24h galerii
Kunstiteadlikkuse Keskus
tagasi avalehele
 

KUNST, TEOS, KESKKOND. Kunst rohujuuretasandil
sissejuhatus | mis on kunstiteos? | teos ja raam | teos ja ruum | teose sisu ja vorm | teos ja kontekst | teose ülesehitus: pind ja joon | teose ülesehitus: valgus ja vari | värviline ja must-valge

 
 
sissejuhatus

8-osalise e-õppematerjali KUNST, TEOS, KESKKOND eesmärgiks on avada kunsti rohujuuretasandit õpilasele, õpetajale ja igale kunstihuvilisele. Õppematerjal on ühendatud KUNSTIKESKUS.EE lingikogude, e-loengute, workshoppide, kunstisõnastiku jt. ressurssidega ning sisaldab sadu väärt pildi- ja tekstiviiteid internetis leiduvatele kunstimaterjalidele. Eelkõige aga hulganisti lihtsaks liigendatud teksti armsas emakeeles, jooniseid ja seletusi. (loe projekti kohta lähemalt)

Traditsiooniliselt enamik inimesi näeb ja mõistab kunsti pildi, kuju jne. kaudu – teisisõnu mingi teose kaudu. Seepärast ongi käesoleva õppematerjali võtmesõnaks kunstiteos. Ning ükski teos ei ole omaette "asi iseeneses", vaid tema loomine ja vaatamine sõltub erinevatest asjaoludest ning toimub mingis keskkonnas – ja teos ise on samuti vaimne ja füüsiline keskkond.

 

mis on kunstiteos?

kunst ja teos, kunstnik ja vaataja | teos kui objekt, protsess, dokument, projektsioon, interaktsioon… | klikka!

Lendamise ...kunst?
© Martjin van Dam (Dropzone.com)
Mis on ilusam: roosiõis, Rodini "Mõtleja" või lihtsalt Pariis?
© The Shunya
teos ja raam

teose mõõtmed ja piirid | eetilised ja esteetilised raamid | reaalsed ja tinglikud raamid | raam kui abivahend ja kaunistus, raam kui kunst | kaader, piiratud ja piiramata pind | klikka!

Michelangelo Pistoletto. Lõhutud peegel
Solomon R. Guggenheim Museum
Walter de Maria. Muuseumiese
Solomon R. Guggenheim Museum
teos ja ruum

teos kui ruum | perspektiiv | ruum kui teos | teos ruumis | klikka!

Walter de Maria. Katkine kilomeeter
© Jon Abbott, Dia Center for the Arts
Edward Hopper. Päikesevalgus tühjas toas
erakogu
teose sisu ja vorm
teos ja kujutamine | sisu ja vorm | visuaalne (pildiline) ja verbaalne (sõnaline) | millest algab kujund ja tähendus | üldistus, abstraheerimine, stiliseerimine| klikka!
Rene Magritte. Kujutiste petlikkus
Los Angeles County Museum of Art, USA
Jacques-Louis David. Horatiuste vanne
Louvre, Pariis
teos ja kontekst
konteksti mõiste ja tasandid | näited: kontekst ja perspektiiv | kontekst ja laenamine | klikka!
Max Ernst. Neitsi Maarja nüpeldab Kristuslast kolme tunnistaja, Andre Bretoni, Paul Eluardi ja autori ees
Museum Ludwig, Köln
Lineaarperspektiiv
teose ülesehitus: pind ja joon
teose visuaalne struktuur ja algelemendid | joon, joonis, joonistus | tekstuur, faktuur | punkt ja raster | kujund ja kompositsioon | klikka!
Constantin Brancusi. Magav muusa
Hirschhorn Museum and Sculpture Garden
Julian Opie. Tina, programmeerija
© Julian Opie
teose ülesehitus: valgus ja vari
teose valgustamine | valgusteosed | valgus ja vari kui väljendusvahendid | klikka!
Olafur Eliasson. Ilmaprojekt
© Olafur Eliasson, Tate (London)
Edward Munch. Puberteet
Nasjonalgalleriet, Oslo
värviline ja must-valge
värv kunstiajaloos | taju ja nägemine | värviteooriad | must-valge ja värviline (pildi)kultuur | klikka!
Goethe värviring
Joseph Beuys. Capri patarei
Harvard University Art Museums
selgituseks

Kunsti üle on võimalik arutleda väga keeruliselt – ja kahtlemata kunst ongi keerukas, äärmiselt mitmekesine ja kohati raskesti määratletav nähtus. Mis tähendab, et mõtte- ja jutuainet jätkub kunstnikel, eriti aga kunstiteadlastel ja -kuraatoritel küll ja veel. Igapäevases elus näeme sageli teist äärmust – vaataja ei suuda, oska ega taha mõista, et kunst võib olla midagi enamat kui ilusasti üles maalitud lillekimp või pronksi valatud inimkuju. Hea küll, ta "neelab alla" ka siniseid kolmnurki ja punaseid ruute kujutav pildi ja mõne modernteatri etendust meenutava "konservatiivsema" performance'i...

Kuid siis näeb ta kunstiasju, mis tunduvad talle paremal juhul mõttetud ja totrad, halvemal juhul aga skandaalsed ja solvavad. Nojah, vahest tahtiski kunstnik oma teosega "väikekodanlast" veidi raputada – tulemuseks on aga olukord, kus suurem osa inimesi ei mõista suuremat osa kunstist, mis parajasti sünnib. Kunstnikud töötavad (ja püüavad meeldida) kuraatoritele ja kriitikutele, publik kehitab neile arusaamatute seadeldiste juures õlgu (või kihistab närviliselt) ja peab postimpressionismi endiselt viimaseks "moeröögatuseks".

Gavin Turk. Prügikott 3
maalitud pronks (2000-2001)
eksponeeritud 49. Veneetsia biennaalil
repro: Veneetsia biennaali pressibüroo
Duane Hanson. Turistid (1988)
fiiberklaas, autobody filler, segatehnika aksessuaaridega (elusuurus)
© The Saatchi Gallery
repro: www.saatchi-gallery.co.uk

Kusjuures pidagem silmas, et küsimus pole ju pealiskaudses meeldimises või mittemeeldimises, vaid tegelikus mõistmises ja arusaamises! Soovides olla kultuursed, ei peagi me käituma viisakate kõigesööjatena, vaid varustama end elementaarse "tööriistakastiga" põhiliste kunstinähtuste "lahtimuukimiseks". Teadmised ja oskused elementaarseks ringikäimiseks kaasaegse kunstiga ongi muuseas kohustuslik osa üldharidusest – kui järgida kehtivaid õppekavasid.

Üldhariduskooli kunstiõpetuse eesmärgiks ei ole aga tulevaste kunstnike koolitamine, vaid sotsiaalse ja kultuuripädevuse kujundamine - õpilaste üldise "kunstisuutlikkuse" arendamine. Seejuures jääb aga tihtipeale tagaplaanile asjaolu, et ka kompetentne ja isiksust rikastav kunsti tarbimine eeldab võimalikult vahetut, loomulikku ja sügavat kokkupuudet kunstiga - selle olemuse tunnetamist, loomingulise tegevuse eripära mõistmist. Kunsti mõistmine ja kunsti loomine on omavahel tihedalt seotud.

Igapäevases elus näib nii mõnelgi kooliõpetajal jäävat vajaka tahtmist ja julgust (ning süsteemseid teadmisi?), et oma koos oma õpilastega jõudu katsuda kunstiilmingutega, mis jäävad traditsioonilisest pildi- ja jutustusekesksest pealiinist kõrvale... olgu siis tegemist äärmusliku minimalismiga või esteetiliste ja eetiliste "piiririkkumistega".

Aga õpilaste, nii suurte kui väikeste lastega on nõnda, et neil ei jää niikuinii midagi nägemata ega kogemata... aga parem oleks, kui nad oleksid saanud koolitust "avameelselt moodsast kunstist" enne, kui satuvad isa-emaga kunstinäitusele minnes nägema seinale projitseeritud hiiglaslikku videopilti paljast mehest kartulipõllul, kes on millegipärast nokutpidi nööriga posti külge seotud ja tammub ringiratast nagu haavatud dinosaurus (eesti kunstniku Jaan Toomiku teos Tallinna Kunstihoones 2001). Samuti enne, kui nad satuvad nägema 6tunnist filmi magavast mehest (autor ameerika kunstnik Andy Warhol).

Jaan Toomik. Kaader videoteosest
repro: KUNSTIKESKUS.EE
Andy Warhol. Uni (1963)
16 mm m/v film, ilma helitaustata
repro: www.brightlightsfilm.com

Käesolev õppematerjal ei ole kavandatud midagi lõplikult ära seletama (prantsuse filosoof Moles on öelnud, et kunsti ei saa lahti seletada, võib ainult interpreteerida), ammugi mitte mingeid "kahtlasi" kunstisuundumusi õigustama või propageerima. Pealegi pole kaasaegse kunsti lausprobleemiks mitte skandaalsus, vaid pigem enesekesksus ja sellest tulenev arusaamatus ja igavus (isegi kultuurse!) "tavalise" inimese jaoks. Kohati olemuslik igavus, kuid eelkõige vähene atraktiivsus Hollywoodi superfilmide, arvutimängude ja popmuusika sära ja efektide kõrval – ning igapäevaste maailmasündmuste kõrval kahvatuv uudisväärtus.

Oleme üksnes püüdnud teha rea läbilõikeid kunstist mitte kunstivoolude ja -stiilide, mitte geograafia ja ka mitte ajalooliste, sotsiaalsete ja majanduslike arengute valguses. Vaatleme erinevate ajastute kunsti hoopis kõige lihtsamate, igapäevaste ja tuttavate mõistete järgi. Nendeks on ruum, raam, sisu, vorm, taust, pind, joon, valgus, vari, värv...

Kuna kunsti mõistmine ja kunsti loomine on ühe ja sama asja kaks külge, peaks selline kunsti "rohujuuretasandil ringiroomamine" olema virgutav ja arendav kogemus nii ise kunsti tegemisel kui "päris kunsti" tarbimisel – ning õpetajal kunsti õpetamisel. Seda eriti kaasaegse kunsti õppimisel ja õpetamisel, kuid mitte ainult – vaatamata pidevatele muutustele on kunstis kindlasti ka igikestvaid tunnusjooni ja väärtusi.

Projekt on teostatud Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel. Koostaja ja toimetaja Vano Allsalu. Kaasautorid Katrin Kivimaa, Tiina Meeri, Annely Köster.

KUNST, TEOS, KESKKOND © Sally Stuudio

 
 
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele.