Riina Kivirüüt VALIK MAALE AASTATEST 2006-2007 (5.09.-15.11.2007)
Eks ennekõike ole iga kunstnik ainulaadne ja kordumatu – nagu iga muu inimenegi. Tahtes aga tema loomingust rääkida, ei pääse me hindamise, võrdlemise ja vastandusteta. Olgu kõik see värk pealegi suuresti tinglik ja kokkuleppeline. Kui kunstnikke koolkondadesse, seltskondadesse ja alaliikidesse jagama hakata, võime näiteks maalikunstnike puhul eristada kahte suuremat rühma – neid, kelle jaoks küsimus "kuidas" maalida omab olulist tähendust ja neid, kelle jaoks on esmatähtis see, "mida" maalida. Viimased võiksid – ratsionaalselt arutledes – oma idee väljendamiseks pintsli ja värvide asemel kasutada samahästi ka fotoaparaati, penoplasti, keraamikat või kirjasõna. Sageli nii ongi.

Küsimus "kuidas" viib meid tunnuste kogumi juurde, mida iseloomustavad märksõnad "maalilisus" ja "maalikultuur". Maalikultuurne olemine ja maaliliste väärtuste poole püüdlemine ei tähenda kindlasti seda, et kunstniku eesmärgid on seeläbi üksnes esteetilis-dekoratiivsed, ilma aktuaalsuse või olulise inimliku tähenduseta. Samamoodi ei tohiks maaliliste väärtuste hülgamine, sihilikult või oskamatusest halvasti ja hoolimatult maalimine liigitada kunstnikku automaatselt põnevate, julgete ja sügavalt eluliste autorite hulka – tegijate hulka, kes on ületanud kaasaegses kunstis justkui väheoluliseks muutunud iluprobleemid. Paraku näeme innukalt (sageli pinnapealse) sotsiaalse teravuse ning (sageli odava) uudis- või skandaaliväärtuse ekspluateerimisega tegelevat ning küsimusest "kuidas" üha kaugenevat loomeproduktsiooni kergesti muutuvat kollaseks kunstiks (vrd. kollane ajakirjandus)... Ent eks ole see loogiline, et meedia ülemvõimu ja ajapuuduse ajastul, kus ümbritsevas maailmas orienteerumine käib suurte pealkirjade ja shokeerivate piltide kaudu, on ka maalikunst sunnitud rääkima soomuutmise vaevadest ja sarimõrvarite hingeelust, majandusest ja poliitikast ning otse loomulikult tegema kummardusi sellelesamale kõikvõimsale ja hoomamatule meediale.

Vaatamata toore, vaimselt töötlemata tegelikkuse pealetungile peaks maalikunst pakkuma vaatajale jätkuvalt ka seda, mida teised kunstiliigid parimagi tahtmise juures ei suuda. Ja siinkohal tuleb paratamatult mängu "kuidas". Kivirüüdile on see tähtis, ilma kahtluseta – näeme tundliku maalijakäega loodud struktuurikihistusi ja sukeldumist värvide sügavusse. Tema "mis" aimdub esialgu rohkem pealkirjadest, mis viitavad maaliliste otsingute varjus – või nende kaudu – toimuvatele tõeotsingutele. Ilmselt on igavikuliste teemade esitamine maalis olemuselt nõudlikum kui päevakajaliste turjal ratsutamine – nõuab kõigele lisaks lihtsalt elamist – kogemuste omandamist, üldistamist ja nende valulist konverteerimist kunstilisse vormi. Riina Kivirüüt näib oma küsimustega siiralt ja pühendunult tegelevat. Saame näha, et mis ja kuidas siis...

Elu
Elu võib võrrelda hea raamatuga, mille sündmustik on pidevalt muutuv ja omab sadu erinevaid süzheeahelaid, mis kasvavad üksteisest välja. Olles nii naljakas kui ka kurb, tõsine ja jabur, kena ja kole, kõhedusttekitav ja selge, salapärane ja romantiline ning kummaline, haarates endasse kõik meeled. Tekitades nõnda tuhandeid tundeid ja tundmusi, pannes tegelasi olukordadesse, kus nad unustavad mõneks ajaks selle, kes nad on ja süüvivad, ülejäänud maailma unustades, jäägitult oma tegevusse.

Astudes paar sammu ja seisatades viivuks
Kõndides jäävad maha jäljed. Märgid sellest, et keegi on siin olnud. Erinevate puudutuste kihistumisel tekkinud reljeefne pind kujutab endast kaootilist, spontaanset ja hetkelist mustrit, mis muutub uute kontaktide puhul tundmatuseni või kaob aja möödumisel. Seisatades seejärel viivuks. Olla paigal ja süüvida endasse, püüdes selgusele jõuda oma mõtetes ja tunnetes.

Puud
Puud on osa loodusest. Vanades uskumustes peeti neid hingelisteks olenditeks ja paluti neilt abi.

Nägemus
Nägemus on olukorra kirjeldus läbi mõtete ja tunnete. Kujutlus, mis muutub pidevalt ning on seotud hingelise seisundiga. Mida nähti eile ja kuidas mõeldi sajandeid tagasi, ei pruugi sugugi olla mõistetav homme ega ka aastatuhandeid hiljem.

Riina Kivirüüt