24h galerii
tagasi: avaleht

 

Urmas Viik NUKUD JA FRUKTID

Ei ole kerge pihta saada, mida Urmas Viik oma kunstiga õigupoolest teeb. Tahab ta vaatajat õpetada ja manitseda, vihjamisi maailmalõpu eest hoiatada? Segadusse ajada ja siis itsitades minema hiilida, nagu paljudel kunstnikel kombeks - jättes publiku oma ajusid vaevama või lihtsalt õlgu kehitama? Selleks on Viik liiga viisakas, suisa liiga aus. Ometi on tema tööd provokatiivsed, mõtlemapanevad ja veel midagi ...ainult talle omast.

Viigile meeldib igatahes vaataja liistule tõmmata - esteetilises plaanis. Ja moraalses mõttes järele katsuda. Liba-asjad tema töödes mõjuvad tõestena, päris-asju aga ümbritseb imelik aura... Kujuneb eriskummaline maailm, mille kokkupuutepunktid vaataja mõttetegevusega on kui elektrikontaktid. Millest võib surakat saada, kui märja käega katsuma minna... Seejuures on kõik kokku endiselt isiklik - autori sisekaemus, enesevaatlus asjade (ja vaataja eeldatava reaktsiooni) taustal.
(Vano Allsalu) Urmas Viigi kohta loe lähemalt

NUKUD (vaata täismõõdus raamatut PDF 435 KB)
   
   
   
   
 
NUKUD on work in progress
 
FRUKTID (vaata täismõõdus raamatut PDF 696 KB)
   
   
   
   
FRUKTID eksponeeriti esmakordselt näitusel ROKOKOKOO (2004)
 

Urmas Viik (s. 1961) on tuntumaid Eesti graafikuid - ja kindlasti üks kõige jõulisem. Kunstiakadeemia professor, pälvinud Kristjan Raua nimelise ja mitmeid teisi preemiaid ning esinenud paljudel näitustel nii Eestis kui raja taga. Kujundanud lasteraamatuid. Esmalt tuntuks saanud arhailis-robustsete uusmütoloogiliste figuuridega oma suurtel graafilistel lehtedel, on Viik hiljem sisenenud installatsiooni-ilma ning näib nüüd liikuvat eelkõige uurimuslik-iroonilisi radu.

Viik jahib lapsepõlve mängumaadelt kaasa saadud reisimuljeid, võimendab neid, paneb mõtestama tänapäeva esteetika ühte võtmeküsimust - kitshi probleemi.
(Hanno Soans 1995)

Rokokood võib vaadata ka kui hedonistliku elegantsi maski, hästi varjatud näilisust. Urmas Viigi “Rokokokood” aga kui võimendatud näivust, millel ei puudu rahu ja turvalisust sisendav võime. See on kui sugestiivne mantra, mis paneb ennast ikka ja jälle kordama ning mis tekitab puhastatuse tunde. Rokokoo kui baroki erijuhtum ei ole päriselt vaba morbiidsuse õõvastavast puudutusest. Ka Urmas Viik on teinud küllalt tugeva panuse elu ja kunsti morbiidsele suhtele.
(Reet Varblane 2004)

Ausalt öeldes olen segaduses, kui räägitakse sotsiaalsest kunstist. Ühiskondlikud protsessid kulgevad ju läbi üksikisikute. Individuaalne ja sotsiaalne on alati segamini. Argitemaatika, kõikvõimalike olmekultuuri nähtuste puhul pakuvad mulle huvi ikkagi varjupool, igasusugused ootamatud ja eksistentsiaalsed sidemed. Ja mälu ning inimese kasvamise protsess.

See, mida traditsiooniliselt silmas peetakse sotsiaalse kunsti all on oma parimates teostes nutikas ja teravmeelne ning ratsionaalne, puhastatud igasugusest liigsest esteetilisest mürast. Üritan mitte tormata manifesteerima oma sapist suhtumist ühiskonna teatud avaldustesse. Sellest saaks üks keskpärane ponnistus. Arvan end selles mõttes ikka pigem traditsionalisti olevat, kellele vorm, milles sõnum edastada on jäävalt aktuaalne.
(Urmas Viik 2004)

Oma parimatel hetkedel olen leidnud üles selle väärtusliku, mis kusagile vedelema jäetud, ning oma huvides ära kasutanud.
(Urmas Viik 2006)

Loe intervjuud Urmas Viigiga rubriigis ISIKSUS
Saada Urmas Viigi teostega e-kaarte :)

Internetis aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul. Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee