|
|
Urmas Viik ja
12 küsimust
|
Isiksuste
galeriis näitame Eesti kunstnikke ning katsume leida
lõuendi, kipsi või monitori tagant üles lihast
ja luust inimese.
|
Kes ma selline olen
Eesti
ja Euroopa valge mees, perekonnainimene, sellest tulenevate eeliste
ja hädadega. Ja ilmselt ei saa ma ise elu lõpuni teada,
kes ma olen, kuna sellele küsimusele tegelikult puudub vastus.
Kuidas
mind ära tunda, kui tänaval vastu tulen
Ma ei tule väga sageli tänaval vastu, kuna sõidan
palju autoga, aga neil harvadel kordadel märkate massiivsete
raamidega prille ja peaaegu ei märka pisikest lõuahabet,
mida mõned kutsuvad limukaks.
|
|
|
|
Kuidas
sai minust kunstnik
Tegelikult ikka väga tahtsin.
Millega
ma veel olen tegelenud ja tegelen
Kujundan Kerttu Soansi lasteraamatuid, ehitan vana ja suurt kivimaja
Muhu saarele, mõtlen tulevaste näituste mõttekusest,
teen õppejõutööd Eesti Kunstiakadeemias
ja Tallinna Ülikoolis, kraaklen mõnikord oma viie
enamikus teismeealise tütrega ja olen õhtuti suhteliselt
läbi.
|
| |
 |
| Lastetuba
(1994) |
| |
|
|
Minu
tavaline tööpäev näeb välja nii
Ärkan esimesena kell 6.30 ja äratan kõik
ülejäänud. Peale teatavaid ettevalmistusi, korduvaid
tagasijooksmisi mahaununenud asjade järgi sooritan autoga
kindlamarsruudilise ja pika (kuna elan väljaspool Tallinna)
autosõidu, mille käigus jõuavad sihtpunkti
minu naine ja noorim tütar. Seejärel tegelen mustmiljoni
asjaga ja õhtul sooritan hommikuse ringi vastupidises suunas.
Ülevaade
minu näitustest ja muudest loomingulistest tegudest
Olen osalenud näitustel üle 15 aasta ja umbes 20
riigis. Tõid on mitmetes muuseumides ja paljudes erakogudes
ja avalikes paikades.
Mida
pean oma suurimaks saavutuseks
Oma perekonda.
|
| |
|
|
|
|
| Hansenid
(1998) |
Ruth
hingab. Anna hingab (2000)
|
| |
|
|
|
Mis
mulle mu enda juures kõige rohkem meeldib / ei meeldi
Ei meeldi, et vahel ma ei märkagi enda puhul asju, mis
peaks mitte meeldima. Ja kui ma oskaksin näha kõiki
neid külgi, mis mulle enda juures ei meeldi ning suudaksin
neid ka parandada, siis võiksin endale ju päris meeldida.
Minu
lemmikkunstnik, -teos
Tahaksin anda konkreetse vastuse, aga tõepoolest ei
oska. Ausõna, ei oska! Mind on eri aegadel mõjutanud
eri nähtused. Lapsepõlves suved maal ja linnas, Soome
TV ja nätsupaberid. Pubekana keelatud tegevused, bändiplakatid
ja plaadiümbrised, Wiiralt ja Reindorff. Täiskasvanuna
filmid, sajad kunstiteosed ja kaasinimesed. Ning vahel ka õige
kummalised nähtused, nägemised ja nägemused.
|
|
|
|
Kuskohas
ja mismoodi ma puhkan
Töötades, ikka töötades. Muidugi, kui
tegevus ikka meeldib. Rutiin, mis ajutegevuse vabastab, võib
lõõgastada. Ka nõudepesu või mõni
muu analoog tuleb täiesti arvesse. Lõõgastaja
võib olla vahel üsna ootamatu ja totakas.
Mis
mulle muret teeb ja mis rõõmu valmistab
Kui jätta kõrvale kõik isiklik, siis põhilised
mureallikad on massinähtused ühiskonnas totrate
kultuuri- ja meedianähtuste tulv, eesti rahva upsakus ja
sigimatus. Rõõmu teevad erandid - seega, lootust
on!
|
|
|
Milline
kunst on parem - kas seisev, muutuv või liigutav?
Halvemat ja paremat, isegi mitte natukene halvemat või
natukene paremat kunsti ei saagi olla. Öeldakse ju hea
kunst, halb kunst ning keskpärane kunst. See viimane ei
asu sugugi mitte kahe esimese vahel, vaid on ikkagi kehv kunst,
võib olla isegi veel viletsam, kui halb kunst seda ongi.
Halb kunst võib äkitselt huvitavaks osutuda. Aga
keskpärasel kunstil pole tavaliselt isegi mitte seda võimalust.
Kui
mõelda sõnade "seisev, muutuv, liigutav"
otsestele tähendustele, siis pole põhjust ühtegi
neist eelistada. Kui aga ülekantud tähendustele, siis
kindlalt parim on kunst, mis ükskõikseks ei jäta
- seega liigutav kunst. Kunsti muutumist on huvitav vaadata,
kuid selle tegevuse tulem võib olla nii hea kui halb.
Seisev kunst, täpsemalt muutumatu kunstielu on aga suisa
ohtlik, sest seda, mille sees ei toimu mitte kui midagi nimetatakse
kas surmaks või olematuseks. Milline võiks olla
olematu kunst? Mina ei tea. Aga võib-olla et keegi kusagil
teab?
Küsitud ja vastatud aastal
2005
|
|
|
| Internetis
aadressil www.kunstikeskus.ee leiduvate mistahes algupäraste
tekstide, tõlgete, terviklike info- ja lingikogumite ning
pildimaterjali reprodutseerimine ainult KUNSTIKESKUS.EE ja/või
nende autori(te) ja/või nende valdajate nõusolekul.
Originaalteoste ja viidatud materjalide copyright kuulub üldjuhul
nende autoritele ja/või valdajatele. Kontakt: info@kunstikeskus.ee |
|