|
Kaasaegse Kunsti Kokaraamat | Cookbook of Contemporary Art
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| |
| |
|
Jarõna Ilo retsept
FIGUURI JOONISTAMINE
MIS
Käesolev kunstiretsept tutvustab figuurijoonistuse kahte
äärmust - hästi kiireid liigutuse ja poosi
tabamiseks mõeldud visandeid ning pikaajalist ja detailset
inimese kujutamist.
KELLELE
Nendele, kellel on huvi ja joonistamise maitse juba suus -
ning kes enam ilma ei saa. Eelduseks on ka see, et figuuri
kui vormi joonistamisega on juba tegeldud ning mingid teadmised
plastilisest anatoomiast olemas.
|

©
Jarõna Ilo |
|
|
AEG
ja TÖÖ KÄIK
Alustuseks tuleks distantseeruda modellist ja muust silmaga
nähtavast ning mõelda, MIDA
õigupoolest jäädvustada tahetakse. Ja kui
mõte on selge, valitakse visuaalne keel ja materjal
ehk keskendutakse sellele, KUIDAS tegutseda.
Retsepti
juurde lisatud joonistustest kolmel esimesel on eelistatud
vormi kirjeldamisele figuuri liikumise edasiandmist. Kiiret
tegutsemist võimaldasid valitud vahendid - tush ja
pintsel. Kõige rohkem aega kulus mul inimeste liikumise
jälgimisele. Tushijoonistuste loomise protsess tervikuna
võttis paar õhtut. Jälgisin Kanuti Gildi
saalis tantsijaid ning tegin pliiatsiga hästi kiireid,
3-5-sekundilise kestusega visandeid. Kodus tegin nähtu
põhjal omakorda kokkuvõtted - nüüd
juba pintsliga. Pintsli liikumine kordas figuuri liikumist.
Nüüd kulus igale joonistusele 5-10 sekundit. Ja
neid joonistusi sündis hästi palju.
|
|
Visandite
kõrvale tõin vastukaaluks pikaajalise töö.
Kujutatu on
konkreetne ajalooline isik - nimelt on siin tegemist joonistusega
sarjast "Jahimees", mis valmis ühe Norra muuseumi
tellimusel. Detailirohke joonistamisviis ning põhjalik
ja aeglane pindade töötlus aitavad kirjeldada staatilist
väärikat figuuri ja tema aega. Kujutatud jahimees
nimelt elas 19. sajandil. Selliseks detailitäpseks joonistamiseks
sobis kõige paremini vana hea grafiitpliiats. Näiteks
grafiidipulk - muidu hea joonistusvahend - sellist "tikkimist"
ei võimaldaks.
Figuur
paberil on ise kõigest 18 cm pikk, ent elutruuduse
illusiooni loomiseks vajalike detailide rohkus tähendas
seda, et kokku kulus joonistamiseks 5 tundi. Selline töö
ei ole meelakkumine! Millimeeterhaaval aeglane edasiliikumine
nõuab kunstnikult tugevat enesedistsipliini. Praegu
teen selliseid "kirjeldavaid joonistusi" ainult
arheoloogidele.
|
©
Jarõna Ilo
|
|
VAJALIK
Esimese kolme joonistuse tegemiseks kasutasin jaapani tushi
ja jaapani
kalligraafiale mõeldud keskmise suurusega pintslit.
See pintsel võimaldab hästi teha nii peenikesi
kui laia mahlakat joont, samuti võimaldab see pinnaga
tegutsemist. Kui sellist pole, võta kaks erineva suurusega
ümmarguse otsaga akvarellipintslit (suur ja väike).
Jaapani tush on intensiivne must pigment, mida annab veega
lahjendada tuhandeteks erineva tumedusastmega halli toonideks.
(loe lisaks tindi
ja tushi ning jaapani
tushimaali kohta)
Pliiatsijoonistuse
tegemiseks kasutasin Faber-Castelli grafiitpliiatseid HB,
B ja 2B. Aluseks võtsin Cansoni joonistuspaberi, mis
on hea faktuuriga. Samuti võimaldab selle tugevus pikaajalist
töötlust - paberi pind ei lähe karvaseks ega
kulu sellesse intensiivse joonistamisega ka auke.
|
|
ESITLUS
Valminud pilte saab eksponeerida nagu joonistusi ikka - kinnitada
lihtsalt seinale või panna klaasi alla raami sisse
või mingit muud moodi.
AUTOR
Jarõna
Ilo (s. 1955) sündis Kiievis, omandas kunstihariduse
sealses Tööstusgraafika Tehnikumis, Praha Filmiakadeemias
ning Eesti Kunstiakadeemias (lõpetas 1981). Eesti Kunstnike
Liidu liige aastast 1988.
Õpetanud joonistamist EKAs, Vanalinna Hariduskolleegiumis,
Euroülikoolis ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis
Canberras. Illustreerinud mitmeid raamatuid. Aastail 1991-1997
tegutses ETVs lastesaadete autori ja läbiviijana. Kaheldamatult
üks asjatundlikumaid ja virtuoossemaid joonistajaid eesti
kunstimaastikul.
Vaata
ka: Jarõna Ilo e-näitus "Valitud
joonistused "

Jarõna
Ilo "autoportree"
|
| |
|
|
|
|
www.kunstikeskus.ee keskkonnas leiduvate mistahes algupäraste
tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali
reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autorite
ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja
viidatud materjalidega seotud õigused kuuluvad üldjuhul
nende autoritele ja/või valdajatele. |
|