Eve Kask ja Signe Kivi BUSSIPUTKAD (10.03.-15.05.2008)
Bussiputka on teekonna algus- ja lõpp-punkt, bussi ootamise koht, kuulutuste- ja teadetetahvel, valimispropaganda- ja eneseväljenduse, suhtlemise ja kauplemise paik, klubi, pubi, rahvamaja, tasuta hotell, kemps, armastamise ja armatsemise koht, omanäoline arhitektuuriobjekt, vaatamist vääriv mitmekesine rahvakunsti ilming. Selle tõdemuseni jõudsid Eve Kask ja Signe Kivi, olles kolm aastat kestnud ühisprojekti raames läbinud 13 tuhat(!) kilomeetrit Eestimaa teid ning üles pildistanud ei rohkem ega vähem kui 1545 bussiputkat.

See on projekt, mis paljuski kõneleb iseenda eest. Ning kõneleb väga palju Eestimaast, millest suurem osa ei asugi Tallinna "lähiümbruses" ning ammugi ei paista kätte Toompealt. See Eestimaa võib olla kohati õige vaene ja mahajäetud, kuid temas ei puudu vägi ega tema teedes salapärane lummus. Ja mis muud need bussiputkad ongi kui teede valvurid. Ning eks ole meie suur sümbolist Ernst Enno öelnud oma luuletuses "Rändaja õhtulaul":

Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi, täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
Ju lapsena teesid armastas meel,--
Teed laulavad õhtu nii hilja.

Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed,
Need otsata kutsuvad jooned,--
Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed,
Nii hallid ja tolmused kõik need teed,
Need rändaja eluhooned.

...

Käesolev näitus toob vaataja ette murdosa sellest bussiputkade müriaadist, mis avab end vaatajale Eve Kase ja Signe Kivi äsja ilmunud uhkes raamatus "Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht / A Complete Guide to Estonian Bus Stops".