|
24h
galerii
|
Kunstiteadlikkuse
Keskus
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| |
ARHIIV
kunstiuudised |
| |
Kunstiteadlikkuse
Keskuse kunstiuudised. Toimetaja Vano
Allsalu. JAANUAR 2008
selle
kuu varasemad uudised vt. allpool |
| |
| Reedel,
25. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios) |
|
|
2008
on Eestis arhitektuuriaasta
Kunstiakadeemia ja Arhitektide Liit koostöös
Arhitektuurimuuseumiga kuulutasid 2008. aasta Eestis ArhitektuuriAastaks.
Valik pole juhuslik. Tänavu möödub 90 aastat
professionaalse arhitektuurihariduse algusest Eestis - nimelt
avati 1918. aasta sügisel Tallinnas Eesti Tehnika Seltsi
korraldatud esimesed suuremahulised arhitektuurikursused.
ArhitektuuriAasta
tähistamisega soovitakse eelkõige pöörata
tähelepanu arhitektuurile kui keskkonnale ja kultuurile,
kui inimese ja ruumi kokkuseadjale ning ehitamise kunstile.
Tähelepanu keskmes saavad olema ka elukeskkonna säästev
areng ja jätkusuutlikkus, innovaatilise ja loova mõtlemise
edendamine ning selle lõhe vähendamine, mis kipub
pahatihti tekkima avalikkuse ja arhitektuuriprotsesside vahel.
Arhitektuuriaastale lisab jumet seegi, et 8. aprillil avalikustatakse
elava rahvusvahelise osavõtu pälvinud Eesti Kunstiakadeemia
uue õppehoone arhitektuurikonkursi võitjad.
Kulka
kunstipreemiad
Möödunud nädalal jagas Eesti Kultuurkapital
laiali järjekordsed aastapreemiad. Kultuurkapitali nõukogu
poolt määratava suure aastapreemia - 100 tuhat krooni
- pälvis kunstnikest Jaan Toomik oma mullu Kumus toimunud
muljetavaldava isiknäituse, samuti rahvusvaheliste esinemiste
ja tegevuse eest EKA interdistsiplinaarsete kunstide professorina.
Kujutava
ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad said Evi Viires
viimaste aastate loomingu ja eesti graafika esindamise eest
rahvusvahelisel areenil; Kunstiühing Pallas kahe aastakümne
pikkuse tegevuse eest ühe maalikunsti traditsiooni edendamisel
ja esitlemisel ning Ann Audova näituse korraldamise eest;
kunstirühmitus NonGrata oma multidistsiplinaarse tegevuse
eest Eestis ja välismaal, regionaalsete kunstifestivalide,
Kunstikonteineris ja Kultuuritehases toimunud mitmekesiste
kunstiprojektide eest. Samuti pälvisid preemia Vano Allsalu
ja Sally Stuudio Eesti jooksvat kunstielu kajastava veebikeskkonna
KUNSTIKESKUS.EE teostamise eest.
Kelpman
ja Ojaver üheskoos
Tallinna Kunstihoone galeriis on kahe tuntud, kuid esmapilgul
teineteisele üsna kauge kunstilooja - Rein Kelpmani ja
Jüri Ojaveri - ühisnäitus "Vastutusrikas
mäng puust raamis". Esialgu kavatsesid maalikunstnik
Kelpman ning installatsiooni-, video- ja performance'ikunstnik
Ojaver harjumuspärased väljendusvahendid omavahel
ära vahetada.
Lõpptulemusena
maalib Rein Kelpman endiselt. Tema tööde alateadvuslikke
assotsiatsioone käivitavad nimetused - nagu "Minu
mängus on äng" või "Hapukooresinine
lehekülg" - haakuvad sürrealismile omase automatistliku
eneseväljendusega. Maalid ise jätkavad pigem II
maailmasõja järgset Euroopa abstraktsionismi,
mis pidas lugu maalitraditsioonist ja esteetilistest väärtustest.
Jüri Ojaver on aga oma lubadust tehnikavahetuseks tõsisemalt
võtnud. Tema ruumiillusioone loov mäng toimub
tõepoolest kahemõõtmelisel, raamiga piiratud
väljal - nagu pildi pinnal. Valminud töid võiks
nimetada ka akendeks - mõnest vaatab külastaja
sisse, mõnest aga välja.
Näitused
Tallinnas
Vaal galeriis avati eile Jaanus
Samma näitus "Sõda". Noort kunstnikku
huvitavad visuaalsed sümbolid ja nende taga olev kultuurkiht,
piltide võime luua tähendusi ja vaatajas aktiveeruv
tõlgendamisahel. Varem on Samma tegelenud basseinide
ja purskkaevude kujutamisega; nüüd leiab Vaalast
installatiivse keskkonna, kus ei puudu isegi betoonist kahur.
Kunstniku käsitlus näib hargnevat sõja heroilis-romantiliste
narratiivide suunas, neid jäljendades ja kahtluse alla
seades. Igatahes on mängu kaasatud ka vabamüürlus,
vandenõuteooriad ja värvilised delfiinid - ning
lõpuks mängitakse kõik popkultuurile omasel
moel pea peale.
Draakoni
galeriis näitab nime all "Nähtused"
oma loomingut Kaie Luik. Tavapäraselt
kujutab ta naisi tegemas erinevaid, võib-olla pisut
somnabuulseid ja omasse maailma kuuluvaid tegusid ja toimetusi.
Draakoni
keldrisaalis on Kunstiakadeemia kontseptuaalse joonistamise
kursusel "Südame atlas. Elav
geograafia" osalenute näitus. Mirja-Mari
Smidti juhendatud kursusel kaardistasid tudengid oma perekonnasaagasid
ja personaalseid elamusi vastavalt geograafia reeglitele.
Nii näeb näitusel näiteks arhilises võtmes
teostatud kodukohakaarte ja ülaltvaates nähtud eluplaane...
Tallinna
Linnagaleriis avati kesknädalal näitus "48612220285.
Sind ei ole olemas, olen vaid mina". Selle autor, Kunstiakadeemia
tudeng Anna Skodenko on maali,
teksti, fotot ja videot kasutades loonud paraja segapudru
virtuaalsest ja reaalsest ning üritab sedakaudu uurida
muutlikku ümbritsevat ja identiteete selle sees.
SEB
Ühispanga Galeriis näeb tuntud animafilmimehe
ja karikaturisti Mati Küti
maale pealkirja all "Knockin' On Heaven's Door".
Seekord lendab autor oma töödes kosmosesse, võttes
kaasa oma unenäod, pastoossed värvid, jõulised
kujundid, sürrealistliku olemise ja olemusliku sürreaalsuse.
Galeriis
SooSoo saab vaadata Kunstiakadeemia tudengi Liisa Kruusmägi
ja tema noorte rootsi kolleegide Elisabet Ericsoni ja Clara
Johanssoni töid nime all "Outlined
Spaces". Noorte kunstnike ühine väljapanek
uurib joone ja ruumi kasutust ja ilmnemist joonistuses, maalis
ja skulptuuris.
Kastellaanimaja
Galerii tähistab Vabariigi saabuvat juubelit teemakohase
väljapanekuga "Eesti aeg läbi isikliku ja intiimse".
Krista Roosi koostatud näitus
räägib meile iseloomuga esemete kaudu loo sellest,
kuidas 19. sajandi lõpul sündinud maapoistest
ja -tüdrukutest said haritud inimesed, kes ehitasid üles
Eesti Wabariigi.
...ja
mujal Eestis
Tartus
Athena Kultuurikeskuse galeriis avati üleeile värske
Ado Vabbe kunstipreemia laureaadi Ilmar
Kruusamäe näitus "Joon istus".
Kokku on välja pandud tervelt 846 miniatuurset joonistust
õlleklaasialustel. Ja sündinud on pildid siiski
pigem kohvikulauas - nagu ühele tõelisele Tartu
kunstnikule kohane"
Tartus
Y galeriis on näitus "Vapper Kalev õpetab
koolis". Väljapanek on seotud radikaalse noorkunstniku
Kalev Vapperi samanimelisele
aktsiooniga, mille käigus ta Tartu Kõrgema Kunstikooli
fotograafiaosakonnas õppejõuna leiba teenis.
Varem on Vapper teinud kunstiprojekti oma kunstikooli lõpetamisest.
Online
KUNSTIKESKUS.EE 24h galeriis saab vaadata August
Künnapu värskemat loomingut näitusel
"Hetk".
Künnapu on viimastel aastatel esile kerkinud noortest
eesti maalijatest kahtlemata üks julgemaid ja põnevamaid.
Ta on tudeerinud nii maali kui arhitektuuri, pälvinud
möödunud aastal Konrad Mäe preemia ning lisaks
kõigele muule toimetab kultuurilehte "Epifanio".
Toimub
Neljapäeval, 31. jaanuaril saavad huvilised kohtuda August
Künnapuga ja kuulda lähemalt tema isikupärasest
maalikeelest - viisist "kujutada asju nii nagu nad on".
Tasuta ja kõigile uudishimulikele avatud kohtumisõhtu
toimub Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskuse sarjas "Kunstnikud
räägivad. Isiklikke vaatenurki kaasaegsele kunstile".
NonGrata
rõõmustab alternatiivsema ja interdistsiplinaarsema
kunsti sõpru 28. jaanuaril oma Kunstikonteineris
uue nähtusega, mil nimeks "Global
Container". Korraldajad lubavad, et esmaspäeval
alguse saav multiürituste sari segab performansikunstnikke
ja -rühmitusi ning underground-muusikuid meilt ja mujalt
kokku ühte globaalsesse konteinerisse. Avaüritusel
astuvad üles Hispaania üheksakümnendate alternatiivkunsti
üks väljapaistvamaid esindajaid Joan Casellas, kodumaine
anarhistlik grupeering CnOPT, lätlaste funkygrind avangardi
viljelev orkester "Trauma moralis" ja väidetavalt
Eesti kõige pungim muusikaline kollektiiv "Tatjana
Kristall". Aktsioonide ja muusikaliste helide taustal
on võimalus tutvuda ka rühmituse VEDELIK uut almanahhi
presenteeriva näitusega "Moe Eri".
NB!
Eeltoodu on valik - kõik uudised
reedeti 12.45 Kuku
raadios
|


©
Jaanus Samma

©
Kaie Luik

©
Mati Kütt
|
|
|
|
| |
|
| Reedel,
18. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios) |
|
|
Briti
nuku-uurija Artdepoos
Artdepoos avati teisipäeval briti kunstniku Patric
Oldi näitus "Doll Works". Mees on tuntuks
saanud oma interdistsiplinaarsete eksperimentidega, teinud
koostööd moemaailma ja tippfotograafidega ning kirjutab
praegu Oxfordi ülikooli juures doktoritööd
"Bio(tehno)esteetika: inimeseks olemise uue tähenduse
visualiseerimine". Kõigele lisaks aga omab Old
juba neli aastat ateljeed Tallinnas Kadriorus ning tegutseb
ja töötab siin. Paari aasta eest näitas Old
Draakoni galeriis oma suureformaadilisi söejoonistusi;
vastavatud näituse tuumiku moodustavad 2005. aastal Brightoni
muuseumis näitusel "Guys'n'Dolls: Art, Science,
Fashion & Relationship" eksponeeritud maalid.
Kunstnik
on elavad modellid oma piltidel transformeerinud nukkudeks
ja mannekeenideks. Nende pooside ja keharakurssidega on Old
seejuures manipuleerinud ja vabalt mänginud, muutes elutud
kujud inimlikult kaitsetuks ja abituks. Samas on need tema
loomingus tõusnud pelgalt kire- või tarbimisobjekti
staatusest sotsiaalse dialoogi vahendaja rolli. Oma kõikehõlmava,
lihtlabase ja provokatiivse võimuga sümboliseerib
nukk kui nähtus Patric Oldi jaoks inimeksistentsi haprust
ja ebakindlust.
Kursi
koolkond Tartu Tigutornis
Poolmärkamatult Tartus uueks oluliseks kunsti eksponeerimise
paigaks kujunenud Tigutornis saab eilsest vaadata näitust
"Kursi koolkond XX".
Välja on pandud maal, graafika ja skulptuur aastast 1988
- 2008. Koolkonna liikmeskonda kuulub terve rida sellega tihedamalt
või lõdvemalt seotud kunstnikuisiksusi. Kursilaste
juubelinäitusel astuvad üles Peeter Allik, Albert
Gulk, Ilmar Kruusamäe, Marko Mäetamm, Priit Pangsepp,
Priit Pajos, Külli Suitso, Imat Suumann, Reiu Tüür
ja külalisena veel Eero Ijavoinen.
Näitused
Tallinnas
Eesti Arhitektuurimuuseumis avati kesknädalal
näitus "EKE Projekt. Eesti
maa-arhitektuuri arendja. 1966-1992". Omas ajas
oli EKE Projekti näol tegu ilmselt kõige edumeelsema
ja vabameelsema projekteerimisorganisatsiooniga Nõukogude
Liidus. Seal töötasid terve rida tugevaid arhitekte
ning nende silmapaistva töö tulemusel saavutas Eesti
maa-arhitektuur tunnustust nii kodu- kui välismaal. Urmas
Luure ja Terje Kallasti kujundatud näitusel on välja
pandud originaalprojekte, fotosid valminud hoonetest ning
mitmeid makette. Väljapanekut täiendavad filmi-
ja slaidiprogramm.
Möödunud
nädalal esitleti Rotermanni soolalaos ka Tallinna linna
kauaaegse peaarhitekti Dmitri Brunsi
raamatut "Peaarhitekti artikleid ja mälestusi".
Arhitektuurimuuseumi väljaanne võtab kokku Brunsi
töö sellel tähtsal ametikohal aastatel 1960-1980.
Sellesse perioodi mahtusid Tallinna vanalinna kaitsetsooni
loomine 1966. aastal, elamuehituse intensiivistamine Mustamäel,
Lasnamäel ja Õismäel, Muuga sadama rajamine
ning 1980. aastate olümpiaehitiste valmimine.
Projekteerijate
Majas Rävala puiesteel on eilsest eksponeeritud Paco
Ulmani näitus "Linnalülid". Noore
tegevarhitekti kontseptuaalse arhitektuurifotograafia valda
kuuluvad pildid on sündinud süstemaatilisest vaatlemisest
ja soovist hoomata moodsat linnakogemust, samas kadreerib
autor enda sõnul "võib-olla aimdust, mis
vallandus mõnel jalutuskäigul". Linn on tema
jaoks "elamise masin inimestele, kes tahavad tarbida,
suhelda, asuda, lõbutseda - täis korduva sisuga
reklaame ja kollektiivseks tambitud tulevikuunistusi."
Paco Ulmani väljapaneku on kureerinud Andreas Trossek.
Hobusepea
galeriis kompab oma näitusel "Asjad laual"
natüürmordi kui zhanri piire Kaarel
Vulla. Kunstnik leiab, et digitaalsete töövahendite
kasutamine on löönud traditsioonilisel vaikelul
justkui "tooli alt" - iga oskaja võib modelleerida
perfektse vormiga esemeid ja suunata neile täiusliku
digitaalse valguse. Vulla näeb selles olukorras uusi
väljakutseid maalikunstnikule - vältides langemist
realismi või sümboolse ekpressiivse küüsi
üritab kunstnik leida natüürmordi alal oma
originaalse lähenemise.
Hop
galeriis avati eile Liina Roometi
keraamika näitus. Tuntud kunstnike Oskar ja Salme Raunami
tütar lõpetas Kunstiakadeemia keraamikuna 1982.
aastal ja töötas pikki aastaid kunstikombinaadis
ARS autoritiraazhide loojana. Seetõttu on suur osa
kunstniku loomingust läinud otseses mõttes "rahva
sekka". Roomet ei ole traditsioonide murdja ega aja taga
ekstravagantset vormi. Tema looming on pigem delikaatne ja
peenemaitseline, suhestuv kodu kui inimese vahetu, intiimsema
ümbrusega. Kõrgkuumustehnikas teostatud lihtsavormilised
vaasid, kausid ja dekoratiivvormid saavad oma veetluse eelkõige
kasutatud ornamendist.
Galeriis
SooSoo saab vaadata Kunstiakadeemia tudengi Liisa Kruusmägi
ja tema noorte rootsi kolleegide Elisabet Ericsoni ja Clara
Johanssoni töid nime all "Outlined
Spaces". Noorte kunstnike ühine väljapanek
uurib joone ja ruumi kasutust ja ilmnemist joonistuses, maalis
ja skulptuuris.
Homme
kell 16 võetakse Patarei vangla katlamajagaleriis
väikese kontserdiga kokku EKA Avatud Akadeemia 4. kursuse
vabade kunstide tudengite näitus "Jõuluks
koju". Üliõpilasi juhendasid Jaak
Soans, Flo Kasearu ja Maarit Murka.
...ja
mujal Eestis
Festivali
"In Graafika + Pärnu Nüüdismuusika Päevad
2008" raames on Pärnu Linnagaleriis avatud
NonGrata grupi näitus "Research
of Reality". Esinevad Anonymous Boh, Jan Berg,
Funky Chicken, Siram ja Wallfucker. Väljas on NonGrata
loengute ja performansite käigus valminud graafilised
joonised ja skeemid, samuti maal, skulptuur, graafika ja nõnda
edasi. Nagu NonGrata puhul ootuspärane, on pjedestaalile
tõstetud eelkõige performans - "meedium,
mis kasutab kõigi traditsiooniliste ja igivanade kunstivormide
vahendeid ja võimalusi". Ehk korraldajate sõnul
veelgi konkreetsemalt öeldes: "Vereloik valgel põrandal
täiusliku maalina. Sitt nurgas ideaalse skulptuurina."
Pärnu
Kunstnike Majas näeb praegu Sandra
Jõgeva "röstergraafikat" näitusel
"Holy bread" ja Ville-Karel
Viirelaidi "Ostratsismi". Jõgeva röstrid
teevad pildiga saiu ja toodavad selliste ikooniliste tegelaste
portreesid nagu Che Guevara, Sai Baba ja Lenin. Viirelaid
uurib aga seda üsnagi levinud olukorda inimese elus,
kui ideaalid kipuvad ära kaduma ja võimust võtavad
sarkasm, egoism, ebasiirus ja kahtlustused kõige ja
kõigi suhtes.
Tartus
Rael Artel Gallery projektiruumis jookseb veebruari alguseni
Tellervo Kalleineni ja Oliver Kochta-Kalleineni videost "The
Making of Utopia". Pooleldi dokumentaal- ja pooledi
mängufilmiprojekti rajasid kunstnikud neljale Austraalias
tegutsevale kommuunile, mille elukorraldus varieerub hipikogukonna
ja ökoküla vahepeal. Keskseks teemaks on otsuse
tegemise protsess: kuidas hoida ühiselt loodud ja elatud
tegelikkust?
Kuressaare
kultuurikeskuses saab veel täna-homme vaadata fotograaf
Herkki-Erich Merila näitust
"Rütmist väljas". Ajamaja galeriis on
Liia Peedu maalinäitus "Linnast
maale".
Narva
Muuseumi Kunstigaleriis on üleval Kuzja
Zverevi näitus "Narva paled". Zverev
on Eesti Kunstnike Liidu liige ja pälvinud ka rahvusvahelist
tunnustust graafika valdkonnas.
Toimub
Homme saab kuuskede põletamise ja tuleskulptuuridega
hoo sisse Valgusfestival 2008. Jaanuaris-veebruaris
on tulemas palju põnevat, muuhulgas sünnivad valgusmatk,
valguse baar, tule ja jää pidu ning Valgusfestival
läheb külla Tallinna lasteaedadesse. Täpsema
programmi leiab Valgusfestivali koduleheküljelt.
NB!
Eeltoodu on valik - kõik uudised
reedeti 12.45 Kuku
raadios
|

©
Patric Old

©
Paco Ulman

©
Kaarel Vulla

©
Liina Roomet

Näitus
"Research of Reality"
© NonGrata

Näitus
"Holy bread"
© Sandra Jõgeva
|
|
|
|
| |
|
| Reedel,
11. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios) |
|
|
Okas
Vabaduse galeriis
Vabaduse galeriis avati esmaspäeval Eesti kunsti
elava legendi ja klassiku, 92aastase Evald
Okase näitus "Taastulek". Vanameister
on osalenud siinses kunstielus juba ligemale seitse aastakümmet!
Tallinna Kunstihoones eksponeeriti Okase loomingut esimest
korda 1939. aastal, kaks aastat hiljem lõpetas ta Riigi
Kõrgema Kunstikooli maalijana.
Vabaduse
galeriis näeb nüüd Evald Okase uudisloomingut
- seintel on viimase aasta jooksul Merivälja pansionaadis
ja haiglaravil viibides loodud autoportreed, aktid ja kohati
nägemuslikud kompositsioonid. Akvarelliga täiendatud
tushijoonistused esitavad autori emotsionaalseid seisundeid
ekspressiivsel ja eesti kunsti kontekstis haruldaselt avameelsel
moel. Koos protesti, kurbust või eneseirooniat väljendavate
väikeste autoportreedega näeme Okase piltidel modelle
ja äratuntavad fragmente varasemast loomingust. Aknale
ilmunud linnud omandavad ajuti kummastavaid isiksuslikke jooni
ja aktikompositsioonidel vaatavad naisenäod näivad
kinnitavat lubadust igavesest taastulekust...
Maasiku
metafüüsilised fotod Kunstihoones
Kunstihoones avatakse täna õhtul Arne
Maasiku näitus "Fotod". Meie üks
nimekamaid arhitektuurifotogaafe on hariduselt arhitekt; Eesti
kunstimaastikul on ta tegutsenud juba kümmekond aastat.
Maasiku fotod on mitmekihilised ja metafüüsilised.
Ehitiste kõrval jäädvustab ta meelsasti kummalisi
irdobjekte ja näiliselt väärtuseta keskkonda
- ent ka tavaline võpsik või agul omandavad
tema käsitluses mõttemaastiku mõõtmed.
Kunstihoone näitus koosneb kolmes osast - esimese neist
moodustavadki võsastunud maastikud, nende kõrval
näeb aga Chicago pilvelõhkujaid ja jäädvustusi
Itaalia arhitekti Aldo Rossi loomingust.
Kõik
Kunstihoones välja pandud fotod on valminud möödunud
aasta jooksul justnimelt selle näituse tarbeks. Väljapaneku
kuraatoriks on Karin Paulus, kujundas Urmas Luure. Äsja
ilmus ka Maasiku loomingut koondav 500-leheküljeline
fotoalbum.
Juuraku
surmateemaline kunstiprojekt
Tallinna Linnagaleriis on kesknädalast julgemale
kunstipublikule vaadata Anu Juuraku
näitus "Mis tunne on surra". Tegemist pole
pealiskaudse irriteerimise või manipulatsiooniga -
Juurak tegeleb eksistentsiaalse teemaga meditatiiv-meditsiinilise
installatsiooni formaadis. Talle omaselt ei süüvi
kunstnik ka müstilistesse spekulatsioonidesse, vaid loob
kiretult haigla ooteruumi simulatsiooni ning intensiivravi
(või surmaeelse) ruumi abstraktsiooni. Ülejäänu
jääb vaataja kujutlus- ja kaasaelamisvõime
hooleks. Suremistunne on vaatamata mistahes teaduslikele uuringutele
ning suremisega seotud spekulatsioonidele isiklik. Kui meditsiiniliselt
on surma üsnagi lihtne määratleda ja selgitada,
siis selle eetiline, filosoofiline ja kultuuriline selgitamine
on vägagi mitmetahuline ja mõtlemapanev.
Näitused
Tallinnas
EKA galeriis saab vaadata Kaljo
Põllu uuemat maaliloomingut. Põllule
on tunnustust toonud etnograafilise ja hõimukunsti
uurimine ja populariseerimine, omanäoline ja jõuline
metsotintograafika ning kunstiuuenduslikud eksperimendid op-
ja popkunsti vallas. Möödunud aasta lõpus
tunnustati kunstnikku Tartu Ülikooli Rahvusmõtte
auhinnaga.
Disaini-
ja Arhitektuurigaleriis saab praegu vaadata kaasaegset
disaini ja tarbekunsti pealkirja all "Living
Spain". Euroopas ringlev rändnäitus
esitab valiku Hispaania tippdisainerite loomingust, keskendudes
seejuures sellele, kuidas kaasaegsed loojad tõlgendavad
sealseid traditsioone ja eluolu. Väljapanekust leiab
nii mööblit ja valgusteid kui aksessuaare.
Jaanuarikuu
lõpuni saab Fahle restoranis vaadata koostöös
Vaal galeriiga sündinud väljapanekut Rutt
Tulvingu graafikast. Tulving on üks tuntumaid
eestlastest kunstnikke maailmas, alates 1977. aastast on ta
Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige. Käesolev väljapanek
sisaldab töid, mis loodud tema enda väljatöötatud
tehnikas - embossingus. Eksponeeritud graafiliste lehtede
sari "Vanad seinad" lähtub hilismodernismi
esteetikale omasest stiililisest mitmekesisusest ja ühendab
nii ekspressiivset maalilisust kui popilikke elemente.
Draakoni
galeriis on Gerda Märtensi
isikunäitus "Display". Noor kunstnik mõtiskleb
kunstinäituse kui sellise olemuse üle, samuti arutleb,
kas maalimine on "ekraan teistsugusesse reaalsusse".
Galeriis
Aatrium on võimalik vaadata arhitektiharidusega
Ene Vahteri maastikumaale näitusel
"Meri, taevas, maa". Näituse kandvaks teemaks
on seejuures just mere muutlikud meeleolud, mis on autorit
väikesest peale ümbritsenud ja mõjutanud.
...ja
mujal Eestis
Tartu
Kunstimaja värskeltremonditud monumentaalgaleriis
on avatud Endel Eduard Taniloo
autobiograafiline juubelinäitus. Äsja 85. sünnipäeva
tähistanud kujur eksponeerib nii oma peretemaatikast
ja loodusest inspireeritud skulptuure kui ajaloolise ja riikliku
taustaga loomingut. Intiimsete ja vaimukate teoste kõrval
annavad tooni vabariigi valitsuse poolt tellitud Arnold Rüütli
portree, Kalevipoja monumendi kavand ja Vabadussamba ideekavand.
Viimase puhul on tegemist Emajõelinna, Vanemuise tänaval
asuva "Tartu rahu maja" juurde kavandatud mälestusmärgiga.
Tartu
Lastekunstikoolis saab praegu vaadata kolme Tartu noorema
põlvkonna kunstniku töid. Muusik ja maalikunstnik
Lauri Pajos ühendab abstraktse
maalikäsitluse robustse grafitiesteetikaga. Grafitielemente
leiab ka Sander Rootsi popilikes
töödes, Martin Vaher
aga kombineerib oma teostes keskaja motiive tänapäevaste
elementidega.
Võru
Linnagaleriis on kunstirühmituse Vedelik
poolt kokku pandud näitus "Orbis zensualium pictus"
- ehk "Meeltega tajutav maailm piltides". Näituse
tööd valmisid möödunud suvel Moostes toimunud
kollaazhilaagris, kaasa lõid ka Maarja küla inimesed
ja kohalikud noored.
Toimub
Homme võtab Pärnus tuurid üles järjekordne
ühendfestival "Pärnu
Nüüdismuusika Päevad + In Graafika 2008".
Kahe festivali sünergilises koostöös sünnib
korraldajate sõnul "visuaalse ja helikultuuri
ning modernismi ja postmodernismi võrdlus ja dialoog".
27. jaanuarini kestva programmi raames toimuvad loengud, kontserdid,
workshopid, näitused, diskussioonid, etendused, muusikakuulamised
ja videovaatamised.
Festival
avatakse homme kell 12 Pärnu Kunstihallis, lisaks suvituslinna
mitmetele näitusepaikadele toimub asju ka Tallinnas,
NonGrata Kunstikonteineris. Osaleb mitut masti kunstnikke,
kelle hulgas ei puudu näiteks klassikud Leonhard Lapin
ja Raul Meel, samuti Peeter Allik, Hanno Soans, Kiwa, Andres
Lõo ja mitmed teised tuntud nimed. Kunstilist külakosti
välismaalt pakuvad New Yorgi puulõikevirtuoosid
Martin Mazorra, Dennis McNett ja Mike Houston ning Berliini
taustaga alternatiivkunstnike grupeering FLEISCHEREI. Festivali
kava leiab huviline NonGrata
kodulehelt.
...neid,
kes Pärnu-sõitu ette võtta ei kavatse,
ootavad aga nädalavahetusel ekskursioonid Kumus
avatud maailmaklassi näitusele "Joan
Miro maastikud". Kuulsa hispaania kunstniku töödesse
kätketud elurõõm, värvi- ja vormivigurid
peaksid andma virgutava impulsi igaühele, kes otsib vaheldust
meid ümbritsevale kodumaisele talvemeeleolule.
NB!
Eeltoodu on valik - kõik uudised
reedeti 12.45 Kuku
raadios
|

©
Evald Okas

©
Arne Maasik

©
Gerda Märtens

Näitus
"Joan Miro maastikud"

©
Stiilne Viisnurk
In Graafika 2008
|
|
|
|
| |
|
| Reedel,
4. jaanuaril 2008 (12.45 KUKU raadios) |
|
|
Lapini
arhitektuur Rotermannis
Rotermanni
soolalaos on avatud Leonhard Lapini näitus "Arhitektuur
lõpmatuseni". Arhitektuur on Lapini jaoks
püüe modelleerida ruumi erinevate vahenditega -
protsess, mis ei ammendu valmisehitatud majaga. Seda näitavad
ilmekalt ka Rotermannis eksponeeritud originaaljoonised, graafika,
arhitektoonid ja fotod, mis hõlmavad peaaegu neli aastakümmet
tema arhitektuuriloomingust - avangardsetest Tallinna kooli
aegadest kuni tänaseni, mil Lapin tegeleb ökoarhitektuuriga.
Lisaks sellele on Leonhard Lapin olnud ka produktiivne arhitektuurist
kirjutaja. "Arhitektuur lõpmatuseni" kuulub
mitmekülgse kunstiprofessori 60. sünnipäevale
pühendatud näituste sarja.
Uuemat kunstikirjandust
...veel vana aasta sees ilmus mitmeid uusi kunstiraamatuid,
mis jäid ehk veidi pühade ja askelduste varju -
ent rõõmustavad kindlasti huviliste südant
ja silma ka alanud aastal.
Eestis
läbi aegade ilmunuist ühe kõige mahukama
kunstitrükisega sai maha Arne Maasik.
Pooletuhandeleheküljeline album koondab meie ühe
tunnustatuima arhitektuurifotograafi loomingut aastatest 1994-2007.
Maasik on jäädvustanud linnu ja kohti nii lähedal
kui kaugel: sõbralikult käsikäes astuvad
vaataja ette New York, Pariis, Berliin, Tamsalu ja Kihnu.
Arhitektuuri kõrval leiab raamatust ehedat ja kaootilist
loodust - nimelt Maasiku elevust tekitanud loodusteemalise
fotoseeria "Pusad". Raamatu on kujundanud Martin
Pedanik, pilte saadavad Jan Kausi, Peeter Lauritsa ja Eero
Epneri tekstid. Muuseas, Peeter Laurits on Maasikut nimetanud
fotograafiks, kelle töödes tuksuvad fraktalid ja
zen-vaimsus.
Meie
vanema põlve üks eredamaid ja põnevamaid
maalijaid Leili Muuga aga tähistas
mõne aja eest oma 85. sünnipäeva monograafia
"Valguse värvid" esitlusega. Kataloogi tekstid
kirjutas Mai Levin, kujundas Andrei Kormashov.
Eesti
ühe tunnustatuma eragalerii, Hausi galerist Piia
Ausman esitles aga jõulude eel oma lasteraamatut
"Tähtsad asjad". Kaante vahele sai viis lugu
kahest isepäisest tegelasest - jänes Vassast ja
mutt Mudrikust. Raamatu eesmärgiks on kõnelda
sellest, kuidas iseenda ja teistega tänases keerulises
maailmas paremini hakkama saada - ning õpetuseiva peaksid
sellest leidma ka täiskasvanud. Raamatule on illustratsioonid
loonud Jarõna Ilo, kujunduse tegi Jüri Kaarma.
Legendaarne jutuvestja Tõnu Aav luges raamatu lood
ka CD-plaatidele, mis trükisega kaasas käivad.
Siinkohal
oleks sobilik meenutada veel ühte huvitaval viisil kunstiga
seotud väljaannet - nimelt mõne aja eest Vaal
galerii ja Eesti Peakokkade Ühenduse koostöös
valminud raamatut "Maaliline gurmee".
Selles püüti parimal viisil ühendada maali-
ja kokakunsti - nimelt lõid Eesti restoranide 24 peakokka
roogasid 48 natüürmordi ainetel. Viimaste autoriteks
on auväärne rida Eesti kunstnikke alates sadakond
aastat tagasi akadeemilist realismi viljelenud Alfred Hirvest
kuni hüperrealismi elava klassiku Miljard Kilgini. 152-leheküljeline
rohke fotomaterjaliga trükis peaks lähendama kunsti-
ja toidusõpru ning inspireerima uuteks naudinguteks
mõlemas vallas.
Näitused
Tallinnas
Vaala uue hooaja avab täna oma näitusega
Rauno Thomas Moss. Noore Tartu
kunstniku väljapanek kannab pealkirja "Silent Tartu
aka Clinical". Näituse moodustavad kaks paralleelselt
arenenud maalikomplekti. "Silent Tartu" ehk "Surnud
Tartu" on pilguheit kujutluslikku paralleelmaailma, kus
Emajõe Ateena tuttavlikud vaated on eriskummaliselt
moondunud ja teisenenud - majade aknad kinni müüritud,
tänavaid tõkestavad aiad ja müürid,
osa maju on aga hoopiski kadunud... Seeria "Clinical"
ehk "Kliinilised vaated" koosneb must-valgetest
figuraalkompositsioonidest, mis kirjeldavad inimeksistentsi
metafoorses vormis.
Hop
galeriis on klaasikunstnike Kalli
Seina ja Inga Koppeli ning fotograafi ja loodusemehe
Fred Jüssi ühisprojekt
"Ehe elu ehe". Autorite sõnul pole tegu niivõrd
kunstinäitusega, kui vaheülevaatega nende kulgemisest
eheda elu otsingutel - fotod ja esemed on lihtsalt mõtisklus
olemise üle. Näituse läbivaks kujundiks on
liblikas. Fred Jüssi on aastate jooksul pildistanud üles
autode tuuleklaasidel oma otsa leidnud liblikaid, habrastest
liblikatiibadest sündinud mõtted elavad edasi
Inga Koppeli klaasesemetes. Kalli Seina ehted on aga loodud
mõeldes teekaaslastele, kes elasid kohati valusat,
aga ilusat ja ehedat elu.
Kastellaanimaja
Galerii alustas oma 2008. aasta näitustehooaega Eduard
Zentshiku maalinäitusega "Vana aeg".
Sillamäel elav Zentshik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia
disainerina ning tegutseb aktiivselt graafika, maali ja fotograafia
alal nii Eestis kui välismaal. Kastellaanimaja Galeriis
eksponeeritud tööd on kunstniku jaoks sillaks vanade
tsivilisatsioonide ja tuleviku vahel, tema kunstiline teekond
on täis ootamatusi ja unenägude illusoorsust.
Eesti
Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab praegu vaadata ülevaadet
Tartu keskaegsest käsitööst ja selle mõjust
tänaste meistrite loomingule. Näitusel "Manu
et mente" ehk "Käe ja mõistusega"
eksponeeritakse arheoloogilisi leide ning nende ainetel valminud
käsitööesemeid nagu mänguasjad, riided
ja meened; samuti saab näha arhailiste käsitöötehnikate
õpitubade videosalvestusi ning tutvuda keskaja-ainelise
elektroonilise töövihikuga.
...ja
mujal Eestis
Tartus
Y galeriis on kahe Tartu Ülikooli maalimagistrantuuris
õppiva noore - Andrus Raagi ja
Irina Krivonogova - näitus "Mäng ja
kunst". Tegemist on loomingulise kokkuvõttega
läbitud kursusele, mis käsitles dekonstruktsiooni
ja maalikunsti ristumisi teiste kunstiliste väljendusvahenditega.
Krivonogova maneer on ekspressiivne, piltidel toimub sümbolistlik
ja neurootiline värviorgia - sisu poolelt ei puudu langenud
peainglid, autoportee pioneerina ega low budget multifilm
lilledest. Raagi maalidel esineb kõrgtehnoloogiline
maailm kõrvuti destruktiivsete, ekspressionismi toitvate
impulssidega. Vastandusest toituv analüütiline pildikeel
esindab uuele nüüdismaalile tunnuslikku paradoksidest
tulvil fantaasiamaailma.
Muu
Tore võimalus neile, kel aastavahetusetuhinas ununesid
mõned e-kaardid saatmata - veel 7. jaanuarini on Eesti
Kunstimuuseumi digitaalarhiivis võimalik tasuta
valida paarikümne pildi seast endale sobiv kunstiteos
ja lisada asjakohased ussaastasoovid sõbrale või
sugulasele. Sellise kena eesti kunsti
e-kaardi saatmiseks pole vaja teha muud, kui istuda
arvuti taha ja külastada aadressi digikogu.ekm.ee.
NB!
Eeltoodu on valik - kõik uudised
reedeti 12.45 Kuku
raadios
|

©
Arne Maasik

©
Inga Koppel

©
Kalli Sein
|
|
|
|
|
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste
tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali
reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite
ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja
viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul
nende autoritele ja/või valdajatele. |
|