|
Marge
Monko (s. 1976) on Eesti nooremate fotograafide seltskonnas
üks tõsisemaid tegijaid. Parajasti EKAs fotomagistriks
koolituv kunstnik, kelle looming on äratamas tähelepanu
ka väljaspool Eestit igatahes on tema näitus "Uurimusi
kodanlusest" olnud terve suve (29.05. kuni 30. 09.2007) eksponeeritud
Helsingis Soome Fotograafia Muuseumi projektiruumis.
Uurimusi
kodanlusest (2006)
Projekt "Uurimusi kodanlusest" uurib 19. sajandi neuroosihüsteeria
mõju tänapäevasele naisekuvandile. Kuigi hüsteeriat
diagnoositi ka meestel, peeti seda siiski peaasjalikult nn. naistehaiguseks.
Nagu anoreksia ja buliimia kaasajal, oli hüsteeria sage esinemine
naiste seas tõenäoliselt tingitud konfliktist, mis tekkis
ühiskonna poolt dikteeritud rollikuvandi ja reaalsuse kokkupõrkel.
Tuntuimad
hüsteeria-tohtrid olid prantslane Jean Martin Charcot ja Viinis
tegutsenud Sigmund Freud. Esimene lasi jäädvustada ning
tirazheerida hulgaliselt fotokujutisi epilleptiliste hüsteeriahoogude
all kannatavatest Pariisi Salpetriere`i haigla naispatsientidest.
Need pildid inspireerisid mõnikümmend aastat hiljem
sürrealiste, kes ekspluateerisid kujutluspilti naisest kui
müstilisest ja loodusele allutatud konvulsiivsest olendist.
Freudi tunneme eelkõige kui psühhoanalüütilise
meetodi loojat. Mõlemad arstid kasutasid - kuigi erinevatel
eesmärkidel - abivahendina hüpnoosi.
Seeria
koosneb kuulsate "hüsteeria-ruumide" (Freudi korter
Viinis ja Salpetriere`i haigla Pariisis) interjöörivaadetest
ning fotolavastustest, mis kommenteerivad hüsteeriat, selle
kujutamist ja representatsiooni tänapäeval.
Ütle
mulle (2007)
Projekt on omamoodi jätk minu hüsteeria-uuringutele. Töö
ajendiks sai psühhoanalüütik Jacques Lacan'i tõdemus,
et kommunikatsioon on nii või teisiti ebaõnnestumine
- kui inimesed mõistaksid üksteist suurepäraselt,
poleks neil sõnu vaja. Samas on keele tasand, verbaliseerimine,
olnud üks psühhoanalüüsi fundamentaalsemaid
avastusi (Breueri patsiendi Anna O. poolt sõnastatuna "ravi
läbi kõnelemise" e. talking cure).
Oma
nelja diskursuse teoorias esitab Lacan 4 kommunikatsioonisüsteemi,
millest kõige huvitavam on minu jaoks hüsteeriku diskursus.
Hüsteeriku all ei pea ta silmas patoloogilist subjekti, vaid
kedagi, kes küsib ja esitab väljakutseid Teadmistele (ka
Lacan'i ennast võiks nimetada hüsteerikuks). Teadmisi,
keelt ja sümboolset korda esindab Isand. Hüsteeriku-Isanda
suhet võib tõlgendada kui lapse-lapsevanema, õpilase-õpetaja,
kodaniku-politseiniku jne. suhet. Hüsteerik pöördub
Isanda poole küsimusega: "Ütle mulle, kes ma olen,
ütle mulle, mida ma ihalen." Käesoleval
töö tegemisel otsustasin hüsteeriku-isanda skeemi
rakendada oma lapsepõlve lähisuhete uurimiseks. Nii
ongi võimalik näha portreesid minu emast ja vanaemadest
ning fotolavastusi, mis kommenteerivad mõningaid psühhoanalüüsi
põhimõisteid.
Marge
Monko
Marge Monko juhendab 2007/2008 õppeaastal Sally Stuudios
fotograafiakursust noortele (13-18) loe
lähemalt!
|