Anneli Porri retsept
NÄITUSE VAATAMINE

MIS
Näitusel käimine on kõige lihtsam võimalus kohtuda kunstiteosega. Külastajatele avatud kunstinäituste ajalugu ei olegi väga pikk, see algab alles 19. sajandist. 20. sajandil ja eriti viimaste aastakümnete jooksul on näitusest kui sellisest saanud väga oluline kunstielu osa. Tavaliselt võib näitusi näha galeriides või muuseumides, aga vahel ka teatri, kino, raamatukogu või isegi kaubanduskeskuse seintel. Näitust võib teha ainult üks kunstnik, aga selle võib olla koostanud kuraator ka mitme kunstniku töödest. Tavaliselt on näitusel üks läbiv mõte või teema ja teoste väljapanek püüab omakorda moodustada terviku. Eriti hea on, kui näituse teosed astuvad omavahel dialoogi ja avavad näituse teemat erinevate nurkade alt.

Näitus on suureärane ühenduslüli meelelahutuse ja tõsise õppimise vahel. Kunsti vaatamine, kaasa mõtlemine ja tundmine on üks viis, kuidas saada infot enda ja maailma kohta, õppida oma arvamust avaldama ja rääkima nii toredatest kui tõsistest asjadest.

KELLELE
Kunstinäituselt võivad elamuse saada igas vanuses inimesed, ehkki neile võivad muljet avaldada erinevad asjad. Eriti tore on käia näitusel koos sõbraga, siis saab kohe muljeid vahetada ja oma kogemusi võrrelda.

AEG
Aega tuleks varuda vastavalt näituse ja ka vaataja iseärasustele. Kui eksponeeritud on videoid või filme, läheb kindlasti kauem aega kui maali-, foto- või installatsiooninäitusel. Ole näitusel nii kaua, kuni sul on huvitav. Arvesta, et ka sisseelamine võtab aega ja lase rahulikult teostel endale muljet avaldada.

ETTEVALMISTUS
Näituse külastamine võib olla kas spontaanne ja juhuslik või rohkem planeeritud üritus. Spontaanselt võib lihtsalt sisse põigata mõnda galeriisse või juhuslikult sattuda tegevuskunsti etendusele või piltide väljapanekule. Kui on näitusele minemise plaan, siis on hea enne galerii või muuseumi kodulehelt või ajalehest järele vaadata, missugune näitus parasjagu üleval on, millal on see avatud ja mis on näitusepaiga täpne aadress. Hea on veel igaks juhuks uurida, kas muuseumi pääseb piletiga või tasuta.

Näitusele mineku ettevalmistuse väga oluline osa on häälestada ennast avatud ja vastuvõtlikku meeleollu, et teoste jälgimine ja nende "lugude kuulamine" kujuneks kergeks ja huvitavaks.

TEGEVUS
Galeriisse sisenedes vaata, mis on näituse pealkiri. Püüa seda paari sekundi jooksul enda jaoks lahti mõtestada: mida see pealkiri sinu jaoks tähendab, mis sinul isiklikult nende sõnadega seostub.
Leia üles näitust sissejuhatav tekst ja loe seda kohe või pärast näituse vaatamist, kuidas sulle rohkem meeldib. Tekst aitab samuti näitusesse sisse elada ja annab vihjeid selle mõistmiseks ning selgitab kunstniku ja tema loomingu tausta.
Nüüd teoste juurde! Algul võivad eksponaadid üsna tavalised, tummad ja igavad tunduda. Keegi on aknast pildistanud vöötrada, filminud staadioni või intervjueerinud kedagi kaamera ees, võib-olla on pannud riiulile ritta hulga raamatuid või heisanud galeriisse lipu. Teos võib ka koosneda ainult helist, valgusest või tekstist. Algul võib tunduda, et vaadata ei olegi eriti midagi, kuid...
Kõige olulisem on üles leida "konksuga koht" teoses - mingi vastuolu või häire või ootamatu seos. See ongi tavaliselt kunstiteose tähenduse jaoks kõige olulisem ja kõnekam punkt.
Mida teos visuaalselt meenutab? Kas see näeb välja nagu arvutimäng või dokumendifoto, pulgakomm, hauakivi või kinoplakat? Kui kunstnik on juba sellist äratuntavat stilistikat kasutanud, küllap on seegi oluline võti, mille abil tähendust lahti mõtestada.
Kas kunstnik on andnud vihjeid tekstina? Kas teosel on pealkiri või on sellel saatetekst?
Kas sa saad nimetada asju, mida sa näed? Sageli saame mõttest paremini aru, kui oskame sõnastada seda, millest jutt käib.
Kunstis kasutatakse sageli sümboleid ja kujundeid, et öelda rohkem ja viidata raskesti kujutatavatele asjadele. Näiteks raamat võib tähistada tarkust, õppimist, teadmist, kirjandust või konkreetset teost ja autori filosoofiat; lipp võib olla riigi, rahvuse, poliitika, ideoloogia, identiteedi või oma vaadete avaliku deklareerimise sümbol.
Jälgi, kas teosed moodustavad sarja või on omavahel mingil mul moel seotud.
Äkki on galeriis või teose juures mingi muusika või heli? Ära unusta pööramast tähelepanu ka näituseruumi valgusele, temperatuurile, häältele, lõhnadele. Kõik see mõjutab muljet teosest.
Püüa mitte hinnata töid meeldib-ei meeldi skaalal. Nii ühe kui teise puhul püüa jõuda tegeliku põhjuseni, MIKS meeldib või ei meeldi.
Ära karda oma tõlgenduses eksida. Improviseeri ja mängi tähendustega kunstniku loodud teose põhjal nii vabalt kui võimalik. Vahel juhtub, et teos või näitus tõepoolest ei kõneta sind mitte kuidagi. Võimalik, et sa ei olnud lihtsalt selle teose sihtrühm või ei olnud kunstnik suutnud ennast piisavalt selgelt väljenduda. Ka see on loomingulise maailma igapäevane osa.
Lõpetuseks - kui nähtu tundus sulle huvitav, kirjuta kunstniku, näituse ja galerii nimi kindlasti üles, näiteks päevikusse ja lisa sinna ka mõned märksõnad näituse kohta. Võid üles märkida ka küsimused või probleemid, mis sul vaadates tekkisid. Nii on sul hiljem lihtne meenutada, mida nägid ja ehk veel internetist materjali juurde otsida.

ESITLUS
Esitle oma näituselt saadud elamust oma sõpradele ja sugulastele, jutustades vabalt ja elavalt oma kogemusest. Äkki nad magaksid ilma sinu soovituseta muidu hea näituse ja suurepärase kogemuse maha?

AUTOR
Anneli Porri (s. 1980) on kunstiteadlane ja vabakutseline kuraator, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ning õpetab nüüd ise EKAs ja Vanalinna Hariduskolleegiumis. Kureerinud näitusi peamiselt nooremast eesti kunstist, sealhulgas "Making of Contemporary Art" Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Noorte Kunstnike biennaali näitusepool Rüütelkonna hoones. Samuti kirjutab Anneli Porri kaasaegsest kunstist kultuurilehele Sirp ja teistele erialaväljaannetele.

Anneli Porri. Foto: Marge Monko.