Reede, 29. jaanuar 2010

Kelpmani uued maalid
Tänasest on Vaal galeriis avatud näitus meie ühe mõjukaima maalija Rein Kelpmani viimaste aastate loomingust. Galerii kuraatori Eha Komissarovi sõnul kerkis Kelpman 1980. aastatel esile erandliku maalijana, kelle naivism, maalilisus ja intiimsusetaotlus erinesid põhjalikult eesti maali tollasest peasuunast. Kriitika soosingu pälvinud iseõppijast kunstnik süvenes oma natuuri eripärasse ja tegi lühikese aja vältel läbi kiire arengu, jõudes 90ndate algul nonfiguratiivse maalini. Siis algasid ka eksperimendid maalimaterjalide maailmas ning faktuurist sai tema loomingu tsentraalne osa.

"Kelpman mängib materjalidega täiesti süüdimatult, maalitehnilisi teadmisi omamata, tegelikult neist isegi hoidudes, et oma jõulisi katsetusi mitte eksitada lasta," on kirjutanud kunstnik ja luuletaja Indrek Hirv. Samuti on Kelpmani tööde puhul ikka räägitud mingist seletamatust tõmbest, mis vaatajaid lummab. Ehk polegi see midagi keerulisemat kui kunstniku oskus luua pildipinna ja nappide, ent sisukate pildipealkirjade kaudu sobiv keskkond vaataja isiklike tunnete ja mõtete arendamiseks.

Eksperimenta!
Sally Stuudio ja Eksperimenta! korraldustoimkond kuulutavad välja avaliku konkursi, mille eesmärgiks on Eesti ekspositsiooni kuraatorikontseptsiooni loomine ja teostus koolinoorte kaasaegse kunsti triennaalile Eksperimenta!, mis toimub esmakordselt aastal 2011 Tallinnas ning kuulub ühena kesksetest üritustest programmi "Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011". E! peateemaks aastal 2011 on "Ruum/Space".

Eksperimenta! (E!) on koolinoortele, kunstnikele ja kunstiõpetajatele suunatud mitmetasandiline rahvusvaheline kunstiharidusprojekt, mis hõlmab lisaks näitusele haridus- ja kogemustevahetusprogrammi IDEElaboratoorium ning kunstikoolide ja -keskuste võrgustiku. E! missiooniks on toetada kriitilise, sotsiaalselt tundliku ja loova mõtlemise arengut ühiskonnas läbi kaasaegse kunsti ja kunstihariduse lähendamise.

Triennaalile oodatakse erinevates meediates kaasaegse kunsti teoseid: eksperimentaalset filmi, uut meediat, maalikunsti, installatsiooni, kohaspetsifiilist kunsti jne. Üldkontseptsioonist lähtuvalt loob iga osaleva riigi kuraator oma kontseptsiooni ning valib näitusele sellele vastavad osalejad ja teosed. Stipendium konkursi võitjale on 40 tuhat krooni. Konkursi dokumentide esitamise tähtaeg on 1. märts 2010 kell 17.00.
Kogu vajalik informatsioon konkursi sisu, eesmärkide ja tingimuste kohta, samuti E! põhjalikum tutvustus on leitav lisatud dokumendist, samuti www.eksperimenta.net

Tartus teeb foto ilma
Tartu Loomemajanduskeskuse (Kalevi 13) Fuajee galeriis näitab pealkirja all "American Roadside Architecture" 27. veebruarini oma pilte ameerika popkultuuri-uurija ja fotograaf John Margolies. 20. sajandi esimesel poolel kerkisid USA-s maanteede äärde värvikad väikeehitised hiiglaslike siltidega, et möödakihutajate tähelepanu võita ja neid tarbima ahvatleda. Hoole ja armastusega rajatud söögikohtade hulgas võis leida näiteks teekannu-, sõõriku- ja kaktusekujulisi kohvikuid, nende kõrval seismas aga temaatilisi skulptuurigruppe hiiglasuurte indiaanlaste või dinosaurustega. Selline leidlik ja lapselik ajastu kestis 1950. aastateni, mil alustati uute kiirteede ehitamist. Need läksid vanadest maanteedest sageli kaarega mööda ja jätsid paljud populaarsed teeliste peatuspaigad klientideta. Viimase paarikümne aasta jooksul on Margolies kamminud läbi suure osa USA maanteid, jäädvustades seda omapärast, kuid kadumise äärel olevat maanteeäärset arhitektuuri.

Ameerika maanteeääre-arhitektuuri kajastav näitus on avalöögiks omamoodi fotomaratonile. Märtsikuus avatakse loomemajanduskeskuses aga tervelt kolm näitust: fotoajakirja Cheese kaaned käbi aegade, Lazer`i (Martin Lazarev) näitus "Brazil" ning Märten Krossi Gruusia-teemaline väljapanek. Punkti paneb suvehakul avatav Ly Lestbergi personaalnäitus.

Näitused Tallinnas
Hobusepea galeriis näeb 8. veebruarini Slovakkia fotograafi Agata Marzecova "Prekariaadi projekti". Erinevate ühiskondade võrdlemise kaudu, milles tema fotodokumentaali subjektid toimivad, avab Marzecova kaasaegsete kultuuriväljal töötavate noorte igapäevaelu heitlikkuse ning loomingulisuse. Paindlikud töösuhted, projektipõhine sissetulek, kindlusetu eraelu, migratsioon ja immigratsioon - uute mõistete ja kaardistamisviiside otsingul on sotsioloogid käesoleva sajandi algul asunud rääkima uuest ühiskondlikust klassist - prekariaadist, selgitab projekti kohapealne kuraator Margaret Tali.

Draakoni galeriis laiuvad 6. veebruarini Mati Küti "Unekaldad". Tuntud stsenarist, rezhissöör, karikaturist ja maalikunstnik on oma vastsele väljapanekule selgitusena kaasa andnud Kristiina Ehini kogumikust "Kaitseala" pärit luuleread:
"Olen kütt udusel unekaldal
kütt kes ei lase
silmist"

Tallinna Linnagaleriis on 14. veebruarini eksponeeritud Laura Tootsi projekt "Distant pieces (no big stories nowadays)". Tegemist on EKA fotograafia magistrantuuris õppiva noore kunstniku esimese isikunäitusega. Galerii kuraatori Anders Härmi iseloomustab Tootsi töid intiimne ja poeetiline autobiograafilisus. Kunstnik ise leiab, et fotograafia on tihti lõpptulemus, ent ka kogumise ja tutvustamise viis - ja täpsustab, et tegeleb "lihtsate tööriistade ja -materjalide (kanaarikollased post-it paberid; mälestused vanemate kunagistest/võimalikest hiigelrollidest; sõbra rinnakarvad, karamellikommid; vihmavesi) abil situatsioonidega ning lugude jutustamisega".

Lühidalt
Würthi kunstigaleriis on 19. märtsini avatud Toomas Altnurme arvutigraafika näitus "Lend ajas".
TÜ Akadeemilise Raamatukogu fuajees saab 25. veebruarini nime all "Ennemuiste" vaadata Rita Tänava nahkköiteid, mille sisuks eeposed, saagad ja eesti kultuurilugu.

Mujal
Tartus Y galeriis saab 13. veebruarini uudistada Ki wa näitust "0-protseduurid". Autori sõnul on tegu "ühe võimalik ruumiga, kus vaikida olematusest". 0-protseduurid juhivad tähelepanu reale küsimustele seoses neurolingvistiliste situatsioonide ning formaalsetest loogilistest operatsioonidest lähtuvate ja keelt tühistavate või lõpetavate olukordadega. Näituse avamisel 27. jaanuaril esitleti ka Anti Saare uut raamatut "Tekste siledast ruumist". Avamisürituse teemaks olid sellised mõiste "sileruum" ümber keerlevad küsimused nagu "nullkraadilise representatsiooni ja olematuse võimalikkuse strateegiad kaasaegse kirjanduse ja kunsti kokkupuutepunktis".

Tartu Kunstimaja galeriis saab pealkirja all "Ooteruum" praegu vaadata Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrantide Piret Mikkelsaar-Kullerkupu, Katrin Paometsa ja Evelin Kuusiku (Huupi) väljapanekut sarjast "Maal/Dekonstruktsioon". Näituse kuraatori Jaan Elkeni sõnul ootab vaatajat energiline, ent oma valikutes juba teatud puhastumise ja valikute kinnistumise läbinud looming - vajaduse korral kasutatakse kunstilistes strateegiates maali kõrval ka muid meediaid nagu foto, installatsioon, environment ja video. Mikkelsaar-Kullerkupu napi värviga maalitud portreelised lahendused on ülimalt intensiivsed, "otsekui psüühilisi üleelamisi kogenud" indiviidide portreeline galerii on lahendatud katoliiklikust ikonograafiast pärit võtmes. Paometsa islamirituaalidest inspireeritud maalisarja täiendab idamaine vaipkate põrandal - nimelt eeldab noor kunstnik, et külastajad galeriisse kui islamipühamusse sisenedes jalanõud ära võtaksid. Kuusiku (Huupi) taevaredelid maalidel ja installatsioonidena mõjuvad otsekui Kilplast pärit eestimaise lahendusena, nende kaudu ronitud teed räägivad lõhkenud kinnisvaramullist ning meie luhtunud teest viie rikkama riigi hulka.

Toimub
Eesti Kunstiakadeemias (Estonia pst 7, ruum 404) esitleb 29. jaanuaril kell 18 kuraatorikollektiiv Perpetuum Mobile (Marita Muukkonen ja Ivor Stodolsky) mobiilset kuraatoriprojekti Perpetual Gypsy Pavilion. Mullusel Veneetsia biennaalil alguse saanud projekti eesmärk on pöörata rahvusvahelise kunstiavalikkuse tähelepanu romade diskrimineerimisele Itaalias ja mujal Euroopas. Esitlusele järgneb diskussioon, mille käigus Põhja-Eesti Romade Ühingu esimees Roman Lutt räägib romade olukorrast Eestis ning arutletakse transnatsionaalsuse, nomaadluse ja rahvusvähemustega seotud küsimuste üle.

Seoses lahtioleku viimaste päevadega on näituse "Blue-Collar Blues" külastamine Tallinna Kunstihoones alates 30. jaanuarist kõigile huvilistele tasuta - töötutele aga juba reedest, 29. jaanuarist.

...ja kurvad kunstiuudised
Meie hulgast on lahkunud eesti graafikakunsti legendaarne meister, kunstnik ja graafiliste menetluste taidur, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse auliige Voldemar Kann (30.08.1919-15.01 2010). Võrumaal Nursi vallas kasvanud Voldemar Kanni noormehepõlv kujunes keeruliseks ja vintsutusterohkeks. Asunud 1939.aastal Eesti Vabariigi kaitseväes aega teenima, tuli peatselt üle elada alistumine võõrvõimule ja hakata võitlema teise võõrvõimu nimel. Saksa sõjaväkke mobiliseerituna viis tema tee kodust kaugele sõjatandrile ja seejärel interneeritute- ja sõjavangilaagreisse Tshehhoslovakkias, Poolas, Saksamaal ja lõpuks Venemaal, polaarjoonest põhja pool asuvas Vorkutas. Jõudnud 1946. aastal tagasi kodumaale, asus ta tööle Tallinna Kunstihoone raamitöökotta. Järgmisel aastal rajati samasse tänaseni tegutsev graafikakoda, kuhu Kann jäi tööle tervelt neljakümne kaheksaks aastaks, kujunedes eesti kõigi aegade kõige silmapaistvamaks ja mitmekülgsemaks graafikameistriks, uue graafilise tehnika cannprint loojaks ja tegevkunstnikuks. Tema kogemustepagasist sai eesti estampgraafika tehniline varasalv, mida on kasutanud mitme põlvkonna graafikud. Ametijärglaseks kasvatas ta oma poja, kelle ametioskuste tipputõusmine võimaldas eakal meistril 1996.aastal asuda elama kodutallu Võrumaal. Mälestus Voldemar Kannist kui erilisest isiksusest, töömehest ja kunstnikust jääb kestma.

Reede, 22. jaanuar 2010

Skulptuurilegend Starkopf pea 40 aasta järel taas suurel laval
Eile avati Kumus "Anton Starkopf. Eesti skulptuurilegend" - uus näitus sarjast "Modernismiaja klassikud". Anton Starkopfi (1889-1966) looming on oluliselt mõjutanud modernistliku skulptuuri arengut 1920.-1930. aastate Eestis - just tema tõi kodumaisesse skulptuuri uuenduslikke ainevaldkondi ja saksa ekspressionismist mõjutatud figuurikäsitluse. Kunstihariduse omandas Harjumaal sündinud Starkopf Münchenis ja täiendas seda Pariisi vabaakadeemiates, Dresdeni kiviraiumistöökodades ja Berliinis Franz Metzneri ateljees. 1920. aastatel alustas Starkopf saksa varasele ekspressionismile iseloomulike erootilis-sümbolistlike kujunditega nii joonistustes kui ka skulptuuris, ent lõi ka realistliku vormitunnetusega portreid. Kümnendi teisel poolel asendusid ekspressionistlikud alged dekoratiivsema käsitlusega. 30. aastate graniittöid iseloomustab suletud kompositsioon ja rütmikas, üldistav vormikäsitlus. Tähendusrikka osa kunstniku loomingus moodustavad range arhitektoonilise üldlahendusega, reljeefi või figuuriga vääristatud mälestus- ja hauasambaid.

Anton Starkopfil on erakordselt suured teened sõjaeelse rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel - ta oli Eesti esimese rahvusliku kunstikooli "Pallas" üks asutajaid ning aastail 1929-1940 ka selle direktor. 1944-1950 oli Starkopf Tartu Riikliku Kunstiinstituudi skulptuuriõppejõud ning aastatel 1945-1948 õppeasutuse direktor. 1950. aastal põgenes ta stalinlike repressioonide eest Moskvasse ning töötas Sergei Merkurovi ateljees, 1954. aastal kodumaale naasnuna pühendus aga vabaloomingule.

Kumu näitus hõlmab ligemale 70 skulptuuri ning 80 joonistust erinevatest kunstikogudest - esindatud on eesti skulptuurilegendi kõik loomeperioodid. Näitust saadab meistrist loodud film aastast 1966 ning slaidiprogramm tema hauasammastest ja monumentidest. Meenutagem, et viimane ulatuslikum ülevaade Starkopfi loomingust oli Tallinnas aastal 1961 Kunstihoones. Vastavatud väljapaneku kuraator on Ahti Seppet, Kumu-poolne koordinaator Juta Kivimäe ning graafiline kujundaja Külli Kaats. Näitus on avatud 30. maini 2010.

Kivi jätkab rektorina, arhitektuur saab toetust
Eesti Kunstiakadeemia valis rektorina jätkama tunnustatud kunstniku ja kogenud kultuuripoliitiku professor Signe Kivi. 19. jaanuaril toimunud valimistel pälvis ainsana sellele ametikohale kandideerinud Kivi 63 kohalviibinud valimiskogu liikmelt 57 poolthäält. Taasvalitud rektori ees seisab vastutusrikas ehitustöö - peab ju lähiaastatel valmima senisele asukohale EKA elegantne ja kaasaja nõudmistele vastav uus õppehoone. Praeguseks on meie kunstiakadeemia teaduskonnad ja struktuuriüksused juba kolinud seitsmele asenduspinnale Tallinnas: Estonia pst 7 hoones paiknevad administratsioon, Disainiteaduskond, Avatud Akadeemia, raamatukogu ja rektoraat; Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 tegutseb Vabade kunstide teaduskond; Suur-Kloostri 11 ja 11a hoonetes paiknevad Kunstikultuuriteaduskond ning sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond; aadressil Gonsiori 9 toimub animatsiooni ja stsenograafia osakondade õppetöö ning asub ühiselamu; Pikk 20 tegutseb Arhitektuuriteaduskond ning Raja 11a asuvad skulptuuri õppetooli ja klaasikunsti töökojad. Sügiseks renoveeritakse ühiselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ka Kuhlbarsi tänaval asuv hoone, kus hakkab tegutsema ülikoolide ühine ühiselamu.

Uue hoone rajamise kõrval pakub rektorile jätkuvaid väljakutseid uute rahvusvaheliste õppekavade kujundamine, õppejõudude mobiilsuse suurendamine ja teadus-arendustegevuse tõhustamine. Rektori tegevusprogramm näeb muuhulgas ette akadeemia erialade ja osakondade tihedamat ja interdistsiplinaarsemat koostööd, EKA kui insitutsiooni positsiooni tugevdamist ühiskonnas ning kunsti osakaalu tõstmist Eesti visuaalkultuuriruumis.

Nende eesmärkide saavutamisel on võimalus kaasa rääkida ka ettevõtjatel. Täna allkirjastasid Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere ja EKA rektor Signe Kivi koostöölepingu eesmärgiga toetada arhitektuuriõpet ning edendada selle uurimist Eestis. Tamperel sõnul soovib kinnisvaraettevõte teha koostööd akadeemia arhitektuuri- ja kunstikultuuriteaduskondadega "professionaalselt kujundatud kõrge ehituskvaliteediga keskkonna tekkeks Eestis ning ühtlasi arhitektuuri mõistmise ja uurimise edendamiseks." Vastavalt koostöölepingule annab Arco Vara igal semestril 15 tuhande kroonise stipendiumi väljapaistva erialase tegevuse ja hea õppeedukuse eest arhitektuuri või kunstikultuuri teaduskonna magistri- või doktoriõppe üliõpilasele. Esimeseks stipendiaadiks on arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala IV kursuse üliõpilane Alvin Järving.

Olemise paine Tartus
Tartu Kunstimuuseumis saab praegu uudistada näitust "Olemise paine. 21. sajandi kunsti Tartu Kunstimuuseumi kogust". Väljapaneku korraldajate Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu ja Indrek Grigori sõnul saab Eestis domineeriva tõlgenduse kohaselt kaasaegne kunst olla eelkõige sotsiaalne ja seda koondav näitus analüütiline nähtus. Ent kui kontseptualiseerimise asemel vaadelda kunstnike loodut kui kunstiloolist situatsiooni - nii, nagu see kajastub Tartu Kunstimuuseumi selle perioodi ostudes - osutub, et 21. sajandi kunst ei ole mitte niivõrd sotsioloogiline uurimus kui subjektiivne praktika, mille läbivaks jooneks on konflikt märksa abstraktsemal kui pelgalt ühiskondlik-sotsiaalpoliitilisel tasandil. Ehk teisisõnu: nähes viimase kümne aasta kunsti museaalina, ajaloolise dokumendina, kaotavad ka kõige päevakajalisemad tööd oma aktuaalsuse ja ilmneb, et kaasaegse kunsti keskseks sisuks on subjekti ja keskkonna vaheline konflikt - olemise paine.

Valikuna Tartu Kunstimuuseumi viimase kümnendi jooksul Kultuurkapitali toetusel sooritatud kaasaegse kunsti ostudest on eksponeeritud järgmiste autorite ja rühmituste teosed: Peeter Allik, Avangard, Jass Kaselaan, Alice Kask, Marco Laimre, Rauno Thomas Moss, Tanja Muravskaja, Maarit Murka, Marko Mäetamm, Marianne Männi, Karl Nagel, Enn Põldroos, Mark Raidpere, Jaan Toomik, Ville Kaarel Viirelaid ja Valeri Vinogradov. Skriiningprogrammina näidatakse Liisi Eelmaa ja Minna Hindi videosid. "Olemise paine" jääb Tartus avatuks 4. aprillini.

Kunst kui inimarengu aruanne
Tartu Kunstimajas näeb 14. veebruarini Andrus Joonase ja Sirami "Inimarengu aruannet". Kunstnike üldistusjõuline selgitus loomeprotsessi olemuse kohta kõlab ühtaegu revolutsiooniliselt ja samas klassikaliselt. Laskem neil rääkida:

"Inimarengu aruanne on dokument, mille koostavad tavaliselt sotsioloogid mõne riikliku või riikideülese organisatsiooni tellimusel. Statistika põhjal tuuakse välja tendentsid, mis iseloomustavad protsesse käsitletavas inimkoosluses.

Lisaks sellele, et inimene on vajalik element statistikas, on ta ka eraldiseisev isiksus, kes võib areneda omasoodu, üldisest statistikast kõrvale või lausa vastuvoolu. Samuti toimub inimarengus protsesse, mida statistika ei kata.

Kunst on üks viis nende mittestandardsete protsesside dokumenteerimiseks, sest üks kunsti paratamatu kaasnähtus on isiksuse vaimse arengu kajastamine.

Võib juhtuda, et selle käigus tekib kunstiline üldistus. See avaldub fenomenis, kui vaataja tunneb teoseid vaadates äratundmisrõõmu, olgugi et ta ei tea midagi konkreetsetest kujutatud lugudest, sümbolitest, mis märgivaid protsesse ja arengustaadiume, et kunstniku biograafiast ning üleelamistest.

Sellisel juhul võib ka kunsti nimetada täie õigusega inimarengu aruandeks, kuigi seal pole kastuatud teaduslikke meetodeid ega uurimistulemusi - inimarengu protsessid on siiski kajastatud adekvaatselt kujundi tasandil."

Kalvik murrab siirusega
Vabaduse galeriis on 10. veebruarini avatud Liina Kalviku maalide näitus. Galerii kuraatori Juta Kivimäe sõnul on Kalvik erandlikult spontaanne maalija, kelle töödel vastanduvad õrnad varjundirikkad pinnad ootamatult brutaalsete värvikooslustega. Sama võib öelda ka tema maalide figuratsiooni ja edastatud meeleolude kohta.

Liina Kalviku maalilaad on viieteistkümne aktiivse tegevusaasta lõikes vähe muutunud ja ilmselt ei vajagi väga isiklikele emotsionaalsetele kogemustele rajanev enesetunnetus mingeid kunstimaailma trendidest mõjutatud muutumismänge. Suhteliselt väikestele papp-pindadele maalitud värvilised ekspressioonid mõjutavad vaatajat oma impulsiivsuse, tugeva intensiivse energia ning siirusega. Liina Kalviku maalimaailm on ühtaegu kammerlik ja jõuline, tema näituselt emotsioonideta läbi jalutada pole lihtsalt võimalik, nendib Kivimäe.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis saab 9. veebruarini vaadata disainer Heino Prunsvelti kontseptuaalseid turismiteemalisi postkaarte näitusel "Tallinn by PC". Autor loodab, et tema ingliskeelsed ja seejuures mitte tingimata poliitiliselt korrektsed postkaardid aitavad tallinlastel näha oma kodulinna pisut teisest nurga alt.

Draakoni galerii keldrisaalis näitab 30. jaanuarini pealkirja all "Pagas" oma töid Riin Pallon. Kunstnik vaatleb oma töödes meheks ja seeläbi inimeseks olemist, jäädvustades vastassugu unistamas, mediteerimas, naudisklemas... Kunstiteadlase Maris Taki sõnul on Palloni maalid moodsa flanööritari tähelepanekud ja ülestähendused, vaatlused maailmale ja inimestele meie ümber. Pallon ei rõhuta ega ka varja erinevate atribuutidega oma modellide sotsiaalset positsiooni ega suru neid konkreetsesse rolli.

Ehitusmaterjalifirma Saint-Gobain Ehitustooted kontoris (Peterburi tee 75) on aprilli lõpuni vaatamiseks välja pandud Kadi Kurema "Kogutud koerad". Näitus koosneb värvilises litograafiatehnikas teostatud graafilistest lehtedest, millel on kujutatud koeri - teiste seas näeme jäädvustusi kunstniku kodulinna Pärnu neljajalgsetest, magusat und nägevatest kutsudest ning koerajalutajatest; ei puudu ka kuulsale norra kunstnikule viitav töö "Munch ja koer".

Lühidalt
Rahvusraamatukogus saab 4. veebruarini vaadata Steen Brogaardi fotonäitust "Taani lood".

Mujal
Pärnus Uue Kunsti Muuseumis on 21. veebruarini Aet Ollisaare näitus "Teekond". Kunstnik ise selgitab nii: "Minu töödes saavad kokku traditsiooniline gobelääntehnika ja vabad lõimed, kudumine ja kudumata jätmine. Seotus ja vabadus. Kindlad kujundid ja peegeldused erinevatelt materjalidelt. Olen vaipu kudunud alates Eesti Kunstiakadeemia lõpetamisest 1991. aastal, otsides võimalusi siduda traditsioonilist ja tuttavat vaba ja mängulise katsetamisega. Nii on saanud tihedatest piltvaipadest visandlikud tekstiilteosed. Üksikud kujundid saavad vabadel värvipindadel tugevama kõla, oluline on ruumi ja valguse mõju."

Võru Linnagaleriis saab 5. veebruarini vaadata kahte värsket näitust. Juss Piho näitab oma töid pealkirja all "Õhk täis olekut", Andres Sütevaka väljapanek kannab nime "Heinapalavik". Piho maalid on jätkuvalt needsamad talle omased sümbolistlikud, tundelised ja kerge muigega lood, mida kannavad silmarõõmu pakkuvad värvimängud. Sütevaka eksponeerib talle tunnuslikuks saanud käredavärvilisi abstraktsionismi ja ekspressionismi võtmes maale.

Tartus Athena Keskuses näeb 26. veebruarini Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste joonistuste näitust "Iga päev üks joon". Eksponeeritud I-IV kursuse tudengite tööd annavad ülevaate joonistamise hetkeseisust koolis - olulisematest teemadest, suundumustest, valikutest ja tasemest. Vaadata saab natüürmorte, portreesid, figuure, akte ja visandeid. Vaatamata uute kaasaegsete väljendusvahendite võidukäigule kunstis on tudengite hulgas endiselt häid joonistajaid ja huvi joonistamise vastu on säilinud, rõõmustavad näituse korraldajad. Üliõpilasi juhendasid ja näituse koostasid TKK üldainete osakonna joonistamise õppejõud Udo Vool, Ave Avalo, Eve Eesmaa, Rein Maantoa ja Merike Trubert.

Tartu Lastekunstikooli galeriis on 29. jaanuarini Anni Irsi ja Mariina Tiidori "Naine - märk". Irs demonstreerib geomeetriliselt abstraktseid maale, mis inspireeritud esiemade sõlgede ja teiste ehete mustritest. Tiidor seevastu leiab, et vana ja võimas märk on hoopiski paljas naisekeha.

Tartu Loomemajanduskeskuse LOOV galerii näitab 4. veebruarini oma ruumes koostöös Ulm Stuudio ja tätoveeringustuudioga Tartoo-Tattoo sündinud projekti "mm naha all". Kehakaunistamisest rääkiva väljapaneku eesmärk pole siiski tätoveeringute propageerimine - pigem on see neutraalne pilguheit kehakunsti maailma, mis enamasti võõraste pilkude eest varjatuks jääb, nendivad korraldajad.

Lühidalt
Tartus Vanemuise Väikese maja fuajees näeb märtsi lõpuni Kaie Shestakova õlimaalie "Autoportree teatriga".

Reede, 15. jaanuar 2010

Ki wa suhtleb looduse ja kaosega
Draakoni galeriis on 23. jaanuarini Ki wa näituseprojekt "Wildlife documentaries". Autori sõnul on tegu mustvalgete tekstimaalide sarjaga, range ja kontseptuaalse aktiga. Maalide aluseks on ürgse looduse dokumentatsioonid - helisalvestised, videod ja fotod, mis on avatud arvutiga tekstitoimetamise programmis. Ki wa: "Selle meetodi nimi on "funktsionaalne valeinterpretatsioon". Tõlgendades looduspilte ja helisid tekstina, on saadud tulemuseks tekstiräga, omamoodi teine loodus, vigane tõlge, mis jääb sama mõistetamatuks nagu loodus, samas uuritavaks ja imetletavaks. Saadud tekstidest on maalitud kontseptualismi kuiva esteetikat järgivad "loodusmaalid"."

Ki wa sõnul on loodus kui "kiri mis eelneb kõnele, semioos, kus ei osale registreeriv ja kogemusi akumuleeriv teadvus". Ning ta jätkab: "Kui keelefilosoofia üritab dekonstruktsiooni kui tõlkeoperatsiooni kaudu pääseda mittemetafüüsilisse mõtlemisse, siis "funktsionaalse valeinterpretatsiooni" meetodiga, kus tõlge seisneb vaid masinlikus operatsioonis (tegelikult täpsustõlkes), pääseme me pigem kaosesse. Koode tõlkides kaovad tähendused, aga tuleb nähtavale tähenduste puuduolek." Külalisesinejatena löövad Draakoni galerii projektis kaasa Toomas Volkmann, Alan Proosa ja Toomas Thetloff, kes uurivad omakorda "loodusmaali" mõju ruumile, situatsioonile ja inimesele.

Anu Kalmu leebe loomistung
Hobusepea galeriis saab 25. jaanuarini näha Anu Kalmu "Kirju noorele poeedile". Kunstnik selgitab oma näituse saamislugu: "Möödunud aastal sain sünnipäevakingituseks plaadi Rainer Maria Rilke kirjadega noorele poeedile. Plaat oli prantsuskeelne ja kõigest aru ei saanud. Võtsin raamatukogust raamatu, Rilke seletab seal noorele kolleegile, kes temalt loomingu asjus nõu ja abi ootab, et kunsti tuleb teha ainult siis, kui tunned, et kuidagi teisiti ei saa. Hiljuti lavakunstikooli dramaturgiatudengiga vesteldes (olgu see fooniks Rilke loole) kurtis ta, kuidas kõik ootavad, et peab olema kriitiline ja kuri. Tema soovib teha teisiti. Olgu käesolev näitus siis minupoolne kinnitus, et on teisigi, kelle sund luua on leebehäälsem."

Ning galerist Elin Kard lisab: "Nii nagu Rilke romantismi ja sümbolismi äärealadel kulgev looming, liigub ka Anu Kalmu joonistus läbi romantistliku enesekaemuse äärmuseni minimeeritud väljundini. Koreograafiatundi jälgides loodud joonistustelt on kõik liigne eemaldatud, Anu Kalmu joonistused ei ole visandid koreograafiast vaid aimdused millestki, mis kusagil ja kunagi on olnud."

Mudisti uued maalid
Tartus E-Kunstisalongis (Raekoja plats 20) saab jaanuarikuu lõpuni vaadata Peeter Mudisti möödunud aastal valminud 22 õlimaali. Väljapanek kinnitab Mudisti uuestisündi peale pikka haiglaravi - ja seda nii isiklikus kui loomingulises plaanis, rõõmustavad näituse korraldajad. Alles on meistri ainulaadne ja sugestiivne "mudistlik" vaade maailmale, mis nüüd ilmneb üha abstraktsemas maalikeeles. Samas tungib suurema abstraktsuse kõrval esile ka senisest ekspressiivsem pintslitöö ning plahvatuslik värvijõud, mis laseb omavahel vastanduda peaaegu puhastel toonidel.

Tunnustust Tartu kõrgemale kunstiharidusele
Tartu Kõrgemat Kunstikooli (TKK) auhinnati programmi Primus toetusel rakendunud õppekavaarenduse edulugude peapreemiaga. TKK pälvis auhinna, kuna on teinud õppekavade arendamisel suurepärast koostööd teiste kõrgkoolidega. Arendustöö eesotsas oli kooli õppeprorektor Erika Pedak. Preemia suurusega 80 tuhat krooni pani välja Haridus- ja Teaduministeerium ning see antakse üle 7. aprillil peetaval kõrghariduse konverentsil. Primus on ajavahemikus 2008-2015 Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatav programm, mida viib ellu sihtasutus Archimedes. Programmi eesmärgiks on toetada kõrgkoolide õppekvaliteeti ja tõsta lõpetajate konkurentsivõimet.

Möödunud aasta lõpul tunnistati Tartu Kõrgem Kunstikool ka parimaks Eesti kõrgkooliks rahvusvaheliste suhete arendamise alal - ning tunnustati seda kui kooli, mis on Euroopa koostööprojektide kaudu enim panustanud hariduse arengusse Eestis. Muuhulgas on TKK esikohal välisvahetustes osalevate üliõpilaste suhtarvu poolest - möödunud aastal osales õpirändes ligemale 8% kooli õpilaskonnast, mitmekordselt on viimastel aastatel suurenenud ka õppejõudude välislähetuste arv. Partnerkoole on kunstikoolil nüüdseks tervelt 26 kaheteistkümnest erinevast Euroopa riigist. Tunnustus kooli haridus- ja rahvusvahelistumisalasele tegevusele päädis 2009. aasta oktoobris toimunud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajate, Eestisse akrediteeritud suursaadikute ja kultuuriatasheede külastusega, mille raames anti ülimalt positiivne tagasiside nii koolile kui selle vastavatud galeriile "Noorus", teatas Tartu Kõrgema Kunstikooli välissuhete koordinaator Riina Roomeldi.

Näitus liidab padjad, ööd ja ülikoolid
Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis "Noorus" saab jaanuarikuu lõpuni kaeda kooli ning Helsinki Metropolia Rakenduskõrgkooli ja Kuopio Disainiakadeemia tekstiiliosakondade ühisnäitust "ÖÖülikool". Näituse korraldamisel on koostööpartneriks Eesti Rahvusringhäälingu Ööülikool, väljapaneku taustaks kõlab valik Ööülikooli loengutest. 28. jaanuaril peab galeriis avatud loengu "Öö ja uni uskumustes" TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk. Näituse raames korraldatakse galeriis öötöötuba, kus huvilised saavad juhendajate käe all kujundada oma padja.

Padi on ka väljapaneku peateemaks. Ühest küljest on see funktsionaalne tarbeese - sestap valmisid näituseks disainerliku lähenemisviisiga tooted, mille märksõnadeks on praktilisus ja kasutajasõbralikkus. Teisalt aga seob padi endas mitmeid tähendusvälju ning toob meelde aja une ja ärkveloleku piiril, mil mõtted uitavad oma rada. Padi on sageli kaaslaseks ka lugemisel - ja nii on üks seeria patjadest inspireeritud autoreid sügavamalt puudutanud kirjandusteostest.

Näitused Tallinnas
Toompea lossi kunstisaalis saavad rahvaesindajad ja nende külalised veebruari lõpuni uudistada varalahkunud legendaarse graafiku Marju Mutsu (1941-1980) mälestusnäitust "Marju Mutsu - tuttav ja tundmatu". Tegemist on valikuga Mutsu rikkalikust loomingulisest pärandist, kunstniku enimtuntud ja -armastatud graafilisi lehti täiendavad mõned alles käesoleval näitusel esmaesitletavad akvarellid, joonistused ja eskiisid. Näituse avamisel esitleti ka vastilmunud Marju Mutsu monograafilist albumit, mille jaoks teostas põhjaliku uurimuse kunstiteadlane Elnara Taidre.

Kastellaanimaja galeriis on 3. veebruarini koha sisse võtnud fotograafia ja muusika ühissümbioos "Uudishimulik / Curious About the World". Fotograaf Takaki Hashimoto (Jaapan) tunnetab sealse klassikalise kunsti ilu, tema tööd on filosoofilise koega. Anthony Andrea (Suurbritannia) tegutseb põhiliselt maalijana, ent vihkab värve ja leiab lohutust mustvalges fotograafias. Roxanne Brousseau (Kanada) tegutseb igapäevaelus peamiselt televisooni alal. Lea Tomson (Eesti) on pildistanud vanu räämas kohti, kulumist ja kaduvust - ent kurbus ei ole tema töödes siiski "domineeriv, vaid kuidagi leplik ja selles ilu leidev ning igatsev". Gerhard Lock (Saksamaa/Eesti) on muusikateadlane ja helilooja, kes õppinud viiulimängu Weimaris ning muusikateadust Leipzigis ja Tallinnas; tegeleb muusika ja teiste kunstialade seoste uurimisega, kompab elektronmuusika esituskeskkondade piire, alates aastast 2008 muusikateaduse doktorant Eesti Muusikaakadeemias.

Ungari Instituudi galeriis näeb praegu Dora Hegedüsi fotosid. Tallinnas ongi eksponeeritud peamiselt tema lavastatud fotosarjad, osaliselt saab tutvuda ka dokumentalistikaga, mis on praegu ulatuslikumalt väljas Narva Muuseumis. Kunstnik armastab lavastada inimestega stseene ja jutustada oma lugusid nendest piltidest koosnevate seeriate kaudu; tema oluliseks mõjutajaks on seejuures eelmise sajandi 20.-30. aastate Hollywoodi tumedatooniline ja pessimistliku alatooniga filmikeel. Autori sõnul on morbiidsus ja küünilisus meile tähtsad omadused, ilma milleta ei olekski võimalik elus püsida. Nendes peituvas enesekaitses, oma normide kaitsmises näeb Hegedüs ka ilu, mille defineerimiseni ta kunstnikuna püüab jõuda.

Tallinna Kunstigümnaasiumi galeriis Mäsu saab 12. veebruarini uudistada Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbliosakonna näitust "Mööbium", mis toob vaatajani vanast uueks saanud asjade hingeelu. Näituselt leiab nii vana ja unikaalset - näiteks Viini arhitekti Koloman Moseri söögitoatooli - kui uue hingamise saanud masstoodangut. Kõigi tööde valmimist on juhendanud meister Annes Hermann.

Lühidalt
Deco galeriis näitab kuu lõpuni oma loomingut nime all "Viiteid tegelikkusest" Tiiu Pallo-Vaik.
Tallinna Keskraamatukogu näitusesaalis saab 5. veebruarini uudistada Evi Tihemetsa väikegraafikat, mis inspireerituna uusaastakaartidest mängib kuusemotiiviga.
A-galeriis näeb kuu lõpuni Anne Roolahe näitust pealkirjaga "Minu tee" (kujundus ja graafika Harvi Varkki).
SooSoo galeriis näitab pealkirja all "Total makeover" 26. jaanuarini oma valgustidisaini Anni Varm.

Välismaal
Marko Mäetamm osaleb eile Prantsusmaal Nogent-sur-Marne`is, näitusepaigas nimega Maison d`art Bernard Anthonioz avatud näituseprojektis "La main numerique". Näituse kuraatoriks on Dominique Paini ja sellest võtab Mäetamme kõrval osa ligemale paarkümmend kunstnikku erinevatest riikidest. Peale näituse sulgumist 7. märtsil liigub projekt edasi Taipei Rahvusmuuseumisse Taiwanis. Samuti osaleb Mäetamm detsembrikuus avatud ja 17. jaanuarini kestvas näituseprojektis "That´s all folks!" Brugges, Belgias. Selle näituse kuraatorid on Michel Dewilde ja Jerome Jacobs.

Toimub
Galerii-G, üks meie vähestest kunstitarbeid ja muud loometegevuseks vajalikku müüvatest ettevõtetest, on avanud uue kaupluse aadressil Tartu mnt.7. Lisaks kunsti loomiseks tarviliku soetamisele saab kohapeal osta ka kunstiteoseid ning lasta pilte raamida.

16. jaanuaril algusega kell 10 toimub Tartu Kultuuritehases (Pikk tn 58) tasuta kõrgtrüki õpituba. Rohkem infot tartu.kultuuritehas.ee ja muuseum.v6lur.ee

Tallinna 5. rakenduskunsti triennaali KNOW HOW raames toimub 16. jaanuaril algusega kell 12 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ehtestuudio kõigile huvilistele, mida juhendab üks triennaalil osalejatest, Adolfas Shaulys.

Reede, 8. jaanuar 2010

Töö jälle au sees
Tallinna Kunstihoones ja selle galeriis on jaanuari lõpuni avatud suurjooneline tööteemaline kunstiprojekt "Blue-Collar Blues". Anders Härmi kureeritult osalevad selles Koondatute Kunstikeskus, Francis Alys (BEL/MEX), Fahim Amir & Krõõt Juurak (AUT/EST), Dario Azzellini & Oliver Ressler (VEZ/AUT), Denes Farkas, Vladan Jeremic & Rena Rädle (SRB/GER), Johnson ja Johnson, Olga Jürgenson (EST/UK), Kennedy Browne (IRE), Tellervo Kalleinen & Oliver Kochta (FIN/GER), Marge Monko, Eleonore de Montesquiou (FRA/EST) ja Santiago Sierra (ESP/MEX).

Anders Härmi sõnul on näituse vahetuks ajendiks möödunud suvel Eestis kehtima hakanud uus töölepinguseadus ning asjaolu, et novembri keskpaigas ületas töötute arv riigis 100 tuhande piiri. "Samas on see seadus üksnes mastaapsemate globaalsete protsesside tagajärg, üleilmse järjekindla neoliberaliseerumise sümptom. Viimase poolsajandi väldanud protsessid on toonud endaga kaasa muutused töösuhetes, massi- ja palgatöö iseloomus nagu majanduses tervikuna, millele antud näitus keskendubki. /.../ See on teema, kus klassivastuolud postpoliitilisest hägust läbi murravad ja administratiivpoliitilisele ajastule ebatüüpiliselt kirglikult artikuleeruvad. Järjest hoogsamalt ka meil siin Eestis, kus hakatakse vaikselt aga järjekindlat postsovjetlikust valehäbist ametiühingute, töötajaõiguste jms suhtes üle saama. /.../ 20 aastaga on ka meie teadvusesse jõudmas, et elame maailmas, mida üritatakse valitseda globaalse "vabaturu" diktatuuri ja neoliberalismi kui ainuvõimaliku elufilosoofia kombinatsioonis, kus demokraatiast on saanud üksnes õõnes käibefraas. See on maailm, kus ühelt poolt ennustatakse fataalset töö lõppu ning teisalt üritatakse ebakindlust ja ebastabiilsust tööturul näidata kui positiivset väljakutset. See on maailm, kus ettevõtlikkus ja ettevõtlus on samastatud."

Näituse ajal sünnib Kunstihoones mitmeid lisaüritusi. 8. jaanuaril kell 18 toimub Koondatute Kunsti Keskuse filmide skriining ja ümarlaud, millel osalevad Johnson & Johnson, Jaak Kilmi, Meelis Muhu, Jane Soots (Töötukassa), Herdis Soorsk (KKK osaleja), Margit Säde, Anna Shkodenko ja Airi Triisberg. Koondatute Kunsti Keskus sündis teadupoolest möödunud kevadel EKA tudengite ettevõtmisena, kui Tallinna Postimaja teisele korrusele loodi nädalaks ajaks keskus, mis andis töö kaotanud inimestele erinevate töötubade näol võimaluse kokku tulla ja endale olulisi teemasid sõnastada.

16. jaanuaril kell 19 toimub näitusel Krõõt Juuraku ja Fahim Amiri performance "Autodomestication", mis käsitleb "loovtöötaja" olukorda tööturul. 22. jaanuaril algusega kell 12 leiab aga aset seminar "Kodanikupositsioon töö suhtes", mille põhiettekandjateks politoloog Oudekki Loone ja sotsioloog Marju Lauristin.

Väärikas kana kunstimuuseumis
EV Välisministeerium kinkis Eesti Kunstimuuseumile selle 90. juubeli puhul hinnalise 17. sajandi kunstiteose - Madalmaade kunstniku Govert Dircksz Camphuyseni (1624-1672) õlimaali "Kana pesal". Seni kuulus see meie kunstimuuseumis restaureeritud maal vabariigi saatkonnale Moskvas, mis on ühtlasi väärikaima kunstikoguga Eesti välisesindus. Kunstimuuseumi ja Eesti Vabariigi välisdiplomaatia ajalugu on omavahel tihedalt seotud. Kirglik kollektsionäär Peeter Tauk, Eesti Vabariigi aukonsul Peterburis, pühendus kunstile sedavõrd, et temast sai 1930. aastatel Eesti Kunstimuuseumi direktor. Arvestatav Euroopa vana maalikunsti kollektsioon oli ka Julius Seljamaal, Eesti suursaadikul Moskvas aastatel 1928-1933.

Aastatel 1645-1650 maalitud tõetruu ja materjaliehe pilt kannab endas tollasele kunstitradistioonile iseloomulikke väärtusi. Camphuysen õppis Amsterdamis portreekunsti ning spetsialiseerus hiljem taluinterjööride maalimisele, mille üheks alazhanriks on ka kodulindude "portreed". 1652. aastal suundus kunstnik tööle Gottorfi õukonda Schleswig-Holsteinis ning mõni aasta hiljem Stockholmi kuninganna Hedvig Eleanora teenistusse. Maali andis uuele omanikule 5. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis toimunud tseremoonial pidulikult üle välisminister Urmas Paet.

Põldroos uurib väikest valu
Kesknädalal avas Haus galeriis oma isikunäituse Enn Põldroos. Pealkirja all "Keksumäng" toob vanameister vaatajate ette kümmekond värsket õlimaali, mille aineseks tema enda sõnul igapäevasus: "Kõikidel piltidel on inimesed. Tühised rõõmud, tühised valud, mis võivad olla naeruväärsed kuid mingis mõttes meie eksistentsi määravad. Pisiprobleemid hoiavad inimest üleval, sest nendega on nii käepärane asendada suuri probleeme".

Põldroosi sõnul on tema looming pidevalt pendeldanud kahe pooluse vahel. Esteetilisusele ja värvinaudingule rajaneva maalikunsti kõrval on ta pidevalt loonud töid, milles otsib pingestatust, teatavat valulisust - just seda, mis on tema arvates tänapäeva maailma tunnusmeloodiaks. "Ma ei pea praegu silmas suurt, dramaatilist valu, mis on inimeksistentsi pidevalt saatnud. Viimasel ajal huvitab mind teatav mandunud valu, pisike torkimine, väike nihestatus, mis on pigem ebamugavustunne, mis tänapäeva inimest pidevalt saadab ja mis on muutunud niivõrd iseenesestmõistetavaks ja tavaliseks, et seda enam ei märgatagi. Kuid mis võtab meie ajastult hoo ja rõõmu. Seda minikipitust olengi püüdnud käesoleval näitusel uurida."

Kase kummastav realism
Vaalas näitab 26. jaanuarini oma loomingut Alice Kask, keda tuntakse galerii kuraatori Eha Komissarovi sõnul perfektse maalijana ja visuaalide kummastajana. Tema 2008. aastal kuju võtnud maalisuuna realism ulatub sürreaalsuseni. Kui esmane reaalsustasand paistab silma argiste, lihtsate tegevustikega, jõuab lugu ikkagi välja metafüüsikasse. Kangelased sürrealiseeruvad pingelises muundumisprotsessis, mida antakse vaatajale edasi ilma sürrealismile iseloomulike lapsikusteta, nendib Komissarov.

"Alice Kase maalid toimivad vooluahela kombel ja lülitavad vaataja protsessidesse, millel on uudsuse ja senikogematuse hõngu. /.../ See on palju raskem ja paljude meelest tüütum viis tähelepanu äratada kui lajatamine võimatult uskumatu asjaga. /.../ Pange tähele, kui hästi tuleb ta toime selliste igapäevaste ja absoluutselt ebahuvitavate motiivide käsitlemisega nagu tühjad, remondijärgus seisvad toad ja ruumid, kus ta ise või keegi mees, kelles tunneme ära Neeme Külma, askeldab. Pildid on omavahel seotud jutustuseks, milles sündmustik kerib ennast ambitsioonikate võrdlusteni teatrikogemusega. Kunstnik hoiab vaatajat peos, kuid ta ei tee oma võitu endale sugugi kergeks."

Verega värvitud
ArtDepoos näeb 6. veebruarini Nadezhda Tshernobai isikunäitust nimega "MÄ". Noor kunstnik on õppinud Tartu Ülikoolis ja EKAs ning täiendanud end Läti Kunstiakadeemias. Vastne väljapanek, mis on ühtlasi Tshernobai magistritöö, koosneb suuremõõtmelistest maalidest ja videoinstöödest, kus on fikseeritud nende valmimise protsess. Kõik tööd on maalitud keha, juuste või vatitampoonide abil; värvina on seejuures kasutatud verd ja sütt.

Kunstnik ise lausub oma loomingu kohta: "Miski pole oluline - ei tunded ega mõtted. Kõik on häviv ja hävitav. Ükskõik mida ma ka ei ütle, ei ütle see teile kah midagi. See jääb igavikku. Sinna, kuid selle vastu keegi ei tunne huvi... veri ja paber on lühiajalised ... need on vaid hetk... miski joonistab ja maalib minu käega, minu kaudu, minu abil - see on igavik. Mida ma teen? Ma toon ohvri... miski pole tähtis, sa võid surra, võid ellu jääda. Sa oled üks hetk igavikus... tegelikkust ei ole. Sa võib proovida haarata aega kinni, kuid... aeg on sinust kiirem. Sa ei saa näidata muud kui seda, mis tuleb su seest..." Tshernobai magistritöö kaitsmist saavad huvilised jälgida 15. jaanuaril kell 14 Tartu Ülikoolis (retsensendid Mari Kartau ja Ki wa).

Näitused Tallinnas
Tallinna Linnagaleriis on 24. jaanuarini eksponeeritud Kristin Kalamehe näitus "Uued inimesed / New People". Autobiograafiline projekt tõlgendab autori enese rolli emana - samas ei mõtiskle ta mitte ainult vastsündinute kui uute inimeste üle, vaid ka nende tingimuste üle, kuhu vastsündinud satuvad. Kunstnik arutleb: "Meie hulka sünnivad uued inimesed. Meie oleme neile väravaks ühest dimensioonist teise. /.../ Ajal, mil rasestumine ja sündimine on suurepäraselt reguleeritavad, on raske mõista, kas ja kui palju siia saabuvad hinged ise meid välja valivad. Ja kui me oleme väravana toiminud, kas me saame päriselt aru, kes meie kaudu siia tuli?"

Vabaduse galeriis saab 20. jaanuarini vaadata kujur Ants Mölderi (1939-2009) mälestusnäitust. Muhumaal sündinud Mölder lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi aastal 1966 ning peale töötamist selle skulptuurikateedris alustas 1973. a. tegutsemist vabakutselise kunstnikuna. Tema aktiivsem loomeperiood modernistliku skulptorina langes 1970. ja 1980. aastatesse. Mänguline suhe poolabstraktsete vormidega inspireeris kunstnikku katsetama selliste materjalidega nagu alumiinium ja epoksiidvaik, samuti lõi ta dekoratiivseid vorme ja figuure marmorist ja mahagonist. Mölderi monumentaalloomingu ilmekateks näideteks on 70. aastail loodud II maailmasõja monumendid Tartus Raadi kalmistul ning Pärnu-Jaagupis. Näitusel saadavad skulptuure joonistused ja eskiisid, mis avavad vaatajale kujuri mõtteviisi ja -skeeme.

Draakoni galerii keldrisaalis on 16. jaanuarini võimalik osa saada Randel Saarma isikunäitusest "KEPImo POPIerius". Autor leiab, et nõrkus valmislahenduste vastu viib mugandumise, tühjuse, vähese isemõtlemise, teiste ootuste järgi elamise ja õpitud abituse suunas - ja pühendab oma väljapaneku loovusele ja innovatsioonile. Ning nendib samas: "Külastajat võib installatsioon ka lihtsalt õlgu kehitama panna. Seega saab seda näitust kasutada kui lakmuspaberit, välja selgitamaks publiku üldist domineerivat arvamust loovate ärgituste suhtes".

Hop galeriis on 19. jaanuarini Zsofi Pittmanni väljapanek "Päkapikud, seened ja 3D Jeesus". Pittmann elab ja töötab peamiselt Budapestis, kuid on oma traditsioonilist käsitööd ja poppi sünteesivate post-folk seinatikanditega mujalgi tuntust kogunud. Tema inspiratsiooniallikaks on 20-30. aastatel populaarsed, valdavalt kristliku alatooniga seinakaunistused - nüüd näeb vaataja neil aga askeldavat tõepoolest kirevat seltskonda Jeesus Kristusest ansamblini Depeche Mode.

Lühidalt
Draakoni galeriis saab 9. jaanuarini vaadata Krista Mölderi näitust "Igavus pole naudingust kaugel", mille peategelaseks on aeg kui igavuse ja nautimise kogemiseks vajalik mõõde.
Hobusepea galeriis näeb 11. jaanuarini Edith Karlsoni "Tsirkust", mis lubab vaatajale "lõbusat, kaasahaaravat ja uskumatult huvipakkuvat vaatemängu" ning "atraktsiooni kogu planeedilt pärit kiskjate osavõtul".
Galeriis Ark Royal saab praegu näha Mats Õuna loomingut; korraldajate sõnul on vaatama oodatud "kõik kaasaegse fotokunsti huvilised, kes hindavad stuudioatmosfääris lendlevaid päris päikesekiiri ning narmalisi ajaloolisi nüansse".

Toimub
9. jaanuaril kell 13 saab Pärnu Kunstihallis avapaugu järjekordne Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja In Graafika ühendfestival. Kavas on loengud, kontserdid, töötoad, näitused, diskussioonid, etendused, teoste ühiskuulamised ja -vaatamised. Kunstinäitused avanevad ja mitut laadi kunsti sünnib nii kunstihallis kui Pärnu Muuseumis, Port Arturi kaubanduskeskuses, Pärnu Linnagaleriis, Endla teatris, Pärnu Keskraamatukogus, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis ja Pärnu Kunstnike Majas. Festivali kodumaiseks peaesinejaks on seekord üllatuslikult Eduard Wiiralt. Talle sekundeerivad Prantsusmaal tegutsev rühmitus Le Dernier Cri, Peeter Allik, Toomas Kuusing ja paljud teised.

Muuhulgas eksisteerib Pärnu Vanalinna Põhikooli aulas kuu lõpuni Hans-Gunter Locki ja Andrus Kallastu juhendamisel multimeediumitöötuba, mille osaks on haridusprogramm Pärnu koolide õpilastele ning fookuses helisüntees ja muusika visuaalne programmeerimine. Pärnu Kunstihallis leiab avamispäeva õhtul aset Arnold Schönbergi melodraamade tsükli "Pierrot lunaire" ettekanne - 10. jaanuaril kell 17 kõlab see juba Tallinnas Kumu auditooriumis. Rohkem infot www.nongrata.ee ja www.schoenberg.ee.