Kümne aasta parim eesti klaas
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avanes näitus "EESTI KLAASIKUNST 70: Kümne aasta paremik". Meie professionaalse klaasikunsti sünniaastaks loetakse 1936, mil tollases Riigi Kunsttööstuskoolis loodi vastav eriala. Nii on seoses juubeliga igati põhjust ajas tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha - sedapuhku siis mitmekümne tunnustatud klaasikunstniku viimase kümnendi loomingust. Erinevate tööde valmimisel kasutatud tehnikad on mitmekesised - külmtöötluse, graveeringu, puhumise, sulatuse ja valamise kõrval on esindatud iidsed, tuhandeid aastaid vanad klaaspasta-, mosaiik- ning tuumtehnikad. Kõik tänastele autoritele omaseks saanud ning nende loomingulise väljenduse teenistuses... Klaas oma hullutavas väljendusvõimaluste rikkuses pakub värvi, sära, monumentaalsust, läbipaistvust, haprust, teravust - kõik on olemas.

Eesti Ajaloomuuseum korraldab 30. jaanuaril Maarjamäe lossi kinosaalis Johannes Lorupi klaasinäitusega seotud Klaasipäeva, kus meie tuntud kunstiuurijad ja -kollektsionäärid kõnelevad Eesti klaasitööstuse ning klaasikunsti ajaloost. Meenutuseks olgu öeldud, et sellest materjalist esemeid on Eestis valmistatud juba aastast 1628, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal - ja läbi aegade on siinmail tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust.

Näitused Tallinnas
Vaalas avas eile näituse Valeri Vinogradov, kes vastab meid kõiki painavale küsimusele: kas Marsil on elu? Hiljutised NASA uuringud kinnitasid vee olemasolu seal ja seega pole välistatud, et punasel planeedil leidub ka elusorganisme. Vinogradov esitleb NASA andmetest märksa põnevamaid uuringutulemusi, mis viivad meid otse marslaste elu ja olelusvõitluse keskele. Kunstnik on välja selgitanud, et Marsil toimub aktiivne poliitiline tegevus, vihane naisliikumine ning vilgas kultuuri ja kunstide arendamine. See on Marsi reaalsus, kinnitab Vinogradov. Huvilised saavad näituselt infot ka soodsamate turismireiside kohta naaberplaneedile.

Hobusepea galeriis võib külastaja praegu osa saada projektist "Intensiivravi". "Me ravime inimesi enda ümber iga päev - murtud südant, madalat enesehinnangut, väikest sissetulekut, halba välimust. Pidevalt tuleb kedagi masseerida, poputada, veenda, soojendada, elus hoida. Mida parem on ravitseja, seda enesest-mõistetavamalt ja rohkem temalt üleloomulikke võimeid nõutakse. Kuni ravimine muutub ühesuunaliseks. Kunstnik on alati ravitseja. Ta näeb rohkem ja peab sellele vastu pidama. Ta peab alati olema valmis looma ja seeläbi ravima igaüht." Nii selgitab tagamaid näituse autor Kristin Kalamees.

Draakoni galeriis on Maarja Unduski ja Pille Kivihalli ühisnäitus "Jäätee". Tänavusel hiljaks läänud lumega talvel räägivad kunstnikud lumemälestusest. Ja kunstilise pealiskihi all on tegelikult eksistentsiaalne kogemus mandri ja Hiiumaa vaheliselt jääteelt 2006. aasta 19. märtsist. Näitus pakub sissevaadet ühte võimalikku keerdkäiku libedal lumisel eluteel, ütlevad autorid ise.

SEB Ühispanga Galeriis näitab pealkirja all "Surematu klassika" oma töid EKAs moodi ja maali õppinud noor kunstnik Andrei Maksimjuk. Kunstnik vaeb ja uurib seda, mis toimub tänapäeval mõiste "klassika" ümber, miks ja kuidas muutub meid ümbritsev kunst klassikaks ja surematuks klassikaks.

Würthi Kunstigaleriis esinevad EKA Avatud Akadeemia vabade kunstide kolmanda kursuse tudengid projektiga "Mäng". Alati võib küsida, kas me oleme oma lapseea leludest ja mängudest välja kasvanud - või on need lihtsalt teisenenud. Samaaegselt on aga huvitav jälgida, millise sisuga täidab tänane kunstnik kulunud teemad, riietades need oma nägemuse konteksti.

Okupatsioonide Muuseumis tähistavad Kunstiinstituudi 40 aasta eest lõpetanud seda tähtpäeva ühisnäitusega "Eraldi ja koos". Näeb Malle Leisi, Kristiina Kaasiku, Enno Ootsingu, Jüri Arraku ja veel õige mitme tuntud kunstniku maale, graafikat ja tarbekunstiloomingut.

Haus Galerii näitab erakogude põhjal kokku pandud "Eduard Wiiralti fenomeni". Väljas on näiteid Wiiralti kõigist loomeperioodidest - kokku üle 40 teose, lisaks graafilistele lehtedele ka üks haruldane õlimaal ning mitmed monotüüpiad. Wiiralti tuntuimate tööde kõrval on koha leidnud 19-aastase kunstniku autoportree ning mitmeid haruldasi tõmmiseid varasest loomingust. 23 teost lähevad 30. jaanuaril toimuval oksjonil ka enampakkumisele.

Galerii-G kunstisaalis on nimetuse "Valgus ja värv" all välja pandud Ivi Arraku looming. Kunstniku akrüülmaalid esitavad tundliku visiooni maailmast, kus avanevad aimatavad maastikud ning valgusest tõusvad värvivormid. Galeriis Aatrium saab vaadata Kerti Alevi ulmelisi karaktereid ja fantaasiamaailmu näitusel "Digi-värk". Estonia kontserdisaali jalutusruumis on üleval järjekordne osa näitusesarjast "Hispaania noored maalikunstnikud" - seekord Leonor Solans Gracia teosed.

...mujal Eestis
Saaremaal võimutseb praegu poliitiline kunst. Kuressaare kultuurikeskuse saalis on rühmituse Aroonia näitus "JOKK`n`ROKK - juriidiliselt on kõik korrektne ja rahaliselt on kõik korrektne" ning Kuressaare Linnateatris saab vaadata karikatuure Taani kuningannast Margarethe II.

Toimub
Tallinna Linnagaleriis astub täna kell 18 publiku ette korvpalluri nimega kunstnike duo Tiit Sokk ruuminstallatsiooniga "Alter egode agentuur". Tiit Sokk sünnitati kahe kunstnikust ema - Ulvi Tiidu ja Marili Soku - poolt Tallinnas 1999. aasta kevadel EKA fotokateedri diivanile. Tiit hakkas kohe käima ja kunstist rääkima ja proovis ruumist jalga lasta. Kuue tunni jooksul sirgus temast umbes 30aastane pikk blond vuntsidega mees, kelle suurimaks kireks kunst. Milleks see tegelane suuteline on, näeb siis juba Linnagaleriis kohapeal...

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

tARTu kunstikuu
Tartu Kunstimajas avati eile Akvarellistide Ühenduse aastanäitus "Akvarellilised valikud". Saab näha selle kunstiharu hetkeseisu - ja korraldajad on võtnud päris tõsiselt uurida, kas akvarell aastal 2007 piirdub endiselt roosade päikeseloojangute ja lopsakate lillebukettidega. Vastus on pigem EI ning vahepeal kergete teemade ja pealiskaudse dekoratiivsuse süüdistusel kõrvale tõrjutud akvarellmaal elab parajasti läbi taassündi täisväärtusliku näitusekunstina. Veel enamgi - taas on Eestis ausse tõusmas kriitikute poolt välja naerdud üldnäitus kui formaat. Ja nii Tallinnas kui Tartus on just kunstnike erialaliitude korraldatud ülevaatenäitused saanud publiku lemmikuteks. Akvarellinäitusel on igatahes väljas 42 kunstniku looming - nende hulgas on nii tuntud akvarellikorüfeesid nagu Enno Lehis ja Valli Lember-Bogatkina, tavaliselt teistes tehnikates ilma tegevaid autoreid nagu Mari Roosvalt ja Jüri Arrak - aga samuti debütante ja muidu üllatajaid.

Aga see põnev näitus on ainult tilgake kunstimeres - nädala keskel läks käima järjekordne tARTu kunstikuu, mis toob publikuni enam kui 50 erinevat näitust, üritust ja projekti. Kunstikuu kestab 18. veebruarini ja selle peakorraldajaks on Tartu Kunstimuuseum. Nii on ka tänavune programm varasematest muuseumi-kesksem -näitusesarjas "Üllatus, üllatus!" esitlevad oma kunstikogusid Tartu mitte-kunstimuuseumid ja seoses sellega näeb pärleid nii kunstiklassikast kui naivistliku kunsti piirimailt.

Tartu Lastekunstikooli galeriis saab uudistada noorte kunstnike Mai Söödi ja Krista Sokolova näitust "PUK2_kood". Y galeriis presenteerib oma uuemaid videotöid Liisi Eelmaa. Kergelt nihestatud dokumentaalidena üles võetud lood portreteerivad tüüpilisi karismaatilisi liidreid läbi teatava trafaretse prisma - ikka nii, et kunstnik on hull, sõjamees patrioot ning rahva barrikaadiele viinud tegelase sarm põletab veel 15 aastat hiljemgi. Kunstimaja alumises saalis on eksponeeritud rühmituste OMP ja 13er ning Kaie Luige ja Eero Taltsi loomingulist produktsiooni. Kunstikuu programm pakub veel koopiamaalimisvõistlust ja jääskulptuuride võistlust Raekoja platsil, kunstiteemalisi vestlusringe Lokaalis Suudlevad Tudengid", disainitöötuba ja palju-palju muud.

Näitused Tallinnas
Kumus on tänasest lahti näitus "Kaheksakümnendad sulgudes". Ando Keskküla kureeritud väljapanek uurib glasnosti ja perestroika poolest kuulsa kümnendi suundumusi meie kunstis. Ja tuleb tõdeda, et tollane, alles vähehaaval vabanema hakkava Eesti kunstipilt kujunes äärmiselt mitmekesiseks - oma osa oli selles neoekspressionismil, uutel metsikutel, transavangardil, performansil, groteskil ja iroonial - täiesti eriliseks nähtuseks kujunes aga kunstnike pöördumine mütoloogilise ainese, sealhulgas Kalevipoja-temaatika poole. Kui Nõukogude riik lagunes, muutus ka 80. aastate kunsti tähendus, sest keskkonda selle toimimiseks enam polnud. Pateetline, kirglik ja irooniline müütidest ja rituaalidest küllastunud kunst sulgus ajaloo jaoks sulgudesse.

Haus Galeriis saab vaadata Tiit Jaansoni "Fragmente". Jaansoni maalid on kummastav kooslus erinevatest materjalidest, mis jutustavad lugusid teekondadest ja paikadest, kohtumistest ja tunnetest. Kunstnik ehitab oma maale üles kaua ja kannatlikult, valmistades neid nagu lapitekki.

Deco Galeriis on Kunstiakadeemia tudengite ja vilistlaste näitus "Keegi teine". "Looming on ikka eriline ja alustab oma teed "Mina" seest väljapoole. Selline loominguline "Mina" on algul paratamatult üksi, ta käitub ja mõtleb nagu esimene. Ta otsib tõde individuaalse ja ainulaadsena. "Keegi teine" on vaimult avatud ja avar, temas on ruumi erinevatele vaadetele ja tõdedele. Seeläbi on esimese ja teise tasakaalustamine iga loomingu fundamentaalne probleem." Nii seletavad autorid oma ühist näituseplatvormi.

Artdepoos on praegu Taanis resideeruva Külli Suitso näitus "Endale külla". Tartu maali "uues laines" esile kerkinud Suitso pilte iseloomustab tundlik, kuid samas lopsakas värvikäsitlus ning hoogsate pintslilöökidega maalitud faktuur. Erinevatel perioodidel ja kultuurikontekstides loodud tööde puutepunktiks on kunstniku mõtteline omaruum ning selle muutumised.

Kastellaanimaja galeriis on vaadata vahepeal mõned kuud Tallinnas töötanud Belgia kunstniku Annemie Bogaertsi jaapani paberist ja puust objektid. Bogaertsi kujund on minimalistlik, kuid keskkonda tõlgendab ta pigem maakunstniku looduslähedusega.

Arhitektuuri- ja Disainigaleriis on lahti Tiina Tammetalu näitus pealkirjaga "Laste Maailm. Laulupidu". Maalikunstnik Tammetalu on aastaid tegutsenud ka raamatukujundajana. Ehtsa eestimaise pinnasega Eesti maastikke maalinud kunstnik on nüüd otsustanud avardada ka tavapärast arusaama raamatuillustratsioonist kui miniatuurist. Kuidas täpsemalt, tasub minna kohapeale uurima!

Rahvusraamatukogu fuajees esinevad Ove Büttner, Tiit Rammul ning Tiina Vilberg ühisnäitusega "Loomaaed". Meeleolukas ja mõtlemapanev väljapanek ongi inspireeritud loomadest ja inimestest ning suhetest, tunnetest ja pilkudest nende vahel.

...oma loomingut ei eksponeeri ainult profikunstnikud. Sally Stuudios avanes mõne päeva eest ülevaatenäitus nende inimeste töödest, kes teevad kunsti lihtsalt ajaviiteks ja enese arendamiseks. Näha saab stuudio joonistamise, kollaazhi ja fotorealistliku maali kursustel valminud töid, esindatud on nii autoportree, puhas ilu lillede ja meetrise läbimõõduga puuviljade näol kui sotsiaalse alatooniga taiesed.

...internetis
Virtuaalmaailmas Secondlife avati galerii Moog, mille esimese väljapanekuna saab vaadata Markus Kasemaa maale. Tegemist on omalaadse keskkonnaga, kus registreerunud külastajal on võimalik liikuda läbi virtuaalse kolmemõõtmelise väljapaneku ja tunnetada ekspositsiooni kui tervikut. Samuti on huvilistel üle maailma võimalik läbi oma virtuaalkehade kokku saada, koos pilte vaadata, suhelda omavahel ja kunstnikuga.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Graafika ja muusika Pärnus
Tänasest kuni 28. jaanuarini leiavad Pärnus Academia Non Grata ja Arnold Schönbergi Ühingu korraldusel aset kunstifestival In Graafika 2007 ning Pärnu Nüüdismuusika Päevad. "Igav ja ajast-arust graafika. Nüüdismuusika kui jube kassikontsert. Schönbergi selts kui käputäis nohikuid. Academia Non Grata kui sektantlik nudistide kamp. Maitselagedad nõukogude ja latiino posterid väga ebakorrektselt eksponeerituna. New Yorgi hullude kritseldused. Mis juhtub, kui panna kokku nii suur hulk halbu asju? Vastus on: megamaksimaalne hüperinteraktiivne multikultuuriline superfestival." Nii lubavad ürituse korraldajad.

Näitused Tallinnas
Hop galeriis on eilsest Maiu Rõõmuse isikunäitus "Rõõmus anatoomiline naeratus". Aastaid Kunstiakadeemias anatoomilist joonistamist õpetanud kunstnik demonstreerib oma kirge inimkeha vastu, deformeerib ja manipuleerib detailidega, mängib lihaste ning organitega. Oma värske näituse on ta pühendanud hambaarstidele - ja pakub ühtlasi uusi kunstilisi hambatrende kõigile huvilistele.

Hobusepea galeriis avati kesknädalal Mara Koppeli näitus "Suhtlus". Uskuge või mitte, aga Koppel räägibki ainult inimestevahelisest suhtlemisest ja selle eri vormidest - suhetest lähedaste ja sugulastega, vanemate ja laste vahel, erinevatel põhjustel sündinud suhtlemistakistustest ja argipäevasest pealesunnitus suhtlusest. Kõik see on maalile kantuna leidnud tee galerii seintele, lisaks pisut kunstniku suhtlust iseendaga.

Draakoni galeriis on pealkirja "The new beginning" all väljas Maarit Murka uuemad tööd. Esmapilgul näib, et noor fotorealist on läinud kaasa moegalubadusega alustada uue aasta saabumisel ka uut elu. Murka ise ütleb, et on juba kaua koostanud nimekirja kogemist vajavatest emotsioonidest, asjadest mida omada, inimestest keda kohata ja tegudest, mis vajavad sooritamist. Ei ole teada, kui paljudel inimestel on sündmuste nimistus, mille korraldaja soovitakse olla, näiteks isiklik matus. Murka arvates on aga selline asi vaja juba varakult paika panna...

EKA galeriis avatud näitusel näeb noorte autorite katsetusi nn. kunstkoomiksi formaadis - ühtlasi esitleti nädala algul mahukat albumit "Narratiivsus piltides. Eesti ´00 aastate autorikoomiks". Trükis koondab Eestis esmakordselt materjali, mida Lääne kultuuriruumis tuntakse alternatiivkoomiksina ja millest kunstiliselt komplitseeritumaid kutsutakse ka "graafilisteks romaanideks". Kogumiku on koostanud kunstiteadlane Andreas Trossek ja kujundanud Joonas Sildre. Raamatus on koomikseid kokku kaheksalt kunstnikult, kellest enamik esineb ka näitusel.

Ungari Instituut pakub meeleolukat graafikanäitust "Supelasutused ja vesiravilad 19. sajandi Ungaris". Esimesed termaalveekümblad rajati selles piirkonnas juba Rooma riigi aegadel, oma jälje supelasutuste arhitektuuri jätsid Ottomani impeeriumi päevil türklased - kuid tõeline supelkultuur kujunes välja siiski 19. sajandil, mil rajati suurejoonelisi vesiravilaid ja kuurorte, kus kees ka lõbus seltsielu.

...mujal Eestis
Võru Linnagalerii alustas uut aastat kahe väljapanekuga - need on Epp Margna akrüülmaalinäitus "Olõs ma luudu laulijassõ..." ja Toomas Kalve fotonäitus "Vanad ja uued". Margna pildiaines on inspireeritud rahvapärimusest - sedapuhku vanadest regilauludest. Eksponeeritud tööd kuuluvad pidevalt muutuvasse ja täienevasse sarja "Mälukandjad". Kalve esitab aga väikese läbilõike oma loomingu algusaegadest tänase päevani. Tema viimaste aastate pildid on muuseas jäädvustatud sajandivanuse plaatkaameraga 24 x 30 cm suurustele negatiividele ning seejärel käsitsi koloreeritud.

Toimub
Tallinna Kunstihoone ootab huvilisi kolmapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kuulama Reet Varblase loengut hiina nüüdiskunstist ning järgneval päeval samal ajal vaatama hiina nüüdisfilmide programmi. Taustaks mõistagi Kunstihoones avatud põhjalik kaasaegse hiina kunsti näitus "Linnailmed/City Expressions".

Sarjas "Kumu dokumentaal" näeb tuleval kolmapäeval Jörg ja Ralf Raimo Jungi filmi Shirin Neshatist - Iraani päritolu USA kunstnikust, kellest tänaseks on kujunenud rahvusvaheline superstaar. Neshati video- ja fototeoste keskmes on moslemimaailm, selle sotsiaalsed, religioossed ning kultuurilised koodid, eelkõige aga naise positsioon ja roll. Siiski pole ta niivõrd poliitiline või kriitiline kunstnik kui just kogemusliku ja tunnetuslikuga tegeleja. Filmile järgneb Mari Kartau loeng "Nähtamatute kunst".

Seoses Kumu näitusega " Kogutud kriisid" ja üritustesarjaga "90ndate kultuuriklubi" toimib Tallinna ja Tartu kunstimuuseumide vahel virtuaalne sild, mis võimaldab ka tartlastel pealinnas toimuvatest etteastetest reaalajas osa saada. Tartu Kunstimuuseumi Viltune maja ootab otseülekannetele õhtuti kell 19, sissepääs on tasuta. Täna esineb Jaak Kilmi teemal "Väike kino ja olematu kino", homme räägib Anneli Porri neopopist ja postsovjetist, 15. jaanuaril Anders Härm 90. aastate Eesti maali enesekuvandist, 16. jaanuaril Ingrid Kohtla subkultuuridest. Kultuuriklubi loengud on reaalajas jälgitavad ka portaali www.kullaauk.ee vahendusel.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios

Aasta Graafik 2006
Uue kunstiaasta algusse kuuluvad loomuldasa ka auhinnad ja äramärkimised mulluse töö eest. Eesti Vabagraafikute Ühendus andis äsja "Aasta Graafiku 2006" tiitli Ülle Marksile ja Jüri Kassile. Marks ja Kass teevad head loomingulist koostööd juba kümmekond aastat. Nende mullune näitusepagas sisaldab lisaks kodumaistele esinemistele Eesti graafikute grupinäitust "Handscapes" ÜRO peahoones New Yorgis ja 40. Rahvusvahelist Krakowi graafikatriennaali. Samuti määrati Marksile ja Kassile Eesti kauneima postmargi tiitel margiploki eest, mis pühendatud "Estonia" teatrihoone 100. sünnipäevale.

Näitused Tallinnas
Kunstihoone galeriis avanes äsja 90aastaseks saanud Olga Terri näitus "Melanhoolia ja lõõm". Tööd kuuluvad Mart Lepa kogusse ning väljapanek ongi koostatud kunstikoguja initsiatiivil. Terri lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli 1936. aastal graafikuna ja debüteeris kaks aastat hiljem joonistustega Tallinna Kunstihoones kultuurkapitali aastanäitusel. Vahetult pärast II maailmasõda oli ta üks neist vähestest kunstnikest Eestis, kes pööras täielikult selja ametlikule ideoloogiale ning elas oma maalidel välja Stalini aja ängi, hirmu ja alandust. Tollal jäid need tööd varjule ateljeesse ning mõned neist jõuavad publikuni esmakordselt alles sellel näitusel. Näituse pealkiri osutab otseselt kunstniku loomingu kahele poolusele: tema sisemisele kirele ja põlemisele, mis jõuab vaatajani mõtlikult melanhoolse alatooni kaudu.

Tallinna Linnagaleriis on Soome kunstniku Ilkka-Juhani Takalo-Eskola näitus "Elu pole mu töö". Tänavu seitsmekümneseks saav autor on esinenud nii Veneetsia kui Sydney biennaalidel ning sooritanud lugematu hulga performance`eid mitmetes riikides. "Oma loomingus ühendab Takalo-Eskola räige primitivismi, naiivse kaasaegse rahvakunsti ja seitsmekümnendate keha- ja maakunsti strateegiad selliseks vaimukaks poliitiliseks kapustnikuks, mis on juba huvitav," kommenteerib kunstiteadlane Anders Härm. Käesolev näitus pakub ühe väikese sissevaate soomlase loomingusse kogu selle paljususes.

Galerii-G kunstisaalis on avatud tuntud joonistaja ja kunsti propageerija Raivo Järvi näitus "Issanda loomaaed".

Vaalas avati eile Boriss Uvarovi isiknäitus "Meie aja palverändurid". Narva linna üks tuntumaid kunstnikke tähistab sellega 60. sünnipäeva. Inimolemise mõtte otsingutes taandub Uvarov kaasaja reaalsusest ja pöördub põlvkondade mäluga täidetud ja inimese sügavale olemusele kõige lähedasemate kuvandite poole. Tema palverändurid peavad oma maist elu vaid lühikeseks uvertüüriks hinge igavesele eksistentsile ning on otsustanud koostada oma avamängu ise, käsitledes saatust kui ausat teenimist ja elu mõtte otsingut.

Galeriis Aatrium näitab oma töid Pavel Popov. Kasahstanis sündinud, Peterburis ja Tallinnas kunstikõrgharidust omandanud kunstnikust sai kahekümne aasta eest ühtlasi õigeusu preester. Nii on mees juba pikemat aega teeninud pühendunult nii jumalat kui kunsti. Ehkki Popov on maalinud ja restaureerinud ka ikoone, moodustavad suure osa tema loomingust siiski portreed, maastikud ja olustikupildid, mis teostatud pastellis, akvarellis, õimaalis ja erinevates graafikatehnikates. Igatahes on nii Uvarov kui Popov elavateks näideteks sellest, et Eestis tehtava kunsti osas on meil veel mõndagi avastada...

...mujal Eestis
Rael Artel Gallery Tartu esindus tervitab alanud kunstiaastat protestinäitusega "DePressioon". EKA magistriõppes osalevad Siiri Taimla, Laura Pählapuu, Alina Korsmik, Mikk Freiberg, Risto Tali ja Tõnu Narro on poole aasta jooksul külastanud põlevkivikaevandusi Ida-Virumaal ning uurinud sellest maavarast energiat tootva majandusharu poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid tagamaid. Kaasaegse kunsti vahenditega püütakse lahata tekkinud situatsiooni: kaevandamist laiendatakse pidevalt, toodetud energiat müüakse Skandinaaviasse, samas hävib tohutu kogus põhjavett ning maapind muutub kasutuskõlbmatuks. Kellele see kõik kasulik on? Milline on sel moel toodetud elektrienergia tegelik hind?

Tartus Y galeriis demonstreerivad oma maalialaseid saavutusi Tartu Ülikooli maalimagistrandid Eda Lõhmus, Helina Loid, Peeter Krosmann ja Maris Palgi. Näitus pealkirjaga "Hoone" uurib konstruktsiooni ja dekonstruktsiooni kui niisugust ja interpreteerib millegi ehitamist-loomist kui inimese hingemaailma mõttelist vastet. Näituse kuraatoriks ning juhendajaks on professor Jaan Elken. Muuhulgas on noored kunstnikud tudeerinud maalikunsti ristumisi teiste valdkondadega ja kunstiliikide vaheliste piiride hajumist - viimasega kaasneb selliste põnevate uute nähtuste tekkimine nagu näiteks skulptomaal.

Pärnus, Kuninga tänava põhikooli renoveeritud aulas avati hiljaaegu ennesõjaaegse põllutööministri Theodor Pooli mälestusmärk, mille autoriks Mare Mikoff. Endine Pärnu Poeglaste Gümnaasium on kuulus oma vilistlaste poolest - nimekiri graniittahvlil algab Konstantin Pätsiga ja lõpeb Paul Keresega, viimane koos Jüri Vilmsiga on juba varem portreedega tähistatud.

Toimub
Tallinnas korraldab järjekordsed lahtiste uste päevad ja näituse Monumentaalkunsti Maja Loominguline Ühendus. Esineb terve plejaad tunnustatud kunstnikke - ligemale kolmkümmend, eksponeeritud on maal, skulptuur, graafika ja tarbekunst. Mis aga muudab ettevõtmise tõsisema kunstihuvilise jaoks tõeliseks maiuspalaks, on võimalus heita pilk kõigi osalevate kunstnike ateljeedesse - näha sõna otseses mõttes kunstimaailma köögipoolt! Kahepäevane üritus toimub reedel ja laupäeval kella 12-17. Monumentaalkunsti Maja asub Mustamäe ja Nõmme piirialal, Raja tn. 11.

Viljandi kinos Rubiin korraldavad fotograafid Urmas Volmer, Valdo Ots, Andrus Noorhani ja Elmo Riig laupäeval foto-performance'i. Ekraanitagusesse omapärase interjööri ja atmosfääriga peosaali on oodatud kõik julged ja natuke edevad inimesed, kel vanust vähemalt 16 aastat ning kes soovivad poseerida tasuta portreefoto tarbeks. Korraldajad loodavad ürituse tulemusel saada põnevaid kunstilisi tulemusi ning elavdada kohalikku fotoelu.

Kadrioru kunstimuuseumis toimub homme järjekordne Laupäevaakadeemia loeng teemal "Suursugused kunstikogujad". Vene tsaaride kirest ja huvist kunsti vastu jutustab kunstiteadlane Helena Risthein.

Kumu näitust "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990. aastatel" laiendavad 8.-17. jaanuarini toimuvad kultuuriklubi üritused, mille alla mahuvad Hanno Soansi kureeritud loengusari "Murrangukümnend", Artishoki komplekteeritav skriiningprogramm, Kumu dokumentaalid, eksperimentaalkirjaduse antoloogia esitlus ning klubiõhtu koostöös ERKI moeshow ja MTV Eestiga. 90ndad olid muutuste, kohanemise, enesekehtestuste ja enesekolonisatsiooni aastakümme. Igas suunas avanev ja arenduv maailm tekitas aga ka vastureaktsioone - uusi enesesse kapseldumise strateegiaid. Ka meie tänaste arengute mõistmiseks kasulik programm pakubki läbi erinevate esinejate ja distsipliinide uusi vaatenurki möödunud kümnendi kultuurielus toimunule. Lisaks olulistele märksõnadele kunstis lüüakse lauale ka filmi, kirjanduse, nüüdistantsu ja subkultuuride kaardid.

NB! Eeltoodu on valik - kõik uudised reedeti 12.45 Kuku raadios