiteks juugendstiil, kus väänlevad taimemotiivid kehastavad stiilile iseloomulikku dünaamikat. Eesti maalikunstis armastati lillemotiive Teise maailmasõja eelsel kümnendil, mil selles zhanris nähti idüllilist loodusega suhtlemise ja värvipaleti täiekõlalise rakendamise võimalust.

Kumus eksponeeritud taiesed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna, Tallinna Linnaarhiivi ja Riose galerii kollektsioonist ning erakogudest. Nende hulgast leiab tõelisi harudlusi - näiteks 1547. aastal kootud Vana Testamendi kuningas Saalomoni lugusid kujutava piltvaiba Tallinna Linnamuuseumist ning kuulsate loodusteadlaste Conrad Gesneri (1516-1565) ja Anna Maria Sybilla Meriani taimejoonistusi Tartu Ülikooli Raamatukogust. Loomulikult ei puudu selliste klassikute nagu Johann Köleri, Kristjan Raua, Konrad Mäe ja Nikolai Triigi teosed, samuti ulatub väljapanek kaasaega, kaasates Olev Subbi, Malle Leisi, Kaido Ole, Peeter Lauritsa jpt. teemakohaseid teoseid.

Näitusepilti täiendavad Eesti Filmiarhiivis säilitatavad dokumentaalkaadrid lilledega seotud rituaalsetest sündmustest ja lillenäitustest. Väljapaneku kureeris Tiina Abel, kujundasid Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste. Näitusega kaasneb kunstiharidusprojekt "Lillehullus Kumus".

ART IST KUKU NU UT
Tartu Kunstimajas avati neljapäeval Tartu Kunstikuu kesksed väljapanekud. Suures saalis on Andrus Lauringsoni kureeritud "Lihtne elu", millel osalevad Jüri Ojaver, Kaarel Kurismaa, Erik Alalooga, Kirke Kangro, Taavi Piibemann, Enrico Mäsak, Toomas Thetloff ja Taavi Tulev. Näitus vaatleb inimese ja tehnika suhet, nende rolle teineteise arengus, teineteisest sõltumist ja sõltumatust; külastajatel on võimalus osaleda interaktiivsetes installatsioonides.

Monumentaalgaleriis on väljas "The Accident of Painting" - Rauno Thomas Mossi kureeritud väljapanek, mis kutsub arutlema maalikunsti staatuse, seisu ja arenemisteede üle. Osalevad Jaan Elken, Vano Allsalu, ja Laurentsius (Lauri Sillak). I korruse väikses galeriis näitavad MARTIINI ja Olev Pert nime all "Gaalis medeoriidas visiitoris ---> Maas" oma kineetilisi objekte ja maale.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudis saab vaadata Saksa kunstniku Inger Seemanni metallskulptuure ja graafikat näitusel „Figuur ruumis ehk raske metalli õrn hing".

Tänavu nime "ART IST KUKU NU UT" kandva Tartu Kunstikuu näituste ja sündmuste kohta leiab lähemat infot www.tartu.ee/kunstikuu

Eesti külageeniuste kunst kaante vahel
9. veebruaril kell 16 tutvustatakse Tallinna Kunstihoones Sigrid Saarepi koostatud raamatut "Solvates Meduusi". Värvika trükise kaante vahel on teistsugune kunst ja kunstnikud: "Eesti külageeniused, mehed metsast ja mere äärest, toored ja tungipõhised loojad, linnahullud ja vigurvändad, laiemas kunstiteadvuses naivistid, ebastandardse loovusega ja vaimse puudega loojad, art brut'i ehedad esindajad, vabastiili viljelejaid, autsaiderid, erakkunstnikud" - kokku 22 kodumaist loojahinge ja üle saja nende pildi.

Raamatust leiab veel Saarepi mugandatud magistritöö "Modernismist lähtuvad rahvakunstid ja eesti külageeniused" ning alajaotuse "Tigude süü", milles kirjanikud Hasso Krull, Valdur Mikita, Tarmo Teder ja Urmas Vadi tõlgendavad meie "külageeniuste" kunstiloomet. Kunstiteoste autorite hulgast leiab nii legendaarse Jaan Oadi, viimaste aastate näitustel oma sugestiivse ja jõuliselt lapsiku stiiliga tähelepanu äratanud Aivar Kurvitsa kui Jaan Alliksoo - mehe, kes ehitas Hiiumaale puust Eiffeli torni koopia. Vt. ka e-näitus "Solvates meduusi"

Kivisse raiutud mõtted
SEB Galeriis saab 20. märtsini vaadata kahe hea sõbra, eestlasest ja soomlasest arhitekti koolitusega kunstniku Hannu Korhoneni ja Toomas Kivi ühisnäitust "Kõva sõna". Koostöös valminud teosed on erilaadses autoritehnikas betoonplaadid, millest igaüks kannab oma värvimeeleolu ja sõnumit. Mõte sõnumid nö kivisse raiuda sai alguse Soome "huoneentaulu" mõistest - tegemist on siinmailgi mitte päris tundmatu traditsioonilise kangale õmmeldud või tikitud õpetlik-manitseva tekstiga, mis ripub kodus nähtaval kohal.

Näitusele lisab dramaatilise noodi asjaolu, et üks autoritest, Hannu Karhonen, hukkus kahetsusväärselt paar nädalat enne näituse avamist. "Betoon on enamasti tuntud robustsevõitu halli ehitusainena, tehiskivina, mida on hellalt käsitledes võimalik siiski elama panna, teha sellest hingega asju. Meie betoonist pildid sisaldavad tähtsaid ja väga tähtsaid nõuandeid ning tähelepanekuid. Iga pilt on unikaalne, igal on oma ainukordne sõnum. Mina kirjutasin tekstid ja Hannu Korhonen raius sõnad kivisse. Igaveseks," selgitab Toomas Kivi.

Kunst, mis ei karda külma
Põltsamaal Lossihoovi külmgaleriis pART avati jaanuari lõpus nelja lastekunstikooli (Põltsamaa Kunstiseltsi kool, Tartu Lastekunstikool, Tallinna Kunstikool ja Sally Stuudio) ühine näitus "Kunst, mis ei karda külma", millel näeb noorte kunstnike keskkonna- ja kliimatundlikke kunstiprojekte ja -objekte. Sally Stuudio õpilased esinevad mitme projektiga teemal "Kunst, mis annab sooja" - nii suhestuvadki mõned installatsioonidest külastajatega interaktiivselt, võimaldades neil kütmata näitusesaalis ka füüsiliselt sooja saada. Loe lähemalt

Möödunud sügisel Põltsamaal avatud kunstigalerii pART (Põltsamaa + ART) on kujunemas kohaliku kunstielu keskpunktiks - ning tänu oma "kõigusoojasele" iseloomule ka omamoodi katsepolügooniks eksperimentaalsetele kunstiideedele ning julgetele kunstnikele.

Näitused Tallinnas
Haus Galeriis saab 13. märtsini kaeda meie ühe esijoonistaja Jarõna Ilo töid nime all "Puud ja maastikud". Ilo mängib oma suurtel söejoonistustel esemete ja objektide rakurssidega, võimendab üldise foonil üksikut ja vastupidi, süüvides võrdselt nii õie kui teda kandva põõsa olemusse. Olulise ja ebaolulise vahekorrad ning meie tähelepanuvõime fookuspunktid on need, mille üle Jarõna Ilo oma teostes mõtiskleb, avaldavad näituse korraldajad.

Hobusepea galeriis näeb 16. veebruarini Katrin Teesi isikunäitust "III korrus, uks 18". Kunstniku sõnul on tegu otsimise ja ka mänguga - harjutusega erinevatest ruumidest ja elukohtadest ning seal elamisest. "Mõiste kodu ületab geomeetrilised piirid ja laieneb lõpuks vaataja kujutlusvõime ääremaile", lubab autor. Näitus on seotud ka Viini linnaga, kus kunstnik endale elamist otsis.

Lühidalt
Deco galeriis on 21. veebruarini üleval Erik Riikoja fotod pealkirja all "Imelik aasta".
Kastellaanimajas saab 23. veebruarini vaadata Maria Reppo ja Anzhela Beljakova töid pealkirja all "Vaade aknast".

Mujal Eestis
Pärnu Linnagaleriis ja Kontserdimajas on kuu lõpuni vaadata kaks uut väljapanekut: Andres Koorti "Põld oli meri" ning rahvusvaheline (Läti, Leedu, Eesti, Venemaa, Sloveenia, Prantsusmaa) õpilastööde näitus "Summertime/Suveaeg". Koort keskendub maalile kui valdkonnale, kus "puudub igasugune sotsiaal-poliitiline väljakutse". Tema pildid kujutavad põhiliselt arhetüüpseid maastikke. "Maastik on ruumiline mõõde, mis kannab endas alati ajalist mõõdet, minu maalid on vaade ajas väga kaugele (kui põld oli meri) tagasi (või edasi), aeg liigub siin tinglikkuse suunas," selgitab kunstnik.

Tartu Lastekunstikoolis saab täna viimast päeva piiluda näitust "Siseinfo" - kirjut väljapanekut, millel osalevad kunstikooli õppejõudude kõrval praktiliselt kõik kooliga seotud tegelased sekretäri ja koristajani välja.

Narva linnuses saab 18. maini avatud näitusel "Mis see on?" uudistada argiseid, ent kohati eriskummalisi 19.-20. sajandi tarbeesemeid - teiste hulgas on eksponeeritud kärbsepüünis, kõrvahark, lauakelluke, vaalikurikas, zhiletiteritaja jms.

Välismaal
Londoni galeriis Nettie Horn esinevad 8. veebruarini pealkirja all "Happy End" Anne Bregeaut ja Marko Mäetamm. Mäetamm jätkab oma isikupärases laadis leebelt sadistlikke malbe musta huumoriga vürtsitatud "ülestunnistusi" - teemaks jätkuvalt peresuhted.

Helsingist lühikese laevasõidu kaugusel, Suomenlinna saarel tegutsevas Galleria Rantakasarmis on 15. veebruarini avatud Eesti skuptorite Tiiu Kirsipuu ja Aime Kuulbuschi ning Soome kujuri Marja-Liisa Mäki-Penttilä näitus nimega "TRIALOOG(i)". Kirsipuu eksponeerib uut 8-osalist skulptuurigruppi-installatsiooni "Hingemaa" ja fotosid Peruu-reisist, Kuulbusch on välja pannud nii uue keskkonnateemalise installatsiooni "Maa sees" kui vanemaid skulptuure. Mäki-Penttilä näitab uusi ja varasemad töid puust, paberist ja looduslikest materjalidest.

Vilniuses, Adomas Mickeviciuse nimelises keskraamatukogus on 21. veebruarini avatud Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus - läbilõige TKK seitsme osakonna tudengite viimase paari aasta loomingust. Töid ühendavad märksõnad "graafika", "must" ja valge", "joon" ja "minimaalne"; esindatud on graafiline skulptuur, joonistused, fotod, maalid jm. Näituse kuraator on Madis Liplap.

Internetis
Vaal galerii käivitas oma kodulehel rubriigi "Kunstist paguluses", mis vahendab ajavahemikus 1945-1990 Välis-Eesti ajakirjanduses ilmunud huvitavamaid kunstiteemalisi kirjutisi. Allikatena kasutatakse nii arhiive kui galerii kunstimatkadel Rootsi, Kanadasse ja mujale kaasmaalaste poolt lahkelt pakutud tähelepanekuid ja dokumentatsiooni. Rubriiki toimetab Tartu Ülikooli kunstiajaloo üliõpilane Barbara Einmann.

Toimub
10. veebruaril 2009 kell 18 esilinastub Kumu auditooriumis mitmekülgse kunstniku Kai-Mai Olbri autoportreefilm "Vabadus algab seest". Tegemist on siira ja pihtimusliku linateosega, milles autor lahkab oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes vastata sageli esitatavale küsimusele: "Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?"

Maalikunstnik Lemming Nagel tegi avaliku pöördumise "Lahkumisavaldus omal soovil" - selle tekst on leitav EKL kodulehel