Björn Koop AUTOD (20.10.-31.12.2007)
Veel loetud sajandite eest oli nii, et kunstis kujutati peamiselt motiive piiblist, pühasid ja patuseid, martüüriume ja lahkeid donaatoreid, risti ja viletsust. Kõik oli lihtne ja selge ning taidur võis oma tähelepanu suunata muretult Neitsi Maarja rüüvoltide viimistlemisele. Kaasaegses patuses Lääne kunstis on justkui kõik lubatud (peale mõnede eksootiliste religioossete tegelaste kujutamise, mis põhjustaks lippude põletamist ja muud mürglit). Üldiselt aga ähvardab nii moodsat kunstnikku kui publikut ainult igavus - sest kui pole tabusid, pole ka keelust üleastumise magusat ärevust. Kui kõik on avalik, lahti mõtestatud ja järele kaalutud, kaob eesriide paotamise erutav hetk - ja ei aita siin kunstrinnad ega kumminuiad. Õnneks leidub selles mehaanikat ülistavas ümbruses veel kunstnikke, kes teevad oma tööd religioosse kirega. Seda ilmselt soovist parandada kui mitte just kogu maailma, siis vähemasti mõnd selle olulist koostisosa.

Pole ka tarvis pikalt mõistatada, mis on tänapäeva tähtsaim sakraalse tähendusega tarbeese - abivahend, milleta heaoluusku inimene ei saa eraldada end patusest maapinnast ega teenida lugupidamist kaasusklike silmis. Loomulikult auto! Sõiduvahend! Ükski endast lugu pidav beduiin ei liikle kõrbes ummisjalu, vaid ikka kaameli seljas õõtsudes. Püha Jürigi ei astunud lohele vastu mitte joostes, vaid uhkelt hobuse seljas ratsutades. Täna näeme, kuidas noor Björn Koop on esimese rüütlina Maarjamaalt võetud vastu autodisainerite rahvusvahelisse ordusse. Täpsemalt ühte valevate joonestuslaudade ja vaikimisvannetega ümbritsetud autodisainikantsi Saksamaal Frankfurdis, kus kujundatakse tulevaste sõiduriistade palet. Ei pea olema paadunud autousklik märkamaks, et see mees teeb oma tööd äravalitu sihikindluse ja pühendumusega. Ning paistab, et ka autod armastavad Björni...

Björn oli üks minu tudengitest, kui ma 2002. aastal Torino disainiülikoolis õpetasin. Björn oli väga noor, pärit kuskilt Ida-Euroopast ja täiesti hullude ideedega. Tema jaoks ei olnud piiri interjööri ja eksterjööri vahel. Tema autodel olid rattad, kuid polnud poritiiba või tuuleklaasi. Tagatatuled olid integreeritud istmete külge. [...] Ma kohtusin Björniga uuesti 2004. aastal, kui alustasin tööd Hyundai-Kia Euroopa disainikeskuses. Tema panus ideeautode Genus ja Arnejs väljatöötamisel oli väga oluline. Kuigi ta stiil on loomulikult muutunud praktilisemaks, olen veendunud, et Björni ootab hiilgav tulevik autodisainis.
(Thomas Sälzle, Hyundai Euroopa kujundusstuudio vanemdisainer. Metallist muinasjuttude joonistaja. Sven Sapelson, RUUM 05.2007)

Disainist
Disain on kõik, mis on efektselt lahe ning mida keegi ei eelda oodata homselt. Täis kavalaid lahendusi, pakkudes kliendile suuremat mugavust ja hetke võrra rohkemat laiskust ning õnne selle omamise üle. Justkui ajastut ümbritsev keskkond nagu Rock'n'Roll, Lockheed 117 ja Batman.

...ja autodisainist
Nagu mõned teist võib-olla juba teavad, tegelen tööalaselt peamiselt lihtsalt autode joonistamisega. Käesoleval e-näitusel eksponeeritud pildid moodustavad teatud kollektsiooni minu visandamistest vahemikus 2004-2007. Vabal ajal üritan ennast mingilgi määral eemale tõmmata puhtalt tulevikuautode kujustamisest. Aga et autode joonistamine on juba kord käe sees ja enesestmõistetavalt hingelähedane, siis pöördun ikka ja jälle selle juurde tagasi. Õnneks saab sellega siduda mitmeid erinevaid teemasid alates ajaloolistest võidusõiduautodest kuni abstraktsete lennuvahenditeni. Vabal ajal loomisel luban endale ka materjalide segamist - näiteks kasutan markerile lisaks punast tindipliiatsit või valget Tipexi korrektorit - ja joone vaba kulgemist paberil. Sest tööl peamiselt graafilise pliiatsi, pastaka, markerite ja Photoshopiga mängides peavad visandid olema puhtad, selgesti loetavad ja rattad ellipsitega tehtud.

Björn Koop